Suur tänu kõigile rahvaküsitluses osalenutele! Kuidas edasi?

23.-24. aprillil toimus rahvaküsitluse valdade ühendamise teemadel.

Kokku osales küsitluses 389 inimest ehk 20,23%. 

Nimekirjas oli kokku 1923 inimest.

Küsimusele «Kas toetate Alajõe, Iisaku, Illuka, Kohtla, Kohtla-Nõmme, Mäetaguse, Toila ja Tudulinna valla ühinemist ühiseks omavalitsusüksuseks?» vastas -

JAH – 10 inimest ehk 2,57%, EI – 379 inimest ehk 97,43%.

26. aprillil toimunud koosolekul otsustas Toila Vallavolikogu mitte nõustuda Vabariigi Valitsuse 15.02.2017 nr 1.1-10/01516 ettepanekuga moodustada Alajõe valla, Iisaku valla, Illuka valla, Kohtla valla, Kohtla-Nõmme valla, Mäetaguse valla, Toila valla ja Tudulinna valla ühinemise teel uus haldusüksus nimetusega Alutaguse vald. Mittenõustumise põhjendused on esitatud otsuse lisas.

2. Pakkuda välja 2 lahendusvarianti – sundühendada esimese eelistusena Toila vald Jõhvi vallaga või alternatiivina kaaluda Illuka valla ühendamist Toila vallaga. Ettepanekute põhjendused on esitatud otsuse lisas.

Lisa otsuse juurde:

Nõustume täielikult Põhja-Eesti piirkondliku komisjoni ekspertarvamusega, et kuigi Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme ühinemine ilma Jõhvi vallata ei ole loogiline samm, ei saa Alutaguse valla suunalist ühinemist mingil juhul pidada ei Ida-Viru maakonna ega ka maakonna keskregiooni tervikvaatest lähtuvalt loogiliseks lõpplahenduseks, kuna tekib “väljavenitatud” ilma keskuseta omavalitsus, saab sellise lahenduse puhul väita, et ebaloogiline omavalitsusmuster maakonna keskregioonis haldusreformi tulemusena isegi pigem suureneb kui väheneb.

Oleme lähtunud vallavolikogu seisukoha kujundamisel järgmistest asjaoludest:

Üldised põhjendused

Ükski kaheksast Vabariigi Valitsuselt ühinemisettepaneku saanud valdadest (Alajõe, Iisaku, Illuka, Kohtla, Kohtla-Nõmme, Mäetaguse, Toila, Tudulinna vald) ei ole sellist kooslust soovinud.

Kohalikud omavalitsused ja selle elanikud on suurvallaks ühinemisele ühemõtteliselt vastu, kuna Alutaguse suurvalla puhul ei ole tegemist ühtse toimepiirkonnaga - selgelt eristub hajaasustatud ja looduslik Ida-Virumaa lõunaosa (Alajõe, Iisaku, Mäetaguse ja Tudulinna), mis on maakonna keskusest kaugel ning nn põhjarannikule jääv osa (Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme), mis on suuremate linnade (Jõhvi, Kohtla-Järve, Sillamäe) tagamaaks.

Toila vallas osales rahvaküsitluses 20,23% hääleõiguslikest kodanikest, kellest 97,43% on vastu Alutaguse suurvalla tekkele. 2,57% hääleõiguslikest kodanikest oli suurvalla moodustamise poolt.

Toila ja Alutaguse valla ühinemislepingud on oma loomult väga erinevad. Kui Toila valla ühinemisleping keskendub linnalise piirkonna tagamaa arendamisele, siis Alutaguse valla ühinemisleping räägib väga selgelt hajaasustuse ja maapiirkonna arendamise kasuks, välistades seejuures igasuguse linnalise toimepiirkonna tekke. Ühtsele, sh kõiki osapooli rahuldavale kokkuleppele jõudmine Toila ja Alutaguse valla vahel on väga keeruline ning halvaks mõlema piirkonna arengueelduste parima kasutamise.

