Märts

Eestimaa päike tõuseb idast! Foto on tehtud 24. veebruari hommikul Nõiametsa paviljonis.

Veebruar oma tähtpäevadega on selja taha jäänud ja õhus aimub mõnel päeval juba kevadet.

Hommikuti tööle tulles on näha kurameerivaid hakke põsed vastamisi elektritraatidel istumas ja varblaste-tihaste sädinat on ilm täis. Mõni nädal veel kannatust ja siis ta ongi kohal.

Veel korraks veebruari põigates tahaks meenutada, et viimastel aastatel on kindel märk sellest, et vabariigi aastapäev on tulekul, Naerumere laste külaskäik vallamajja. Nii ka tänavu. Tervituseks loeti luuletusi kodust ja kodumaast. Mälestuseks jäi ühispilt vallamaja töötajatega. 

Kenaks traditsiooniks on saanud ka vallarahva ühislaulmine ja lipuheiskamine aastapäeva hommikul Toila Gümnaasiumi juures.

Veebruaris tähistasime ka valla lehe sünnipäeva. Siinkohal tänu neile, kes häid soove ja õnnitlusi tooma tulid!

Valla lehe sünnipäeva tuules on märtsikuu lehes teile välja pakkuda üks viktoriin. Vihjeks võib öelda, et enamusele küsimustest võib õiged vastused leida valla lehtedest. Ootame aktiivset kaasalöömist, sest 1. aprillil loosime õiged vastused saatnute vahel välja kolm päris mõnusat auhinda.

Märtsikuu toob endaga kaasa uued tegemised, uued rõõmud ja uued tähtpäevad.

Naistepäevaks meie leht küll teieni ei jõua, aga eks naisi võib rõõmustada ju iga päev. Kuu lõpus ootavad juba lihavõttepühad, aga sinna vahele mahuvad veel emakeelepäev ja mitu toredat kultuurisündmust, millest ootame kõiki osa saama.

Päikest!

Lea Rand

Voka Kokad pakkusid Ilvesele ilvest

19. veebruari Põhjarannikust saime lugeda, et ühena paljudest aitas tänavusel presidendi vastuvõtul külaliste kõhtusid täita Indrek Kõverik. Indrek oli kolm aastat Ida-Viru kutsehariduskeskuses tulevaste kokkade õpetaja ja enne seda seitse aastat samas ametis Narva kutseõppekeskuses. Praegu elab ja toimetab ta Voka Kokkade egiidi all vanas Voka koolimajas, kuhu rajab endale ja oma perele kodu ja kus on tulevikus plaanis avada ka restoran. Aga juba maikuus avatakse restoran Narva muuseumis. Miks ja kuidas Tõrvast pärit Indrek Virumaale sattus, ja millised plaanid tal on, sellest räägime ehk edaspidi mõnes järgmises valla lehes.

Indrekul oli see juba teine kord nö presidendi vastuvõtul käia. Möödunud aastal Jõhvis toimunud vastuvõtul oli ta abis Mozart Cateringi peakokal Aleksandr Nikoškovil.

Kui tänavu jaanuaris presidendi peakokk Taigo Lepik Indrekule kirjutas ja tegi ettepaneku ka sel aastal osaleda, võttis Indrek kutse vastu.

Seekord siis Estonias ise peakoka ametis ja võttis abiks kaasa tublid naised – oma elukaaslase Natalja ja Piret Toovise. Lisaks neile oli suureks abiks eeltööde tegemisel Kristiin-Heleen Toovis. 

Tänaseks on pidustused peetud, suur töö seljataga ja paras aeg pärida, kuidas läks ja millised muljed sellest sündmusest jäid. Minu küsimustele vastas Piret Toovis, kellele see oli esmakordne nii suure ürituse kogemus.

Nagu öeldud, siis kõik algas juba jaanuaris. Peale „Jah“ sõna andmist pidi esitama proovitöö ja nelja suupiste hulgast valiti välja kolm, mida sobiks presidendi külalistele pakkuda.

Voka Kokkade suupistetest said valituks punase veini kastmes silmud vahvlitorbikus, põdravorst, kus pole teragi põdraliha sees vaid hoopis kopsud, maks, süda ja neerud ja tagatipuks ilvese trühvlid, mis tekitasid muidugi kõige rohkem elevust. Jah, eks see üks haruldane amps oligi, sest ilveseliha kasutatakse toiduks üsna harva. Kuna Piretil tuli ka saalis külaliste hulgas ettekandjana toimetada, siis sai ta palju positiivset tagasisidet just nende ilvesetrühvlite kohta, aga pidi vastama ka paljudele küsimustele suupistete kohta.

