Oktoober

Tahan tagasi lillede keskele,

tagasi maale, kus olin väikene.

Tahan tagasi lillelist kleiti,

milles ema eest rohu sisse end peitsin.

Tahan tagasi aasale päikesepaistet,

tahan sooja piima, mis lapsena maitses.

Tahan imelist aega, kui puud olid suured,

tahan lapsepõlve, kus olid mu juured.

Tahan tagasi aega, mida enam ei ole,

tahan veidike õnne, et natuke oleks -

mu päevas päikest ja hellust ja armastust,

tahan lihtsalt, et veidike rohkem saaks osa ma Sinust.

Tahan kinkida Sulle ma veidike endast,

et me hinged teineteist otsima lendaks.

Tahan saatust, mis pärani ukse meil avaks,

kust avaneb tee, millel koos käia tahaks -

otsatu aja lõpuni

ja kui jõudu jätkuks, siis kauemgi!

Tiit Kuusmik

Elanike arvamuse väljaselgitamine

Toila vallavalitsus korraldab Toila valla haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmisega Jõhvi, Kohtla ja Kohtla-Nõmme vallaga Toila valla elanike arvamuse väljaselgitamise ajavahemikul 2.-6. november 2016 

järgmiselt:

1.1. küsitlus Voka küsitluspunktis 02. novembril 2016, kell 10.00-18.00.

 Küsitluspunkti asukoht on Voka Raamatukogu, aadressil Narva mnt 2, Voka.

1.2. küsitlus Toila küsitluspunktis 06. novembril 2016, kell 10.00-18.00. 

Küsitluspunkti asukoht on Toila vallamaja, aadressil Pikk 13a, Toila.

Küsitlusest on õigus osa võtta igal küsitluse ajaks vähemalt 16-aastaseks 

saanud Toila elanikul, kelle elukohaks on Eesti rahvastikuregistris kantud Toila

vald.

Ühinemisläbirääkimiste rahvakoosolekud

Valdade ühinemisläbirääkimist selgitavad 

rahvakoosolekud 

toimuvad 17. oktoobril kell 18.00 Toila Seltsimajas ja

 18. oktoobril kell 18.00 Voka Rahvamajas 

(kas raamatukogus või suures saalis, sõltuvalt 

osalejate arvust).

Vee hind ja selle mõjutajad

Meie kliente ootab eest veehinna tõus, on ju vee hind kulupõhine. Hinnatõus on tarbija seisukohalt tundlik teema. Tarbija küsib: “Mis siis paremaks muutub?“ Vastus sellele küsimusele on: „Puhtam joogivesi.“ AS Toila V.V. müüdav joogivesi vastab kvaliteedi nõuetele, sellega seonduvalt oleme teinud mitmeid investeeringuid, täitnud kohustusi ja maadelnud probleemidega.

Alates veehinna korrigeerimisest mais 2012 on ettevõttest sõltumatud tootmisega seonduvad kulud tõusnud nii elektrienergia, keskkonnatasude kui ka muude teenuste osas. Kulutused elektrienergiale on märkimisväärsed, kuna see on joogivee tootmise ning reovee puhastamise alus. Keskkonnatasude seadusest tulenevalt on saastetasumäärad saasteainete heitmisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse tõusnud alates 2012. aastast kuni 2014. aastani keskmiselt 26%. Lisaks eelpool toodule on viimastel aastatel tehtud investeeringuid joogiveekvaliteedi parendamiseks, mis samuti mõjutavad veeteenuse hinda.

Voka veetöötlusjaama rekonstrueerimistööde käigus vahetati välja raua- ja mangaanieraldusfiltrid ning kanaliseeriti filtrite läbipesuvesi keskkonnanõuetele vastavalt, puurkaevu sanitaarkaitsetsoonist väljapoole. Voka veetöötlusjaama rekonstrueerimine kindlustab tarbijatele kvaliteedinõuetele vastava joogivee. Viisime 2015. aastal läbi ehitustööd Toila Gümnaasiumi ühendamiseks Toila aleviku ühisveevärgiga. Eesmärgiks oli Toila Gümnaasiumi ja piirkonna veetarbijate varustamine kvaliteedinõuetele vastava joogiveega. Mõlema projekti rahastamisest toetas KIK. Mõlema projekti omafinantseeringu osa rahastas AS Toila V.V.

2014. aastal varustati Voka ja Toila aleviku 12 reovee ülepumplat SMS-valvesüsteemiga, mis tagab informatsiooni kättesaadavuse pumba rikkest ning vähendab keskkonnaohtu; soetati kaugloetavad ultraheli arvestid, mis tagavad täpsema tarbimise arvestuse ning süsteemi kaasajastamise.

2015. aastal tegime mitmeid valdkonnaga seotud töid: avarii tõttu vahetasime osaliselt välja Toila aleviku reovee magistraaltorustiku OÜ Viru Rand territooriumil; toimus Toila reoveepuhasti mudatahendusväljaku põhja ehitus, kuhu on rajatud drenaažsüsteem rejektvee tagasijuhtimiseks reoveepuhastisse; vahetasime välja Toila sadama raua- ja mangaanieraldusfiltrid; tellisime uue tehnoloogilise projekti Lepa tänava vee- ja kanaliseerimiseks, kuna olemasolev ei vastanud KIK-i esitatud nõuetele.

2016. aasta esimene pool oli teguderohke. Lõppenud on tööd Liiva tänaval. Kivi ja Liiva tänava elanikud saavad oma kodukraanist puhast ja tervislikku kraanivett, ehitasime välja Sepa ja Liiva tänava ristmiku liitumispunkti. Osad Liiva tänava eramud tasusid liitumistasu kanalisatsiooni väljaehitamiseks, ühinemaks Toila ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga, et tiheasustusalal tekkivat reovett käidelda nõuetele vastavalt ja läbi selle vähendada keskkonnahäiringut. Immutada reovett pinnasesse (sh tihendamata kanalisatsioonikaevud, imbväljakud või muul moodusel) on keelatud.

Elluviidav projekt oli ajendatud asjaolust, et Kivi tänaval oli välja ehitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteem, kuid puudus ühendus AS Toila V.V. poolt opereeritava veevõrguga, meie müüdav joogivesi ei vastanud kvaliteedinõuetele.

