Vee hind ja selle mõjutajad

Meie kliente ootab eest veehinna tõus, on ju vee hind kulupõhine. Hinnatõus on tarbija seisukohalt tundlik teema. Tarbija küsib: “Mis siis paremaks muutub?“ Vastus sellele küsimusele on: „Puhtam joogivesi.“ AS Toila V.V. müüdav joogivesi vastab kvaliteedi nõuetele, sellega seonduvalt oleme teinud mitmeid investeeringuid, täitnud kohustusi ja maadelnud probleemidega.

Alates veehinna korrigeerimisest mais 2012 on ettevõttest sõltumatud tootmisega seonduvad kulud tõusnud nii elektrienergia, keskkonnatasude kui ka muude teenuste osas. Kulutused elektrienergiale on märkimisväärsed, kuna see on joogivee tootmise ning reovee puhastamise alus. Keskkonnatasude seadusest tulenevalt on saastetasumäärad saasteainete heitmisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse tõusnud alates 2012. aastast kuni 2014. aastani keskmiselt 26%. Lisaks eelpool toodule on viimastel aastatel tehtud investeeringuid joogiveekvaliteedi parendamiseks, mis samuti mõjutavad veeteenuse hinda.

Voka veetöötlusjaama rekonstrueerimistööde käigus vahetati välja raua- ja mangaanieraldusfiltrid ning kanaliseeriti filtrite läbipesuvesi keskkonnanõuetele vastavalt, puurkaevu sanitaarkaitsetsoonist väljapoole. Voka veetöötlusjaama rekonstrueerimine kindlustab tarbijatele kvaliteedinõuetele vastava joogivee. Viisime 2015. aastal läbi ehitustööd Toila Gümnaasiumi ühendamiseks Toila aleviku ühisveevärgiga. Eesmärgiks oli Toila Gümnaasiumi ja piirkonna veetarbijate varustamine kvaliteedinõuetele vastava joogiveega. Mõlema projekti rahastamisest toetas KIK. Mõlema projekti omafinantseeringu osa rahastas AS Toila V.V.

2014. aastal varustati Voka ja Toila aleviku 12 reovee ülepumplat SMS-valvesüsteemiga, mis tagab informatsiooni kättesaadavuse pumba rikkest ning vähendab keskkonnaohtu; soetati kaugloetavad ultraheli arvestid, mis tagavad täpsema tarbimise arvestuse ning süsteemi kaasajastamise.

2015. aastal tegime mitmeid valdkonnaga seotud töid: avarii tõttu vahetasime osaliselt välja Toila aleviku reovee magistraaltorustiku OÜ Viru Rand territooriumil; toimus Toila reoveepuhasti mudatahendusväljaku põhja ehitus, kuhu on rajatud drenaažsüsteem rejektvee tagasijuhtimiseks reoveepuhastisse; vahetasime välja Toila sadama raua- ja mangaanieraldusfiltrid; tellisime uue tehnoloogilise projekti Lepa tänava vee- ja kanaliseerimiseks, kuna olemasolev ei vastanud KIK-i esitatud nõuetele.

2016. aasta esimene pool oli teguderohke. Lõppenud on tööd Liiva tänaval. Kivi ja Liiva tänava elanikud saavad oma kodukraanist puhast ja tervislikku kraanivett, ehitasime välja Sepa ja Liiva tänava ristmiku liitumispunkti. Osad Liiva tänava eramud tasusid liitumistasu kanalisatsiooni väljaehitamiseks, ühinemaks Toila ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga, et tiheasustusalal tekkivat reovett käidelda nõuetele vastavalt ja läbi selle vähendada keskkonnahäiringut. Immutada reovett pinnasesse (sh tihendamata kanalisatsioonikaevud, imbväljakud või muul moodusel) on keelatud.

Elluviidav projekt oli ajendatud asjaolust, et Kivi tänaval oli välja ehitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteem, kuid puudus ühendus AS Toila V.V. poolt opereeritava veevõrguga, meie müüdav joogivesi ei vastanud kvaliteedinõuetele.

Teine oluline projekt on seotud Toila reoveepuhastiga, kus puudub liitumine Elektrilevi OÜ-ga, seetõttu oleme sunnitud ostma elektrienergiat Viru Rand OÜ-lt. Selle aasta alguses teostasime äriühingule ööpäevase keskmistatud reoveeanalüüsi, mille tulemus andis teadmise kõrgest reostuskoormusest ja tulenevalt põhimõttest „saastaja maksab“ rakendasime kliendile ülenormatiivse saastegrupi hinda. Vastukaaluks Viru Rand OÜ tõstis vahendatava elektrienergia hinda kaks korda. AS Toila V.V. on alustanud tegevusi liitumislepingu sõlmimiseks, mis tagaks vee-ettevõtja energeetilise sõltumatuse ja elektrienergia turuhinna. Oktoobrikuus saab AS Toila V.V.-st Elektrilevi OÜ klient.

