1. mail hakkab Toila vallas kehtima ketikoera toetus

SAPARD-i maaelufondist eraldatakse selleks otstarbeks 3,28 miljonit eurot. 

Selle raha eest kaardistatakse kõik koerad, luuakse andmebaas ning kui siis ülejäänud raha ära jagada Toila vallas elavate koerte vahel, tuleb iga koera jaoks toetuseks natuke üle 1000 euro. 


Toetuse saamise eelduseks on, et peremees peab oma koera ketis hoidma vähemalt 8 tundi päevas. 


Koerte ketisolekut hakkab kontrollima selleks loodav vallavolikogu komisjon, mille käepikenduseks kohtadel on nö "naabrivalve" organid. 

Selleks, et kõik koerad saaks registrisse kantud, palutakse kõigil oma hoolealused registreerida.

NSR

Hea Toila valla inimene!

Toila Vallavalitsus on oma tegevust hoogsalt jätkanud. 

Viie kuu jooksul peale vallavalitsuse kinnitamist on toimunud üheksa vallavalitsuse istungit ning läbi vaadatud ja otsustatud 115 küsimust.

Ja nüüd suurematest teemadest ja tegevustest, millega oleme tegelenud ja mitmetega, mis on pikemaajalised, jätkame: 

oleme kinnitanud jäätmeveo hanke tulemused Kohtla ja Kohtla-Nõmme piirkonnas, alustanud tegevust hanke korraldamiseks ja lepingu sõlmimiseks Toila valla haljasalade hankeks 2018-2019. 

Esitasime Muinsuskaitseametile taotluse varasemalt projekteerimiseks, nüüd aga rahaeralduseks Kukruse mõisa kuivati konserveerimiseks, mis on valla eelarve mõistes soodsam ja majanduslikult mõistlikum. Muinsuskaitseamet nõustus ning edasi tegeleme mõisa kuivati konserveerimiseks vajaliku protsessiga. 

Kinnitasime hanke Valaste joa trepistiku ja matka-õpperaja tulemused ja sõlmisime lepingu parimaks pakkujaks osutunud NORDPONT osaühinguga.

Oleme põhjalikult tutvunud SA Eesti Kaevandusmuuseumi, SA Kukruse Polaarmõisa ja AS Toila V.V. tegevuste ja võimalike tulevikuplaanidega ning tulemusena on kaevandusmuuseumil hästitoimiv nõukogu ja nõukogu poolt on valitud uus juhatuse liige; kinnitasime uueks tähtajaks sama nõukogu AS-le Toila V.V. ning hetkel tegeleme Kukruse Polaarmõisa tuleviku plaaneerimisega.

Loomulikult jätkuvad tegevused Kohtla-Nõmme rahvamaja fassaadi projektiga ning laululava projektiga ja seda ikka koostöös kogukonnaga. 

Toimub aktiivne kirjavahetus ja läbirääkimised varasematel aastatel sõlmitud rentnikega, mis sugugi alati kerge ei ole. Vallavalitsuse eesmärk on lepingute tingimused üle vaadates arvestada valla eelarve võimalusi ning vallavara kasutamise sihipärasust ja vajalikkust.

Toila valla 2018. aasta eelarve on vastu võetud ja sellest tulenevalt alustame tegevustega ühinemislepingus kinnitatud investeeringute protsessiga – tänavavalgustus, teed/tänavad.

Algatasime Toila valla arengukava 2019-2023 ning hetkel peame läbirääkimisi 

tingimuste üle arengukava koostamist juhtiva konsultandiga. 

Arengukava koostamine on meie kõigi ühine huvi ja selleks võimaldame 

erinevaid kanaleid kasutades kõigil valla inimestel kaasa rääkida ning 

ettepanekuid teha, kes seda soovivad. 

Koostamise protsessist anname ülevaadet nii vallalehe, kui valla veebilehe kaudu

ja sellepärast jälgige informatsiooni. 

Toila vald osaleb Päästeameti projektis „Kodud tuleohutuks”, mille raames on 

välja selgitatud need majapidamised, kes kõige rohkem abi vajavad.  

Vallavalitsuse ettepanekul on vallavolikogu kinnitanud uue vallavalitsuse 

struktuuri, mis hakkab kehtima 1. maist 2018, millest järgmises valla lehes 

juba pikemalt.
 
