20.-27.
novembril osales Voka Avatud Noortekeskuse esindusgrupp Rumeenias
(Craiovas) toimunud Erasmus+ projektis “Preventing violence”.
Ilmselt tahaksid siinkohal paljud uurida, mida täpsemalt Erasmus+
projekt (noortevahetus) endast kujutab.
Rahvusvaheline
noortevahetus on erinevate Euroopa riikide noorte omavaheline
koostööprojekt, mis on välja töötatud ja ellu viidud noorte
poolt ning kus tegeletakse noorte jaoks oluliste teemadega. Projekti
põhitegevuseks on noorte kohtumine ja
tegevusprogrammi elluviimine (5-21 päeva) Eestis või mõne partneri
koduriigis.
Noortevahetuses
saavad osaleda kõik noored vanuses 13-30, olenemata sellest,
milline on noore haridustase, pereseis, rahvus või keeleoskus.
Kõige tähtsam onsoov midagi uut katsetada ja õppida.
Noortevahetuses toimuv õppimine lähtubmitteformaalse õppimise
meetoditest ja põhimõtetest. Noortevahetus on ideaalne võimalus
avastada maailma peaaegu tasuta, kuna nii majutus kui ka toitlustus
sihtriigis on tagatud ning ka reisikulud kompenseeritakse peale
projekti lõppu. (Rohkem
infot: www.noored.ee/rahastus/noortevahetus/)
Tolle
konkreetse projekti raames arutlesime vägivalla (nii vaimse kui ka
füüsilise) teemadel ning kuidas seda ennetada. Rääkisime kodu-,
kooli-, töö- ning muudest vägivalla liikidest ning jõudsime
üheskoos türklaste, bulgaarlaste, rootslaste, makedoonlaste,
poolakate, rumeenlaste ja kreeklastega paljude äärmiselt huvitavate
lahendusteni. Usun, et kõik projektis osalenud läksid koju uute
ideedega ning anname igaüks endast parima, et me oleks teineteise
suhtes aina sallivamad ja sõbralikumad.
Kuid
kui vaadata projekti teemast veidi kaugemale, siis näen veel palju
muudki, mida me sellel reisil õppisime. Olles ise osalenud
eelnevalt mitmes taolises projektis, oskan selgelt väita, kuidas
nädal aega võõral maal veetes ning erineva kultuuritaustaga
inimestega kokku puutudes õpid sinust teistmoodi inimesi rohkem
mõistma. Kui ma ise arvasin, et olen küllaltki tolerantne inimene
ja austan erinevusi, siis veetes seitse päeva koos enamuselt
lõunamaalastega, sain aru, et ma ei tunne neid veel üldse nii
hästi. Oi kui lihtne oli pahameel tulema, kui päevast päeva teised
hilinesid ja vaid eestlased (ja okei, ka poolakad) õigel ajal
konverentsiruumis istusid. See, et osad ootama pidid, polnud
hilinejate jaoks aga mingisugune probleem! Aga õppisin sellest, et
kultuurid ongi erinevad ning sellest tulenevad ka erinevad
käitumisnormid. Ning tegelikult paneb taoline olukord aina enam
mõistma ja austama ka oma enda kultuuritausta. Koju tulles mõtlen
alati, et küll meil siin Eestis on ikka tore! Ja alati saab
kodukohta naasta uute teadmistega, kuna midagi positiivset saab igast
teistsugusest kultuurist üle võtta. Lõunamaalastelt võibolla just
seda, et alati ei pea olema maru tõsine ja tööd rassima, vaid
vahepeal võiks puhata ka! Selline ebatraditsiooniline nädalake
hoopis teistsugust elu annab palju enam, kui tavapärane nädal tööl
või koolis - ning tagasi tulevad noortevahetuselt alati uut energiat
ja värskeid ideid täis noored!
Kuid
mida õppisid sellest projektist teised osalejad?
Liina:
Noortevahetusel õpid palju. Põhiline on minu jaoks vist see, et
saad oma mugavustsoonist välja astuda ja õpid tundma teisi
kultuure. Kui aus olla, siis ei olegi see projekti teema sageli kõige
olulisem. Projekti tegijatele küll ja noori paneb neid kõnetav
teema ka rohkem mõtlema, aga noore osaleja jaoks on suur kogemus
siiski just avalik esinemine, oma mõtete väljendamine, koostöö
(mis on eriti raske, kui on mitu kultuuri koos) ja grupitöö
juhtimine. Gruppides oli väga palju erinevaid arvamusi ja mina
õppisin seeläbi olema aktsepteerivam. Noortevahetusel sai palju
nalja ja tutvusi üle Euroopa!
Kalev:
Projekt oli igati avardav. Meie grupp oli väga energiline ning
positiivne. Soovitan kindlasti kõigil noortel sarnastest
projektidest osa võtta, sest see lihtsalt on igati osalemist väärt.
Väga hea võimalus soodsalt reisida ning kõigi heaollu panustada
muutes iseend teadlikumaks.