Igapäevased vee-ettevõtja tegevused on seotud kliendile kvaliteedinõuetele vastava joogivee tagamisega. Joogivee kvaliteet ei sõltu üksnes veepuhastusjaamades paigaldatud filtrite tööst vaid ka asulate veetorustike seisukorrast. Pikad torud ja vähene veetarbimine on põhjuseks, miks teeme torustike regulaarset läbipesu. Kavandame teha kogu Voka aleviku veetorustiku läbipesu. Meie kolleeg Aadu mäletab, et nii mastaapne ettevõtmine toimus viimati eelmise sajandi 90-ndatel.

AS Toila V.V. on majandanud tegelikest tuludest, kaks investeeringut on seotud KIK-i toetusega. Praegu on toetuseraha tagastamatu abi, aga hiljem tuleb tarbijatel need investeeringud objektide haldamise ja uuendamise kulude kaudu täies ulatuses kinni maksta.

Vee ja kanalisatsiooni teenuse omahind sõltub tarbijate arvust – mida vähem tarbijaid, seda suurem omahind, on suur vahe, kas saja meetri toru otsas on 10 või 100 tarbijat, ehk tarbijate kontsentratsioon vähendab kulusid. Nii on Voka KT pankroti tõttu üks suur tarbija kaotatud ja uus omanik ilmselt tehast ei käivita, seegi asjaolu on veehinna oluliseks mõjutajaks.

Kahjuks esineb ka vee- ja kanalisatsiooniteenuse omavoliliste tarbimist ehk vargust – ükskõik millise kauba või teenuse tarbimine, ilma selle eest maksmata, on vargus ning vee- või kanaliteenuse omavoliline tarbimine ei erine selles osas millegi poolest. Ebaseadusliku vee kasutamise variante on mitmesuguseid. Nii on kinnistu torustikust tehtud enne veemõõturit ebaseaduslik väljaviik ja viidud vesi kas sauna või kasutatakse vett kastmiseks, selle eest tasumata.

Igal juhul tuleb pettus varem või hiljem ilmsiks, sest kontrollime regulaarselt tarbimiskohti. Kahe aasta jooksul oleme tuvastanud mitmeid omavolilise tarbimise juhtumeid, kusjuures rikkujateks ei olnud vähekindlustatud inimesed. Pigem on tegu hoiaku ja väärtushinnangutega. Jätkame sellesuunalise tegevusega ka tulevikus.

Omavolilise teenuse tarbimise korral on vee-ettevõttel õigus hüvitussumma sissenõudeks täies ulatuses teenuse katkestamisega kuni liitumise või teenuslepingu sõlmimise protsess on algatatud.

Selleks, et ka tulevikus tagada puhta joogivee ja nõuetele vastav kanalisatsiooniteenus, on jätkusuutlikkuse seisukohast hinnatõus hädavajalik.

Voka ja Toila alevikus on alates 01. novembrist 2016 vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind kokku 3.13 eurot/m³, millele lisandub käibemaks, seega 3,76 eurot/m³, abonenttasu ei suurene. Teenuse hinnad on toodud AS Toila V.V. kodulehel www.toilavv.ee

Võiks võrrelda hinda teiste Eesti vee-ettevõtete tariifidega, kes teenindavad mahuliselt sarnast kliendibaasi. Toodud hinnad sisaldavad käibemaksu. Nii on Vihula vallas vee- ja kanalisatsiooni hind 5.34 eurot/m³; Lahevesi 3, 82 eurot/m³; Kuremaa Enveko 3,98 eurot/m³. OÜ Raven 4,24 eurot/m³. AS Toila V.V. kehtestatud teenuse hind on Eesti keskmine, ei kujune kõige madalamaks ega kõige kõrgemaks. Näiteks naabervallas Vaivaras maksab vee- ja kanalisatsiooniteenus 5.10 eurot/m³. Näiteid võib tuua äriühingutest ja valdadest, kus vee- ja kanalisatsioonihind on madalam kui Toila vallas. Üheks selliseks on ka Iisaku vald, sel juhul on kohalik omavalitsus rahaliselt toetanu veemajandusega seotud projekte, näiteks tasunud omaosaluse jmt.

Joogivee hind on teema, mida käsitletud korduvalt riigi tasandil, 22. mail 2015. aastal toimus Balti Filmi- ja Meediakoolis vee-ettevõtjate debatt teemal „Kas Eestit ootab ees sõda veehinna pärast?“ Nimelt lõpevad 2020. aastal Euroopa Liidu toetused, mis on Eesti veeturgu pikalt elus hoidnud. Ettevõtted peavad hakkama majandama tegelikest tuludest. Osalejad nentisid, et ulatuslik veehinna tõus järgmisel viiel aastal on paratamatu, kui soovime vältida vee-ettevõtete kokku kukkumist 5-10 aasta pärast.

Tegusat sügist soovides

Ülle Politajev