September

kollaseid lehti loobivad kased

ma ei lase veel suvel minna

ei lase

lehed on murul ja maja ees

trepil ja trepikodades

triivivad laisalt tiigiveel

kleepuvad kinganinadel

koos nendega sügis tuppagi tuleb

ahjud kütab ja aknad suleb

õunad pillab rohule maha

ei taha veel päriseks tuppa

ei taha

(Anneli Lamp)

Jah, midagi pole teha, tahame või ei taha, aga läbi hakkab saama see 50 aasta kõige vihmasem suvi, nagu televiisor ühel päeval rääkis. Ei mäleta enam, oli see Marko Reikop või Urmas Vaino, aga nii see pidavat olema. Ega ise ju mäleta.

Mälul ongi minu meelest selline tore omadus, et halvad asjad lähevad meelest, jääb see, mis on hea ja hingele pai teinud.

Vaatamata justkui pidevalt sadavale vihmale on seda head ja hingele pai tegevat mööduvas suves olnud päris palju.

Põllumehed on küll püsti hädas, püüavad vihmade vahel leida üürikesi momente, et saak ikka salve saaks, aga need, kel olnud soovi kultuurisündmustest osa saada, pole lasknud ennast vihmast segada. Õigupoolest on see taat seal üleval oma kätt enamasti meie kohal hoidnud. Vaid merepäevade ajal tuuritas ja möllas, aga see ei rikkunud peotuju sugugi, vaid näitas hoopis, et häid lambaid (loe: inimesi) mahub ühte lauta (loe: Sadamakõrtsi) ikka päris palju.

Seevastu Sadamajazz ja Oru pargi Promenaad, mis tänavu toimus juba 20. korda ja 10. muinastulede õhtu möödusid ilma vihmata ja pakkusid mõnusat olemist pargis ja mere ääres kõigile, kes kohale olid tulnud.

Hiljemalt septembris hakkavad linnud ennast parvedesse sättima, et asuda teele soojematesse paikadesse ja septembris kogunevad ka lapsed ja noored „parvedesse“, et taas kooliteele asuda.

Hommikune pilk koduaknast ütleb, et kooliaeg on alanud. Suviti nii tühi tänav on juba terve nädala kooli poole kiirustavaid, sõitvaid, rullitavaid lapsi täis. Rõõm on tõdeda, et tänavu alustas Toila Gümnaasiumis kooliteed 16 poissi-tüdrukut, gümnaasiumiastmes jätkab õpinguid 47 noort.

Olgu siis see alanud õppeaasta kõigile, kes moel või teisel õppimise või õpetamisega seotud, täis uusi tutvusi, rõõmustavaid taaskohtumisi, kannatust jagada ja tarkus pakutavat vastu võtta.

"Inimene peab olema õppimisvõimeline, mitte nagu känd", on Andrus Kivirähk kirjutanud raamatus “Mees, kes teadis ussisõnu”. Jääb üle ainult nõustuda. Ütleb ju üks laulusalmgi, et inimene õpib kogu elu... Olen seda meelt, et tegelikult me õpime ju kõik iga päeva midagi, meil kõigil on teistele midagi õpetada. Ja eks toetavad ju raamatukogudki elukestvat õpet. Nii et ärge siis jätke kasutamata võimalust iga päev midagi õppida!

Paras õppetükk, mis sel sügisel peaaegu ära tuleb teha, on ka käimasolev haldusreform. Ja ei saa nii, et kui „tervet rehkendust ei jõua, tee pool“. Aasta lõpuks peab rehkendus tehtud olema, et uuel aastal juba uute ülesannete kallale asuda. Püüame teid ka läbi leheveergude teemaga kursis hoida ja kui ühinemisläbirääkimisi tutvustavad kohtumised toimuvad, siis olge ikka kohal. Sest pärast võib olla hilja arvamust avaldada.

Valla lehe ilmumisel oli suvel pikem paus, et eelarverahasid kokku hoida. Nüüd peaksime aasta lõpuni kenasti hakkama saama ja toome iga kuu alguses värsked uudised teile koju kätte. Kes paberlehte ei saa või ei taha lugeda, need saavad meie valla uudistele ligi ka Internetis http://toilaleht.blogspot.com.ee/

Ja vahel võib juhtuda nii, et sealt on isegi rohkem lugeda, kui paberlehte mahubki.

Olen seda korduvalt ka enne öelnud, aga kordan siiski, et kuna valla leht peaks olema valla inimeste nägu ja mina toimetajana olen ainult väike vahelüli uudiste ja lugejate vahel, siis ootan ka teie, lehe lugejate, aktiivset kaasalöömist. Alati on oodatud nii kaastööd kui ka vihjed teemadeks.

Leheveergudel kohtume taas juba sügisel, seniks hoidke pilk õitsevatel lilledel ja suvi kestab veel ...

Päikest!

Lea Rand

Haldusreformi otsustavad kuud

Toila valla lehe veebruari ja aprillikuu numbrites oleme rääkinud vallavolikogu esimehe Roland Peetsiga haldusreformiga seonduvast.

Lähemate kuude jooksul tehtavad otsused ja valikud määravad töenäoliselt ära enamiku Eesti tulevaste omavalitsuste näo ja nime aastakümneteks. Enamik asjaosalisi on aru saanud, et mõistlik on juhtida oma saatust ise ja tänu sellele saada ka ühinemistoetust. Nii ka Toila vald.

Roland Peets hindab praegust ühinemisläbirääkimiste seisu heaks. „Hirm, et vahepeal Jõhvis toimunud võimupööre võiks kuidagi läbirääkimisi mõjutada, on osutunud asjatuks ja seisukohad on esialgu jäänud samaks.