Ajalooline taust

Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme alad on ajalooliselt kuulunud Jõhvi kihelkonda. Alajõe, Iisaku, Tudulinna ning osaliselt ka Mäetaguse vald aga Iisaku kihelkonda. See on ka tänasel hetkel loogiline jaotus, kus Jõhvi koos oma tagamaaga moodustab selgelt eristuva toimepiirkonda (nn Ida-Virumaa keskregioon) ja lõunapoolsed alad eraldi piirkonna (nn Ida-Viru lõunaregioon). Seega toetab ajalooline jaotus kahe eraldiseisva piirkonna teket, kusjuures Toila oleks sel juhul ühendatud Jõhviga.

Mõju elanike elutingimustele

Mõjub negatiivselt nii 4 lõunaosa KOVi (Alutaguse valla) elanikele kui ka 3 põhjaosa KOVi (Toila vald) elanikele, kuna Alutaguse suurvallal puudub keskus, mis on elanikele kvaliteetsete avalike teenuste pakkumise seisukohalt ebaloogiline lahendus. Piirkonnad on oma olemuselt ja arendusprioriteetidelt väga erinevad, mistõttu on äärmiselt keeruline leida ühisosa arengu kavandamisel ja selle kava elluviimisel. Suured vahemaad (kaugeim punkt valla piirist valla piirini on 85 km), mille keskele jääb 125 km² suurune Jõhvi vald (mis on eraldi omavalitsusüksus), ei ole 8 valda hõlmava suurvalla puhul funktsionaalselt toimivad.

Mõju elanike ühtekuuluvustundele

Toila valla ja Alutaguse valla elanikud on toimunud rahvaküsitlustel väga selgelt välja öelnud oma tahte, mis on suurvallaks sundühendamise vastu.

Lisaks ei ole 8 valda kuulunud varem ühtsesse info- ja toimeruumi - omavalitsusliidu tasandil kuulunud erinevatesse alaregioonidesse ning kuuluvad ka erinevatesse Leader tegevusgruppidesse, läbi mille on vallad (sh era- ja III-sektor) eraldiseisvalt (Toila ja Alutaguse) harjunud koostööd tegema, kuid mitte üheskoos.

Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme vallal on selge sidusus Jõhvi vallaga, seda nii töökohtade kui ka teenuste osas. Lisaks on piirkonna elanike ühtekuuluvustunnet aidanud arendada kohalik Leader tegevusgrupp Kirderanniku Koostöökogu, kuhu on kuulunud nii Jõhvi, Toila, Kohtla kui ka Kohtla-Nõmme. Tegevusgrupi toel on tegeletud ühiselt maapiirkondade arendamisega ning ellu viidud mitmeid ühtekuuluvusele panustavaid projekte. Alajõe, Iisaku, Mäetaguse ja Tudulinna ühinemisel moodustuva Alutaguse valla ühtekuuluvustunde osas on nii täna kui tulevikus oluliseks aluseks Peipsi-Alutaguse koostööpiirkonna identiteet. Tulenevalt piirkonna eripärast (suur territoorium ja hõre asustus) on kokku lepitud, et kohalikud teenuskeskused jäävad ka ühinemise järgselt toimima kõigis tänastes vallakeskustes. Toila ja Alutaguse valla elanikel puudub igasugune varasem koostöökogemus, ega ole ka tulevikus põhjust koostööd teha. Kahe valla elanikud ei tunne end ühte kuuluvat üheski aspektis.

Mõju avalike teenuste osutamise kvaliteedile ja haldussuutlikkusele

Strateegiliste teenuste arendamine on eelkõige võimalik Alajõe, Iisaku, Illuka, Kohtla, Kohtla-Nõmme, Mäetaguse, Toila ja Tudulinna sundühendamisel Jõhvi vallaga, kuna Jõhvi on regionaalne keskus kõigi piirkonna omavalitsuste jaoks. Paraku on Vabariigi Valitsus jätnud sundühendamise ettepanekust välja kõige olulisema - Jõhvi valla, ilma kelleta tekiks ebamäärane ilma konkreetse keskuseta omavalitsus, kus pakutavad teenused saaksid olema ebaefektiivsed ja killustatud.

