Ida-Viru keskregioon, kuhu kuuluvad Jõhvi vald, Toila vald ja Kohtla-Järve linn, tunnustab piirkonna noori.

 Loe pikemalt Voka Avatud Noortekeskuse lehelt!

Märts

hommikul luges

pensioniealine poissmees

aia päiksesepoolses servas istudes

ajalehte.

see oli tema esimene kevadpäike

milles oli ühteaegu nii kutsuvat hellust

kui ka allespuhkenu õrna ujedust.

elu oli talle õpetanud

et uudised ajalehtedes tulevad ja lähevad

aga päikesepaistel istumise mõnu

jääb ikka samaks.

nad võivad pommitada maatasa linnu

pöörata pahupidi terveid riike

sõita otsima kasvõi uusi maailmu

aga päikesepaistel istumise mõnu

jah, päikesepaistel istumine mõju

jääb ikka samaks.

Maarja Pärtna luulekogust “[saamises]” (2015)

Päikselist kevade algust!

Hea Toila valla inimene!

Paljusid Eestimaa omavalitsusi on puudutanud 2017. aastal toimunud haldusreform, mille tulemusel moodustunud omavalitsuste tegevus ja areng on tugevalt mõjutatud ühinenud omavalitsuste varasematest tegevustest (erinevad hanked on läbi viidud ja projektid on algatatud ning nende elluviimiseks on raha saadud), millega tuleb edasi tegelda uuel omavalitsusel. Nii on ka Toila vallas.

Uue omavalitsuse igapäevaste tööde hulk on väga laiapõhjaline. On mõistetav, et kogukonna inimesed ootavad kiireid olemasolevate probleemide lahendusi nendele asjadele, mis on varasemast ajast lahenduseta jäänud või on ootused kiiremateks uuteks arenguteks.

Vallavalitsuse ees on korraga eri piirkondade lahendamist vajavad probleemid (teede-tänavate korrashoid, tänavavalgustus, ühistransport, heakord jne), uue omavalitsuse struktuuri loomine, Kohtla-Nõmmel asuvate vallale kuuluvate eluohtlike majade küsimused.

Reformi protsessi käigus sõlmiti Kohtla-Nõmme, Kohtla ja Toila valdade ühinemisleping, kus on kohustusena kokku lepitud kolme piirkonna teede-tänavate korrastamine ja tänavavalgustuse korrastamine ning nende tööde tegemiseks tuleb ette valmistada hanked ja nende tööde teostamine on esmane prioriteet.

Siinkohal nimetan objektid, millega vallavalitsus on tegelenud ja tegeleb jätkuvalt:

Kohtla-Nõmmel asuv SA Eesti Kaevandusmuuseum (koostöö muuseumi nõukoguga tegevusvõimekuse taastamiseks), Kohtla-Nõmme rahvamaja (analüüsinud eksperthinnanguid ja rahalist võimekust, koondanud kõik andmed rahvamaja kasutuse kohta ning teinud analüüsi, kohtunud erinevate Kohtla-Nõmme inimestega, kohapeal vaadanud üle kõik hoones asuvad ruumid, kujundanud majanduslikult põhjendatud ettepanekud kultuuritegevuse jätkamiseks, teinud koostööd päästekeskusega tagamaks hoone ülevaatamine, et ennetada õnnetusi), Kohtla-Nõmme suusamaja (rendilepingute  ülevaatamine ja valgustatud suusaradade toimimise tagamine), SA Kukruse mõis ja muinsuskaitsealused hooned, Valaste trepistiku projekti jätkamine.   

Need objektid on vaid üks osa vallavalitsuse igapäevasest tegevusest.

Saabumas on kevad ja juba nüüd tuleb hakata mõtlema oma elukeskkonna korrastamisele.

Kutsun teid kõiki aktiivselt mõtlema ja andma vallavalitsusele teada nendest kohtadest, hoonetest, mis vajaksid meie kõigi ühispanusena kordategemist või koristamist. Teen üleskutse kõikidele valla inimestele – panustada vabatahtlikult meie oma valla heakorda.

Vallavanem

Eve East

Toila Vallavolikogu teated

Veebruarikuu volikogus olid arutusel järgmised küsimused:

Toila Vallavolikogu otsustas algatada  uue arengukava koostamise aastateks 2018 – 2023.

     

      Vallavalitsusele anti luba hanke „Toila valla haljasalade hooldamine 2018-2019” korraldamiseks ning hankelepingu sõlmimiseks.