Vallavanem
Eve East

Toila Vallavolikogu teated

Märtsikuu volikogus olid arutusel järgmised küsimused:

Volikogu alguses vastas vallavanem Eve East eelmises volikogus esitatud arupärimisele.

Alates 1. aprillist 2018 otsustati korraldada ümber Toila valla hallatavate asutuste Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskus ja Järve Avatud Noortekeskus tegevus ning anda noortekeskuse varad, õigused ja kohustused üle Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskusele.

Võeti vastu Toila valla 2018. aasta eelarve. (Eelarvest saab pikemalt lugeda pearaamatupidaja Silja Vase kokkuvõttest)

Kinnitati Toila valla põhimäärus, millega sätestatakse:

1) volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord; 2) valitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, valitsuse pädevus; 3) valla sümbolid ja nende kasutamise kord; 4) valla ametiasutuste moodustamise kord; 5) valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted 6) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord; 7) valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamine.

Sotsiaalvadkonna teemadest võeti vastu:

Üldhooldusteenusele suunamise tingimused ja kord, mis reguleerib eakate ja puuetega isikute, kelle elukoht rahvastikuregistri järgi on Toila vald, hooldekodusse suunamise tingimusi ja korda;

Täisealisele isikule hoolduse seadmise ja hooldaja määramise ning hooldajatoetuse maksmise kord. Määruse rakendamise eesmärgiks on puuetega isikutele, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajavad abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks vajaliku abi tagamine;

Koduteenuse osutamise tingimused ja kord. Määrus reguleerib Toila vallas elavatele eakatele ja ajutist kõrvalist abi vajavatele täisealistele inimestele koduteenuse osutamist.

Võeti vastu määrus, millegakehtestatakse Toila Vallavolikogu ja Toila Vallavalitsuse liikmete ning vallavanema teenistuslähetusse saatmise, lähetuse vormistamise ja lähetuskulude hüvitamise kord.

Ametnike ja töötajate sotsiaalsed garantiid.
Toila Vallavolikogu otsustas 1. Maksta teenistujatele ametist vabastamisel haldusterritoriaalse korralduse muutmisest tuleneva ameti-või töökoha koondamisega hüvitist pikaajalise ja eeskujuliku teenistus -või tööülesannete täitmise eest järgmiselt: 1.1.kolme kuu ametipalga ulatuses, kui teenistuja on töötanud valla ametiasutuses ametniku või töötajana kaks kuni kaheksa aastat; 1.2. kuue kuu ametipalga ulatuses, kui teenistuja on töötanud ametniku või töötajana rohkem kui kaheksa aastat.

Kinnitati Toila Vallavalitsuse struktuur ja teenistuskohtade koosseis.

TVL

Toila valla 2018. aasta eelarve seletuskiri (lühendatud *)

Toila valla 2018. aasta eelarve koostamise aluseks on 2018. aasta riigieelarve, Toila Vallavolikogu 2016. aasta 30. novembri otsusega nr 93 kinnitatud Ühinemislepingu kinnitamine, kolme valla arengukavad ja eelarvestrateegiad, volikogu otsused ja määrused, hallatavate asutuste eelarve taotlused ja majandusarengu prognoos.

Eelarve on koostatud üheks eelarveaastaks. Eelarve maht on kokku 8 210 207 eurot ja eelarve jaotatud valitsemisfunktsioonide alusel viieks valdkonnaks alljärgnevalt:

Vallavalitsemise valdkond 911 086,00 13,6%

Kultuurivaldkond 759 912,00 11,4%

Hariduse valdkond 3 381 428,00 50,7%

Majanduse valdkond 713 033,00 10,6%

Sotsiaalvaldkond 910 687,00 13,7%

Valdkondade kulud kokku 6 676 146,00 100,0%

Toila vallas on alljärgnevad allasutused:

1. Toila Gümnaasium 255 õpilast 43 töötajat
2. Toila Muusika ja Kunstikool 73 õpilast 9 töötajat
3. Voka Lasteaed Naksitrallid 69 last 27 töötajat
4. Kohtla-Nõmme Kool (sh lasteaed) 80 õpilast ja 44 last 29 töötajat
5. Kohtla-Nõmme Lastekodu 31 last 25 töötajat
6. Toila Kultuuri-ja Spordikeskus (Metsa tn 2, Narva mnt 2 ja Toilas) 15 töötajat
7. Toila sadam 5 töötajat
8. Neli (4) raamatukogu (Toila, Voka, Saka ja Kohtla-Nõmme) 4 töötajat
9. Kaks (2) rahvamaja (Saka ja Kohtla-Nõmme) 5 töötajat
10. Kolm (3) avatud noortekeskust (Voka, Järve ja Kohtla-Nõmme) 4 töötajat

Vallavalitsus on eelarve koostamisel lähtunud alljärgnevast:

1. pöörata enam tähelepanu omavalitsuse põhiülesannete täitmisele.