Üllatuse valmistas Kohtla-Järve, kes tegi juunis ettepaneku liitumiseks. Kuna selles osas on oldud algusest peale eitaval seisukohal, siis tegi vastava otsuse ka augustis toimunud volikogu. Põhjuseid eitava vastuse andmiseks on kaks: 1) ühinemiseleping on kokku pandud ja tingimused on täidetud. Uue keerulise partneri lisandumine oleks hakanud mõjutama juba käimasolevaid läbirääkimisi ja olemasolevaid kokkuleppeid. 2) kuna Kohtla-Järve finantsseis on selline, et laenukoormus on lubatud piiri lähedal, siis tekiks oht, et liituvad omavalitsused hakkaks kinni maksma Kohtla-Järve praegusi laene ja see vähendaks tulevikus finantsvõimekust.“

Millal jõutakse liitumislepingu sõlmimiseni?

„Septembrikuu volikogudes peaks toimuma esimene lugemine, sellele peavad järgnema rahvaküsitlused ja lepingut tutvustavad kohtumised kohalike elanikega, et tutvustada olukorda ja järgmisi plaane, ja kui kõik kulgeb plaanipäraselt, siis peaks november olema see tähtaeg, mil saaks lepingu ära kinnitada.“

Kõige tähtsamad otsustajad omavalitsuste ühinemises on praegu kohalikud volikogud. Kuidas on volikogu liikmed kaasatud läbirääkimistesse?

„Kõik volikogu liikmed osalevad valdkondlike töörühmade töös. Lisaks neile on kaasatud ka valdkondade esindajad, asutuste juhid. Töörühmad on hinnanud olukorda kohtadel ja teinud ühinemislepingusse edukalt ettepanekuid. Järgeb olukorra kaardistamine ja juba järgmisel aastal asutakse selle juurde, et anda sisendid uue omavalitsuse arengukavasse ja tegevuskava väljatöötamisele.“

Kusagil pole öeldud, et haldusreformi tulemusel peaks kõike optimeerima. See on kokkulepe, kuidas ühinevat piirkonda kui tervikut edaspidi hoida ja arendada. Mingites lõikudes kokkuhoid kindlasti tekib. Kuidas on ühinemiselepingus kirja pandud teenuste osutamine kohtadel?

„Kõigi valdkondade koordinatsioon ja uus vallavalitsus jäävad ilmselt Jõhvi, kohtadel toimuvad tegevused vastavalt vajadusele, kindlasti jäävad kohapeale sotsiaalteenused. Eesmärk on parendada, mitte lõhkuda. Vabaneva ressursi arvelt saab välja töötada ja arendada uusi teenuseid.

Suuremad ümberkorraldused saavad toimuma peale 2017. aasta valimisi nelja aasta jooksul.“

Kas liitumislepinguga kaasneb ka tegevuste ja investeeringute kava?

„Seadusega ettenähtud liitumistoetus sõltub liituva omavalitsuse rahvaarvust. Seega on liitumistoetus Jõhvi vallale 800 000, teistele (Toila, Kohtla-Nõmme ja Kohtla) 300 000. Iga liituv omavalitsus on ainupädev oma vallale eraldatud raha kulutamiseks. Liitumislepingu lisas on ära toodud vastav investeeringute kava.“

Mis saab uue omavalitsuse nimeks?

„Nii territoriaalselt kui ka ajalooliselt on loogiline, et uue omavalitsuse nimeks jääb Jõhvi vald.“

Haldusreformi seadus jõustus 1. juulil. Töö uute omavalitsuste kujundamisega kohaliku ja ka riigi tasandil jätkub. Valikud valla juhtimise ja teenuste osutamise struktuuri, ühinemisjärgsete investeeringute ja asutuste reorganiseerimiste osas tuleb teha kohapeal. Kõigil kogukondadel tasub mõelda selle peale, kas neid on arutlema kutsutud, võimalike valikute kohta arvamust küsitud. Järgnevatel kuudel korraldatavad kohtumised annavad hea võimaluse kaasarääkimiseks, küsimuste esitamiseks ja oma arvamuse avaldamiseks. Tuleb ainult õigel ajal kohal olla!

14. septembril toimuval vallavolikogu istungil toimub ühinemislepingu projekti esimene lugemine. Peale seda suunatakse projekt avalikustamisele ja projektiga saab tutvuda vallamajas, Voka raamatukogus, Toila valla kodulehel www.toila.ee ja Toila valla lehe veebiversioonis http://toilaleht.blogspot.com.ee/

Roland Peetsiga vestles Lea Rand

Kultuurisuvi 2016

Toila Merepäev 11. juunil

Ehkki taevaluugid olid sel päeval valla, meri näitas oma karmimat poolt ja osa planeeritud tegevustest jäid seetõttu tegemata, toimus Toila merepäev siiski ja näitas taaskord, et eestlased on laulurahvas.

Nagu üks korraldajatest, Ene Raudar ütles: „Ja selline ta siis saigi – märg, aga muhe, tuuline, kuid tegus, rajult rõõmus ja laululiselt lainetav, muusikat täis merepäev.“

Kuis siis merepäev ilma kalata saab? Imemaitsev praetud räim valmis Hanno Kase käe all. Foto Lea Rand

Ühendkoorid Merepäeva merelaulupeol. Dirigent Elo Üleoja ja solist Marko Marvere. Foto: Lea Rand

7 linna muusikafestivali raames toimus Perepäev ja piknikukontsert Oru pargis 10. juulil.

Lastelaulude kavaga ”Miki merehädas” esines Hanna-Liina Võsa ja peale seda toimus Filmimuusika kontsert, kus tulid lavale Liisi Koikson (vokaal) ja Raivo Tafenau bänd.

Selle kõrval pidas RMK oma perepäeva, kus jagus huvitavat ja harivat tegevust tõesti kogu perele.