Iga meeskond pani oma suupistetest kokku kandiku, mis läks presidendi puhketuppa, nii et päris kindlasti sai ilvest maitsta ka president Ilves. Kas see talle ka meeldis, see jääb kahjuks teadmata.

Vastuvõtu külaliste toitlustamise eest hoolitses kokku 12 meeskonda pluss kaks magusapakkujat.

Valmistati 16900 soolast ja 4200 magusat suupistet. Voka Kokad tegid kolmekesi 1600 suupistet.

Ega kõike muidugi ühe päevaga teha ei jõudnud, väikesed eeltööd sai juba eelmisel päeval ja sama päeva hommikul kodus ära teha. Pikk päev algas varahommikul kell 4 Toilas esimeste ettevalmistustega, tagasi koju saadi hakata sõitma napilt enne uue päeva saabumist.

Vaatamata pikale ja väsitavale päevale hindab Piret seda kui suurepärast kogemust. Nii suurel üritusel toitlustaja olla, saada ettekandja kogemus ja näha, kuidas sellise sündmuse korraldamine „seestpoolt“ välja näeb – seda ei juhtu iga päev.

Aga meie hoiame Voka Kokkade tegemistel silma peal ja räägime nendest kindlasti ka edaspidi.

Lea Rand

Lapsed panevad silmad särama

Kui Julie Laur kutsus mind Naksitrallide sünnipäevanädala eel külla, et teha intervjuu nende maja staažikate õpetajatega arvasin, et kohtun soliidsete hallipäiste pedagoogidega. Kui me Maret Tammiksaare, Helle Männi ja Mai Voorega kohtusime, oli mu esimene küsimus: „Kus need staazikad siis on?“

Jah, kui neid särasilmseid ja energilisi naisi vaadata, siis ei tahaks küll kuidagi uskuda, et nad kõik juba „aegade algusest“ selles majas töötavad.

„Eks lapsed hoolitsevad selle eest, et silmad säraksid,“ ütleb Helle. „Meie päevad ei ole üksluised, vaid iga päev toob uued emotsioonid, uue rõõmud.“ Maret ja Mai nõustuvad sellega ja lisavad, et eks lapsed sunnivad ennastki arendama, kõik meeled peavad olema kogu aeg avatud, et ajaga ja lastega kaasas käia. Mõte peab kogu aeg töötama, et pakkuda lastele midagi uut, sest muidu läheb neil ja endalgi igavaks. Koolitused ja erinevad kursused annavad võimaluse uusi asju õppida ja ennast arendada.

Kui 40 aasta peale tagasi vaadata, siis leiavad naised, et täna on seda tööd lihtsam teha, kui aastaid tagasi. Üks põhjus on see, et rühmas on vähem lapsi. See annab võimaluse süveneda, iga lapsega eraldi rohkem tegeleda. Lihtsam on ka tundideks ettevalmistamine. Seda aega, kui erinevaid materjale nö põlve otsas pidi tegema või näiteks pilte läbi kopeerpaberi paljundama, ei igatse enam keegi taga. Mis tänapäeval viga – Internet on häid ideid ja materjale täis, paljundusmasin võimaldab kiiresti ja palju asju ette valmistada. Positiivsena toovad kõik välja ka selle, et tänapäeval on lapsevanemad aktiivsemad lasteaia igapäevaelus kaasa lööma. Eriti teeb rõõmu see, et isad on avatumad ja löövad mõnuga kaasa lasteaia tegemistes.

Praeguses lasteaia töökorralduses meeldib ka see, et ühe rühmaga saab sõimerühmast alates kuni koolini välja minna. Ei pea lapsi „käest ära andma“.

Aga mis see siis ikkagi on, mis juba 40 aastat selle töö juures on hoidnud?

Aktiivne igapäevane tegevus, iga päev toob midagi uut, rõõm näha laste arengut – toovad Maret, Helle ja Mai välja oma töö päikselise poole. Rõõm näha oma kasvandikke ja nüüd juba ka nende lapsi. Mai ütleb, et kohe-kohe on jõudmas lasteaeda kolmas põlvkond. Tähtis on ka hea koostöö ja stabiilne kollektiiv. Ühes rühmas töötavate inimeste hea koostöö on ülioluline, ühe asja eest peab väljas olema. Ja koostöö lastega, kui koos räägitakse läbi, mida ja kuidas teha. Lapsed annavad ka ise palju ideesid.

Minu küsimusele „Kas ka pikk puhkus mängib oma osa?“ vastab Helle, et sageli on juba peale paari nädalast puhkust selline tunne, et tahaks tagasi tööle.