       

      Maakonna sümbolite kasutamise ja teenetemärkide andmise korraldamise delegeerimine.

      

      Võeti vastu sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord.

§ 1. Üldsätted

(1) Sotsiaaltoetuste maksmise kord sätestab toetuste määramise ja maksmise tingimused ning korra isikutele, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Toila vallas.

(2) Leibkond on üksikisik, perekond või ühist eluruumi ja ühtset tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise majapidamisega isikud.

(3) Toetuste piirmäärad kinnitab Toila Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).

(4) Eraldatud vahendite kasutamist korraldab ja vahendite üle peab arvestust vallavalitsus.

§ 2. Toetuste liigid

(1) Leibkonna sissetulekust mittesõltuvad toetused 1) sünnitoetus 2) matusetoetus

(2) Leibkonna sissetulekust sõltuvad toetused: 1) toetus lasteaia kulude (kohamaks, osalustasu, toidupäev) osaliseks hüvitamiseks; 2) toetus kooliaasta alustamisega seotud kulutuste (koolitarbed, spordiriided ja -jalanõud jm) osaliseks hüvitamiseks õpilastele kuni 19. eluaastani (k.a.). Toetuse avaldusi võetakse vastu kuni 31. oktoobrini; 3) toetus retseptiravimite maksumuse osaliseks hüvitamiseks; 4) toetus raviteenuste (visiiditasud, voodipäeva maksumus, hambaravi) osaliseks hüvitamiseks; 5) toetus invaabivahendite soetamise või rendi maksumuse osaliseks hüvitamiseks; 6) küttetoetuse osaliseks hüvitamiseks era- ja kortermajades; 7) toetus erakorraliste kahjude ja kulude osaliseks hüvitamiseks (vargus politsei või tulekahju päästeteenistuse tõendi esitamisel või muu ettenägematu juhtum); 8) muu sotsiaaltoetus hädavajalike kulutuste osaliseks hüvitamiseks (isikuttõendavate dokumentide vormistamine, sotsiaal- ja tervishoiuteenuste sõidukulud, prillid jm).

(3) Sihtgrupist sõltuvad toetused: 1) toetus koolisõiduga seotud kulutuste hüvitamiseks

§ 3 Toetuse taotlemine, määramine ja maksmine

(1) Leibkonna sissetulekust mittesõltuvad toetused

1) Sünnitoetust makstakse ühele lapsevanemale (reeglina emale) lapse sünni puhul, kui lapsevanema ning sündinud lapse rahvastikuregistrijärgseks elukohaks on Toila vald. Mitmikute sünni puhul makstakse sünnitoetust iga lapse kohta. 2) Lapse vanemal on õigus toetusele kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Toetust makstakse avalduse esitamisel kehtinud korras ja määras. Toetuse maksmise aluseks on sünnitõend ja rahvastikuregistri andmed. Avalduses märgitakse taotleja nimi, kontaktandmed, arvelduskonto number. 3) Sünnitoetust ei maksta, kui laps on riiklikul ülalpidamisel või on teises perekonnas eestkostel või hooldusel. 4) Matusetoetus makstakse isiku surma korral, kelle viimaseks elukohaks oli rahvastikuregistri andmetel Toila vald. Toetuse saamiseks tuleb esitada vallavalitsusele avaldus. Avalduses märgitakse taotleja nimi, kontaktandmed, arvelduskonto number, lisatakse kuludokumendid. Toetuse maksmise aluseks on surmatõend ja rahvastikuregistri andmed. Matusetoetust finantseeritakse riigieelarvest Toila valla eelarve kaudu.

(2) Leibkonna sissetulekust sõltuvad toetused

1) Toetuse taotleja esitab vallavalitsusele avalduse, milles põhjendab toetuse saamise vajadust. Avalduses märgitakse taotleja nimi, kontaktandmed, leibkonna koosseis ja sissetulekud, arvelduskonto number. Avaldusele lisatakse kuludokumendid. 2) Sotsiaaltöötajal on õigus nõuda taotlejalt leibkonna sissetulekuid tõendavaid dokumente ning muid andmeid ja dokumente, millest informeeritakse taotlejat avalduse vastuvõtmisel või kümne tööpäeva jooksul pärast avalduse vastuvõtmist. 3) Toetust on õigus taotleda kahe kuu jooksul peale sündmust, millega seoses toetust taotletakse. 4) Käesoleva korra § 2 lõikes 2 sätestatud toetuse määramise aluseks on leibkonna sissetulek. Sissetuleku hulka arvatakse kõik netotulud, välja arvatud riigi- ja vallaeelarve vahenditest makstavad ühekordsed sotsiaaltoetused. 5) Käesoleva korra § 2 lõikes 2 sätestatud toetus määratakse reeglina isikutele, kelle leibkonna sissetulek iga pereliikme kohta on väiksem kui kahe ja poole kordne kehtiv toimetulekupiiri määr. 6) Käesoleva korra §2 lõike 2 punktis 7 sätestatud toetust on õigus määrata ka suurema sissetulekuga peredele.