Väike vihmasabin piknikku ei sega :) Kas teki peal või teki all, tore oli ikka! Foto: Piret Almiste

Hanna-Liina Võsa kutsus lapsi koos enda ja Mikiga merele. Foto: Piret Almiste

Pargist ja selle ajaloost rääkis Maire Uustal. Foto: Lea Rand

Toila Sadamajazz 15. juulil

Sadamajazz toimus tänavu juba kolmandat korda. Küsimusele, miks peaks Toila Sadamajazzile tulema, vastas Raivo Tafenau nii: „Eestimaa suvi on tulvil vägevaid muusikasündmusi. Toila rannal toimuv jazzfest on üks ehedamaid jazzmuusika kontserte. Kui eelmistel aastatel on panustatud eelkõige naishäältele, siis sellel aastal domineerib kontserdil macholikum stiil. Frank Sinatra sünnist möödus eelmisel aastal 100 aastat ning selleks puhuks kutsusime esinema Hayati Kafe Rootsist, kes tuletab teile meelde kui ilus ja meeliülendav on Sinatra muusika. Uku Suviste jätab pool sajandit vahele ja gruuvib täiega tänapäevases võtmes. Seda kõike kompenseerib oma ülima naiselikkuse ja sharmantsusega Laura, kes laulab ekstravagantse Marju Kuudi laule uues kaasaegses võtmes.
Laval on väga head muusikud, kellelega koos piilume aupaklikult minevikku ja sellest energiat ammutades tulistame tuleviku suunas. TASUB KOHAL OLLA. Teie Tafenau.“ Usun, et kõik, kes sel õhtul Toila sadamas olid, said elamusest osa ja jäävad järgmist pidu ootama.

Toila sadam on ideaalne koht sellise kontserdi korraldamiseks! Foto: Väino Aul

Tänu Sadamajazzi korraldamise eest saab meie valla kultuurijuht, väsimatu Kaisa! Foto: Väino Aul

Oru pargi promenaad 20. augustil

Juubelihõnguline Oru pargi Promenaad toimus tänavu juba 20. korda ja nagu tavaks saanud, pakkus erinevat tegevust kogu päeva jooksul ja lõppes õhtuse kontserdiga, kus olid laval Riho Sibul, Vaiko Eplik, Mari Jürjens kavaga „Kuuekeelsed“ ning Koit Toome ja bänd Jaak Joala laulude kavaga.

Päeva jooksul sai kaasa elada kohalikele talentidele, kes esinesid Hõbeallika koopas, jälgida, kuidas valmib maal Oru lossist, võis põigata Toila Gümnaasiumi õuel olnud Loomehoovi, kus sai ise lasta loomingul lennata ja soovi korral ka käsitööd kaasa osta. Toila Loomekeskuse algatusel valmis seal ühiselt külalistega ka kollektiivne rannakividest taies. Lossiplatsi läheduses oli väljas kaks fotonäitust – üks kätkes endas Oru pargi promenaadi ajalugu 20 aastat ja teine Oru pargis tehtud foto ja samast kohas Toila Muusika- ja Kunstikooli õpilaste maalitud pilt kõrvuti asetatuna.
Õhtu lõpetas Aap Tepperi heliperformance Hõbeallika koopas "Fonograafiline kompositsioon Toila rannast".

Koostöös Loomehoovi külastajatega valmis kivitaies "Toila räim" Foto: Lea Rand

Kunstnik Aarne Hanni maalis Oru lossi kogu oma ilus lõuendile. Foto: Piret Almiste

Muinastulede õhtu „Meri, muusika ja muinastuled“ 27. augustil

Jõhvi kontserdimaja ja Toila Vallavalitsuse koostöös toimuv “Meri, Muusika ja Muinastuled” on jätkuprojekt 2007. aastal Toila sadamas toimunud Muinastulede Ööle.

Avatud oli lastenurk - maskotid, meisterdamine, näomaalingud, puidule muinasjälje jätmine, traditsiooniline õnneloos!
Kohal oli taas muinasküla, eksklusiivne Randen sepikoda, miniloomaaed Peebu talust.
Muusikalise meelelahutuse eest hoolitsesid Untsakad ning DJ Märt Rannamäe, ansambel Kimalase vend ja rahvatantsijad!
Lõbusa tantsukavaga "Laadalugu" astusid üles Helle Astoki ja Anu Pungase tantsijad. Esinesid segarühm Voka, nasirühm Kiiguri, Toila Gümnaasiumi segarühm ja neiduderühm ja Lausa Lust.
Lugemispesaga oli väljas Toila raamatukogu.
Tuleskulptuuride ehitamise parimad said pärjatud auhindadega järgmiselt:
1. koht Mare Mark sukeldumisklubi
2. koht Smart Time OÜ
3. koht Silver Ring 2
Eriauhind kostüümide eest: Smart Time OÜ
Eriauhind kõige halva põletamise eest: Toila Gümnaasium meeskond Lõkkemeistrid
Eriauhind Toila valla hea koostööpartneri Tridensi poolt tantsurühm GEVIle.

Foto: Peeter Lilleväli

Foto: Raul Reidma

Oma panuse meeleolu loomisele Oru pargis ja sadamas on andnud ka selle suve „uued tulijad“ - Sadamasalong, Toila pargi kohvik ja Kongo Kokteilikas. 

Üle pika aja on pargis ja sadamas jälle mõnusad, armsad kohad, kus jalga puhata ja jalutamisest väsinud keha maitsva söögi-joogiga kosutada. Sadamasalongist oli võimalik kaasa osta ka kohalikku käsitööd ja oma osa kohaliku kultuurielu elavdamisesse andsid nemadki – hooaja lõpetas armas ja hubane Loore Martma kontsert.

Foto: Lea Rand

Loodetavasti ei jäänud sellesuvine projekt neil kolmel ainukeseks ja kohtume järgmisel suvel jälle.

Sadamasalong ja Kongo Kokteilikas on oma tegevuse selleks hooajaks „kokku pakkinud“. Toila pargi kohvik jätkab veel septembri lõpuni, olles avatud nädalalõppudel reedest-pühapäevani.