Tulenevalt Alutaguse valla (Alajõe, Iisaku, Mäetaguse ja Tudulinna) geograafilisest ning rahvastiku paiknemise omapärast (suur territoorium, hõre asustus) on ühinevad omavalitsused ühinemislepingus kokku leppinud, et olulisi esmatasandi teenuseid (nt esmatasandi sotsiaalteenused) osutatakse peale ühinemist senistes kohtades, et säilitada teenuste kättesaadavus. Spetsialiseerumist vajavad teenused koondatakse aga omavalitsuse keskusesse (Iisaku). Toila valla ühinemisleping näeb aga ette, et omavalitsuse vallavolikogu ja -valitsuse asukohaks ehk halduskeskuseks saab olema Jõhvi valla vallasisene linn Jõhvi. Kahe peamise halduskeskuse loomine Jõhvi ja Iisakusse ei ole mõistlik üheski aspektis ning kompromissi, sh optimaalse lahenduse saavutamine selles küsimuses näib kaht loomult niivõrd erinevat piirkonda silmas pidades rohkem kui keeruline. Kahe killustatud halduskeskuse pidamine mõjuks tervikvaates kindlasti teenuste osutamise kvaliteedile negatiivselt.

Alutaguse suurvalla ja Jõhvi valla ühinemisel tekiks haldussuutlikkusele suur positiivne mõju, toimuks märkimisväärne kompetentsi tõus, kuna Jõhvi vallas on eraldi spetsialistidega kaetud nt keskkond, heakord, ehitus, majandus, hanked, vallavara, järelvalve jms, kuid meie hinnangul pelgalt Alutaguse ja Toila valla sundühendamisel kaasnevat positiivset mõju ei teki - kannatab kvaliteet, pole efektiivne. Juhtimise kvaliteet kannatab, kuna 8 omavalitsuse ühendamise puhul lähevad vahemaad väga suureks ning teenuste osutamine oluliselt keerulisemaks (nt kriisi ja eriolukordade reguleerimine jms).

Mõju demograafilisele situatsioonile

Ühtegi argumenti, miks sundühendamine muudaks Alutaguse suurvalla demograafilist olukorda paremaks, ei ole. 8 valla sundühendamine üheks vallaks on selgelt rahva tahte vastu minek, mis suurendab ohtu, et elanikud lahkuvad piirkonnast, kuna kogukondade arvamusega ei arvestata.

Mõju ühistranspordi korraldusele

Alutaguse valla ja Toila valla sundühendamisel on kõige suuremaks probleemiks ühistranspordiga seonduv, kuna tänasel päeval Alutaguse vallal otseühendused puuduvad. Selgelt kõige parem lahendus tekib nii ühistranspordi- kui ka kommunikatsiooni korralduse puhul siis, kui Toila vald sundühendataks Jõhvi vallaga. Vastav lahendus võimaldab arendada loogilist keskus-tagamaa transpordivõrku ühe omavalitsuse piires. Täna on nii Toila, Kohtla kui Kohtla-Nõmme ühistranspordi ühendused Jõhviga head. Head lahendust Alutaguse valla ühistranspordiga ühendamiseks keskus Jõhviga ei ole, ega ka moodustuva Toila vallaga.

Kvaliteetsete avalike teenuste pakkumisel on ühistranspordil väga oluline roll. Alutaguse valla ja Toila valla sundühendamisel tekkiva suurvalla puhul ei ole võimalik luua kõiki piirkondi hõlmavat ühistranspordi süsteemi (väga suure territooriumi ja hõreda asustuse tõttu), mis tagaks elanikele teenuste piisava kättesaadavuse. Alutaguse vald (Alajõe, Iisaku, Mäetaguse, Tudulinna) on iseseisvalt suuteline tagama teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi kohapeal, pakkudes piisaval hulgal lokaalseid teenuseid olemasolevate vallakeskuste baasil (vastavalt Alutaguse valla ühinemislepingule).

