Kevad
on käes.
Inimesed lähevad aeda, metsa, rohkem loodusesse –
algavad põllutööd, aiatööd, nende tööde käigus leitakse
sageli Teisest Maailmasõjast jäänud lõhkekehasid. Igal aastal
avastatakse Eestist keskmiselt 3500 lõhkekeha.
Ida-Eesti
pommigrupi demineerijad on sel aastal saanud enam kui 47 väljakutset.
Kahjutuks on tehtud 125 lõhkekeha. Eelmisel aastal oli meie
regioonis 268 väljakutset, tehti kahjutuks 686 lõkekeha.
Ida
päästekeskuse peademineerija Ragnar Reiljan tuletab meelde, et need
lõhkekehad on väga ohtlikud. Lõhkekehad on ehitatud selleks, et
tappa, vigastada või tekitada suuri purustusi.
„Nad
kindlasti töötavad, kuna nad ei ole liiga vanad. Isegi kui te ei
ole kindel, kas see on lõhkekeha või miski muu, või mingi asi on
teie arvates kahtlane, kindlasti helistage hädaabi numbrile 112!“,
kutsub demineerija inimesi üles käituma õigesti.
Ragnar
Reiljan juhib tähelepanu sellele, mida inimene ei tohi teha
avastades kahtlase eseme. Kahtlast
eset ei tohi liigutada ega kaasa võtta, et kellegile näitama minna!
Ei tohi edasi kaevata, välja tõsta, midagi rohkem uurima hakata.
Teine
asi mida teha – hoiatage läheduses viibivaid inimesi ja ärge
laske kedagi leitud eseme lähedusse. Ja siis helistage
häirekeskusesse ja täitke saadud juhiseid!
„Kui
olete metsas, siis märgistage ära teekond leitud esemeni, et
demineerijad leiaks eseme üles“, lisab Reiljan.
Peademineerija
rõhutab seda, et keegi ei naera ega karista teid, kui see ei olnud
lõkekeha.
Lõhkekehad
võivad olla väga erineva suuruse ning kujuga. Peamised lõhkekehad
mida Eestist leitakse on padrunid, miinipilduja miinid, käsigranaadid
ning mürsud. Samas on leitud ka mitmeid lennukipomme ja lõhkeainet.
Jevgenia
Parv
Ida
päästekeskuse kommunikatsioonijuht
No comments:
Post a Comment