Kultuurisuve võttis sõnas ja pildis kokku

Lea Rand

Rohkem fotosid võib vaadata Toila valla kodulehel ja Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskuse FB lehel.

Algab Qi gongi hooaeg

Qi gong on Hiina päritolu tervist säilitav ja parandav kunst, mille traditsioonid ulatuvad aastatuhandete taha.
„Qi“ tähendab energiat, ka õhku ning „gong“ töötamist. Niisiis on qi gong energiaga töötamine või hingamisharjutused.
Qi gong on meele, hingamise ja keha reguleerimise oskus. Harjutused aitavad meelel rahuneda ja keskenduda, tasakaalustavad siseorganite tööd ja tugevdavad luid, liigeseid ja lihaseid.
Qi gong sobib nii tervise säilitamiseks kui ravimiseks. Aitab leida psüühilist ja emotsionaalset tasakaalu. Harjutused on jõukohased igale vanusele sõltumata füüsilisest vormist.
 
Võta kaasa: mugavad riided (pikk varrukas ja püksisäär)
villased sokid, pleed vm. soe asi
võimlemismatt
avastamisrõõm

Piirangutest vabaks

Teisipäeval, 18. oktoobril kell 18 ootab alati särav KREET ROSIN meid Toila Seltsimaja saalis, praktilisse töötuppa vabanema piirangutest ja negatiivsetest uskumustest. Kuulame loengut ja teeme harjutusi!

Praktilise loengu eesmärk: Vabastada üks hulk piiranguid ja blokeeringuid, et seeläbi parandada elukvaliteeti.

Kava:
* Kust piirangud pärinevad
* Levinuimad piirangud
* Piirangute tuvastamine
* Piiravate uskumuste leevendamine erandite abil
* Andestamise protsess
* Meditatsioon "Vabanemine piirangutest"
* Negatiivsete tunnete vabastamine
Teeme erinevaid tehnikaid, mida saab igaüks vastavalt soovile hiljem kodus jätkata.

Kellele: Loeng/töötuba on mõeldud avatud meelega inimestele, kes soovivad vabaneda piirangutest ja blokeeringutest ning kes on valmis selle nimele tegema tööd iseendaga.

Juhendajast: Kreet Rosin on reikimeister, TFT ehk koputamise-tehnika terapeut (õpetaja Kevin Laye Inglismaalt) ja tulevikuteraapia terapeut (õpetaja Anne Jirsch Inglismaalt). Kreet lõpetas 2012. aastal Holistilise Teraapia Instituudi ning on alates 2008. aastast juhendanud nii reiki- kui muid vaimse enesearengu kursusi ning ta on kirjutanud mitmeid raamatuid nii üksi kui ka kahasse selgeltnägija Mai-Agathe Väljatagaga.
Kreet Rosina uusim raamat on: „Piirangutest priiks!“

Aeg: 18. 10.2016
Koht: Toila Seltsimaja, Pikk 41, Toila Ida- Virumaa
Ajakava: 18.00-20.00

Juhendaja: Kreet Rosin
Info: Õpituba on eesti keeles

Hind: Etteregistreerudes ( katja.loide@gmail.com ) kuni 15.10
( a/a EE112200221063255202 Taastumisekunst MTÜ selgituseks:18.10+ osavõtja nimi) täiskasvanutele 17 EUR; Üliõpilastele ja pensionääridele 15 EUR. Eelregistreering kinnitub peale arve tasumist.
Hiljem ja kohapeal 20 EUR.
Hind sisaldab materjale.

Lisa info: katja.loide@gmail.com või tel. 52 33 905

Treeningud kolivad tuppa!

Pilates mati rühmatunnid väikeste seadmetega
Teisipäeviti alates 6. septembrist kohtume pilatesetundides Metsa 2 Voka spordihoones kell 19.00.
Neljapäeviti kell 19.15 ja pühapäeviti kell 12.00 Ranna 12 Toila SPA Hotellis.
Treeninguid juhendab Katja Loide. Oma osalemissoovist anna palun teada tel: 52 33 905, meili teel katja.loide@gmail.com või jäta sõnum Taastumise Kunsti Stuudio Faceebokilehel 

Kutsume trenni!

Professionaalne treening kodu lähedal!

Kutsume vesiaeroobika, trx-i (unikaalne trenažöör kogu keha funktsionaalseks treenimeseks) ja deepWORKi (holistiline funktsionaalne ilma vahenditeta toimuv treening, mis järgib vastandite Yin ja Yang printsiipe ning kombineerib füüsilist pingutust vaimse lõdvestusega) trenni.

Treeningud toimuvad Toila SPA Hotellis.

info: 3342 955; 5841 7059, e-mail: sport@toilaspa.ee

Veemajandusest Toila alevikus

Tänapäeval ei kujuta me ette maja ilma kütte, ventilatsiooni, veevarustuse ja kanalisatsiooni lahendusteta. Kommunikatsioonid ja tehnosüsteemid on maja vereringe, millest sõltub nii maja kui ka selle elanike tervis. 

Vee- ja kanalisatsioonivarustus on üks tähtsamatest hoonet teenindavatest funktsioonidest, mille vigu ja puudumist märgatakse koheselt. Kahjuks on Toila alevikus veel küllalt maju, kus puudub puhas joogivesi ja kanalisatsiooniteenus.

Selle aasta suvi tõi meile ebameeldiva uudise. Kahjuks ka sel korral, 2016. aasta I voorus, ei leidnud Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) võimalust toetada rahaliselt projekti Lepa tänava varustamiseks vee- ja kanalisatsiooniteenusega. Põhjuseks toodi rahaliste vahendite vähesus. Rahanappuse tõttu jääb 2016. aasta II voor ära. Meie esitatud projekt kogus 67,58 hindepunkti, projektis puudusi ei tuvastatud, küll soovitas KIK suurendada omaosaluse protsenti, mis omakorda suurendab liitumistasude suurust.

