Vabatahtlik merepääste Eestis on tulnud, et jääda!

Ajavahemikul 13.-17. september 2016 tegid Toila Vabatahtliku Merepääste kuus liiget ja Kunda Vabatahtliku Merepääste üks liige õppereisi Hollandissse, külastamaks Hollandi Vabatahtliku Merepääste kolleege.

Täpsemalt hakkas idee nö „küpsema“ eelmise aasta sügisel, kui sai külastatud Inglismaal mõningaid vabatahtlike merepäästjate jaamu ja nende RNLI peakontorit. RNLI ehk Royal National Lifeboat Institution on Inglismaa vaste vabatahtlikule merepäästele ning see on aukartust äratava ajalooga. Sealne organiseeritus, väljaõpe, varustustase on midagi sellist kuhu ka Eesti vabatahtlik merepääste peab püüdlema. Inglismaalt saadud positiivne kogemus andis mõtte vaadata veel Euroopas ringi ning tutvuda mõne teise Euroopa riigi vabatahtliku merepääste tegevusega.

Valik langes Hollandi kasuks, sest „Euroopa merepäästemeeskondade vahetuse projekti“ raames olid nendega tekkinud head kontaktid. Hollandis koordineerib vabatahtliku merepääste jaamade tegevust KNRM (Koninklijke Nederlandse Redding Maatschappij, vt täpsemalt knrm.nl).

Meie eesmärk oli tutvuda Hollandi vabatahtliku merepääste tegevusega laiemalt. Tahtsime aru saada, millega tegeleb peakontor, millega jaamad, mis on nende varustuse ja treenituse tase, kuidas toimub vabatahtliku tegevuse finantseerimine jp muud. Salamisi lootsime, et äkki õnnestub pealt vaadata mõne jaama nö treeningõhtut ja sellest ka ise natukene õppida. Tagantjärele tuleb öelda, et saime oma eesmärgid kuhjaga täidetud ning enamgi veel. Kokku külastasime KNRM peakontorit ning kolme merepääste jaama – KNRM Enkhuizen, KNRM Lelystad ja KNRM Blaricum. Igal pool, kuhu läksime, võeti meid vastu suure huviga, tutvustati oma jaama tegevusi, näidati varustust, viidi veele ja lubati ise roolida nende aluseid. Ühes jaamas saime ka jälgida ja osaleda nende treeningõhtul. Palju tunti huvi ka Eesti vabatahtliku merepääste tegevuse, jaamade jne kohta. Mõned ärksamad teadsid, et ka Eestis tegutseb vabatahtlik merepääste, aga enamuse jaoks olime siiski paras eksootika.

Saime teada, et KNRM peakontori hallata on eelkõige väljaõppe korraldamine, koostöös jaamadega varustusvajaduse selgitamine ning vajaliku varustuse, sh ka aluste soetamine. Lisaks korraldab KNRM-i peakontor ka eelarvet, sh vabatahtlikku toetustegevust ehk nö fundraisingut (riiklik toetus puudub!). Kusjuures jaamade poolt heategevusena saadud toetus antakse peakontorisse, kes siis jagab seda üle riigi. Tundub, et Hollandi vabatahtliku merepääste tegevuses on peakontoril suur roll – ta korraldab kõik teenused, sh ka tugiteenused finantsi ning remondi/uute aluste soetamise osas. Tegeletakse isegi arendustööga, näiteks tutvustati meile prototüübina koos ülikoolide teadlastega välja töötatud alust, mis peaks arvestama kõige enam Hollandi kohalikke olusid ning mineviku kogemusi. Kohalikel merepäästejaamadel jääb üle ainult tegeleda oma põhitegevusega ehk päästmisega. Meie poolt külastatud jaamad jäid kõik Ijsselmeeri ja Markermeeri lahe piirkonda, mida läbivad eelkõige Amsterdami suunal suured kaubateed, lisaks siis veel jahid jm turismi eesmärgil kasutatavad alused. Mereline liiklus oli tõesti väga aktiivne.

Kokkuvõtvalt tuleb öelda, et õppereis kujunes igati edukaks ja silmaringi laiendavaks. Lisaks sõlmiti uusi tutvusi ja pandi kõrva taha mõndagi õpetlikku. KNRM tegevus on peaaegu 200 aastase ajalooga. Saan aru, et Eestis on vabatahtliku merepääste tegevus Hollandiga võrreldes veel nö lapsekingades, kuid asjade korralduslikku ja ratsionaalsuse poolt tasub neilt õppida. Eriti jäi silma nende peakontori hea töö, kelle tegevus on loonud selge võrgustiku pea-ja tugitegevustest, jättes jaamade kanda peamiselt ainult nende põhitegevuse – inimelude päästmise. Usun, et aja jooksul muutub efektiivsemaks ka Eesti vabatahtliku merepääste nö peakontori töö. Rohujuuretasandil ehk jaamades tundub motivatsiooni võimekate jaamade komplekteerimiseks olevat. Pigem jääb puudu oskustest ja teadmistest, kuidas jaama edukalt majandada, võimekust hoida ka tulevikus. Siinkohal võiks Eestis jaamade ja peakontori koostöö olla sisulisem. Igatahes, vabatahtlik merepääste Eestis on selleks tulnud, et jääda! Ja nii ongi.

Andrus Paat

Toila Vabatahtliku Merepääste liige