Parim lasteaiaõpetaja elab ja töötab Toilas

Seda sellepärast, et ta on Ida-Virumaa patrioot ja Toila on elamiseks parim koht, nagu ütleb Silja Sarap ise.

Sündinud Sakal, on Silja kogu oma elu elanud Toilas. Vahepeal küll seoses õpingutega ära olnud, aasta Saksamaal lapsigi hoidnud, aga süda on ikka siia tagasi toonud ja nii on jäänudki.

Kunagine unistus tantsujuhi ametist küll ei täitunud, aga liikumist ja tantsimist armastab Silja tänini. Ehk on see ka üks põhjus, miks just tema ideena ja eestvedamisel toimus 2015. aasta juunikuus Ida-Virumaa lasteaedade esimene laulu- ja tantsupidu “Oleme Virumaa lapsed”, millest võttis osa 13 maakonna lasteaeda. Tänavu tuli peole juba 19 lasteaeda.

Sellise suure peo korraldamise mõte tuli Siljale Tallinnas esimesel mudilaste tantsupeol, millest esimese Ida-Virumaa lasteaiana võtsid osa ka Naerumere lapsed.

„Mõtlesin, et olen ise aastaid rahvatantsu tantsinud, meil on suur ja ilus laululava, kus sellist üritust teha, koolis tegutsevad aktiivselt rahvatantsurühmad,” räägib Silja. „Olin projektijuht, taotlesime kultuurkapitalilt raha ja nii see sündis. Muidugi koos heade kolleegidega – üksi nii suurt asja ei tee.“

Ehkki algne idee oli, et pidu võiks käia Ida-Virumaal vallast valda, on esimesed kaks korda olnud korraldaja ikkagi Toila vald ja Naerumere lasteaiapere. Silja loodab, et edaspidi haaravad ohjad ka teised vallad, sest nii suure peo tegemine nõuab väga suurt ettevalmistust ja palju aega.

Silja on õpetaja, kelle õppetegevused on läbi mõeldud nii, et kõik lapsed tunnevad end olulise ning vajalikuna. Ta julgustab lapsi asju üha uuesti proovima ning mitte alla andma. Silja tunneb lapsi väga hästi, märgates neid asju, mida lapsevanem ei oska tähele panna.

Küll aga on lapsevanemad tähele pannud ja hindavad Silja tööd nende lastega ning seepärast esitatigi ta Aasta Õpetaja gala lasteaiaõpetaja nominendiks.

Kristi Goldberg hindab Silja tööd lastega väga kõrgelt: „Silja on õpetaja, keda nähes lastel suud kõrvuni lähevad ning, kes hoolib igast pisikesest inimesest ja tema arengu toetamisest kogu hingest. Iga päev on õppetegevused organiseeritud nii, et kõikidele lastele pakutakse jõukohaseid, kuid pingutust nõudvaid tegevusi. Koos oma meeskonnaga valmistab Silja ette tegevused, mis aitavad nii pisikestel kui ka suurtel avastada, uurida ja ennast olulisena tunda. Üks lause, mida olen rühma sattudes tihti Siljalt kuulnud, on: "Aga proovi veel, sa saad hakkama!" - see julgustab lapsi üha uuesti proovima ja mitte alla andma. Meie rühma lapsed käivad palju matkamas ja looduses avastamas. Laste käitumisest rühmas on näha, et selles rühmaruumis ei räägita üksteisega kunagi liiga kõva häälega, lapsed julgevad oma tundeid välja öelda ja ka vabandust paluda. Suuremad hoolitsevad väiksemate eest ja lastele pakutakse valikuvõimalusi.“

Piret Rajasaar, kelle laps käib samuti Silja rühmas, lisab:

„Mina arvan, et Silja on väga eriline õpetaja, kes oskab motiveerida ja innustada nii lapsi kui nende vanemaid. Igast uuest ettevõtmisest räägib ta nii innukalt ja särasilmselt, et lapsevanemad löövad meeleldi kaasa. Silja on üks neist õpetajatest, kellele töö lastega annab energiat juurde. Seetõttu ta ka jõuab palju.“