Aastaid on Lepa tänava elanikud oodanud vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamist oma kodutänavale, kannatlikult uskunud lubadusi. Üks kinnistu omanik on ka kohtusse pöördunud lootuses, et kohus kohustab vee-ettevõtjat ehitama Lepa tänavale kaasaaegse veevärgi ja keskkonnanõuetele vastava kanalisatsiooni.

Kui on olemas probleem, tuleb see lahendada, aga lähtuda saab üksnes reaalsetest tingimustest ja võimalustest. AS Toila V.V., saades KIK-ilt äraütleva vastuse, tegi Lepa tänava kinnistu omanikele ettepaneku rajada veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustik omavahenditest. Võtsime ehitatava objekti orienteeruva hinnapakkumise. Ettepaneku kohaselt AS Toila V.V. ja Toila vald tasuvad 50% projekti maksumusest ja 50% projekti maksumusest tasuksid liitujad. Palusime Lepa tänava elanikel vastata sellele ettepanekule augusti lõpuks, kahjuks on sellele vastanud üksnes 7 eramut, on nii pooldajaid kui ka neid, kes ei nõustu liitumistasu maksma. On mõistetav, et valikute tegemine on keeruline, tänased valikud mõjutavad nii äriühingu finantsvõimekust kui ka majaomaniku perekonna elu pika aja jooksul.

Lähipäevil lõpeb ehitus Toila alevikus, Liiva tänaval. Tuginedes Toila valla ÜVK arengukavale ja osade elanike soovile ehitas AS Toila V.V. omavahenditest ja liitumistasudest vee- ja kanalisatsioonitorustiku Liiva tänava osadele eramutele. Projekti elluviimine on vee-ettevõtjale oluline, kuna veetorustiku väljaehitamisega tekib võimalus varustada nõuetekohase joogiveega Kivi ja Liiva tänava eramuid, kus hetkel müüme vett, mis ei vasta kvaliteedinõuete. Lisaks saavad puhta kraanivee ja kanalisatsiooniteenuse Liiva tänava liitumistasu maksnud eramud.

Veekvaliteedi eest vastutab vee-ettevõte, kellel on seadusest tulenev kohustus püsivalt ainete ja bakterite kontsentratsioonil silma peal hoida. Keskmiselt tehakse veeanalüüse kord aasta jooksul, vajadusel ka sagedamini. Vähemoluline ei ole heitveekäitlus, mis avaldab keskkonnale ja elukvaliteedile mitmekülgset mõju. Halvasti korraldatud heitveekäitlus põhjustab kaevude ja põhjavee reostumist, võib tekitada ebameeldivat lõhna ja esteetilisi probleeme.

Tegemist ootab Liiva tänava II etapp, mille vastu on huvi tundnud mitmed Liiva tänava elanikud. Kavandame teha kinnistu omanikele projekti elluviimise ettepaneku, selle realiseerumine sõltub liituda soovijate arvust. Oma maja ei ehitata iga päev. Enamik teeb seda vaid korra, rajades kodu kogu eluks.

 

Ilusat sügist soovides

Ülle Politajev

Valminud on Toila valla jäätmekava 2016- 2021 eelnõu

Jäätmekava on kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava osa, mis käsitleb Toila valla jäätmehoolduse arendamist. Jäätmekava koostamisel võetakse arvesse peamiselt valla arengukavas ja kehtivas riigi jäätmekavas sätestatut ning toetutakse jäätmeseaduses ning muudes jäätmekäitlust käsitlevates õigusaktides sätestatule.

Jäätmekava eelnõu avalik väljapanek toimub 15.09- 29.09.2016 Toila vallamaja kantseleis ning valla veebilehel www.toila.ee.

Ettepanekuid ja vastuväiteid jäätmekava eelnõu kohta saab esitada Toila Vallavalitsusele kirjalikult aadressil Pikk tn 13a, 41702, Toila või e-kirjaga aadressile piret.aller@toila.ee.

Juhul kui avaliku väljapaneku kestel esitatatakse ettepanekuid või vastuväiteid, toimub Toila valla jäätmekava 2016- 2021eelnõu avalik arutelu 30. septembril 2016 kell 12 Toila vallamaja saalis.

Piret Aller

518 2845

Kuidas see võimalik on?

Kuidas see võimalik on? No öelge, kuidas see võimalik on? Nii küsiti minu käest augusti alguses Mäetaguse rahvamajas toimunud vabariiklikul rahvatantsujuhtide suvekursuse õppepäeval. 

Millest jutt käis? Ikka meie vahvast muusikaliseltskonnast ja eelmise õhtu etendusest, mille lõppedes saalitäis kursuslasi meile püsti seistes aplodeeris. Et tegu oli pealtvaatajatega, kellele lavalolek ja esinemised on igapäevase töö üks osa ja kellel on laval toimuva suhtes kõrgemad nõudmised kui ehk mõnel teisel, siis seda enam tegi nende vaimustus meid rõõmsaks. Mind juhendajana tegid lausutud kiidusõnad ühtviisi nii rõõmsaks kui ka rahulikuks, sest peamurdmist etenduse pärast oli olnud päris rohkesti. Kui ma söandasin öelda, et olin etenduse kvaliteedi pärast mures, siis öeldi mulle vastuseks, et muretsemine on lausa keelatud, kuna meie muusikal oli nii vahva, et terve õhtu ainult sellest räägitigi.