(3) Sihtgrupist sõltuvad toetused

1) Koolisõiduga seotud kulutused hüvitatakse Ida-Virumaal üldhariduskoolides alg-, põhi- või keskharidust omandavatele õpilastele õppetöö perioodil täies ulatuses. 2) Sõidukulude hüvitamist on õigus taotleda õpilase vanemal, eestkostjal, hooldajal või õpilasel endal alates 18. eluaastast. Toetuse saamiseks esitab eespool nimetatud isik vallavalitsusele avalduse. Avalduses märgitakse taotleja nimi, kontaktandmed, õppeasutus, õpilase nimi, klass ning süstematiseeritud sõidupiletid, kus on loetavad kuupäev, maksumus, sõidumarsruut ning kellaaeg. 3) Hüvitatakse kahel viimasel kuul kooli ja sealt tagasi alalisse elukohta sõitmiseks kasutatud sõidupiletid, arvestusega üks edasi-tagasi sõit päevas. Väljamaksed teostatakse vallavalitsuse korralduse alusel taotleja arvelduskontole.

(4) Toetuse suurus sõltub Toila valla eelarvest sotsiaaltoetusteks eraldatud vahenditest, toetuse piirmäärast, riiklikest sotsiaaltoetustest, taotleja leibkonna sissetulekutest, varanduslikust seisust, eluasemekuludest ning taotleja vajadustest. Sotsiaaltöötajal on õigus, eelneval kokkuleppel taotlejaga teha kodukülastus, et hinnata sotsiaaltoetuse määramise vajadust.

§ 4 Sotsiaaltoetuste määramisest keeldumine

(1) Sotsiaaltoetuse määramise keeldumise aluseks on: 1) taotleja on toetuse saamiseks esitanud teadlikult valeandmeid; 2) taotleja jätab esitamata toetuse määramiseks vajalikke andmeid või dokumente; 3) toetuse taotlemine ja määramine ei ole kooskõlas kehtiva korraga; 4) toetust on eelarveaastal eraldatud piirmäära ulatuses; 5) taotleja ei võimalda toetuse määramise vajadust kontrollida; 6) toetuse vajaduse katavad riiklikud või valla eelarvest makstavad toetused ja teenused.

(2) Toetuse andmise või sellest keeldumise otsustab vallavalitsus kümne tööpäeva jooksul, arvates toetuse taotlemiseks viimase vajaliku dokumendi saamise päevast.

(3) Toetuse mittemääramise korral teatatakse sellest toetuse taotlejale kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates, tuues välja keeldumise põhjuse.

§ 5 Määruse rakendamine

(1) Kui Kohtla Vallavolikogu 03.09.2016. a määruse nr 33 "Kohtla valla eelarveliste ja riigieelarveliste sotsiaaltoetuste andmise kord" alusel on makstud lapse sünnitoetuse I osa, siis sünnitoetuse II osa makstakse välja seni kehtinud alustel ja korras.

(2) Toila valla eelarve kaudu riigieelarvest finantseeritavat matusetoetust makstakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2018. a.

(3) Tunnistada kehtetuks:

1) Tunnistada kehtetuks Toila Vallavolikogu 12.09.2016. a määrus nr 23 “Sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord”.

2) Kohtla Vallavolikogu 03.09.2016. a määrus nr 33 "Kohtla valla eelarveliste ja riigieelarveliste sotsiaaltoetuste andmise kord".

3) Kohtla-Nõmme Vallavolikogu 18.05.2015. a määrus nr 5 "Sotsiaaltoetuste määramise kord".

4) Kohtla-Nõmme Vallavolikogu 29.03.2016. a nr 7 "Sotsiaaltoetuste määramise kord".

