Küttekolle pole prügikonteiner

Mida talve poole, seda rohkem võib nii mõnegi asula tänaval tunda kirbet lõhna – ei küttepuu, isegi mitte kateldes põletatav kivisüsi, rääkimata maagaasist, sellist lõhna ei põhjusta. Tegemist on hoopis jäätmete (suuresti plastijäätmete) põletamise lõhnaga. Kui peaaegu kümme aastat tagasi tehtud elanike keskkonnakäitumise küsitlusest selgus, et keskmiselt 10, maapiirkondades suisa 30 protsenti leibkondadest põletas prügi, siis võime eeldada, et praeguseks on olukord paranenud. Kuigi sama täpsusega uuringuid pole hiljem tehtud, siis näitab kasvõi 2016. aasta Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring, et ligi kaks kolmandiku inimesi sordib jäätmeid ning suhteliselt laialt levinud on ka pakendijäätmete kogumine spetsiaalse kotikogumissüsteemi toel või avalikesse kogumiskonteinerisse viimine. Sellegipoolest eeldame, et probleem pole täielikult kadunud ning peame vajalikuks meenutada, et koduahju kasutamine „prügipõletusseadmena“ kahjustab nii ümbritsevat keskkonda kui ka inimeste tervist.

Kodune majapidamine ning jäätmepõletustehas ei ole samad

Eestis on jäätmete põletamine üks osa jäätmekäitlusest. Jäätmete põletamine on jäätmete taaskasutamise moodus ainult sellisel juhul, kui seda tehakse energiatõhusalt ehk vabanev energia kasutatakse ära efektiivselt. Jäätmepõletusele on esitatud väga ranged keskkonnakaitselised nõuded, mida tuleb täita ja mille täitmist jälgitakse pidevalt. Jäätmepõletuse peamine keskkonnaoht on seotud dioksiinide – ühe kõige mürgisema ühendiga, mida inimene on suuteline tekitama – tekkega ja just selles osas on Euroopa Liidu nõuded kõige rangemad maailmas. Spetsiaalses tehases jäätmete põletamine on seega ohutu inimestele ja keskkonnale. Üks Eestis asuvatest jäätmepõletustehastest asub Irus, kus põletatakse üle 200 000 tonni segaolmejäätmed aastas.

Et oleks tagatud jäätmete täielik põlemine, peab põletusprotsess toimuma väga kõrgel temperatuuril. Täieliku põlemise korrektseid tingimusi ei ole võimalik täita koduses ahjus, kaminas või ka lõkkes. Lisaks puuduvad kodumajade korstnatel filtrid, mis aga jäätmepõletustehasel on kohustuslikud. Filtrid on selleks, et vähendada veelgi võimalust, et ohtlikud ained pääseksid keskkonda. Kodumaja korstna mürgine suits hajub ümbruskonnas ka aeda ja põllule, tulles sealt inimese toiduna tagasi. Iga aednik teab, et tuhk on hea väetis ja kahjurite tõrjuja ning ta raputab aeg-ajalt seda puude ja põõsaste alla, aga kui tuhas on ka ohtlikud ained, mis pärinevad plasti või kahtlase väärtusega puidu põletamisest, siis ei tee see meie aiale enam kasu vaid kahju.

Viimasel ajal on probleemiks tõusnud ka vanaõlide põletamine kodustes õliküttekolletes. Poodides ja internetis müüakse isegi vanaõlipõleteid, kuid Eestis neid vanaõlide põletamiseks kasutada ei tohi. Vanaõlid on ohtlikud jäätmed ning neid tohib põletada ainult vastavaid keskkonnalube omavas jäätmepõletustehases. Vanaõli põletamisel – nagu ka muude jäätmete põletamisel – eraldub palju ohtlikke aineid, mis jäätmepõletustehastes filtrite abil kinni püütakse. Samuti ei saa inimene veendunud olla, et vanaõli ei sisalda ka muid põlevaid vedelikke. Kui vanaõlis on näiteks bensiini, siis sellise vedeliku kasutamine võib olla plahvatusohtlik.

Korsten „kasvab kinni“

Kodusel jäätmepõletusel on halbu mõjusid veel, seda saavad täpsemalt selgitada igale küttekolde omanikule päästeametnikud ja korstnapühkijad. Kuna plast ja ka muud jäätmed ei põle tavalise küttekolde tingimustes hästi, siis koguneb igasugust saasta ka suitsukäiku – lõõri ja korstnasse. Usin prügipõletaja võib nii suitsukäigu välimuselt kivistunud „plast-nõega“ ka ummistada, nii et isegi korstnapühkijad ei saa enam aidata. Ummistuse kõige kallim lahendus on uue korstna ehitus. Sellisel juhul on näiline väike kokkuhoid jäätmekäitluskuludelt pöördunud kordi suuremaks kahjuks. Muidugi tekib ummistunud korstnaga ka kõrgendatud tuleoht, kui tuld peaks võtma korstna sisemus.

Vabane prügist – lahendused on olemas

Jäätmete osas on tegevusjuhis lihtne. Igal majapidamisel peaks olema segaolmejäätmete konteiner (kohalike olusid arvestades võib see olla ka ühiskonteiner naabritega), lisaks liigiti kogumise konteinerid, mis kohaliku omavalitsuse reeglite järgi kinnistul olema peavad (sagedamini vanapaberi- ja biojäätmete konteinerid). Pakendijäätmed saab viia avalikesse pakendijäätmete konteineritesse ning näiteks vana mööbli jäätmejaama. Uuri kohalikust omavalitsusest, millised jäätmete liigiti kogumise võimalused ja nõuded on sinu kodukohas, kus asub ja mida võetakse vastu jäätmejaamas, lisateavet annab ka veebileht kuhuviia.ee. Ahi, kamin ja puuküttel pliit ei ole jäätmekonteineri asendajad.

Prügi põletamise ohtudest loe lähemalt lingilt http://www.envir.ee/ahi.

Kaili Kuusk

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna nõunik