Võiks arvata, et peale pikki päevi lastega tegelemist, tahaks ainult rahu ja vaikust. Aga nii see ei ole. Kõik kolm teevad hea meelega käsitööd. Helle ja Mai käivad Voka raamatukogus koos Nobenäppudega ilu loomas ja Maret ei jõua neid õmblustöid, mis kasvõi lasteaia tarbeks aja jooksul õmmeldud, kokku lugeda. Mai ja Maret panevad hea meelega näpud mulda, Mai hoiab vaimu erksana lugemise ja ristsõnade lahendamisega, Maretit võib kohata nii rahvatantsupõrandal kui suusarajal. Helle lisab, et talle meeldib tegeleda paljude erinevate asjadega, et avastada enda jaoks uut ja huvitavat. Ja eks oma lapse-lapsed nõuavad ka oma osa.

Naiste juttu kuulates saan aru, et aktiivne eluviis ja igapäevane lastega tegelemine ongi see, mis hoiab noorena ja paneb silmad särama.

Olgu siin lõpetuseks veel üks lasteaias juhtunud lugu.

Õhtul enne kojuminekut, riietumise ajal küsib lapsevanem oma pojalt, kuidas tänane päev läks.

Selle peale vastab laps: „Mine vaata õpetaja silmadesse!“

Soovime Maretile, Hellele, Maile ja teistele Naksitrallide õpetajatele ja töötajatele palju rõõmu ja jätkuvalt sära silmadesse toovaid lapsi!

Lea Rand

Veebruarikuu Toila Lasteaias oli väga sõbralik ja sportlik

Toila Lasteaia Naerumeri heaks traditsiooniks on saanud UISUTRALL Kohtl-Järve Jäähallis. Juba teist aastat tutvuvad kooliminejad iluuisutamise iluga ja võluda. Sel aastal külastasime jäähalli sportliku nädala raames. Lapsed tutvusid jäähalli siseeluga: jääkastmisautoga, said teada, et jääd kastetakse kuuma veega. Samuti õppisid roomamist, õiget pehmet kukkumist, tasakaalu ja kindlasti tegid esimesed tantsusammud jääväljakul. Isegi mängisid „Hunt ja jänesed“.

Laste arvamused:

Uisutrall 11.02.2015, osalesid Naerukillukeste rühma ja Õnnekillukeste rühma vanemad lapsed.

Nikita: Meeldis uisutada, sain sellega väga kiiresti hakkama. Vaatasime autod, mis kastab jääd. Noa pikkus on 2 m.

Ernst: Jääkastmise tool on väga kõrgel. Auto on suur nagu traktor. Bensiinipaak oli hästi suur, imeliku kujuga.

Oliver: Jääd kastetakse sooja veega. Uisutera on hästi terav.

Kertu: Esimene samm liuväljal on roomamine, nägu väike ussike. Tegime jääväljakul trikke, õppisime uusi asju. Mulle meeldis, tahaks veel minna.

Nägime kuidas auto puhastab jääd ja siis kastab.

Sportlik Reede 12.02.2016 osalesid Illuka kool-lasteaed, Jõhvi lasteaiad Sipsiku maja, Kohtla-Järve lasteaed Punamütsike ja Toila Lasteaia Naerumeri kooliminejad.

Osalejate auhinnakas oli karikas.

Nikita: Oli natuke raske joosta, väsisin kiiresti.

Armin: Tegime sporti, iga lasteaed mõtles ühe mängu välja. Tegime ka natuke kunsti. Kõige rohkem meeldis teha kunsti – südameid.

Ernst: Saime joosta, võimelda. Natuke meeldis tantsida.

Lasteaia Naerumeri direktor

Leena Tukkia

Voka lasteaed Naksitrallid 40. sünnipäeva lävel

Voka lasteaed Naksitrallid tähistab sünnipäeva. 

Praegune hoone avati 1. märtsil 1976. a. Viimaste aastate jooksul on hoone saanud uue katuse (2013), soojustatud ja renoveeritud fasaadi (2015) ning õu uue pinnakatte (2015). Selle üle tasub rõõmustada ja tänulik olla.

Peame lugu oma sümboolikast. Meie lasteaial on oma lipp ja rühmalipud (2009). Erinevatel aegadel on loodud 3 lasteaialaulu. Õuealal on suur puidust Muhvi auto (2013) ja tunnus-puuskulptuurid Sammalhabe, Kingpool ja Muhv (2008).