5) Kohtla-Nõmme Vallavolikogu 12.03.2012. a määrus nr 2 “Kohtla-Nõmme valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste piirmäärade kinnitamine“.

6) Kohtla Vallavolikogu 25.08.2011. a määrus nr 22 „Kohtla valla õpilastele sõidusoodustuse määramise kord“.

7) Kohtla-Nõmme Vallavolikogu 27.11.2012. a määrus nr 11 “ Kohtla-Nõmme valla õpilastele õppimisega seotud sõidukulutuste hüvitamise kord“.

(4) Määruse § 5 lõike 3 punkt 7 jõustub 30.06.2018. a.

(5) Määrus jõustub 01. märtsil 2018.

Otsustusõiguse ja ülesannete täitmise delegeerimine

Vallavolikogu otsustas delegeerida Toila Vallavalitsuse pädevusse seadustega ja nende rakendusaktidega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimuste otsustamine ja ülesannete täitmine, välja arvatud küsimuste osas, mis on seadustest tulenevalt volikogu ainupädevuses või määratud volikogu pädevusse Toila Vallavolikogu määrusest tulenevalt.

Õiguskorra ülevaade

Toila vallas, mis hõlmab endist Kohtla-Nõmme, Kohtla ja Toila valda,  langes võrreldes 2016. aastaga möödunud aastal kuritegevus 9%. Alaealiste poolt toimepandud kuritegusid registreeriti üks, 2016. aastal oli neid juhtumeid kaks. Valdavalt olid ülekaalus varavastased ja isikuvastased ning liiklusalased kuriteod. Isikuvastaste kuritegude arv langes 43%. Avaliku rahu vastaseid kuritegusid Toila vallas toime ei pandud. 4% on tõusnud varavastaste kuritegude arv ning 5% liiklusalaste kuritegude arv.

Statistikast nähtub, et väärtegude arv on 3,6% languses. Alaealised panid toime 35,7% vähem väärtegusid, kui 2016. aastal. Peamised registreeritud väärteod on liiklusseaduse,  narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse, karistusseadustiku ja alkoholiseaduse rikkumised. Võrreldes 2016. aastaga langes NPALS  rikkumiste arv 60%, Karistusseadustiku rikkumiste arv 95,5% ning Alkoholiseaduse rikkumisi oli 183,3% vähem. Tõusutrendis on liiklusseaduse rikkumised, mida võrreldes 2016. aastaga on 2,6% võrra rohkem.

Möödunud aastal registreeriti Toila vallas kuus liiklusõnnetust, milles said viga inimesed. 2016. aastal oli inimkannatanutega liiklusõnnetusi kaheksa. Möödunud aastal hukkus Toila valla territooriumil liikluses kolm inimest ning vigastada sai kaheksa inimest. 2016. aastal oli vigastatute arv 13.

Aili Avameri

piirkonnapolitseinik

Orust tippu!

Jaanuari alguses kuulutas Toila Gümnaasium välja kooli moto konkursi. 

Žüriisse kuulusid kooli omaniku esindaja, hoolekogu esindaja, õpilaste, õpetajate ja juhtkonna esindajad. Konkursile laekus ühtekokku 57 ettepanekut, millest žürii valis esialgu välja 15. Pika arutelu tulemusena jõudis žürii 3 eelistuseni, mille hulgast hääletati üksmeelselt võitjaks “Orust tippu!”. Moto autoriteks on 9. klassi õpilased Priit Teelahk ja Erki Luik. Moto kuulutati välja Eesti Vabariigi 100 sünnipäeva aktusel 23. veebruaril.

Toila lastele on selge, et kooli jõudmiseks tuleb läbi oru rühkida, et tipus asuvasse  kooli jõuda. Meie koolis on palju lapsi, kes saavutavad maksimumi ja jõuavad tippu. Aga teisalt liiguvad meie tublid lõpetajad siit Oru pargi veerelt asuvast koolist järgmiste tippude poole oma elus.

Signe Ilmjärv

Toila Gümnaasiumi direktor 

Siin Vokas on meil üks tore maja....

Nende Naksitrallide lasteaia 2011. aastal loodud laulu sõnadega on üpriski paslik suurvalla rahvale väikese lasteaia toredustest Eesti  100. juubeliaasta tähistamise valguses pajatada.