Teine oluline projekt on seotud Toila reoveepuhastiga, kus puudub liitumine Elektrilevi OÜ-ga, seetõttu oleme sunnitud ostma elektrienergiat Viru Rand OÜ-lt. Selle aasta alguses teostasime äriühingule ööpäevase keskmistatud reoveeanalüüsi, mille tulemus andis teadmise kõrgest reostuskoormusest ja tulenevalt põhimõttest „saastaja maksab“ rakendasime kliendile ülenormatiivse saastegrupi hinda. Vastukaaluks Viru Rand OÜ tõstis vahendatava elektrienergia hinda kaks korda. AS Toila V.V. on alustanud tegevusi liitumislepingu sõlmimiseks, mis tagaks vee-ettevõtja energeetilise sõltumatuse ja elektrienergia turuhinna. Oktoobrikuus saab AS Toila V.V.-st Elektrilevi OÜ klient.

Igapäevased vee-ettevõtja tegevused on seotud kliendile kvaliteedinõuetele vastava joogivee tagamisega. Joogivee kvaliteet ei sõltu üksnes veepuhastusjaamades paigaldatud filtrite tööst vaid ka asulate veetorustike seisukorrast. Pikad torud ja vähene veetarbimine on põhjuseks, miks teeme torustike regulaarset läbipesu. Kavandame teha kogu Voka aleviku veetorustiku läbipesu. Meie kolleeg Aadu mäletab, et nii mastaapne ettevõtmine toimus viimati eelmise sajandi 90-ndatel.

AS Toila V.V. on majandanud tegelikest tuludest, kaks investeeringut on seotud KIK-i toetusega. Praegu on toetuseraha tagastamatu abi, aga hiljem tuleb tarbijatel need investeeringud objektide haldamise ja uuendamise kulude kaudu täies ulatuses kinni maksta.

Vee ja kanalisatsiooni teenuse omahind sõltub tarbijate arvust – mida vähem tarbijaid, seda suurem omahind, on suur vahe, kas saja meetri toru otsas on 10 või 100 tarbijat, ehk tarbijate kontsentratsioon vähendab kulusid. Nii on Voka KT pankroti tõttu üks suur tarbija kaotatud ja uus omanik ilmselt tehast ei käivita, seegi asjaolu on veehinna oluliseks mõjutajaks.

Kahjuks esineb ka vee- ja kanalisatsiooniteenuse omavoliliste tarbimist ehk vargust – ükskõik millise kauba või teenuse tarbimine, ilma selle eest maksmata, on vargus ning vee- või kanaliteenuse omavoliline tarbimine ei erine selles osas millegi poolest. Ebaseadusliku vee kasutamise variante on mitmesuguseid. Nii on kinnistu torustikust tehtud enne veemõõturit ebaseaduslik väljaviik ja viidud vesi kas sauna või kasutatakse vett kastmiseks, selle eest tasumata.

Igal juhul tuleb pettus varem või hiljem ilmsiks, sest kontrollime regulaarselt tarbimiskohti. Kahe aasta jooksul oleme tuvastanud mitmeid omavolilise tarbimise juhtumeid, kusjuures rikkujateks ei olnud vähekindlustatud inimesed. Pigem on tegu hoiaku ja väärtushinnangutega. Jätkame sellesuunalise tegevusega ka tulevikus.

Omavolilise teenuse tarbimise korral on vee-ettevõttel õigus hüvitussumma sissenõudeks täies ulatuses teenuse katkestamisega kuni liitumise või teenuslepingu sõlmimise protsess on algatatud.

Selleks, et ka tulevikus tagada puhta joogivee ja nõuetele vastav kanalisatsiooniteenus, on jätkusuutlikkuse seisukohast hinnatõus hädavajalik.

Voka ja Toila alevikus on alates 01. novembrist 2016 vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind kokku 3.13 eurot/m³, millele lisandub käibemaks, seega 3,76 eurot/m³, abonenttasu ei suurene. Teenuse hinnad on toodud AS Toila V.V. kodulehel www.toilavv.ee

Võiks võrrelda hinda teiste Eesti vee-ettevõtete tariifidega, kes teenindavad mahuliselt sarnast kliendibaasi. Toodud hinnad sisaldavad käibemaksu. Nii on Vihula vallas vee- ja kanalisatsiooni hind 5.34 eurot/m³; Lahevesi 3, 82 eurot/m³; Kuremaa Enveko 3,98 eurot/m³. OÜ Raven 4,24 eurot/m³. AS Toila V.V. kehtestatud teenuse hind on Eesti keskmine, ei kujune kõige madalamaks ega kõige kõrgemaks. Näiteks naabervallas Vaivaras maksab vee- ja kanalisatsiooniteenus 5.10 eurot/m³. Näiteid võib tuua äriühingutest ja valdadest, kus vee- ja kanalisatsioonihind on madalam kui Toila vallas. Üheks selliseks on ka Iisaku vald, sel juhul on kohalik omavalitsus rahaliselt toetanu veemajandusega seotud projekte, näiteks tasunud omaosaluse jmt.

Joogivee hind on teema, mida käsitletud korduvalt riigi tasandil, 22. mail 2015. aastal toimus Balti Filmi- ja Meediakoolis vee-ettevõtjate debatt teemal „Kas Eestit ootab ees sõda veehinna pärast?“ Nimelt lõpevad 2020. aastal Euroopa Liidu toetused, mis on Eesti veeturgu pikalt elus hoidnud. Ettevõtted peavad hakkama majandama tegelikest tuludest. Osalejad nentisid, et ulatuslik veehinna tõus järgmisel viiel aastal on paratamatu, kui soovime vältida vee-ettevõtete kokku kukkumist 5-10 aasta pärast.

Tegusat sügist soovides

Ülle Politajev

Parim lasteaiaõpetaja elab ja töötab Toilas

Seda sellepärast, et ta on Ida-Virumaa patrioot ja Toila on elamiseks parim koht, nagu ütleb Silja Sarap ise.

Sündinud Sakal, on Silja kogu oma elu elanud Toilas. Vahepeal küll seoses õpingutega ära olnud, aasta Saksamaal lapsigi hoidnud, aga süda on ikka siia tagasi toonud ja nii on jäänudki.