2. leida võimalusi täiendavate projektirahadega allasutustele jätkusuutlik ning energiasäästlik toimimine;

3. tagada projektide kaasfinantseerimine

4. sotsiaalse kaitse kulude planeerimisel arvestada vahendeid lähtuvalt tegelikust vajadusest

5. tagada valla territooriumil heakord ning valla teede ja tänavate korrashoid ühinemistoetuse vahendite toel.

Suuri muutusi tulude osas võrreldes 2017. aastaga ei ole. 

Edasi tuleb minna konservatiivse ja jätkusuutliku eelarvepoliitikaga, et oleks võimalik parendada valla majandusolukorda ja tõsta investeerimisvõimekust. Põhitegevuse tulud on: maksutulud (füüsilise isiku tulumaks, maamaks ja reklaamimaks), tulud kaupade ja teenuste müügist, sihtotstarbelised ja mittesihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks.

Tuludes on suurim osa maksudel 3 723 000 eurot, mis moodustab 56,9 % põhituludest.

Seisuga 01.01.2018 elab Toila vallas rahvastikuregistri andmetel 4807 inimest, neist 0-18 vanuseid 311 ja pensionäre 967, tööealisi 19-64 2972.

Seisuga 1. jaanuar 2017 elas 3 ühinenud vallas rahvastiku-registri andmete alusel 4 849 inimest, neist 0-18 aasta vanuseid 315 ja pensionäre 958, tööealisi 19-64 2911.

Tulumaksu on eelarves planeeritud 3 580 000 eurot, mis on 2017. aasta laekumisega võrreldes 4,0 % suurem. 2018. aastal tõuseb tulumaksu eraldamise määr 11,6%-lt 11,86%-ni deklareeritud brutotulust. Eelpooltoodud andmetest nähtub, et aastaga on elanikkond vähenenud 42 inimese ja tööealiste inimeste arv on vähenenud 61 inimese võrra. See on ka põhjus, miks tulumaksu liiga optimistlikult 2018 aasta eelarvesse planeeritud ei ole.

Suurima osakaaluga valla tegevuskuludest on personalikulud. Tööjõukulude planeerimist tingis ja mõjutas oluliselt Vabariigi Valitsuse poolt alates 01.01 2018 kinnitatud töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral 500 eurot kuus. Lähtudes töötasu alammäära tõusust on vaja vaadata üle palgakorraldus kõikides valla asutustes, kuid seda tehakse peale vallavalitsuse struktuuri korrastamist seisuga 1.07.2017.a.

Vallavalitsus on eelarvesse arvestanud, et alates 01.01.2018 õpetajate ning lasteaiaõpetajate töötasud kehtestatus alljärgnevalt: õpetaja töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral 1 150 eurot kuus (kehtis kuni 31.12.17 1 050 €).

Koolieelse lasteasutuse õpetaja töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral 85% õpetaja palgast, mis on 978 eurot (kehtis 840€).

Investeeringute vajadus on vallas kasvanud, kuid omavahenditest investeerimise võimekus ei ole hea olemasolevate hoonete ja rajatiste korrashoidmiseks. Investeerimistegevuse maksumused on üldjuhul suured ja valla põhieelarvest ei ole võimalik neid kõiki rahastada.

2018.a. suurim toetus on ühinemistoetus, mida eraldatakse 2018. aastal 433 020 eurot, millega rahastatakse Toila tänavavalgustust ja Kohtla ning Kohtla-Nõmme teede remonti.