Riigi sajanditagusesse ajalukku on meil kasvandikega pisut keeruline vaadata. Tänased lapsed tunnevad meie rahvussümboolikat, õpivad  hümni, kuid juubeliaastat on mõistagi tore tähistada tänastest kordaminekutest pajatades ja nende üle rõõmu tundes. Traditsiooniliselt oleme lasteaia sünnipäeva tähistanud mänguhommikuna, kus ka nimitegelased Muhv, Sammalhabe ja Kingpool koos Hiirekesega kohal. Seekord pühitsesime Eesti Vabariigi 100. ja lasteaia 42. sünnipäeva üheskoos külalistega piduliku tänuüritusena. Lauldi kodust ja sünnipäevast, tantsiti ning tänati vanemaid ja otsustajaid, kellel oluline panus lasteaia-aastasse. Kahjuks lasteaiasaal ei mahuta kõiki, keda tänada soovime. Seetõttu on leheveergudel hea võimalus tänada lisaks inimesi ja asutusi, kes lasteaiapäeva mitmekülgsust kas õppimiskohtade või tegevuste näol võimaldavad: Helle Astok, Tiina Peedor, Jekaterina Loide, jalgpalliklubi Noova ning Toila Sanatoorium, Spordi- ja Kultuurikeskus. Tänud teile!

Tänasime ja tunnustasime oma kolleegi Külli tegusust, kes lisaks õpetaja ja õppealajuhataja tööle, tantsides naisrühmas Kiiguri, omandades pikas koolituses uusi käsi-ja müügitöö oskusi, suutis vähem kui aastaga kududa 30 kirivööd ja Virumaa 12 vööst ka Eesti sünnipäevaks raamatukogudes väljapanekud korraldada!

Milliseid rõõme veel jagada? On tähtis, et Arengukava 2018-2022 valmis koostöös ja erinevate osapooltega.
On oluline, uued noored lasteaiaõpetajad on õppimis-ja kohanemisvõimelised ja neid on jätkuvalt vajadusel asendamas staažikad pedagoogid. Selgi aastal on kaks õpetajat, kes läbimas mentorikoolitust, et saada teadmisi ning oskusi noore õpetaja toetamiseks.
On lootustandev, et perearstikeskusest vabanenud ruumide remondiks on omavalitsuse spetsialisti poolt esitatud rahastustaotlus.

Juhtkond osaleb muudatuste ja muutuste juhtimise alases koolituses. Loodame saada praktiliste kodutööde kaudu juhtnööre muutuse – kuidas hõbetaseme „Ettevõtliku lasteaiana“ viia TULEM-i rakendamine parimal moel iga uue, aga ka staažika õpetajani. TULEM on tähekombinatsioon, mis sisaldab ettevõtliku õppe põhimõtteid. Sihi sisuks on see, et õpetajatel on omandatud oskused-tööriistad ja neil on oskus „tööriistu” lastele jagada. Eesmärgiks on, et lapses säiliks loomupärane uudishimu, kujuneksid oskused vastutustundlikult oma ideid realiseerida ja kogeks enda ja oma tegemiste tähtsust päriselus. Ka Ettevõtliku Kooli turundusstrateegia töörühmades osalemine annab teadmisi ja kindlasti aitab kaasa meie idee realiseerumisele.

Rõõmustab, et Eesti 100. sünnipäeva aastal tunnustati Kodukirja „Kauni Kodu“ konkursil I lasteaiana just Voka Naksitralle. Omamoodi märgilised olid, et konkurss toimus 25. korda ja lasteaia esindus oli 1. veebruaril kutsutud  pidulikule vastuvõtule just sel aastal 300 aasta vanuseks saavasse Kadrioru Kunstimuuseumisse! Loomulikult tunnustus kohustab ja innustab unistusi ellu viima.

Mured? Haigused....

Väljakutsed? Innove korraldas 2017. aasta kevadel üle-eestilise lasteaedade rahuloluküsitluse. Saime 1. märtsil tagasiside, millest selgub, et lastevanemate hinnang meie mainele oli tol ajal kogu valimi keskmisest kõrgem. Soovin, et hoolimata halbadest aegadest  suudaksime lasteaiana ja inimestena olla usaldusväärsed partnerid ja parimad meie laste heaks!

Päikselist kevade algust!