Kunagine unistus tantsujuhi ametist küll ei täitunud, aga liikumist ja tantsimist armastab Silja tänini. Ehk on see ka üks põhjus, miks just tema ideena ja eestvedamisel toimus 2015. aasta juunikuus Ida-Virumaa lasteaedade esimene laulu- ja tantsupidu “Oleme Virumaa lapsed”, millest võttis osa 13 maakonna lasteaeda. Tänavu tuli peole juba 19 lasteaeda.

Sellise suure peo korraldamise mõte tuli Siljale Tallinnas esimesel mudilaste tantsupeol, millest esimese Ida-Virumaa lasteaiana võtsid osa ka Naerumere lapsed.

„Mõtlesin, et olen ise aastaid rahvatantsu tantsinud, meil on suur ja ilus laululava, kus sellist üritust teha, koolis tegutsevad aktiivselt rahvatantsurühmad,” räägib Silja. „Olin projektijuht, taotlesime kultuurkapitalilt raha ja nii see sündis. Muidugi koos heade kolleegidega – üksi nii suurt asja ei tee.“

Ehkki algne idee oli, et pidu võiks käia Ida-Virumaal vallast valda, on esimesed kaks korda olnud korraldaja ikkagi Toila vald ja Naerumere lasteaiapere. Silja loodab, et edaspidi haaravad ohjad ka teised vallad, sest nii suure peo tegemine nõuab väga suurt ettevalmistust ja palju aega.

Silja on õpetaja, kelle õppetegevused on läbi mõeldud nii, et kõik lapsed tunnevad end olulise ning vajalikuna. Ta julgustab lapsi asju üha uuesti proovima ning mitte alla andma. Silja tunneb lapsi väga hästi, märgates neid asju, mida lapsevanem ei oska tähele panna.

Küll aga on lapsevanemad tähele pannud ja hindavad Silja tööd nende lastega ning seepärast esitatigi ta Aasta Õpetaja gala lasteaiaõpetaja nominendiks.

Kristi Goldberg hindab Silja tööd lastega väga kõrgelt: „Silja on õpetaja, keda nähes lastel suud kõrvuni lähevad ning, kes hoolib igast pisikesest inimesest ja tema arengu toetamisest kogu hingest. Iga päev on õppetegevused organiseeritud nii, et kõikidele lastele pakutakse jõukohaseid, kuid pingutust nõudvaid tegevusi. Koos oma meeskonnaga valmistab Silja ette tegevused, mis aitavad nii pisikestel kui ka suurtel avastada, uurida ja ennast olulisena tunda. Üks lause, mida olen rühma sattudes tihti Siljalt kuulnud, on: "Aga proovi veel, sa saad hakkama!" - see julgustab lapsi üha uuesti proovima ja mitte alla andma. Meie rühma lapsed käivad palju matkamas ja looduses avastamas. Laste käitumisest rühmas on näha, et selles rühmaruumis ei räägita üksteisega kunagi liiga kõva häälega, lapsed julgevad oma tundeid välja öelda ja ka vabandust paluda. Suuremad hoolitsevad väiksemate eest ja lastele pakutakse valikuvõimalusi.“

Piret Rajasaar, kelle laps käib samuti Silja rühmas, lisab:

„Mina arvan, et Silja on väga eriline õpetaja, kes oskab motiveerida ja innustada nii lapsi kui nende vanemaid. Igast uuest ettevõtmisest räägib ta nii innukalt ja särasilmselt, et lapsevanemad löövad meeleldi kaasa. Silja on üks neist õpetajatest, kellele töö lastega annab energiat juurde. Seetõttu ta ka jõuab palju.“

Seda, et lastega töö energiat annab, kinnitab ka Silja ise: „ Minu töö juures innustab mind see vahetu rõõm, mida lapsed mulle tagasi annavad. Kui täiskasvanud üldiselt hoiavad oma emotsioone vaos, siis lastega see nii ei ole. Kõik on ehe ja vahetu. Mulle meeldib ka see, et tulemused on näha kohe.“

Naerumere lasteaia töökorralduse juures kiidab Silja projektiõpet – see annab õpetajale vabamad käed, aga samas sunnib rohkem pingutama – koos lastega on ka endal põnev uusi asju ja võimalusi avastada. „Läbi kogemuste ja tegevuste õpib laps kõige paremini ja selleks annab meie lasteaia asukoht piiramatult võimalusi. Kui meil on loodusteema, siis pakub lähedalolev Oru park selle käsitlemiseks lõputult võimalusi. Kui räägime merest, siis ei vaata seda pildi pealt, vaid lähemegi lastega mere äärde.“ Selline lähenemine õpetamisele meeldib ka lapsevanematele. „Rühma õppetegevus toimub läbi päris asjade. Näiteks õpiti juur- ja puuvilju, värve ja loendamist salatit valmistades. Suuremad lapsed said lõigata päriselt kurki, tomatit, õunu ja muid suuremaid vilju ning pisemad rebisid salatit ja segasid. Igal lapsel on alati jõukohane ja oluline roll,“ lisab Kristi Goldberg.

Ise tegemist ja töökasvatust peab Silja tähtsaks ka oma laste kasvatamisel. „Oluline on, et laps saaks aru, et midagi ei tule niisama.“ Kui küsin, kuidas Silja oma vaba aega veedab, siis vastab ta, et ega seda eriti ei olegi. Kuna Sarapite pere peab talu, siis suur osa töövälisest ajast kulub sinna – üle 200 lamba ja lihaveisekari nõuavad tööd ja pühendumist nii täiskasvanutelt kui lastelt. Kui aga aega üle jääb, siis on head kaaslased raamatud ja mõtteid käib Silja kogumas koos koeraga kõnni- või jalgrattaringe tehes.

Silja on õpetaja, kes teeb oma tööd nii, et seda naudivad peale tema ka lapsed, lapsevanemad ning kogukondki. Laste tegemistesse kaasatakse nii vanemaid, kui vanavanemaid. Silja kiidab ja tänab lapsevanemaid hea koostöö eest. „Vanemad tulevad meie ideede ja algatustega alati kaasa, osalevad ühisüritustel meeleldi.“

Eks teeb hea koostöö vanematega õpetaja töö lihtsamaks, tegutsetakse ju ühise eesmärgi – õnnelike ja tervete laste – nimel.