Seda, et lastega töö energiat annab, kinnitab ka Silja ise: „ Minu töö juures innustab mind see vahetu rõõm, mida lapsed mulle tagasi annavad. Kui täiskasvanud üldiselt hoiavad oma emotsioone vaos, siis lastega see nii ei ole. Kõik on ehe ja vahetu. Mulle meeldib ka see, et tulemused on näha kohe.“

Naerumere lasteaia töökorralduse juures kiidab Silja projektiõpet – see annab õpetajale vabamad käed, aga samas sunnib rohkem pingutama – koos lastega on ka endal põnev uusi asju ja võimalusi avastada. „Läbi kogemuste ja tegevuste õpib laps kõige paremini ja selleks annab meie lasteaia asukoht piiramatult võimalusi. Kui meil on loodusteema, siis pakub lähedalolev Oru park selle käsitlemiseks lõputult võimalusi. Kui räägime merest, siis ei vaata seda pildi pealt, vaid lähemegi lastega mere äärde.“ Selline lähenemine õpetamisele meeldib ka lapsevanematele. „Rühma õppetegevus toimub läbi päris asjade. Näiteks õpiti juur- ja puuvilju, värve ja loendamist salatit valmistades. Suuremad lapsed said lõigata päriselt kurki, tomatit, õunu ja muid suuremaid vilju ning pisemad rebisid salatit ja segasid. Igal lapsel on alati jõukohane ja oluline roll,“ lisab Kristi Goldberg.

Ise tegemist ja töökasvatust peab Silja tähtsaks ka oma laste kasvatamisel. „Oluline on, et laps saaks aru, et midagi ei tule niisama.“ Kui küsin, kuidas Silja oma vaba aega veedab, siis vastab ta, et ega seda eriti ei olegi. Kuna Sarapite pere peab talu, siis suur osa töövälisest ajast kulub sinna – üle 200 lamba ja lihaveisekari nõuavad tööd ja pühendumist nii täiskasvanutelt kui lastelt. Kui aga aega üle jääb, siis on head kaaslased raamatud ja mõtteid käib Silja kogumas koos koeraga kõnni- või jalgrattaringe tehes.

Silja on õpetaja, kes teeb oma tööd nii, et seda naudivad peale tema ka lapsed, lapsevanemad ning kogukondki. Laste tegemistesse kaasatakse nii vanemaid, kui vanavanemaid. Silja kiidab ja tänab lapsevanemaid hea koostöö eest. „Vanemad tulevad meie ideede ja algatustega alati kaasa, osalevad ühisüritustel meeleldi.“

Eks teeb hea koostöö vanematega õpetaja töö lihtsamaks, tegutsetakse ju ühise eesmärgi – õnnelike ja tervete laste – nimel.

Kolleegide seas on Silja samuti hinnatud. Triin Ilves, kes Siljaga juba 10 aastat koos töötab, iseloomustab teda nii: „Kolleegina on Silja meile kõigile suureks eeskujuks. Ta on mitmekülgne nagu Hunt Kriimsilm, julge kui Pipi Pikksukk ning laste kõige suurem sõber nagu Leopold.

Tundes Siljat juba kümme aastat näen, et ta on justkui sündinud lasteaia õpetajaks. Ta on sõbralik, lapsemeelne, abivalmis, siiras, usin, tark, kannatlik ja väga kaasahaarav.

Kolleegina olen Siljalt õppinud julgust ja seda, et ükski raskus pole ületamatu.

Kogu juttu kokku võttes võin öelda, et Silja peale saab alati kindel olla ning luurele minekuks paremat partnerit tahta ei saagi. PS! Ainult, et luurele minnes on oht vahele jääda, sest Silja huumorimeel sütitab naeruga ka kõige mornimad inimesed.“

Oma meeskonnaga ja Siljaga luurele minema on valmis ka Naerumere direktor Leena Tukkia: „ Kaks aastat laste tantsupeo korraldamist on näidanud, et meeskond toimib väga hästi. Sellise suure ürituse korraldamine eeldab kõigi töötajate panustamist, see on väga palju aega ja energiat võttev töö, aga me oleme sellega hakkama saanud. Silja juures hindan tema julgust oma arvamust avaldada, eestvedamisoskust ja teotahtelisust. Kui tahab, siis suudab ja teeb ära!

Lea Rand