2018. aastal eelarve projektis on planeeritud investeerimistegevusi alljärgnevalt:

1. Teede parendamiseks on eelarves kokku planeeritud 381 401 eurot

Ühinemistoetusest on teedele suunatud kokku toetust 319 284 eurot

(2017 arvelt 46 264 ja 2018 ühinemistoetusest 273 020 eurot)

1.1. Kohtla teedele on 2018 kokku 195 400 eurot (investeeringute kavas 2018 teed summas

59700 ja 2019 summas 135 300)

1.2. Kohtla-Nõmme 2017 kokku 123 884 eurot sh 2017 investeeringute kavas summa

66000 ja 2019-2020 jääk 57884, sest 2017 teostati ühinemisrahadest investeering

summas 46 116 eurot)

1.3.Teedele eraldatud riigitoetust kokku 182 924 eurot sh on toetusest planeeritud

investeeringuteks Toila 51 600, Kohtla 10 517, ülejäänud 120 807 eurot on suunatud teede

remondiks majanduskuludeks.

2. Turismi arenduseks "Valaste joa trepistiku ja matka -õpperaja rajamine" 415 000 eurot (sh

omafinantseerimine 92 000 eurot)

3. Toila valla tänavavalgustuse arendamiseks 160 000 eurot (ühinemistoetuse rahadest)

4. Kohtla-Nõmme Rahvamaja esifassaadi ja tehnosüsteemide remont 195 056 eurot (laenurahadest)

5. Tänavavalgustuse renoveerimised omavahenditest 58 000 eurot (sh Kohtla 30 000 ja

K- Nõmme 28 000 eurot)

6. Arendusprojektide alla on planeeritud 2018 aastal investeeringuid 37 475 eurot , mille kasutamine on

seotud 2018 aastal rahastatavate projektide omafinantseerimisega.

7. Mitmed väiksemad projektid ja omaosalused investeeringute kaasrahastamiseks on

alljärgnevalt:

7.1 Kohtla-Nõmme laululava rajamine, pinkide soetamine omaosalus 16 213 eurot

7.2 Voka aleviku lasteväljaku renoveerimine projekti omaosaluseks 12 000 eurot

7.3 Toila kabeli katus ja väravad 11 000 eurot valla kinnisvara müügi rahadest

7.4 Kohtla-Nõmme kooli tasakaalurada omafinantseerimine 10 404 eurot

7.5 Kohtla veetrassi renoveerimine Järve asulas 10 000 eurot omavahendite arvelt

7.6 Toila kooli välisvalgustuse ((hoov, torn, postament) renoveerimine 10 000 eurot valla kinnisvara

müügi rahadest

7.7 Voka Lasteaia veesüsteemi remont ja elektri tehniline dokumentatsioon 9 702 eurot

omavahenditest

7.8 Kohtla-Nõmme skatepargi rajamine omaosalus 2 932 eurot

Koostas pearaamatupidaja Silja Vask

*Toila valla 2018. aasta eelarve seletuskiri on täies mahus loetav Toilavalla kodulehel.

Saame tuttavaks!

Toila

 abivallavanem

 KERDA EIERT

1. Kes Sa oled ja kust tuled?

Ma ise usun, et olen Ida-Viru suur austaja ja fänn. Ida-Viru teemad lähevad mulle korda ja elan seetõttu meie maakonnale kaasa, püüdes ise sellesse ka oma tööga panustada.

2. Öeldakse, et me kõik tuleme lapsepõlvest. Kus möödus Sinu lapsepõlv ja mida Sa sealt kaasa oled saanud?

Minu lapsepõlv on möödunud Ida-Virus, enamasti Jõhvis. Mul on oma lapsepõlvest ainult positiivsed mälestused ning kuidagi hea ja mõnus tunne tuleb kui sellele mõtlen. Olen saanud sealt kaasa teadmise, et perekond on oluline ning nad on alati olemas kui neid vajan. Selline kindlustunne ja teadmine, et sul on olemas inimesed, kellele toetuda ja kelle abile saad loota, on äärmiselt hea ja julgustav. Kaasa on mulle antud tarkused, et kunagi ei tohi alla anda ning kunagi ei ole miski nii halvasti, et seda parandada ei saaks.

3. Kelleks tahtsid lapsepõlves saada?

Neid unistusi ja soove on lapsepõlves olnud mitmeid. Kindlasti oli seal unistus saada õpetajaks ning unistus saada lauljaks. Lauljakarjäär tundus ilus mõte, kuid reaalsuses oli minu esinemishirm sellest soovist vist ühel hetkel oluliselt suurem.