Kolleegide seas on Silja samuti hinnatud. Triin Ilves, kes Siljaga juba 10 aastat koos töötab, iseloomustab teda nii: „Kolleegina on Silja meile kõigile suureks eeskujuks. Ta on mitmekülgne nagu Hunt Kriimsilm, julge kui Pipi Pikksukk ning laste kõige suurem sõber nagu Leopold.

Tundes Siljat juba kümme aastat näen, et ta on justkui sündinud lasteaia õpetajaks. Ta on sõbralik, lapsemeelne, abivalmis, siiras, usin, tark, kannatlik ja väga kaasahaarav.

Kolleegina olen Siljalt õppinud julgust ja seda, et ükski raskus pole ületamatu.

Kogu juttu kokku võttes võin öelda, et Silja peale saab alati kindel olla ning luurele minekuks paremat partnerit tahta ei saagi. PS! Ainult, et luurele minnes on oht vahele jääda, sest Silja huumorimeel sütitab naeruga ka kõige mornimad inimesed.“

Oma meeskonnaga ja Siljaga luurele minema on valmis ka Naerumere direktor Leena Tukkia: „ Kaks aastat laste tantsupeo korraldamist on näidanud, et meeskond toimib väga hästi. Sellise suure ürituse korraldamine eeldab kõigi töötajate panustamist, see on väga palju aega ja energiat võttev töö, aga me oleme sellega hakkama saanud. Silja juures hindan tema julgust oma arvamust avaldada, eestvedamisoskust ja teotahtelisust. Kui tahab, siis suudab ja teeb ära!

Lea Rand

VANK kutsub noortekaÖÖle

Vabatahtlik merepääste Eestis on tulnud, et jääda!

Ajavahemikul 13.-17. september 2016 tegid Toila Vabatahtliku Merepääste kuus liiget ja Kunda Vabatahtliku Merepääste üks liige õppereisi Hollandissse, külastamaks Hollandi Vabatahtliku Merepääste kolleege.

Täpsemalt hakkas idee nö „küpsema“ eelmise aasta sügisel, kui sai külastatud Inglismaal mõningaid vabatahtlike merepäästjate jaamu ja nende RNLI peakontorit. RNLI ehk Royal National Lifeboat Institution on Inglismaa vaste vabatahtlikule merepäästele ning see on aukartust äratava ajalooga. Sealne organiseeritus, väljaõpe, varustustase on midagi sellist kuhu ka Eesti vabatahtlik merepääste peab püüdlema. Inglismaalt saadud positiivne kogemus andis mõtte vaadata veel Euroopas ringi ning tutvuda mõne teise Euroopa riigi vabatahtliku merepääste tegevusega.

Valik langes Hollandi kasuks, sest „Euroopa merepäästemeeskondade vahetuse projekti“ raames olid nendega tekkinud head kontaktid. Hollandis koordineerib vabatahtliku merepääste jaamade tegevust KNRM (Koninklijke Nederlandse Redding Maatschappij, vt täpsemalt knrm.nl).

Meie eesmärk oli tutvuda Hollandi vabatahtliku merepääste tegevusega laiemalt. Tahtsime aru saada, millega tegeleb peakontor, millega jaamad, mis on nende varustuse ja treenituse tase, kuidas toimub vabatahtliku tegevuse finantseerimine jp muud. Salamisi lootsime, et äkki õnnestub pealt vaadata mõne jaama nö treeningõhtut ja sellest ka ise natukene õppida. Tagantjärele tuleb öelda, et saime oma eesmärgid kuhjaga täidetud ning enamgi veel. Kokku külastasime KNRM peakontorit ning kolme merepääste jaama – KNRM Enkhuizen, KNRM Lelystad ja KNRM Blaricum. Igal pool, kuhu läksime, võeti meid vastu suure huviga, tutvustati oma jaama tegevusi, näidati varustust, viidi veele ja lubati ise roolida nende aluseid. Ühes jaamas saime ka jälgida ja osaleda nende treeningõhtul. Palju tunti huvi ka Eesti vabatahtliku merepääste tegevuse, jaamade jne kohta. Mõned ärksamad teadsid, et ka Eestis tegutseb vabatahtlik merepääste, aga enamuse jaoks olime siiski paras eksootika.

Saime teada, et KNRM peakontori hallata on eelkõige väljaõppe korraldamine, koostöös jaamadega varustusvajaduse selgitamine ning vajaliku varustuse, sh ka aluste soetamine. Lisaks korraldab KNRM-i peakontor ka eelarvet, sh vabatahtlikku toetustegevust ehk nö fundraisingut (riiklik toetus puudub!). Kusjuures jaamade poolt heategevusena saadud toetus antakse peakontorisse, kes siis jagab seda üle riigi. Tundub, et Hollandi vabatahtliku merepääste tegevuses on peakontoril suur roll – ta korraldab kõik teenused, sh ka tugiteenused finantsi ning remondi/uute aluste soetamise osas. Tegeletakse isegi arendustööga, näiteks tutvustati meile prototüübina koos ülikoolide teadlastega välja töötatud alust, mis peaks arvestama kõige enam Hollandi kohalikke olusid ning mineviku kogemusi. Kohalikel merepäästejaamadel jääb üle ainult tegeleda oma põhitegevusega ehk päästmisega. Meie poolt külastatud jaamad jäid kõik Ijsselmeeri ja Markermeeri lahe piirkonda, mida läbivad eelkõige Amsterdami suunal suured kaubateed, lisaks siis veel jahid jm turismi eesmärgil kasutatavad alused. Mereline liiklus oli tõesti väga aktiivne.

Kokkuvõtvalt tuleb öelda, et õppereis kujunes igati edukaks ja silmaringi laiendavaks. Lisaks sõlmiti uusi tutvusi ja pandi kõrva taha mõndagi õpetlikku. KNRM tegevus on peaaegu 200 aastase ajalooga. Saan aru, et Eestis on vabatahtliku merepääste tegevus Hollandiga võrreldes veel nö lapsekingades, kuid asjade korralduslikku ja ratsionaalsuse poolt tasub neilt õppida. Eriti jäi silma nende peakontori hea töö, kelle tegevus on loonud selge võrgustiku pea-ja tugitegevustest, jättes jaamade kanda peamiselt ainult nende põhitegevuse – inimelude päästmise. Usun, et aja jooksul muutub efektiivsemaks ka Eesti vabatahtliku merepääste nö peakontori töö. Rohujuuretasandil ehk jaamades tundub motivatsiooni võimekate jaamade komplekteerimiseks olevat. Pigem jääb puudu oskustest ja teadmistest, kuidas jaama edukalt majandada, võimekust hoida ka tulevikus. Siinkohal võiks Eestis jaamade ja peakontori koostöö olla sisulisem. Igatahes, vabatahtlik merepääste Eestis on selleks tulnud, et jääda! Ja nii ongi.

