September

kollaseid lehti loobivad kased

ma ei lase veel suvel minna

ei lase

lehed on murul ja maja ees

trepil ja trepikodades

triivivad laisalt tiigiveel

kleepuvad kinganinadel

koos nendega sügis tuppagi tuleb

ahjud kütab ja aknad suleb

õunad pillab rohule maha

ei taha veel päriseks tuppa

ei taha

(Anneli Lamp)

Jah, midagi pole teha, tahame või ei taha, aga läbi hakkab saama see 50 aasta kõige vihmasem suvi, nagu televiisor ühel päeval rääkis. Ei mäleta enam, oli see Marko Reikop või Urmas Vaino, aga nii see pidavat olema. Ega ise ju mäleta.

Mälul ongi minu meelest selline tore omadus, et halvad asjad lähevad meelest, jääb see, mis on hea ja hingele pai teinud.

Vaatamata justkui pidevalt sadavale vihmale on seda head ja hingele pai tegevat mööduvas suves olnud päris palju.

Põllumehed on küll püsti hädas, püüavad vihmade vahel leida üürikesi momente, et saak ikka salve saaks, aga need, kel olnud soovi kultuurisündmustest osa saada, pole lasknud ennast vihmast segada. Õigupoolest on see taat seal üleval oma kätt enamasti meie kohal hoidnud. Vaid merepäevade ajal tuuritas ja möllas, aga see ei rikkunud peotuju sugugi, vaid näitas hoopis, et häid lambaid (loe: inimesi) mahub ühte lauta (loe: Sadamakõrtsi) ikka päris palju.

Seevastu Sadamajazz ja Oru pargi Promenaad, mis tänavu toimus juba 20. korda ja 10. muinastulede õhtu möödusid ilma vihmata ja pakkusid mõnusat olemist pargis ja mere ääres kõigile, kes kohale olid tulnud.

Hiljemalt septembris hakkavad linnud ennast parvedesse sättima, et asuda teele soojematesse paikadesse ja septembris kogunevad ka lapsed ja noored „parvedesse“, et taas kooliteele asuda.

Hommikune pilk koduaknast ütleb, et kooliaeg on alanud. Suviti nii tühi tänav on juba terve nädala kooli poole kiirustavaid, sõitvaid, rullitavaid lapsi täis. Rõõm on tõdeda, et tänavu alustas Toila Gümnaasiumis kooliteed 16 poissi-tüdrukut, gümnaasiumiastmes jätkab õpinguid 47 noort.

Olgu siis see alanud õppeaasta kõigile, kes moel või teisel õppimise või õpetamisega seotud, täis uusi tutvusi, rõõmustavaid taaskohtumisi, kannatust jagada ja tarkus pakutavat vastu võtta.

"Inimene peab olema õppimisvõimeline, mitte nagu känd", on Andrus Kivirähk kirjutanud raamatus “Mees, kes teadis ussisõnu”. Jääb üle ainult nõustuda. Ütleb ju üks laulusalmgi, et inimene õpib kogu elu... Olen seda meelt, et tegelikult me õpime ju kõik iga päeva midagi, meil kõigil on teistele midagi õpetada. Ja eks toetavad ju raamatukogudki elukestvat õpet. Nii et ärge siis jätke kasutamata võimalust iga päev midagi õppida!

Paras õppetükk, mis sel sügisel peaaegu ära tuleb teha, on ka käimasolev haldusreform. Ja ei saa nii, et kui „tervet rehkendust ei jõua, tee pool“. Aasta lõpuks peab rehkendus tehtud olema, et uuel aastal juba uute ülesannete kallale asuda. Püüame teid ka läbi leheveergude teemaga kursis hoida ja kui ühinemisläbirääkimisi tutvustavad kohtumised toimuvad, siis olge ikka kohal. Sest pärast võib olla hilja arvamust avaldada.

Valla lehe ilmumisel oli suvel pikem paus, et eelarverahasid kokku hoida. Nüüd peaksime aasta lõpuni kenasti hakkama saama ja toome iga kuu alguses värsked uudised teile koju kätte. Kes paberlehte ei saa või ei taha lugeda, need saavad meie valla uudistele ligi ka Internetis http://toilaleht.blogspot.com.ee/

Ja vahel võib juhtuda nii, et sealt on isegi rohkem lugeda, kui paberlehte mahubki.

Olen seda korduvalt ka enne öelnud, aga kordan siiski, et kuna valla leht peaks olema valla inimeste nägu ja mina toimetajana olen ainult väike vahelüli uudiste ja lugejate vahel, siis ootan ka teie, lehe lugejate, aktiivset kaasalöömist. Alati on oodatud nii kaastööd kui ka vihjed teemadeks.

Leheveergudel kohtume taas juba sügisel, seniks hoidke pilk õitsevatel lilledel ja suvi kestab veel ...

Päikest!

Lea Rand