4. Kus oled õppinud? Miks valisid just selle eriala?

Olen õppinud Tallinna Ülikoolis andragoogika erialal ning hetkel teen viimaseid pingutusi magistriõpingutes Tallinna Ülikooli hariduse juhtimise erialal. Andragoogika eriala valik oli küllaltki juhuslik ning kindlasti ei saa öelda, et see oli minu kindel teadlik valik. Mulle tundub, et 12. klassi lõpetades noored tihti ei teagi veel, mida nad täpselt teha tahaksid, mis neid huvitab ning mis nende silmad särama paneks. Ma usun, et selles teadmatuses ei ole midagi halba, kõik tuleb omal ajal. Õnneks andragoogika eriala sobis mulle ning avardas silmaringi ja tekitas suuremat huvi haridusvaldkonna vastu. Haridusvaldkond pakub mulle siiani väga huvi ning seetõttu oli antud hariduse juhtimise eriala minu kindel valik.

5. Kus Sa oled varem töötanud?

Minu varasemad töökogemused on olnud kõik seotud haridusvaldkonnaga (kui jätta välja minu esimesed töökohad suvevaheaegadel isa fotofirmas „Perefoto” ning rohelises kaubamajas parfümeeriaosakonnas). Andragoogika õpingute kõrvalt läksin viimasel kursusel tööle Tallinna avaliku halduse arengukeskuse koolitusfirmasse koolitusjuhiks, see oli väga heaks stardikohaks mu edasisele tööelule. Seejärel otsustasin Ida-Virumaale tagasi tulla ning töötasin TÜ Narva Kolledzis projektijuhi ja koolitusspetsialistina – TÜ narva kolledz andis väga tugeva põhja projektidega töötamisel, oluliseks eeskujuks ja innustajaks oli sellel hetkel kolledzi juht Katri Raik. Rõõm ja põnev võimalus oli seejärel töötada alles avatud Jõhvi Gümnaasiumis ning veidi üle aasta õnnestus töötada Ida-Viru maavalitsuses, kust mul on ainult väga head mälestused.

6. Kui valmis oled muutusteks – uuteks kohtadeks, uuteks inimesteks?

Mulle meeldivad inimesed ja mulle väga meeldib inimestega suhelda ja nende lugusid kuulata. Igal inimesel on oma lugu ning uute inimestega kohtudes on põnev neid kuulda. Muutuste osas olen ma pigem kartlik, kuid annan endale aru, et igasugused muutused on elus vajalikud. Mugavustsoon ja rutiin on pigem need, mida peaksime kartma.

7. Mis on Sinu jaoks elus tähtis?

See on väga suur küsimus. Minu jaoks on elus tähtis osata tunda rõõmu igast inimesest, asjast ja tegevusest. On tähtis, et ma suudaksin toetada ja kasvatada oma lapsi, et nendest kasvaksid head ja oma eluga hakkama saavad inimesed. Tähtis, et ma ei võtaks midagi iseenesestmõistetavalt.

8. Mis teeb tuju heaks?

Muusikal on väga suur tervendav jõud ning teeb tuju heaks. Hea tuju ja enesetunde garanteerib alati ka värske õhk ja loodus. Muidugi ka lastega koosoldud aeg.

9. Hobid? Meelistegevus vabal ajal? Kuidas Sa puhkad?

Hetkel on see küll väga keeruline küsimus, kuna igal vabal hetkel/ õhtul olen ma seotud oma magistritööga ja kooli õpingutega. Kuna töö, kodu, kool võtavad hetkel oma aja, siis hobidega tegelemine on jäänud väga tahaplaanile. Mulle väga meeldib käia matkaradadel ning see võiks olla küll üks hea võimalus puhkamiseks. Kindlasti võiks aga neid käimisi sinna rohkem ette võtta.

10. Mida hindad inimestes? Elus üldse?

Ma pean oluliseks inimestes positiivset suhtumist, huumorit ja ettevõtlikkust. Kui need omadused on olemas, siis saavad kõik asjad ka lahendatud. Elus ma hindan väga oma perekonda ja sõpru. Mulle väga meeldib viie palliga zongleerimise näide – kõik pallid (töö, perekond, tervis, sõbrad, hing) peavad kogu aeg õhus olema. Töö pall on aga kummist, kui see maha pillata, põrkab ta tagasi üles. Teised pallid (perekond, tervis, sõbrad ja hind) on klaasist. Kui nad maha kukuvad on nad rikutud või katki. Ma usun, et elus nii ongi.