Mõju ettevõtluskeskkonnale

Eraldiseisva Alutaguse valla (Alajõe, Iiasaku, Mäetaguse, Tudulinna) moodustumisel tekiks võimekus Peipsi põhjaranniku potentsiaali rakendamiseks, kuid koos Toila vallaga (kokku 8 valda) oleks prioriteete oluliselt rohkem ning seega ka potentsiaali rakendamine Peipsi põhjarannikul keerulisem.

Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme vallad kuuluvad Jõhvi - Kohtla-Järve linnalisse piirkonda, on koostanud üheskoos linnalise piirkonna arengustrateegia. Ühinemisel Alutaguse suurvallaks jäävad toimepiirkonnad samaks, kuid investeeringud koonduvad sellegi poolest piirkondadesse, kus elab rohkem inimesi (Ida-Viru keskregioon), mistõttu jäävad Alutaguse vallaks koonduvad omavalitsused tahaplaanile ja sealsed arengueeldused pikas perspektiivis täitmata.

Mõju hariduse olukorrale

Olulised baasteenused (alusharidus, põhikool, huviharidus ja -tegevus) asuvad täna kohapeal, spetsiifilised (gümnaasiumid) on suuremates keskustes. Alutaguse ja Toila valla ühendamisel tekib lisakonkurents kõikides haridusastmetes, kuna kaasneb huvi koondada teenused suurematesse keskustesse, mistõttu väheneb kohapealne teenuste kvaliteet ja elukeskkonna atraktiivsus väljaspool tõmbekeskuseid. Pannes kokku 2 väga erinevat piirkonda, millel puudub ühisosa ning jättes tegeliku tõmbekeskuse (Jõhvi) välja, on oht teenuste killustatusele ja ebaefektiivsele osutamisele (nt 2 väiksemat gümnaasiumi).

Mõju omavalitsusüksuse organisatsiooniliselt ühtse teenusepiirkonna toimimisele

Haldusreformi seaduse üheks oluliseks eesmärgiks on kvaliteetsete avalike teenuste pakkumine läbi tugiteenuste ja strateegiliste arendusteenuste tsentraliseerimise, mis võimaldaksid saada otsustes mastaabiefekti ja tõhustada valla igapäevast strateegilist juhtimist. Vastavat efekti ei ole võimalik tekitada 8 valla (Alajõe, Iisaku, Illuka, Kohtla, Kohtla-Nõmme, Mäetaguse, Toila ja Tudulinna) ühendamisel, kuna tegu on ilma ühe keskuseta ja väljavenitatud territooriumiga kohaliku omavalitsusega. Juhul, kui ühinemisesse oleks kaasatud ka Jõhvi vald, oleks perspektiivne mõju oluliselt suurem. Kui tuleb jätkata teenuste osutamist kõikides tänastes vallakeskustes, välistab see ühtse ja haldussuutliku organisatsiooni loomise.

2. Pakkuda välja 2 lahendusvarianti - sundühendada esimese eelistusena Toila vald Jõhvi vallaga või alternatiivina kaaluda Illuka valla ühendamist Toila vallaga

2.1 Sundühendada Toila vald (Kohtla vald, Kohtla-Nõmme vald ja Toila vald) Jõhvi vallaga

Oleme selgel veendumusel, et ühinemislepingu kinnitanud Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme valdade suhtes tuleks algatada sundühendamine Jõhvi vallaga. Jõhvi, Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme vahel on ühinemisläbirääkimisi peetud perioodil märts – oktoober 2016, mille jooksul valmis ka väga selgelt Jõhvi kui regionaalse keskuse arendamise vajadusest lähtuv ja kõiki osapooli rahuldav ühinemisleping ning mille osas on läbitud ka ühinemislepingu avalikustamine.

Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme on juba täna tugevalt seotud Jõhvi vallaga – kolm valda pakuvad head elukeskkonda, Jõhvis on aga töökohad ja mitmekesisemad teenused. Omavalitsuste vahel on tihe igapäevane pendelränne, toimib ühistransport jne. Ühendades kokku keskuse (Jõhvi) ning selle naabervallad tekib loogiline ja ühtselt funktsioneeriv omavalitsus, kus saab tänaseid ja tulevasi väljakutseid ratsionaalselt lahendada. Näideteks on ühine koolivõrgu planeerimine, ühistranspordi korraldamine, elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamine jms. Lisaks võimaldab keskuse ja tagamaa ühendamine vähendada tarbetut konkurentsi ning teha investeeringuid kogu piirkonda silmas pidades.

Jõhvi, Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme on kuulunud kõik ka kohalikku Leader tegevusgruppi – Kirderanniku Koostöökogu, läbi mille on omavahel harjutud maapiirkondade arendamisel koostööd tegema ning seda võrdlemisi edukalt.

Toila valla sundühendamisel Jõhvi vallaga tekib loogiline keskus Jõhvi valla ning valla sisese Jõhvi linna näol. Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme ühinemine ilma Jõhvi vallata võib tuua kaasa olukorra, kus nii geograafiliselt kui ka funktsionaalselt moodustub ebamõistlik ilma keskuseta omavalitsus, mis killustab Ida-Virumaa nn keskregiooni niigi fragmenteeritud omavalitsusmaastikku veelgi.

Ettepanekut on selgesõnaliselt toetanud haldusreformi Põhja-Eesti piirkondlik komisjon.

2.2 Sundühendada Illuka vald Toila vallaga

Illuka valla sundühendamine Toila vallaga on väga loogiline ühendamine olukorras, kus puuduvad objektiivsed argumendid Toila ja Alutaguse valla ühendamiseks Alutaguse suurvallaks (vt otsuse punkt 1) ning välistades Toila valla ühendamise Jõhvi vallaga. Illuka valla ühendamisel Toila vallaga tekib 5921 elanikuga ja 810 km² pindalaga omavalitsus, mis täidab kõik haldusreformi seaduses sätestatud eesmärgid. Alutaguse vallale on ilma Illuka vallata võimalik rakendada haldusreformi seaduses võimaldatud territooriumi suuruse erisust, kuna valla elanike arv on vähemalt 3500 (tegelik 3968) ja pindala (Alajõe, Iisaku, Mäetaguse, Tudulinna) kokku 921 km².

Toila ja Alutaguse valdade esindajad on omavahelistes konsultatsioonides Illuka valla ühendamist Toila vallaga arutanud ning pidanud seda mõistlikuks lahenduseks juhul, kui see välistaks Alutaguse suurvalla tekke.

Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme valdade tõmbekeskuseks ka pärast ühinemist on ja jääb Jõhvi vald. Samuti kuulub Illuka vald väga selgelt Jõhvi valla kui tõmbekeskuse mõjualasse ning Illuka tänane alternatiiv liikuda Alutaguse valla suunas oleks pigem ebaloogiline, kuna Alutaguse valla uute piiridega kattuv osa on haja- ja hõreasustatud. Illuka valla elanike igapäevane pendelränne toimib Jõhvi, mitte Iisaku suunal.

Peale kohalike omavalitsuste valimisi teeb moodustunud Toila vald ühinemisläbirääkimiste alustamise ettepaneku Jõhvi vallale, et haldusreformi seaduses toodud eesmärke veelgi paremini täita. Illuka valla ühendamine Toila vallaga oleks ka edaspidist perspektiivi arvestades kõige loogilisem samm.

Roland Peets

Volikogu esimees