Sander:
Toimusid kultuuriõhtud, kus iga riik enda ajaloost, köögist,
loodusest ja muust esitluse tegi. Iga osalejariik tõi kaasa
rahvuslikke toite, mis nende rahvust parimal viisil kirjeldas:
näiteks bulgaarlastel oli palju "vanaema tehtud" kraami.
Lisaks nautisime aina kiireneva tempoga tantse, millega igaüks
vabalt ka liituda võis.
Projekti
teema raames käsitlesime nii füüsilise kui ka meelelise vägivalla
ennetamist. Iga päev avastasime end praktilistes töötubades,
näiteks kohalike intervjueerimine, plakatite meisterdamine ja
videoklipi filmimine. Peale söögikordi ei lasknud me mitte leiba
luusse, vaid hakkasime aktiivselt toitu energiaks muutma, seda
näiteks läbi "energizerite". Huvitava faktina sain teada,
et Eestis on Euroopa Liidu kõige suurim palgalõhe. Kohalikud olid
sõbralikud ja abivalmid, tihti ka hea huumorisoonega. Craiova ise on
arhitektuuriliselt kaunis linn, kuid äärealadel on tugevalt tunda
nõukogude aja hõngu.
Palusin
teemat kommenteerida ka SA Archimedes Noorteagentuuri
väliskoolitustegevuste korraldajal Angela Tikofil, kes on nüüdsest
ka Ida-Virumaal, Lüganuse vallas liikuv noorsootöötaja.
„Olles
ise olnud nii Erasmus+ rahvusvahelistel noortevahetustel osaleja kui
ka korraldaja rollis ning nüüd noorte suunaja ja nõustajana
projektide kirjutamise ning korraldamise juures, julgen öelda, et
ühest pealtnäha lihtsast noorteprojektist võidavad lisaks
noortele ka teised nende ümber - lapsevanemad, teised noored,
kogukond.
Erasmus+:
Euroopa Noored pakub noortele tohutult võimalusi - võimalust
osaleda noortevahetustel, aga ka erisugustel koolitustel. Lisaks
sellele võimaluse ka neid ise siin, Eestis, ellu viia. Oluline on,
et noor on suure ettevõtmise juures noortevahetuse korraldajana ja
osalejana algusest peale - saades projektikirjutamise, meeskonnatöö,
tohutu suhtlemis- ja enesetundmaõppimise kogemuse. Rääkimata
ajaplaneerimisest, ootamatustega tegelemisest ning
erinevate
kultuuride ja inimeste tundma õppimisest.
Kus
peitub aga kasutegur noort ümbritsevale kogukonnale?
Noortel,
kel on võimalus näha ja kogeda seda, kuidas mujal noorte elu
korraldatud on, milline maailm väljaspool koduküla või -linna on,
on ka suurem teadmistepagas, et kodukoha käekäiku panustada ja
julgust oma arvamust välja
öelda.
Korraldades rahvusvahelisi noorteprojekte Eestis, on alati võimalus
mujalt Euroopast pärit noori ning projekti, selle teemat, alates
diskrimineerimisest kuni rohelise mõtlemiseni, tutvustada ka
kohalikule kogukonnale, kaasata ja harida neidki. Olgu selleks siis
avatud õhtu, kontsert, infotund või kasvõi see sama
artikkel, mida praegu loed.
Noorte
kaasamine, nende ettevõtlikkuse toetamine peaks, eriti väikeses
kohas, olema iga ettevõtte ning asutuse osa. Toetades rahvusvahelist
noorteprojekti, saavad väärt kogemuse osaliseks ka näiteks kohalik
SPA või pagarikoda -
andes
noortele läbirääkimiste, oma idee tutvustamise ning turunduse
kogemus ning saades vastu ideid ja võimalusi oma toodete
tutvustamiseks, mille peale ehk seni polnud tuldudki.
Erasmus+
rahvusvahelised noorteprojektid mitte vaid ei hari noori teemadel,
millest ehk koolis igapäevaselt ei kuule, vaid annavad võimaluse
end proovile panna uutes olukordades, näha ja tundma õppida nii
maailma, kui ka ennast.“
Minu,
nüüdsest Toila valla noorsootöötaja, eesmärk noori aina enam
taolistes projektides osalema innustada, kuna mul on tõeliselt
kahju, et paljud sobivas vanuses noorukid nendest programmidest isegi
mitte kuulnud ei ole. Ma siiralt loodan, et tänu meie noorte
positiivse kogemuse jagamisele on nüüd veidi enam inimesi
noortevahetustest teadlikud ning ka nendele võimalustele veidi
rohkem avatud!
Järgmiste
seiklusteni!
Elisabeth
Purga (terve projektis osalenud grupi nimel)
Gruppi
kuulusid: Liina Murd, Kelly Peetsalu, Kätlin Kuusemäe, Kalev Lait,
Sander Aul
Foto:
Kalev Lait
No comments:
Post a Comment