Andrus Paat

Toila Vabatahtliku Merepääste liige

18 aasta kõige vingem suvi

Kas teie teate, kuidas mängida planetaariumi jänest või lennumasina putukat? Ei tea?! 

Mina ka ei tea. Aga Toila Gümnaasiumi abiturient Getter Marii Kalvik teab ja just sellepärast veetiski ta oma elu kõige vingema suve Lottemaal põhiliselt neid, aga vajadusel ka paljusid teisi Lottemaa tegelasi mängides.

Näitlemine on Getter Mariile juba ammu huvi pakkunud ja innustust sai ta juurde möödunud aastal Vokas Noortefoorumil Märt Avandiga kohtumisel.

Kui Voka Noortekeskuses jagati infot selle kohta, et Lottemaa otsib suveks noori näitlejaid, oli aeg proovimiseks küps.

„Katsed oli väga pingelised ja kui ema poleks minusse nii palju uskunud ja mind innustanud, siis võib-olla poleks ma neid ära teinud,“ ütleb Getter Marii. „30 kohale kandideeris 80 noort. Enne katseid tuli ära vaadata kõik Lotte multifilmid ja valida sealt endale lemmikkoht. Katsetel osalejad jagati kolmeliikmelistesse rühmadesse ja need pidid oma lemmikkohtadest lavastama väikese näidendi. Lisaks sellele tuli eraldi esitada luuletus või proosapala mõne Lottemaa tegelase rollis või mõnes erilises olukorras, näiteks siis, kui Sa oled just varba ära löönud või aevastades... Seda viimast ülesannet Getter Marii õnneks täitma ei pidanud, sest esimene pool katsetest läks tal nii hästi, et pääses kohe edasi.

Pääses Lottemaa kolmeaastase ajaloo jooksul esimese näitlejana Ida-Virumaalt terveks suveks erinevaid tegelasi mängima.

„Ega see tegelikult kerge ei olnud. 12-päevased vahetused tööl tähendasid teinekord seda, et päeva jooksul tuli suhelda ja mängida ~tuhande lapsega. Ja kui need lapsed juhtusid veel olema Läti lapsed, siis pidi ennast käte-jalgadega arusaadavaks tegema. Vahepealsed puhkepäevad kulusid kodus enamasti magamisele. Aga vaatamata sellele oli möödunud suvi minu elu kõige vingem suvi! Sain palju uusi oskusi, kogemusi, emotsioone; uusi sõpru, kes on nagu teine perekond ja jäävad kindlasti kogu eluks. Nüüd oskan paremini hinnata ka õpetajate tööd, saan aru, kui pingeline ja vastutusrikas on iga päev laste ja noortega tegeleda,“ hindab Getter Marii saadud kogemust.

Kas selle kogemuse võrra rikkamana on nüüd siht selge ja kevadel viid paberid „lavakasse“?

„Kuna järgmisel aastal Tallinnas vastuvõttu ei ole, siis jah, kindlasti tahan proovida TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiasse näitleja erialale. Aga edaspidi.... Kui Lottemaale minnes teadsin, et tahan saada näitlejaks, siis praegu arvan, et see võiks jääda rohkem hobiks. Aga kes teab...“

Saladuskatte all võib öelda, et kui kõik hästi läheb, siis näeme Getter Mariid veel selle aasta lõpus koduse Toila seltsimaja laval. Aga siis juba mõnes teises rollis. Las jänesed ja putukad ja muud tegelased jäävad Lottemaale.

Getter Mariiga vestles

Lea Rand

Paremal Lotte ema Anna (Getter Marii) ja Lotte preili.

Voka raamatukogus avatakse Eesti Posti postipunkt

Voka raamatukogus avatakse 22. novembril Eesti Posti Voka postipunkt. Raamatukogu ruumides asuv Voka postipunkt on klientide mugavamaks teenindamiseks avatud vastavalt raamatukogu lahtioleku aegadele osutades postiteenuseid kordades pikemalt kui postkontor. 

Voka postipunktis saab lisaks pakkide saatmisele ja vastuvõtmisele tasuda ka oma arveid (maksed ettevõtetele), tellida ajakirjandust ja osta vajalikku postikaupa. Oluline on meeles pidada, et kellegi teise saadetisele järele tulles on vajalik paki saaja poolne volitus ning paki saatmisel postipunktist pakiautomaati või kulleriga koju tuleb tellimus eelnevalt Omniva e-teeninduses ära vormistada. Voka postipunktis saab kõigi teenuste eest tasuda nii sularaha kui kaardimaksega.

Postiteenuseid on võimalik tarbida ka oma kodus kirjakandja vahendusel. Kui inimene elab lähimast postkontorist või postipunktist kaugemal kui 5 kilomeetrit, on tema jaoks kirjakandja tellimine tasuta ning tasuda tuleb vaid tellitavate teenuste eest. Kirjakandjale saab tasuda sularahas.

Kirjakandja saab koju tellida helistades telefonil 661 6616, saates e-kirja aadressil info@omniva.ee või vormistades tellimuse Omniva kodulehel. Kirjakandja vahendusel saab nii saata kui vastu võtta kirju ja pakke ning osta postimaksevahendeid, vormistada ajakirjandustellimusi, saata siseriiklikke rahakaarte, tellida pensionit ning kasutada makseteenuseid.

Voka postipunkti uus aadress:Voka Rahvaraamatukogu
Narva mnt 2
Voka 41701

Voka postipunkt on avatud/hakkab olema avatud:E, T, N, R 9.00 – 13.00
K 15.00 – 18.00

Loeme Tõde ja õigust!

Tähistamaks 

90 aasta möödumist A. H. Tammsaare romaani “Tõde ja õigus”

 I osa ilmumisest loetakse katkendeid raamatust 

kõigile soovijatele 

30. oktoobril kell 13.00 Toila raamatukogu trepil. 