Närveerimiseks oli aga põhjust küllaga. Kostüümid pidin Tallinnast uuesti laenutama, kava tuli muuta ja kuna osa lavajõududest ei saanud osaleda, siis oli vaja nende asemele kedagi leida. Õnneks tulid appi Piret Unt, Kaisa Saarmann ja Kert Kesler, kes väga lühikese ajaga õppisid ära uued laulud ja liikumise. Ümberkorraldused etenduses seadsid nii mõnegi esineja hoopis uude rolli, millega harjumiseks ei olnud aega ei rohkem ega vähem kui paar päeva. Põhimõtteliselt võiks öelda, et mõni esineja sai lihtsalt “vette visatud”. Aga kõik said kenasti hakkama. Said hakkama – see on väga ilmetult öeldud ja ei väljenda tegelikkust tõepäraselt. Kõik andsid endast rohkem, kui julgesin peale pikka suvepuhkust loota ja võib õigustatult öelda, et niisugust hoogu ja lustimist ei olnud mitte ühelgi kevadisel esinemisel. Kuna publiku seas olid ka kaks hiljuti juubelisünnipäevi pidanud tunnustatud tantsujuhti – Maie Orav ja Ülle Feršel – siis lisasime kavasse Sünnipäevalaulu. Liigutav esitus Kirsika Liiva ja Elina Heina poolt tõi juubilarid lava ette, kus nad meie duetile tänuks kummardasid. Juba etenduse esimestest lugudest peale aplodeeriti nii innukalt, et oli tunne nagu võiks kõik lood kordamisele saata. Kiideti Anett Marie Astoki hiilgavat lavalist sära ja näitlejameisterlikkust ja noormeeste vägevat lauluhäält. Ning Ärahellitatud lapse laul “Päikesekillukeste” esituses tõi saali naerukihina.

Taaskord pean ma tõdema, et meil on igati andekad tegijad, nii suured kui ka väikesed – Toila Gümnaasiumi “Päikesekillukesed”, neiud ja noormehed, vilistlased, lapsevanemad ja õpetajad. Ehk siis kokkuvõtlikult seltsing “Muusikal”, kellele lisandus tantsutrupp Lausa Lust, kelle jaoks olid selle aasta etendused esimeseks koostööks meie seltsinguga. Pealtvaatajate sõnul oli väga positiivne näha laval koolilaste kõrval kaasa löömas ka täiskasvanuid. Küllap tantsuõpetajad juba teavad, mida tähendab töö täiskasvanutega ja kuidas peale väsitavat tööpäeva neist veel laulu- või tantsuringides kõikehaarav emotsioon kätte saada. Ning meie vahvate noorte suvevaheaja-tublidust ei jõudnud üks Lääne-Virumaa tantsuõpetaja ära imestada: kuidas see võimalik on, et koolilapsed leiavad suvevaheajal aega ja tahtmist kokku tulla ja harjutada. Aga on võimalik! Ja nad ei käi oma tublisid kultuuritegusid tegemas ainult Poolas või Londonis, vaid neid näeb ennekõike esinemas oma kodukohas ja lähiümbruses.

Niisiis, Toila nimi on jälle vabariigis natuke kõneainet andnud. Suur aitäh teile, minu armas seltskond, kellega on mõnus kultuuriradadel astuda.

Lõpetan Chalice'i laulu sõnadega:

…mu inimesed teavad ise, et
nad on
mu inimesed- minu inspiratsioon...
mu inimesed,
üks seis, siht ja suund...

Anu Pungas

I Voka jõulinnak

20. augustil, Eesti taasiseseisvumise aastapäeval sai Toila vald ühe spordiobjekti võrra rikkamaks - Vokas avati jõulinnak. 

Kuna Piret Aller oli selle projekti algataja ja vedaja, siis on just tema käest kõige õigem küsida, millest tekkis idee selline linnak meie valda püsti panna?

„Jõulinnaku rajamise mõte pärineb tegelikult ikka Voka elanikelt endilt – paar aastat tagasi pandi Vokas, Tiigi tänaval asuva mänguplatsi ligidusse kahe puu vahele kang jõuharjutuste tegemiseks. Asja lähemalt uurides selgus, et Voka noored tunnevad väga puudust kohast, kus teha erinevaid võimlemis- ja jõuharjutusi. Seetõttu ka see lõuatõmbamise kang Tiigi tänavale kahe puu vahele ilmus. Selline lahendus ei meeldinud aga ei meile ega ka paljudele kohalikele elanikele, kuna teadupärast on ju nii, et kus noored tegutsevad, seal on ka lärmi ja sagimist...

Ja siis läks nagu ikka "mõnikord" läheb: arutasime, mõtlesime, lubasime, planeerisime... kuid jah, mingil põhjustel see mõte sel hetkel sinnapaika jäigi.

Selge aga on, et kui midagi ei tee, siis kohe kindlasti ka midagi ei juhtu. Nii saigi 2016. a veebruarikuus tehtud taotlus jõulinnaku rajamiseks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi. Projekt leidis toetust ning taotlus rahastati.

Augustikuus realiseeruski koostöös Spordiareenid OÜ ja SS Jõulinnakud meeskonnaga üks esimesi Eestis välja arendatud spetsiaalse jõulinnaku rajamise projektidest, mille käigus Voka Spordihoone korvpalliväljaku kõrvale paigaldati jõulinnak.“

Miks just Vokka?

„Voka alevikus on ideaalsed tingimused tervisespordi harrastamiseks, kuid on puudunud selline koht, kus noored saavad rahulikult, ilma et nad teisi aleviku elanikke segaksid, koguneda ning "jõudu teha". Jõulinnaku rajamine Vokka tundus väga mõistlik ka seetõttu, et Voka alevikus ei olnud tänaseni nn välijõusaali. Spordihoones on see küll olemas, kuid sinna pääseb trenni tegema vaid siiski selle lahtiolekuaegadel. Tegevust otsiti seal kus juhtus – küll metsas, laste mänguväljakul, vaibakloppimispuudel. Puudus selline koht, mis võimaldanuks nii tavaharrastajal kui ka tõsisemal spordihuvilisel oma oskuseid proovile panna, ennast treenida ja seejuures mitte häirida näiteks kõrvalmaja elanikke või veel kedagi.“

Kui palju see projekt maksma läks?

„Projekti eelarve oli 9 984,60 €, millest 7 984,60 € rahastati Regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmist ning 2 000 € oli Toila valla omafinantseering.

