Kaitsevägi korraldab tänavu mais kõigi aegade suurima õppuse

Kaitsevägi korraldab sel kevadel 4.–15. maini üle Eesti läbi aastate suurima õppuse Siil, mis toimub iga-aastase õppuse Kevadtorm asemel ning millest võtab osa enam kui 13000 inimest.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terrase sõnul on paljud eestimaalased juba harjunud, et kaitsevägi korraldab igal kevadel õppuse Kevadtorm. „Sel aastal korraldab kaitsevägi Kevadtormi asemel õppuse Siil, mis on suurim õppus pärast Eesti vabariigi taasiseseisvumist. Siilil osaleb pea 13000 inimest, neist enam kui 7000 on reservväelased,“ ütles kindralleitnant Riho Terras. „Suurim erinevus tänavusel õppusel võrreldes varasematega on see, et kui igakevadisel Kevadtormil on kokku harjutanud üks pataljon, siis Siili puhul on põhirõhk terve jalaväebrigaadi väljaõppel.“

Õppus Siil hõlmab kogu Eesti territooriumi, kuid suurem osa tegevusest koondub Lääne- ja Ida-Virumaale. Õppuse eesmärk on harjutada 1. jalaväebrigaadi formeerimist, selle käigus kontrollitakse õppusel kaitseväe ja Kaitseliidu sõjalist valmisolekut kiirreageerimiseks, üksuste moodustamiseks ja kokku harjutamiseks ning sõjaliseks juhtimiseks. Ühtlasi on õppus Siil ka lõpueksam ajateenijatest jalaväepataljonile, mis tegutseb 1. jalaväebrigaadi koosseisus. Pärast õppust lähevad ajateenijad reservi. Õppus Siil toob tänavu kokku lisaks ajateenijatele, reservväelastele, kaitseliitlastele ka meie NATO liitlased Ameerika Ühendriikidest, Ühendkuningriigist, Belgiast, Saksamaalt, Poolast, Leedust ja Lätist.

Õppus Siil on jagatud kolme etappi – formeerimine, koostegevusõpe ja õppuse lõpetamine. Esimene etapp toimub 4.–8. maini, teine etapp 9.–12. maini ning kolmas etapp 13.–15. maini.

Õppuse esimeses etapis formeeritakse üksused ja viiakse läbi esmane väljaõpe. See tähendab, et 7000 reservväelast peavad kätte saama oma varustuse ja relvastuse ning neist tuleb moodustada üksused. Teises etapis toimub 1. jalaväebrigaadi taktikaline õppus, mis on üksikvõitleja jaoks ajateenistuses õpitu kordamine. Üksuste tasemel on tegu esimest korda nii mastaapse harjutusega, sest kunagi varem pole terve brigaad koos reservväelastega kokku harjutanud. Kolmandas etapis lõpetatakse operatsioon, hooldatakse ja tagastatakse varustus.

Kui reservväelased formeeritakse paljudes kohtades üle Eesti, siis õppuse koostegevusõpe ja õppuse lõpetav osa koondub Lääne- ja Ida-Virumaale, mis tähendab üle Eesti kaitseväe sõidukite kolonnide liikumist. Seoses õppelahingute ja kolonnide liikumisega võivad teedel olla ajutised liikluspiirangud, seetõttu palub kaitsevägi kõigil autojuhtidel ja liiklejatel olla tavapärasest tähelepanelikum ja jälgida liikluskorraldust. Ühtlasi reguleerivad liikumispiirangutega teedel liiklust sõjaväepolitseinikud.

Õppusel Siil osalevatel kaitseväelastel on kaasas ka teenistusrelvad automaatidest kuni suuremakaliibriliste haubitsateni. Õppuse ajal kasutavad kaitseväelased aga vaid imitatsioonivahendeid (paukpadruneid ja lõhkepakette), mitte päris laskemoona. Sellega seoses panevad õppuse korraldajad kodanikele südamele, et kui keegi leiab õppuse alalt eseme, mille puhul tekib kahtlus, et tegu võib olla ohtliku esemega (lõhkemata jäänud lõhkepakett või muu taoline), siis palutakse seda kindlasti mitte ise puutuda, vaid jätta meelde selle asukoht ja teavitada sellest kas kaitseväelasi või helistada telefonil 112. Ühtlasi võib õppusel kasutavate imitatsiooni- ja lennuvahendite kasutamine tekitada suurema müra, mis võib eriti häirida koduloomi. Seepärast palub kaitsevägi õppelahingute piirkonnas hoida mürapelglikud koduloomad siseruumides.

Õppuse tsiviil-sõjalise koostöö meeskonna ülema kapten Viljar Kure sõnul ei ole nii suurt õppust võimalik korraldada vaid Eesti riigile kuuluvatel maadel ja kaitseväel tuleb kasutada ka eraomandusse jäävaid alasid. „Loodame kõikide eestimaalaste mõistvale suhtumisele ja tahtele riigikaitsesse panustada,“ ütles kapten Kurg. „Lubades kaitseväelastel omal maal harjutada, saavad kõik eestimaalased anda oma panuse Eesti riigikaitsesse. Õppuse tsiviil-sõjalise koostöö meeskond proovib kooskõlastada eramaa omanikega nende maa kasutamise enne õppust, kuid see võib olla mõnikord keeruline. Sellistel juhtudel palume kohalikelt elanikelt mõistvat suhtumist.“

Kui õnnetu juhuse tõttu saab õppuse käigus kannatada kellegi eraomand – auto, tee, põld, aed vms, siis palub kaitsevägi viivitamatult ühendust võtta õppuse tsiviil-sõjalise koostöö meeskonnaga, kellega koostöös juhtum lahendatakse. Õppuse korraldajad paluvad inimestel, kelle vara on kahjustada saanud, proovida fikseerida kahju tekitaja (auto number, väeosa nimetus või mõne kaitseväelase nimi) ning edastada see info tsiviil-sõjalise koostöö inimestele telefonil 717 1931 või e-posti teel kevadtorm@mil.ee.

Õppus Siil 2015 toimub peamiselt Jõhvi, Kohtla, Mäetaguse, Lüganuse, Väike-Maarja, Sonda Laekvere, Vinni ja Rägavere valdades.