Erasektori korruptsioonist

Korruptsioon on ametialase positsiooni ärakasutamine isikliku kasu saamiseks. Üldlevinud on arvamus, et korruptsiooni kohtame avalikus sektoris, kuid tegelikult võib korruptsioon aset leida ka era- ja kolmandas sektoris, kus samuti saab ametikohta ja isikule antud volitusi kuritarvitada omakasu eesmärgil.

Eestis on seni päevavalgele ilmunud vaid üksikud erasektori korruptsioonijuhtumid. Meediast meenub ehk nii mõnelegi juhtum kaubandussektoris, kus hulgifirma Haljas juhid mõisteti süüdi pistise pakkumise katses. Samuti kajastati ajakirjanduses hiljuti altkäemaksu nõudmist ehitusettevõttes, kus ehitustööde probleemideta kulgemiseks nõudis ehitusjärelevalve ehitajalt 50 000 eurot altkäemaksu.
 

Mõlema toodud juhtumi puhul on heameel tõdeda, et need teod tulid ilmsiks just tänu inimeste enda sisemisele õiglustundele ja soovile korruptsiooni välja juurida.

Edu on korruptsioonivastases võitluses keeruline saavutada, kui ettevõtete juhtkonnad ja otsustuspädevusega isikud ei teadvusta korruptsiooniga kaasnevaid negatiivseid tagajärgi. Põhimõtteliselt ei saa korruptsiooniohtu välistada ükski ettevõte, kuna keelatud tehingute tegemise võimalus eksisteerib kõikidel ettevõtte nimel tegutsevatel töötajatel, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund.

Kõige olulisem on, et ettevõtetel oleks paigas oma väärtushinnangud, rakendataks sisekontrollimeetmeid ja jagataks informatsiooni kõige kahtlase osas.

Selleks, et üheskoos võidelda tulemuslikult nii avaliku sektori kui ka erasektori korruptsiooniga, tuleb igal inimesel, olenemata tema positsioonist või ametikohast, anda oma panus ausama ja läbipaistvama riigi kujunemisele.

Ebaausatest ametnikest ja ettevõtjatest ei võida pikas perspektiivis keegi, sest sellised inimesed ei too head asutuse või ettevõtte mainele ega asutuse teenust soovivale kliendile, teenust pakkuvale ettevõtjale või konkurendile. Seetõttu on oluline, et korruptsioonivastases võitluses annaks iga inimene vääritutest tegudest politseile teada.

Olulised muudatused karistusseadustikus

Aasta alguses jõustusid karistusseadustikus mitmed muudatused korruptsioonikuritegusid käsitlevates paragrahvides.

Esimene oluline muudatus on see, et enam ei tehta vahet pistisel ja altkäemaksul. Igasugune ametiisiku poolt talle endale või kolmandale isikule vara või muu soodustuse lubamisega nõustumine või vastuvõtmine vastutasuna oma ametiseisundi kasutamise eest on nüüd karistatav ja käsitletav altkäemaksuna. Seda sõltumata sellest, kas ametiisik pani hüve saamiseks toime ebaseadusliku või õiguspärase teo.

Teise olulise uuendusena on seadusandja uute kuriteokoosseisudena karistusseadustikus sätestanud erasektori korruptsioonikuriteod - altkäemaksu võtmise- ja andmise erasektoris.

Kuigi ka varem oli olemas võimalus võtta eraõigusliku juriidilise isiku nimel tegutsevat isikut vastutusele altkäemaksu võtmise eest, on käesolevast aastast sellised kuriteokoosseisud selgelt välja toodud. Kuriteokoosseis seisneb eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks pädeva isiku, samuti vahekohtuniku poolt talle või kolmandale isikule vara või muu soodustuse küsimises, selle lubamisega nõustumises või vastuvõtmises vastutasuna tema pädevuse kuritarvitamise eest.

Asjaolu, et korruptsioon erasektoris on nüüdsest kriminaliseeritud päris omaette kuriteokoosseisudena, viitab riigi soovile tagada aus ja läbipaistev konkurents ka erasektoris.

Kui seni on õiguskaitseasutused panustanud valdavalt avalikus sektoris (kohalikud omavalitsused ja nende allasutused ning riigiasutused) korruptsioonijuhtumiste tuvastamisele, siis üha rohkem laekub teavet korruptsioonist erasektoris ning rääkida saab ka juba konkreetsetest menetlustest.

Kõik vihjed võimalike korruptsioonijuhtumite kohta on väga teretulnud ning iga informatsioonikild loeb. Esmapilgul tähtsusetuna näivad vihjed aitavad kaasa probleemide ilmsikstulekule ja ebaausa töötajate vastutusele võtmisele. Korruptsioonikuritegude büroole on võimalik saata vihjeid kirjutades: korruptsioonivihje@politsei.ee või helistades vihjetelefonil automaatvastaja numbrile 612 3657.

Indrek Vikkat

Korruptsioonikuritegude büroo Ida talituse juht