Julie Laur

Foto: Külli Mänd

Ebatavaline töönädal Torinos

19.-24. veebruaril 2018 kulges minu nädal tavapärase töökoha, armsa ja pisikese aleviku noortekeskuse asemel hoopis Itaalia suurlinnas Torinos koos noorsootöötajatega 19st erinevast riigist. Nimelt osalesin koos kolleegiga Narvast (kellel nimeks Veronika) rahvusvahelisel koolitusel nimega “Tuning in: Learning and Youthpass”, mille põhiteemadeks olid noorsootöö õpipotentsiaal, reflektsiooni tähtsus õppimises, milliseid pädevusi saavad noored noorsootöös arendada ja  milline on minu roll ja lähenemine õppimisele noorsootöötajana. Hoian pidevalt erinevatel koolituspakkumistel silma peal ning otsustasin kandideerida just sellele, kuna teema kõnetas mind väga. Reflektsioon on õppimise juures minu jaoks alati suureks osaks olnud ning soovisin teada saada, kuidas seda oskust ja teadmist ka noortele edasi anda.

Koolituse üheks põhiteemadest oli “Youthpass” ehk “Noortepass”. Noortepass (NP) on alates 2007. aastast Euroopa Liidu programmis Euroopa Noored ning ka uues 2014-2020 EL programmis Erasmus+  kasutuses olnud õpikogemuse analüüsi- ja tunnustamisinstrument projektides osalenud noortele ja noorsootöötajatele. See on viis analüüsida, kirjeldada ja näidata projektides õpitut nii osalejatele endile kui ka teistele inimestele. Koolituse käigus rääkisime põhjalikult noortepassi olemasolust ning mõtlesime viisidele, kuidas noorsootöös kasutada noortepassi kontseptsiooni ka väljaspool Erasmus+ programmi.

Jõudsime üheskoos järeldusele, et kuigi noorsootöötaja pole üldiselt noorte silmis isik, kes seostub neil õppimisega, peaks noorsootöötaja pädevusse siiski kuuluma kogetu hindamine, tagasiside andmine, eneseanalüüsi juhendamine ning õppimise teadvustamine. Koos rahvusvahelise noorsootöötajate tiimiga katsetasime nelja sisutiheda koolituspäeva jooksul erinevaid õpimeetodeid/õpitehnikaid, mis sobivad kasutamiseks noorsootöös ning arutlesime, kuidas saab noorsootöötaja panustada noorte õpiprotsessi toetamisse. Samuti juurdlesime erinevate viiside üle, kuidas õpikogemust saaks võimalikult lihtsalt formuleerida. Mõistsime, et kahjuks pole sõna “õppimine” noortele kuigi hea maiguga ning see tuleneb suuresti koolisüsteemist, mis sunnib õppima. Õpetaja (ja ka noorsootöötaja) roll võiks pigem olla suunav ja inspireeriv, mis paneks noori ise tahtma end arendada ning õpetaja/noorsootöötaja võiks hoolitseda “õppimiskliima” eest, kus kõigil on turvaline olla ning kus julgetakse teha vigu. Samuti on õppimise käigus äärmiselt oluline tagasiside ja reflekteerimine, kuna alles selles etapis teadvustavad noored iseendale, mida kasulikku läbitud tegevus neile andis.

Muidugi õppisime koolituse käigus mitte ainult noori end analüüsima julgustama, vaid avastasime ka iseenda analüüsimise viise. Ning nagu rahvusvahelisele koolitusele kombeks, oli suur osa ka kohaliku kultuuriga (Itaalia puhul eriti söögiga) tutvumiseks. Selline ebatavaline töönädal ja hoopis teistmoodi töökeskkonna kogemine on ääretult kasulik, kuna oma kodukoha noortekeskusesse tagasi tulles olen täis värsket energiat ja uusi ideid, mida siin rakendada. Ning muidugi sain koolituselt kaasa ohtralt materjale ja meetodeid, mida tulevikus oma töö paremini tegemiseks kasutada saan ning mitmete noorsootöötajate kontaktid üle Euroopa, kellega loodan tulevikus taas koostööd teha. Julgustan kõiki aeg-ajalt osalema rahvusvahelisel koolitusel, kuna seal saavad kokku niivõrd erineva kultuuritaustaga inimesed, kellelt saab kindlasti palju uusi ja lennukaid ideid.

Elisabeth Purga, Voka Avatud Noortekeskuse noorsootöötaja

Meelis Luksi maalid Saka Rahvamajas

Kuni märtsikuu lõpuni on Saka Rahvamajas võimalus nautida suurepärast maalinäitust. Maalide autor on Meelis Luks.