Jõulinnaku ehitas Spordiareenid OÜ.“

Kellele on see linnak mõeldud ja mida seal teha saab?

„Jõulinnak on mõeldud kõigile huvilistele – nii algajatele kui ka tõsisematele tegijatele. Oma keharaskusega treeninguks mõeldud treeningelementide valikul on lähtutud nende lihtsusest. Teisisõnu, teha saab jõusaalitrenni, ainult et vabas õhus ja igal ajal. Jõulinnakus treenimise eest raha ei küsita ja see on kättesaadav igal ajal.

Oma keharaskusega treening on väga tõhus, see annab võimaluse ühendada kardiotreening jõutreeninguga. See on raske ka edasijõudnule. Harjutusi hinnatakse ka seetõttu, et need sobivad kõigile, nii algajatele kui edasijõudnutele, harjutused pakuvad head vaheldust, sest erinevaid treenimismooduseid on palju – kangil on näiteks hea ennast venituseks rippu lasta, lisaks võib teha külgsuunalisi kerepöördeid. Tõsised treenijad, kes oma liigutusi ja võimeid tunnevad, saavad kangil lõuga tõmmata ning tiritamme ja jõutõusu teha, lisaks palju muud.

Kogu selle projekti elluviimisel oli kõige lahedam see, et punt kohalikke noori panustas jõulinnaku ehitamisel selle algusest peale nö kogu täiega. Seetõttu tahan tänada väga suureks abiks olnud Voka noori: Richard Maala, Ike Lehtla, Imre Ingmar Lehtoja, Arvo Pärt, Rasmus Urres, Markus Krüsban – suur aitäh teile!“

Jääb vaid loota, et Voka noortele ja vanadele jätkub jõulinnakust aastateks rõõmu ja väljundit oma sportliku vormi arendamiseks.

Piret Alleriga vestles

Lea Rand

Töövõimereformist

Jaanuarist käivitunud töövõimereform toetab töövõimetuspensionäride ning teiste vähenenud töövõimega inimeste täisväärtuslikku elu.

• Reformi käigus uueneb töövõime hindamine, toetuste süsteem ja teenustevalik ning süsteemi haldamise võtab üle töötukassa.
• Aitame leida tööd, tööl püsida ning parandada igapäevaeluga toimetulekut, arvestades inimeste isiklikku võimekust ja vajadusi.
• 2016. aasta 1. jaanuarist hakkasid töötukassa ja sotsiaalkindlustusamet pakkuma abivajajatele uusi ja uuenenud teenuseid.
• 2016. aasta 1. juulist hindab töötukassa töövõimet ning maksab töövõimetoetust neile inimestele, kellel pole sotsiaalkindlustusamet kunagi töövõimetust tuvastanud või tegi seda viimati enne 2010. aasta juulit.
• 2017. aasta 1. jaanuarist on oodatud töövõimet hindama praegused püsiva töövõimetusega inimesed. Hindamisele tuleb tulla vastavalt isiklikule korduvekspertiisi tähtajale, seega kestab üleminek 2021. aasta lõpuni.

Mis muutus 1. juulist?

1. juulist hindab töötukassa püsiva tervisekahjustusega inimeste töövõimet ning muutub sotsiaalmaksu hüvitamine vähenenud töövõimega inimesi palkavatele tööandjatele.

• Kui te olete tööealine ja teil on tõenäoliselt püsiv tervisehäire, aga sotsiaalkindlustusamet pole tuvastanud püsivat töövõimetust – pöörduge töötukassasse töövõime hindamisele.
• Kui teil on tuvastatud püsiv töövõimetus (nt olete töövõimetuspensionär) ning korduvekspertiisi tähtaeg on enne 31. detsembrit 2016 – pöörduge sotsiaalkindlustusametisse töövõimetuse hindamisele (vastavalt isiklikule tähtajale).
• Kui teil on tuvastatud püsiv töövõimetus (nt olete töövõimetuspensionär) ning korduvekspertiisi tähtaeg on alles 2017. aastal või hiljem – pöörduge vastavalt isiklikule tähtajale töötukassasse töövõime hindamisele.
• Kui teil on tuvastatud püsiv töövõimetus või invaliidsusgrupp vanaduspensionieani – ei pea te minema uuesti hindamisele.

Töövõimetuspensionärid saavad üleminekuajal edasi töövõimetuspensioni. Uut töövõimetoetust makstakse vaid neile, kellel tuvastatakse töövõime hindamisel puuduv või osaline töövõime

• Kui te olete töövõimetuspensionäre palkav tööandja, saate taotleda juulist sotsiaalmaksu hüvitamist sotsiaalkindlustusameti asemel töötukassast.

Kuidas toimub hindamine?

• Hindamine tuvastab, kas inimene on töövõimeline, osalise või puuduva töövõimega.
• Enne hindamist peab inimene kuue kuu jooksul käima arsti vastuvõtul. Samasugune nõue kehtib praegu töövõimetuse hindamise puhul (praegu on ajavahemik kolm kuud).
• Töövõime hindamiseks tuleb esitada töötukassale taotlus. Seal vastab inimene küsimustele oma võimekuse kohta eri valdkondades (nt liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, õppimine jne).
• Ekspertarst võrdleb taotluse infot terviseandmetega ja annab töövõimele hinnangu. Vajadusel täpsustab ta terviseandmeid inimese perearstiga. Kui dokumentide põhjal ei ole töövõimet võimalik hinnata (nt käivad taotluse info ja terviseandmed üksteisele vastu), võib ekspertarst kutsuda inimese enda juurde visiidile. Ekspertarst ei diagnoosi ega ravi – sellega tegeleb jätkuvalt raviarst.
• Silmast silma kohtumisel saab inimene ekspertarstile oma taotluse vastuseid selgitada. Vajadusel küsib arst täiendavat infot ning täpsustab ja kooskõlastab, milline töö kellelgi sobib. Lisaks võib arst testida tegutsemis- ja osalemisvõimet.
• Dokumendi- ja vajadusel ka visiidipõhise hindamise tulemusena koostab ekspertarst töötukassale arvamuse, mille põhjal tehakse töövõime hindamise otsus.
• Töövõime hindamise põhjaliku juhendi leiate Töötukassa kodulehelt www.tootukassa.ee

NB! Puue ja töövõime vähenemine on eri asjad, mida hinnatakse erisuguselt. Puuet vaadatakse kui takistust ühiskonnaelus – mitte ainult tööelus – osalemisel. Soovi korral on koos töövõime hindamisega võimalik taotleda ka puude raskusastme hindamist.

