kollaseid
lehti loobivad kased
ma
ei lase veel suvel minna
ei
lase
lehed
on murul ja maja ees
trepil
ja trepikodades
triivivad
laisalt tiigiveel
kleepuvad
kinganinadel
koos
nendega sügis tuppagi tuleb
ahjud
kütab ja aknad suleb
õunad
pillab rohule maha
ei
taha veel päriseks tuppa
ei
taha
(Anneli
Lamp)
Jah,
midagi pole teha, tahame või ei taha, aga läbi hakkab saama see 50
aasta kõige vihmasem suvi, nagu televiisor ühel päeval rääkis.
Ei mäleta enam, oli see Marko Reikop või Urmas Vaino, aga nii see
pidavat olema. Ega ise ju mäleta.
Mälul
ongi minu meelest selline tore omadus, et halvad asjad lähevad
meelest, jääb see, mis on hea ja hingele pai teinud.
Vaatamata
justkui pidevalt sadavale vihmale on seda head ja hingele pai tegevat
mööduvas suves olnud päris palju.
Põllumehed
on küll püsti hädas, püüavad vihmade vahel leida üürikesi
momente, et saak ikka salve saaks, aga need, kel olnud soovi
kultuurisündmustest osa saada, pole lasknud ennast vihmast segada.
Õigupoolest on see taat seal üleval oma kätt enamasti meie kohal
hoidnud. Vaid merepäevade ajal tuuritas ja möllas, aga see ei
rikkunud peotuju sugugi, vaid näitas hoopis, et häid lambaid (loe:
inimesi) mahub ühte lauta (loe: Sadamakõrtsi) ikka päris palju.
Seevastu
Sadamajazz ja Oru pargi Promenaad, mis tänavu toimus juba 20. korda
ja 10. muinastulede õhtu möödusid ilma vihmata ja pakkusid mõnusat
olemist pargis ja mere ääres kõigile, kes kohale olid tulnud.
Hiljemalt
septembris hakkavad linnud ennast parvedesse sättima, et asuda teele
soojematesse paikadesse ja septembris kogunevad ka lapsed ja noored
„parvedesse“, et taas kooliteele asuda.
Hommikune
pilk koduaknast ütleb, et kooliaeg on alanud. Suviti nii tühi tänav
on juba terve nädala kooli poole kiirustavaid, sõitvaid,
rullitavaid lapsi täis. Rõõm on tõdeda, et tänavu alustas Toila
Gümnaasiumis kooliteed 16 poissi-tüdrukut, gümnaasiumiastmes
jätkab õpinguid 47 noort.
Olgu
siis see alanud õppeaasta kõigile, kes moel või teisel õppimise
või õpetamisega seotud, täis uusi tutvusi, rõõmustavaid
taaskohtumisi, kannatust jagada ja tarkus pakutavat vastu võtta.
"Inimene
peab olema õppimisvõimeline, mitte nagu känd", on Andrus
Kivirähk kirjutanud raamatus “Mees, kes teadis ussisõnu”. Jääb
üle ainult nõustuda. Ütleb ju üks laulusalmgi, et inimene õpib
kogu elu... Olen seda meelt, et tegelikult me õpime ju kõik iga
päeva midagi, meil kõigil on teistele midagi õpetada. Ja eks
toetavad ju raamatukogudki elukestvat õpet. Nii et ärge siis jätke
kasutamata võimalust iga päev midagi õppida!
Paras õppetükk, mis sel sügisel peaaegu ära
tuleb teha, on ka käimasolev haldusreform. Ja ei saa nii, et kui
„tervet rehkendust ei jõua, tee pool“. Aasta lõpuks peab
rehkendus tehtud olema, et uuel aastal juba uute ülesannete kallale
asuda. Püüame teid ka läbi leheveergude teemaga kursis hoida ja
kui ühinemisläbirääkimisi tutvustavad kohtumised toimuvad, siis
olge ikka kohal. Sest pärast võib olla hilja arvamust avaldada.
Valla lehe ilmumisel oli suvel pikem paus, et
eelarverahasid kokku hoida. Nüüd peaksime aasta lõpuni kenasti
hakkama saama ja toome iga kuu alguses värsked uudised teile koju
kätte. Kes paberlehte ei saa või ei taha lugeda, need saavad meie
valla uudistele ligi ka Internetis http://toilaleht.blogspot.com.ee/
Ja vahel võib juhtuda nii, et sealt on isegi
rohkem lugeda, kui paberlehte mahubki.
Olen seda korduvalt ka enne öelnud, aga kordan
siiski, et kuna valla leht peaks olema valla inimeste nägu ja mina
toimetajana olen ainult väike vahelüli uudiste ja lugejate vahel,
siis ootan ka teie, lehe lugejate, aktiivset kaasalöömist. Alati on
oodatud nii kaastööd kui ka vihjed teemadeks.
Leheveergudel kohtume taas juba sügisel, seniks
hoidke pilk õitsevatel lilledel ja suvi kestab veel ...
Päikest!
Lea Rand