Meelis ise tutvustab ennast nii:

Tänu reesuskonfliktile ja sellest tingitud ajukahjustusele olen õppinud kõike varvastega tegema, sest käed ei kuula piisavalt palju minu sõna. Maalin pintsel varvaste vahel, toksin arvuteid  ja mobiiltelefoni varbaga, juhin oma ratastooli. See kõik on minu puhul väga normaalne. On normaalne kasutada jalgu igapäeva töödes.

Joonistada on mulle alati meeldinud. Lapsepõlves püüdsin seda teha käega. Sirgeldasin jämedate viltpliiatsitega suuri koerasarnaseid elukaid. Meeldis ka oma mänguasju järgi joonistada. Varvaste vahele võtsin pliiatsi siis, kui kuulsin, et on olemas inimesi, kes on õppinud oma puudest tingituna jalaga kõike tegema.

Aga kunstitegemist alustasin hoopis päris tavalise mehaanilise trükimasinaga. Trükkides sellega trükigraafikat ehk tähtedest koosnevaid pilte. Minu trükitud Leopoldid, Äpud, Postikanad ja muud tegelased olid tuntud käsitööhuviliste seas, sest nende järgi sai hästi ristpistes tikkida ja kududa. Maalimisega alustasin tõsisemalt eelmise kümnendi alguses.

Heade sõprade abil õnnestus mul 1993. aastal saada ülemaailmse suu ja jalaga maalivate kunstnike assotsiatsiooni liikmeks. Kõik oma valmis maalid, joonistused saadan Šveitsi, kus neist tehakse näitusi, valitakse postkaartide, kalendrite ja muude trükiste tegemiseks.

Pole ju mõtet oma füüsilise keha mittetäiuslikkuse pärast halada ja kurta. See ei tee asja paremaks, vaid pigem pahemaks. Elu on kordumatu ja seda virisemisele kulutada poleks sugugi mõistlik.

Tähtis ei ole, et ei saa maad kaevata või keevitada, kuid see eest saan arvutitetaltsutamisega hakkama ja loon värvidega maailma. Olen nii ühiskonnale kasulik.

Jätkuks vaid meil kõigil sellist positiivsust ja elurõõmu …

Ja näitusele tasub tõesti minna, sest see, mida Meelis jalgadega teeb, on lihtsalt võrratu!

Lea Rand

Kohtla-Nõmme Rahvamaja tähistab 65. sünnipäeva

Improestraad kahes keeles Kukruse mõisas

Tantsuõhtu Saka Rahvamajas 24. märtsil

Tantsuõhtu vol.2

Ansambliga  Koosolek

24. märtsil kell 20.00 Saka Rahvamajas

pääse 10.-

Laudade broneerimine 53011031 Renna

Antarktika kordumatu loodus ja Enn Kaup Toila seltsimajas 8. aprillil kell 15.00

Head sõbrad!

Kui palju te teate Antarktikast? 
Ehk seda, et esimese eestimaalasena jõudis Antarktikasse kuulus meresõitja von Bellingshausen.
Või ehk olete lugenud Juhan Smuuli raamatut “Jäine raamat”, mis oli esimesi eestikeelseid raamatuid, mis kujundas meie inimeste ettekujutust Antarktikast. 

Kui te tahate sellest kaugest, imelisest ja ohtlikust maast rohkem teada saada, siis olete väga oodatud 8. aprillil kell 15.00 Toila seltsimajja, kus polaaruurija Enn Kaup räägib ja näitab pilte Antarktikas ja oma ekspeditsioonidest sinna.

Sissepääs kohtumisele 2 eurot.

Salongiõhtu Toila seltsimajas 13. aprillil kell 18.00

Jürikuu salongiõhtul paitavad meeli luuletaja Triin Soomets ja muusik Tiit Born.

Triin Soomets on ilmselt see tänapäeva eesti luuletaja, kelle loomingus leidub enim ütlemata jätmist. Tema luuletustes on koos mõtted ja kaemused, mille vastuvõtmisel on see, mida neis luuletustes pole, sama oluline kui see, mis sõnadesse seatud. 

Tiit Born on oma maheda hääle ja isikupärase kitarri käsitlusega elav Raimond Valgre kehastus.

Need kaks loojat on kokku pannud luule- ja muusikakava "Valitud elud", milles Triin Soometsa tekste laulab Tiit Born ja loeb autor.

Kohtumiseni Toila seltsimajas 13. aprillil kell 18.00!

Avatud on ka Salongikohvik.