Alates 2005. aastast tegutseb lasteaias 5 rühma. Hetkel käib 75 last ning on 29 töötajat. Maja alguse aastast on siin töötanud Maret Tammiksaar, Helle Mänd ja Mai Voore. Meie maja töötajate hulgas on nii noori koolipingist tulnuid kui ka pikaajalise kogemusega töötajaid. Tänase õpetaja keskmine vanus on 46 aastat. Lisaks põhikohaga töötajatele on meil head sõbrad, kes oma professionaalsusega õppetegevust toetavad. Kahe vanema rühma laste pallimänguoskusi arendab kohalikus Spordi- ja Kultuurikeskuses Andrus Lehismets. Ujumisoskusi omandatakse Toila SPA-s Katja Loide juhendamisel ning rahvatantsusamme aitab seada tunnustatud rahvatantsuõpetaja Helle Astok.

Lasteaed on liitunud Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikuga (2007) ja osaleb projektis „Ettevõtlik kool/lasteaed“ (2009). Viimase puhul oleme saavutanud ettevõtliku õppe hõbetaseme. Me oleme väga tänulikud IVEK-i perele meid inspireeriva toe eest.

Aastatega on välja kujunenud lasteaia traditsioonid. Nende hulgas on ka kogukonda kaasavaid tegevusi nagu näiteks sügisene perematk, advendiaegne „Jõuluootus“ või emadepäevale pühendatud etendus/liikumispidu. Eriti uhked oleme sõbrapäeva paiku toimuva „Talendihommiku“ üle. Need hommikud on erilised tänu lapsevanematele ja erinevatele hommikujuhtidele. Noorte talentide etteasted on pakkunud elamusterohket naudingut.

Töötajaid rõõmustavad ühised kooskäimised õpetajatepäeval ja jõulude ajal. Palju elevust tekitab traditsioonilise „Mõmmi aabitsa“ teemalise etenduse kinkimine lastele õpetajatepäeva eel.

Naksitrallide kohtumispaik on teatavasti jäätisekioski juures. 1. märtsil sõi lasteaiapere koos heade endiste kolleegide ja külalistega sünnipäevajäätist.

Sünnipäeva valguses täname kõiki kohalikke asutuste/firmade juhte ja kõiki inimesi, kes on meie jaoks alati olemas.

Julie Laur, direktor

Külli Mänd, õppealajuhataja

Toila valla lehe sünnipäevaviktoriin

1. 1997. aastal toimus esimest korda üks Toila valla suurüritus, mis on meie vallale kuulsust toonud ka mujal vabariigis? Mis sündmus see on?

2. 2008.a. augustis avati Oru pargis üks eriline vaatamisväärsus. Mis see on?

3. Kuidas on omavahel seotud Toila valla leht ja eesti eurolaul „Kaelakee hääl“?

4. 1996. aastal avati Toila vallas mitmeid uusi asutusi, ettevõtteid. Üks nendest kandis nime „Karmen“. Mis asutusega oli tegu?

5. Mis aastal toimus I Toila valla rahvajooks?

6. Toilas ja Vokas asutati juba möödunud sajandi alguses terve rida seltse, mis kohalikule rahvale koostegutsemise võimalusi pakkusid. 20 aastat tagasi detsembrikuus toimus taas ühe uue seltsi asutamiskoosolek. Mis selts see on?

7. 1997. aasta lõpus toimus Oru pargis üks oluline muudatus. Mis see oli?

8. Mis aastal sai Toila Gümnaasium interneti püsiühenduse? Samal aastal käivitus ka Eesti Mobiiltelefoni tugijaam Pühajõel.

9. Kui raske oli 1999. aasta jaanipäeval Voka tiigist püütud karpkala? Püüdjaks oli Aleksander Kaar.

10. Kes oli esimene Toila valla aukodanik?

11. Mis aastal alustati Toila valla aunimetuste andmist (aukodanik, elutöö preemia, aasta inimene)?

12. Kes on need kolm inimest, kes on aastate jooksul saanud kaks Toila valla aunimetust?

13. Mis aastal avati Voka lasteaia juures mängumaa?

14. 21. juunil 2009.a. paigaldati Toila valla Hariduse ja Kultuuri Seltsi algatusel mälestuskivi ühele Toila vallas sündinud teatrimehele, millega tähistati tema 110. sünniaastapäeva. Kellele?

15. 2010. aastal korraldasid noored spordimehed esimest korda ühe spordivõistluse, mis on pühendatud ühele Toila valla spordimehele. Kelle nimelised mälestusvõitlused alates nimetatud aastast igal talvel toimuvad?