Halva ilma korral loetakse raamatut vallamaja fuajees.

Perepäev Toila raamatukogus

Armsad lapsed, emad-isad, vanaemad-vanaisad!
Raamatukogupäevade ajal, 23. oktoobri keskpäeval, olete kõik oodatud raamatukogusse Perepäevale!
Toila Vabatahtliku Merepääste liikmed õpetavad Merepesas tegema erinevaid sõlmi.
Lugemispesas saab kuulata mereteemalisi lugusid.
Meisterdamispesas saab igaüks endale järjehoidja või lugemispisiku meisterdada.
Tasuta (laste)raamatute laadal aitame lugemist ootavad raamatud uuele ringile.
Muhv on lubanud oma MUHVini kohvikuga kohale tulla ja muffineid saab nii soolaseid kui magusaid.
Õnneloosis võidab abslouutselt iga pilet!
Onu Kalevi jutupliiats räägib ja joonistab loo sellest, kuidas loomad endale sabad said.

Suurtele inimestele peaks huvi ja rõõmu pakkuma kell 15.00 algav kohtumine Vladislav Koržetsiga, kes räägib merest ja nendest, kes seal elavad; söögist, mida mere-elukatest teha saab ja oma raamatutest.
Raamatuid lubas Vladislav kaasa ka võtta, nii et kel ostusoovi, võtke sularaha ühes.
 

Ja muffinite ja õnneloosi jaoks võtke samuti sularaha kaasa, muud asjad saab täitsa muidu eest! 

 

Lugemisprojekt 1.-4. klassi õpilastele "Lugedes kevadesse!" Toila raamatukogus

21. oktoobril alustame projektiga „Lugedes kevadesse!“

Lugemisprojektis kutsume osalema kõiki 1.-4. klassi õpilasi!
 

Pikad ja pimedad sügis-talvised õhtud on just paras aeg raamatute lugemiseks.
 

Raamatukogupäevade alguseks "kasvab" raamatukogusse üks puu, mis aga (nagu puud sügisel ikka) on täitsa raagus. Projektis osalevate laste ülesanne on see puu kevade alguseks jälle lehte saada.
 

Iga raamatukogust laenutatud ja loetud raamatu eest saavad lapsed lehekese loetud raamatu ja enda nimega. Lehekesed kinnitame puule ja nii ongi lootust, et kevadeks on lugemispuu lehte läinud.
 

Et lugemine ikka kindel oleks, siis teeme peale raamatu tagastamist väikest lugemiskontrolli ka, aga seda ei maksa karta – lugemispäevikut pidama ei pea, piisab sellest, kui oskad mõnele raamatut puudutavale küsimusele vastata.
 

Kevadel teeme projektist kokkuvõtte, loeme lehed üle ja kümme kõige rohkem raamatuid lugenud last sõidavad aprillikuus ekskursioonile Trükimuuseumi.

Küttekolle pole prügikonteiner

Mida talve poole, seda rohkem võib nii mõnegi asula tänaval tunda kirbet lõhna – ei küttepuu, isegi mitte kateldes põletatav kivisüsi, rääkimata maagaasist, sellist lõhna ei põhjusta. Tegemist on hoopis jäätmete (suuresti plastijäätmete) põletamise lõhnaga. Kui peaaegu kümme aastat tagasi tehtud elanike keskkonnakäitumise küsitlusest selgus, et keskmiselt 10, maapiirkondades suisa 30 protsenti leibkondadest põletas prügi, siis võime eeldada, et praeguseks on olukord paranenud. Kuigi sama täpsusega uuringuid pole hiljem tehtud, siis näitab kasvõi 2016. aasta Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring, et ligi kaks kolmandiku inimesi sordib jäätmeid ning suhteliselt laialt levinud on ka pakendijäätmete kogumine spetsiaalse kotikogumissüsteemi toel või avalikesse kogumiskonteinerisse viimine. Sellegipoolest eeldame, et probleem pole täielikult kadunud ning peame vajalikuks meenutada, et koduahju kasutamine „prügipõletusseadmena“ kahjustab nii ümbritsevat keskkonda kui ka inimeste tervist.

Kodune majapidamine ning jäätmepõletustehas ei ole samad

Eestis on jäätmete põletamine üks osa jäätmekäitlusest. Jäätmete põletamine on jäätmete taaskasutamise moodus ainult sellisel juhul, kui seda tehakse energiatõhusalt ehk vabanev energia kasutatakse ära efektiivselt. Jäätmepõletusele on esitatud väga ranged keskkonnakaitselised nõuded, mida tuleb täita ja mille täitmist jälgitakse pidevalt. Jäätmepõletuse peamine keskkonnaoht on seotud dioksiinide – ühe kõige mürgisema ühendiga, mida inimene on suuteline tekitama – tekkega ja just selles osas on Euroopa Liidu nõuded kõige rangemad maailmas. Spetsiaalses tehases jäätmete põletamine on seega ohutu inimestele ja keskkonnale. Üks Eestis asuvatest jäätmepõletustehastest asub Irus, kus põletatakse üle 200 000 tonni segaolmejäätmed aastas.

Et oleks tagatud jäätmete täielik põlemine, peab põletusprotsess toimuma väga kõrgel temperatuuril. Täieliku põlemise korrektseid tingimusi ei ole võimalik täita koduses ahjus, kaminas või ka lõkkes. Lisaks puuduvad kodumajade korstnatel filtrid, mis aga jäätmepõletustehasel on kohustuslikud. Filtrid on selleks, et vähendada veelgi võimalust, et ohtlikud ained pääseksid keskkonda. Kodumaja korstna mürgine suits hajub ümbruskonnas ka aeda ja põllule, tulles sealt inimese toiduna tagasi. Iga aednik teab, et tuhk on hea väetis ja kahjurite tõrjuja ning ta raputab aeg-ajalt seda puude ja põõsaste alla, aga kui tuhas on ka ohtlikud ained, mis pärinevad plasti või kahtlase väärtusega puidu põletamisest, siis ei tee see meie aiale enam kasu vaid kahju.