11. Kuidas Sa Toilasse abivallavanemaks sattusid? Milliste valdkondadega Sa tegeled?

Toilasse sattusin endalegi üllatusena. Olin plaaninud peale Maavalitsuse lõppu jääda sügiseni koju ja tegeleda oma magistritööga ning teha lisaks erinevaid projektidega seotud tegevusi. Eve East kutsus mind Toilasse abivallavanemaks. Olen talle selle suure võimaluse eest väga tänulik. Minu valdkonda kuuluvad sotsiaal, haridus, sport ja kultuur.

12. Millised on muljed peale esimesi töökuid?

Esimesed töökuud on olnud väga töökad ja toimekad. On olnud väga põnev ja väljakutseid täis aeg. Palju uut infot, uusi inimesi ning uusi võimalusi. Muljed on positiivsed.

13. Millised on suuremad väljakutsed, olulisemad tegevused, millega uus Toila vald peab hakkama saama?

Mulle tundub, et olulisemaks ja ühtlasi ka suurimaks völjakutseks on saada ühtne Toila vald. Ühtne vald, kus kõik selle liikmed tunneksid ennast mugavalt, hästi ning inimestel oleks teadmine, et nende arvamusega arvestatakse. Me peame jõudma sinna, kus me teeme omavahel koostööd, me arutleme ja otsime ühiselt lahendusi.

14. Kui saaksid esitada kolm soovi kuldkalakesele, siis mis need oleks?

Olen kuldkalakese soovide täitmise osas veidi skeptiline, kuna kõik liiga kergelt tulnud asjad kipuvad olema kuidagi mingisuguse konksuga. Kui jätta kõrvale minu skeptilisus, siis soovin, et Toila vallas oleks vähem negatiivsust ning rohkem diskussioone, koostööd ja algatusi. Soovin kõikidele ilusat päikeselist kevadet ning rohkem aega oma lähedastega värskes õhus viibimiseks. Üks soov ka mulle endale, et mu magistritöö saaks mai alguses kaitstud.

Aitäh! 

Küsis Lea Rand

Toila valla noorte oma volikogu

Tuleb välja, et juba möödunud aasta novembrist on Toila valla noored koos käinud ja vaikselt oma volikogu plaane pidanud. Kui kaugel sellega asjad on ja millal esimene noortevolikogu istung toimub, seda uurisin Voka Avatud Noortekeskuse noorsootöötaja Elisabeth Purga käest.

„Jah, alates novembrist 2017 tegutseb uues Toila vallas noorte aktiivgrupp, mida hetkel ise küll omavahel juba noortevolikoguks kutsume, aga ametlikult me selle vormistamiseni pole jõudnud.

Kohaliku omavalitsuse noortevolikogu on valla- või linnavolikogu juures tegutsev nõuandev kogu, mille liikmed on noored. Noortevolikogu eesmärk on analüüsida valla või linna pädevusse kuuluvaid noorteküsimusi ning teha nende kohta ettepanekuid valla- või linnavolikogule ja -valitsusele. 

Noortevolikogu liikmeks võivad olla noored vanuses 12–26, kelle elukoht on registreeritud või õpib konkreetse omavalitsuse haldusüksuse territooriumil. Noortevolikogusse saavad kuuluda nii õpilasesinduste ja noorteühingute esindajad kui ka organiseerumata noored (noored, kes ei kuulu noorteorganisatsiooni või -gruppi). Noortevolikogu liikmete valimisel peab lähtuma demokraatlikkuse põhimõtetest. 

Noortevolikogu tagab noortele võimaluse rääkida kaasa otsuste tegemisel, mis puudutavad noorte elu; omada võrdseid võimalusi täiskasvanutega; saada heaks kodanikuks; aktiivsemalt osaleda ühiskonnas ja ühiskondlikus elus ja tutvuda demokraatia põhimõtetega. Kindlasti aitab noorena noortevolikogus kaasa löömine tugevdada sidet kodukohaga ning selle tõttu, et oled saanud kunagi oma kodukoha heaolusse panustada, on ka sinna jäämine või kunagi tagasi pöördumine tõenäolisem. 

Esimese suurema üritusena on meie valla (loodaval) noortevolikogul plaanis korraldada “noored ja otsustajad” stiilis kohtumine – 11. mail on kõigil Toila valla noortel võimalus koguneda Voka rahvamajja, et seal koos otsustajatega arutada noori puudutavate teemade üle. 