Töövõimereformiga asendatakse senine püsiva töövõimetuse protsentide määramine töövõime hindamisega, mida korraldab alates 1. juulist 2016 töötukassa. Hinnatakse võimeid, võimekust ja sobivat tööd.

Rohkem infot www.sm.ee ja www.tootukassa.ee

TVL

Vokiratas ketrab juba 20. aastaringi

„Maailma parim asi on mõnus vestlus ja kõige paremini tuleb see välja sõprade vahel. Sõprus lammutab müürid, mis meid omavahel eraldavad, lõdvestab pinge ja voolab läbi kõikide elusoonte nagu vana hea südamerohi – tunneme, et me mõistame ja usaldame üksteist ning soovime üksteisele südamest kõike head!“

(Henry van Dyke)

20 aastat on möödas päevast, mil 5. septembril alustas Viru Ranna kalatööstuse sööklas Kaie Randlaine juhtimisel tegevust seltsing Vokiratas. Ikka selleks, et pakkuda kooskäimise võimalust ja koostegemise ja -olemise rõõmu Voka kuldses eas prouadele. Jah, pilk seltsingu liikmete nimekirjale ütleb, et tõesti ühtegi härrat selle aja jooksul liikmete hulgas pole olnud.

Jätkab praegune seltsingu „Vokiratas“ esinaine Ingi Loide:

„Tegutsesime Kaie Randlaine juhtimisel neli aastat. 2000. aastal saime endale ruumid Voka Rahvamajas. Seltsingu tegevuses on läbi aegade osalenud 55 inimest. Nendest mina, Elfride Kelder, Eve Urres, Lea Kullamäe, Tiiu Tokman, Laine Toro, Maria Nigula ja Helgi Arroval oleme osalenud algusest peale.

Hetkel on seltsingu liikmeid 23. Nagu juba traditisooniks saanud, käime koos kord nädalas teisipäeviti. Tähistame regulaarselt rahvuslikke tähtpäevi, liikmete sünnipäevi, võtame aktiivselt osa valla kultuuri- ja spordiüritustest.

Et vanemas eas on liikumine väga oluline, siis seltskonnatantse oleme tantsinud juba 15 aastat. Esimesed seitse aastat seadis meie tantsusamme Aiki-Margit Peets. Alates 2008. aastast juhendab meid Helle Astok. Esinemisi on olnud rohkesti nii kodus kui ka kaugemal – oleme tantsinud „Minjoonil“ Kohtla-Järvel, Viru Nikerdajal, Maidla mõisas, Aseris, Tammikus, Rakveres ja isegi mere taga – Hiiumaal ja Kihnu saarel.

Peale selle, et laul ja tants hingele kosutust pakuvad, peame lugu ka teistest kaunitest kunstidest ja näputööst – siiditrükk, viltimine, küünalde ja seepide kaunistamine – kõik on ära proovitud.

Et hing püsiks noor, peab ka ihu eest hoolt kandma. Selleks annavad hea võimaluse ühised ujumised Toila SPA hotellis.

Tegeleme ka silmaringi laiendamisega. 20 tegevusaasta jooksul oleme käinud ekskursioonidel Tartu Botaanikaaias, Mäetaguse mõisas, Lagle talus, Lahemaal, Pärnus, Viljandis, Võrumaal, Leigo järve ääres, Kihnu saarel ja Hiiumaal, Järvakandi klaasimuuseumis, Sillaotsa talumuuseumis; üle on vaadatud Lennusadam, Teletorn ja AHAA keskus, oleme õlut mekkinud Saku õlletehases ja mõnulenud Järsi küla Meelteaias; Lääne-Virumaa suurematele mõisatele on tiir peale tehtud ja külastasime isegi Riigikogu.

Oma maakonna talueluga tutvusime Tudulinnas Matsu talus ja Lohusuus Udo Mesi robotlaudas. Külastasime ka Vadi külaseltsi ja Kauksi puhkemaja.

Kõigist nendest käikudest on jäänud head mälestused.

Et sõprus ja head inimestevahelised suhted on tähtsad ka vanemas eas, siis on hea meel, et meil on terve rida sõpruskollektiive, kellega on hea aeg-ajalt kokku saada – Võsu eakate selts „Meelespea“, Pajusti eakate selts „Mõttelõng“, Sillamäe päevakeskus „Merelaine“ ja oma valla eakad Toilast „Merekivist“ on need, kellega kohtumised on meie igapäevast tegevust rikastanud.

Tavaks on saanud oktoobrikuise eakatepäeva kontserdi külastamine Jõhvi Kontserdimajas ja osalemine Eakate Festivalil Tallinnas Salme Kultuurikeskuses.“

Vokiratta väljasõit Võrumaale 5. juulil 2011

Silvia Truu on kirjutanud, et igaühel peaks olema niisugune päikesekiir, mis talle ka pilves ilmaga soojust ja valgust annaks, mis inimese südame rikkaks teeks.

Mulle tundub, et „Vokiratta“ prouad on selle päikesekiire ühistes tegemistes ja kooskäimistes leidnud ja kaudselt jagavad nad seda ka teistele. Ja kindlasti ootavad nad endaga ühinema kõiki teotahtelisi ja rõõmsaid eakaid inimesi, et elusügise päevi koos värvilisemaks maalida.

Lea Rand