Viimasel ajal on probleemiks tõusnud ka vanaõlide põletamine kodustes õliküttekolletes. Poodides ja internetis müüakse isegi vanaõlipõleteid, kuid Eestis neid vanaõlide põletamiseks kasutada ei tohi. Vanaõlid on ohtlikud jäätmed ning neid tohib põletada ainult vastavaid keskkonnalube omavas jäätmepõletustehases. Vanaõli põletamisel – nagu ka muude jäätmete põletamisel – eraldub palju ohtlikke aineid, mis jäätmepõletustehastes filtrite abil kinni püütakse. Samuti ei saa inimene veendunud olla, et vanaõli ei sisalda ka muid põlevaid vedelikke. Kui vanaõlis on näiteks bensiini, siis sellise vedeliku kasutamine võib olla plahvatusohtlik.

Korsten „kasvab kinni“

Kodusel jäätmepõletusel on halbu mõjusid veel, seda saavad täpsemalt selgitada igale küttekolde omanikule päästeametnikud ja korstnapühkijad. Kuna plast ja ka muud jäätmed ei põle tavalise küttekolde tingimustes hästi, siis koguneb igasugust saasta ka suitsukäiku – lõõri ja korstnasse. Usin prügipõletaja võib nii suitsukäigu välimuselt kivistunud „plast-nõega“ ka ummistada, nii et isegi korstnapühkijad ei saa enam aidata. Ummistuse kõige kallim lahendus on uue korstna ehitus. Sellisel juhul on näiline väike kokkuhoid jäätmekäitluskuludelt pöördunud kordi suuremaks kahjuks. Muidugi tekib ummistunud korstnaga ka kõrgendatud tuleoht, kui tuld peaks võtma korstna sisemus.

Vabane prügist – lahendused on olemas

Jäätmete osas on tegevusjuhis lihtne. Igal majapidamisel peaks olema segaolmejäätmete konteiner (kohalike olusid arvestades võib see olla ka ühiskonteiner naabritega), lisaks liigiti kogumise konteinerid, mis kohaliku omavalitsuse reeglite järgi kinnistul olema peavad (sagedamini vanapaberi- ja biojäätmete konteinerid). Pakendijäätmed saab viia avalikesse pakendijäätmete konteineritesse ning näiteks vana mööbli jäätmejaama. Uuri kohalikust omavalitsusest, millised jäätmete liigiti kogumise võimalused ja nõuded on sinu kodukohas, kus asub ja mida võetakse vastu jäätmejaamas, lisateavet annab ka veebileht kuhuviia.ee. Ahi, kamin ja puuküttel pliit ei ole jäätmekonteineri asendajad.

Prügi põletamise ohtudest loe lähemalt lingilt http://www.envir.ee/ahi.

Kaili Kuusk

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna nõunik

Salakaval vingugaas

Peavalu, nõrkus, väsimus, iiveldus, oksendamine.. Haigestumine grippi? Ei, hoopis vingugaasi (CO) mürgituse esimesed tundemärgid.

Vingugaas on lõhnatu, maitsetu ja värvitu gaas. Hingates sattub vingugaas inimese organismi, kus see reageerib hemoglobiiniga. Veri kaotab võime transportida hapnikku, selle asemel ringleb organismis hemoglobiiniga reageerinud vingugaas, põhjustades organites hapnikupuuduse, mille tagajärjel inimene lämbub.

Vingugaas tekib igasugusel põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. Vingugaas levib ruumi tulekahju puhkedes, ahjust, mille siiber on liiga vara kinni pandud, garaažis töötavast mootorsõidukist, valesti reguleeritud gaasipliidist või halva tõmbega gaasiboilerist. Oht vingugaasimürgituseks tekib siis, kui ruumis on vähe puhast õhku.

Vingugaasi mürgituse tunnused olenevad sissehingatavast CO kogusest. Vähese koguse sissehingamisel tekib pulseerimine oimukohtades, uimasus, nõrkus, peavalu, kohin kõrvades, iiveldus, oksendamine, pisaratevoolus, köhatamine. Edasi võivad esineda unisus, teadvusekadu, hingamishäired. Raske mürgituse korral kaotab inimene teadvuse, ajutegevus lakkab, saabub surm. Kõige tundlikumad on vingugaasimürgituse suhtes lapsed, hingamiselundite ja vereringehaigusi põdevad inimesed.

Vingugaasimürgistuse kahtluse korral lahku ruumist võimalikult ruttu ja mine värske õhu kätte. Rahuliku ja sügava hingamisega mööduvad kergemad mürgituse nähud mõne aja pärast. Tugevama mürgituse korral tuleb kutsuda kiirabi, sest kannatanu vajab täiendavat hapnikku.

Vingugaasi avastab vingugaasiandur. Paigalda vingugaasiandur vastavalt kasutusjuhendile toa seinale, umbes 0,5-1,5 meetri kõrgusele põrandast. Kogenud spetsialistid soovitavad paigaldada anduri n-ö hingamiskõrgusele ehk elutoas tasemele, kus on inimese nägu diivanil istudes, magamistoas umbes padjakõrgusele. Vingugaasiandur reageerib ohtliku gaasi kontsentratsioonile õhus ning on vajalik ennekõike ruumides. Üks vingugaasiandur on mõeldud kasutamiseks ühes ruumis, kuna seade näitab vaid anduri juures leviva CO taset. Kui vingu võib tekkida teisteski ruumides, tuleks ka sinna andurid paigaldada. Vingugaasiandur töötab 3 x 1,5V AA patarei toitel.

NB! Pea meeles, et vinguandur ei asenda suitsuandurit ega vastupidi.

Liina Järvi, Ida päästekeskus, ennetusbüroo peaspetsialist

Detailplaneeringu algatamisest

Toila Vallavalitsuse 04. oktoober 2016 korraldusega nr 171 

„Toila vallas, Toila alevikus, Jõe tn 7 ja 7a kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine” algatati Toila vallas, Toila alevikus, Jõe tn 7 kinnistu (katastritunnus 80206:001:0317, reg. nr. 3644208, maa sihtotstarve ärimaa 100%, pindala 15939 m²) ja Jõe tn 7a kinnistu (katastritunnus 80206:001:0318, reg. nr. 5036308, maa sihtotstarve ärimaa 100%, pindala 6047 m²) ning lähiala detailplaneeringu koostamine. 

Planeeringuala on osaliselt hoonestatud. 

Koostatava detailplaneeringu eesmärk on kooskõlas Toila valla üldplaneeringuga (kehtestatud Toila Vallavolikogu 28.10.2005.a. määrusega nr 1). 

