Töövõimereformist

Jaanuarist käivitunud töövõimereform toetab töövõimetuspensionäride ning teiste vähenenud töövõimega inimeste täisväärtuslikku elu.

• Reformi käigus uueneb töövõime hindamine, toetuste süsteem ja teenustevalik ning süsteemi haldamise võtab üle töötukassa.
• Aitame leida tööd, tööl püsida ning parandada igapäevaeluga toimetulekut, arvestades inimeste isiklikku võimekust ja vajadusi.
• 2016. aasta 1. jaanuarist hakkasid töötukassa ja sotsiaalkindlustusamet pakkuma abivajajatele uusi ja uuenenud teenuseid.
• 2016. aasta 1. juulist hindab töötukassa töövõimet ning maksab töövõimetoetust neile inimestele, kellel pole sotsiaalkindlustusamet kunagi töövõimetust tuvastanud või tegi seda viimati enne 2010. aasta juulit.
• 2017. aasta 1. jaanuarist on oodatud töövõimet hindama praegused püsiva töövõimetusega inimesed. Hindamisele tuleb tulla vastavalt isiklikule korduvekspertiisi tähtajale, seega kestab üleminek 2021. aasta lõpuni.

Mis muutus 1. juulist?

1. juulist hindab töötukassa püsiva tervisekahjustusega inimeste töövõimet ning muutub sotsiaalmaksu hüvitamine vähenenud töövõimega inimesi palkavatele tööandjatele.

• Kui te olete tööealine ja teil on tõenäoliselt püsiv tervisehäire, aga sotsiaalkindlustusamet pole tuvastanud püsivat töövõimetust – pöörduge töötukassasse töövõime hindamisele.
• Kui teil on tuvastatud püsiv töövõimetus (nt olete töövõimetuspensionär) ning korduvekspertiisi tähtaeg on enne 31. detsembrit 2016 – pöörduge sotsiaalkindlustusametisse töövõimetuse hindamisele (vastavalt isiklikule tähtajale).
• Kui teil on tuvastatud püsiv töövõimetus (nt olete töövõimetuspensionär) ning korduvekspertiisi tähtaeg on alles 2017. aastal või hiljem – pöörduge vastavalt isiklikule tähtajale töötukassasse töövõime hindamisele.
• Kui teil on tuvastatud püsiv töövõimetus või invaliidsusgrupp vanaduspensionieani – ei pea te minema uuesti hindamisele.

Töövõimetuspensionärid saavad üleminekuajal edasi töövõimetuspensioni. Uut töövõimetoetust makstakse vaid neile, kellel tuvastatakse töövõime hindamisel puuduv või osaline töövõime

• Kui te olete töövõimetuspensionäre palkav tööandja, saate taotleda juulist sotsiaalmaksu hüvitamist sotsiaalkindlustusameti asemel töötukassast.

Kuidas toimub hindamine?

• Hindamine tuvastab, kas inimene on töövõimeline, osalise või puuduva töövõimega.
• Enne hindamist peab inimene kuue kuu jooksul käima arsti vastuvõtul. Samasugune nõue kehtib praegu töövõimetuse hindamise puhul (praegu on ajavahemik kolm kuud).
• Töövõime hindamiseks tuleb esitada töötukassale taotlus. Seal vastab inimene küsimustele oma võimekuse kohta eri valdkondades (nt liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, õppimine jne).
• Ekspertarst võrdleb taotluse infot terviseandmetega ja annab töövõimele hinnangu. Vajadusel täpsustab ta terviseandmeid inimese perearstiga. Kui dokumentide põhjal ei ole töövõimet võimalik hinnata (nt käivad taotluse info ja terviseandmed üksteisele vastu), võib ekspertarst kutsuda inimese enda juurde visiidile. Ekspertarst ei diagnoosi ega ravi – sellega tegeleb jätkuvalt raviarst.
• Silmast silma kohtumisel saab inimene ekspertarstile oma taotluse vastuseid selgitada. Vajadusel küsib arst täiendavat infot ning täpsustab ja kooskõlastab, milline töö kellelgi sobib. Lisaks võib arst testida tegutsemis- ja osalemisvõimet.
• Dokumendi- ja vajadusel ka visiidipõhise hindamise tulemusena koostab ekspertarst töötukassale arvamuse, mille põhjal tehakse töövõime hindamise otsus.
• Töövõime hindamise põhjaliku juhendi leiate Töötukassa kodulehelt www.tootukassa.ee

NB! Puue ja töövõime vähenemine on eri asjad, mida hinnatakse erisuguselt. Puuet vaadatakse kui takistust ühiskonnaelus – mitte ainult tööelus – osalemisel. Soovi korral on koos töövõime hindamisega võimalik taotleda ka puude raskusastme hindamist.

Töövõimereformiga asendatakse senine püsiva töövõimetuse protsentide määramine töövõime hindamisega, mida korraldab alates 1. juulist 2016 töötukassa. Hinnatakse võimeid, võimekust ja sobivat tööd.

Rohkem infot www.sm.ee ja www.tootukassa.ee

TVL