16. Millised viis omavalitsust asutasid 2011. aastal ühise korrakaitseüksuse Menetlusteenistus?

17. Mis nime kannab alates 2012. aastat Toila laululaval toimuv talvine laulupidu?

Vastuseid ootame kuni 1. aprillini e-posti aadressile lea.rand65@gmail.com. Paberkandjal võib vastused tuua Toila raamatukogusse.

Kõigi õigesti vastanute vahel loosime 1. aprillil välja raamatu „Kes tahab saada miljonäriks?“, Toila SPA kinkekaardi ja restorani Fregatt kinkekaardi.

Oru pargis jätkuvad puude hooldus- ja taastamistööd

 

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) koostöös Keskkonnaameti Viru regiooniga jätkab hooldus- ja taastamistöödega Oru pargis, sel aastal võetakse ette hooldusraie tamme-allees, tamme-läänepärna-papli sega-allees ja berliini paplite allees. Toestatakse ka väärtuslike puude võrasid ning puhastatakse Oru maastikukaitseala keskel looklev Pühajõe veesäng ja kaldad risust ja vette kukkunud puudest.

Hooldus- ja taastamistöödega alustati Toila Oru pargis 2015. aasta märtsis ning tänaseks on tehtud haigete puude sanitaarraie, läänepärna allee ja pargi regulaarosa pärnaridade hooldusraie ning hooldatud elupuuhekki.

Kõige selle juures lähtutakse Keskkonnaameti poolt tellitud hoolduskavast "Oru pargi puistu seisukorra hinnang ja puistute rekonstrueerimisplaan", mille koostas Artes Terrae OÜ. Töid teostab ArborEst OÜ ning neid tehakse sel aastal veebruaris-märtsis ning 1. septembrist kuni 31. oktoobrini. Vahepealsel ajal ei tohi hooldustöid teha, et tagada pesitsusaegne rahu pargis elavatele nahkhiirtele ja lindudele. Tööd lähevad maksma 13 440 eurot ning neid rahastab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.

Alleed elujõuliseks

Oru pargi tamme-allees, tamme-läänepärna-papli sega-allees ja berliini paplite allees on kokku ca 100 puud. Need on kehvas seisukorras ja enamik puudest vajavad võrade hooldust – kuivanud okste, murdunud harude raiet jms. Puude olukord alleedes on halvenenud mitmel põhjusel: pargi kasutuskoormuse kasv, külgvarjus kasvamine, lume- ja tormikahjustused.

Alleeruumide piires eemaldatakse vahetult alleepuude võradesse kasvavad väheväärtuslikud puud, mis on deformeerunud võraga, tugevasti kahjustatud või noor leht- ja okaspuude looduslik uuendus. Allee hooldustöödega alustati tänavu veebruaris ning need lõpetatakse märtsis. 

Puude eluiga pikemaks

Oru pargis vajab kiiremas korras toestamist ka kaheksa vana ning väärikat puud, mille eluiga saab tänu toestamisele oluliselt pikendada. Puud toestatakse 2016. aasta jooksul.

Jõesäng puhtaks

Ühe tööna näeb hoolduskava ette ka Pühajõe veesängi korrastamist, mille käigus eemaldatakse jõesängist sinna kukkunud puud ja risu, mis oluliselt takistavad veevoolu ja koguvad enda taha prahti ja risu. Jõeorust eemaldatakse lisaks ka ohtlikud surnud puud, mis võivad tormiga murdudes kahjustada pargi väärtuslikke puid või pargi külastajaid. Jõeoru korrastustööd viiakse läbi selle aasta veebruaris-märtsis ning septembrist kuni oktoobri lõpuni.

Külastusinfo hooldustööde ajal

Tööde teostaja ArborEst OÜ peab hooldustööde ajal tagama kasutatavate juurdepääsuteede ja radade nõuetekohase liigeldavuse, vajadusel teid ja radasid remontima ning tööde lõppedes taastama kasutatud teede ja radade tööde-eelse olukorra. Lisaks tuleb tööde teostamise ajaks tähistada tööobjekti ohutsoonid ning tagada, et pargi külastajaid ja teised kõrvalised isikud ei satuks ohutsooni.

Kui teil on Oru pargi hooldus- ja taastamistööde kohta tekkinud küsimusi, siis aitavad teid:

Heiki Hanso – ArborEst OÜ, tel 517 6969, info@arborest.ee
Harti Paimets – RMK looduskaitse tööjuht, tel 503 6358, harti.paimets@rmk.ee
Janar Aleksandrov – Keskkonnaameti looduskasutuse spetsialist, tel 512 4731, janar.aleksandrov@keskkonnaamet.ee.

Leevi Krumm
RMK looduskaitsespetsialist