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on majutus- ning puhkehoonetele hoonestusalade määramine, krundi ehitusõiguse määramine, detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine, ehitise ehituslike tingimuste määramine, ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine, liikluskorralduse põhimõtete määramine, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, kuja määramine, kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine, müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine, servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine ja põhjendatud juhul nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav. 

Keskkonnamõju strateegilist hindamist Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes ei algatata, sest kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ega põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimeste tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara, planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis avaldavad negatiivset mõju olemasolevale aleviku keskkonnale, planeeritaval alal ei ole kaitsealuseid objekte.

Detailplaneeringu korraldaja ja kehtestaja on Toila Vallavalitsus. Detailplaneeringu eskiislahenduse arutelu toimub 09.11.2016.a. kell 15.00 Toila vallamajas aadressil Pikk 13a Toila alevik Toila vald.

Informatsioon detailplaneeringu kohta: Toila valla veebilehel www.toila.ee ja Toila valla maakorraldaja Hannes Kohtring tel 3369 546. E-post: hannes.kohtring@toila.ee

Puude hoolduslõikus

Ajavahemikul 17.- 20. oktoober teostatakse puude hoolduslõikust Toila ja Voka alevikes, samuti Toila ja Pühajõe kalmistutel. 

Hoolduslõikuse käigus eemaldatakse puude võradest kuivad ja murdumisohtlikud oksad, võra tasakaalust välja viivad oksad ning võra sisemuses liiga tihedalt kasvavad ja valgust takistavad oksad. Vajadusel likvideeritakse halvas seisundis ja ohtlikud puud.

Palume elanikelt mõistvat suhtumist tööde teostamise ajal.

Täpsemat infot raietööde kohta saab: Piret Aller, tel +372 518 2845.

Puulehtede vedu

Abistame puulehtede äraveol elanikke, kel puudub võimalus lehti oma kinnistul komposteerida ja kelle kinnistul kasvab palju põlispuid või on krunt ümbritsetud suurte tänavapuudega.

Lehed palume panna kuni 150 l prügikottidesse ning tõsta veopäevaks tänavapoole, autoga kergesti ligipääsetavasse kohta.

Lehekottidesse ei tohi panna olmejäätmeid jm prahti!

Veopäevad on 24. oktoober; 31. oktoober, 7. november.

Registreerimine www.toila.ee või tel 518 2845.

NB! Registreerimata aadressidelt lehekotte ära ei viida!!!

Uudised Nelli ilu- ja massaažitoas

Muudame sügise rõõmsamaks !
 

Nüüd kõik protseduurid kuni 25% soodsamad!
 

Lõdvestav turja- ja seljamassaaz 40min enne 20€ nüüd 15€
Gua Sha teraapia seljale 60min Enne 35€ nüüd 27€
Gua Sha teraapia näole 60min enne 35€ nüüd 27€
Kuputeraapia Qi Xue Tone 60min enne 35€ nüüd 27€
Näohooldus "Nooruse maagia" 60min enne 35€ nüüd 27€
Massaaz jalgadele 30min enne 15€ nüüd 10€
Soe käteparafiin 30min enne 10€ nüüd 7€

Kulmude-ripsmete hooldus (värvi valik) 15-30min Enne 10-15€, nüüd 7-10€
 

Tule tutvu ka muude teenustega. 

Võimalus osta kingitusteks kinkekaarte (al 10€)
 

Avatud teisipäeval ja kolmapäeval 10-16. 

Muudel aegadel kokkuleppel (sobivad ka hilisõhtused ajad)
Asukoht endiselt pargis Valgevillas.
tel. +372 53815050, nelwiou@gmail.com, e-mail: nelli.vitkin@mail.ee

Pilates mati rühmatunnid

Teisipäeviti kell 19.00 Voka Spordihoones 

neljapäeviti kell 19.15 ja pühapäeviti kell 12.00 Toila Spa Hotellis.

Sügishooaja eripakkumine Katja Loide Taastumise Kunsti Stuudio koostöös Toila SPA Hotelliga Pilates+võimalus kasutada ujulat 1h.

Pilates on kogu keha hõlmav võimlemisharjutuste süsteem, mis parandab keha rühti, liikumist, tunnetust ning annab üldiselt tugeva füüsilise koormuse. 

Muutke tants, treening, endale tähelepanu andmine ja enda "kuulamine" heaks harjumuseks! 

Regulaarne pilatese harrastamine aitab ka leevendada liigese- ja seljavalusid. Lisaks on võimalus registreerida era- või paaristundidesse.

Oma osalemissoovist anna palun teada:
tel. 52 33 905, meili teel pilates@toilaspa.ee või jäta sõnum Taastumise Kunsti Stuudio facebooki. 

Kindlasti tuleb end eelnevalt registreerida, sest rühmatund toimub siis, kui on teatud arv osalejad.

Tervisepäevad kõigile

Voka Spordihoones 22. ja 23. oktoobril
22. oktoobril algus kell 13.30
23. oktoobril algus kell 10.00

Õpime lihtsaid ja loomulike võtteid,et korrastada keha ja rahustada meelt.
 

Saate koju kaasa
- mao harjutuse selja ja kaela korrashoidmiseks
- kilpkonna harjutuse meele rahustamiseks
- akupunktuuripunkte mitmete vaevuste leevendamiseks
Vaatame filme, teeme enesemassaaži jm.

Programmis kasutame Idamaade tervisekultuuri võtteid, mis on ühtlasi väikeseks sissejuhatuseks Idamaade tervisekultuuri.
Tutvustame qigong'i, shindo'd, taiji'd, shiatsu't jne.
 

Selga sportlik riietus, kaasa 16€ 2 päeva, 1 päev 10€, võileib ja juua.
(päeva pikkus vähemalt 4 tundi)
Soovitav osaleda mõlemal päeval. 

Eesti Tervise Qigongi Ühing info tel: 555 47 129

Kaja Rebane 50 912 79

Igale eale jõukohane tervisevõimlemine

Alates 10. oktoobrist 2016
Teisipäeval ja neljapäeval kell 10.00 Voka spordihoones  

kell 12.00 Toila seltsimajas
Juhendaja Kaja Rebane, info: 50 912 79.