Kavas on kolm paneeldiskussiooni, mille teemad on meie valla noored ise eelnevalt välja käinud küsitluses, mille noortevolikogu läbi viis. Nendeks teemadeks on - haridus, vabaaja veetmise võimalused ning noorte hääl uues vallas. Igas paneelis osalevad oma ala spetsialistid ning noorte esindajad, peale paneeli lõppu on võimalus kõigil saalis viibijatel küsimusi esitada. Selline sündmus on parim võimalus noortele kaasa rääkimiseks ning kindlasti saab sellel üritusel vastuse nii mõnigi küsimus, mis noortel hetkel peas kummitab."

Nii et kohtumiseni juba 11. mail kell 10.00 Voka Rahvamajas.

Lea Rand

Mida mehed tegelikult tahavad?

11.mai 2018 kell 19.00, Kohtla-Nõmme Rahvamaja (Kooli 9, Kohtla-Nõmme)

Vestlusõhtu „MIDA MEHED TEGELIKULT TAHAVAD“ 
Vanusepiirang 18+

Kolm karismaatilist meest, JESPER PARVE, MARGUS VAHER ja EERO SPRIIT, räägivad otse ja ausalt, mida mehed tegelikult tahavad. Läbi huumori ja eluliste näidete avavad nad enda nägemuse meeste väest ja sellest, milles peitub nende meelest sügava naiselikkuse essents. Mis on see, mis muudab naise iga mehe jaoks täiesti vastupandamatuks? Avameelselt lahatakse ka paarisuhte erinevaid aspekte alates arhetüüpidest kuni piinlike seksi ja deitimislugudeni välja.
Olete lahkelt palutud sõna sekka ütlema! Muidugi on mõttevahetuses osalemine rangelt vabatahtlik. Kusjuures kõik jääb nende seinte vahele. Me ei salvesta ega lindista.

Pileti hind 15 EUR

Piletid müügil alates 9.04.18
Kohtla-Nõmme Rahvamajas E-R kell 11.00-20.00
Kohtla-Nõmme Omniva postipunktis

Arveldamine sularahas, kohtade arv on piiratud.

Alburahva teatri etendused Kohtla-Nõmmel ja Toilas

Kevadkirbukas Voka Rahvamajas

Emadepäevakontsert Voka Rahvamajas

Kirderanniku koor tervitab kevadet Voka Rahvamajas

Jüriööjooks

Tervisepäev Toila valla väärikatele

Suure Kuldtukatiga kool

Kohtla-Nõmmel on haridust antud juba 230 aastat. Väikeses, kuid väärikas koolis on iga inimene oodatud. Meie kooli iseloomustavad sõnad soojus, sõbralikkus, rahulikkus ja innovaatilisus. Kool tähistab oma juubelit 5. mail 2018.a.

Esmakordselt on mainitud Jõhvi kihelkonna külakoole pastor P. Koch`i aruandes konsistooriumile 31. detsembril 1788. aastal. Nende seas oli ka Kohtla kooli nimi.

Samuti leidub kirikumeetrikas üksikuid koolmeistrite nimesid varasemast perioodist, mis lubavad oletada koolidegi olemasolu. Näiteks kinnitab Jõhvi koguduse meetrikaraamat, et juunis 1783. aastal suri Kohtla koolmeister Jüri. Tema asemele astus Mihkel, kes olevat õpetanud Kohtla koolis veel 19. sajandi algulgi. Kooli mainimist enne 1788.aastat pole õnnestunud leida.

Suulise pärimuse järgi olevat rajatud esimene kool mõisa juurde ja mõisakoolina. Õpetajaks olevat olnud mõisakirjutaja ning puusepp.

Üksikasjalikumad andmed kooli kohta on 1911. aasta Ülevenemaalise koolide loenduse aruandes, milles selgub, et kool asub 1878. aastal ehitatud majas. Koolis oli 3 klassi, kus õppis 58 õpilast ühe õpetaja käe all. Kuni 1918. aastani pidas kooli üleval krahv Stackelberg. Tolleaegne koolimaja kujutas endast õlgkatusega palkmaja.

Alates 1919. aastast läks kool valla ülalpidamisele, kool muutus 4-klassiliseks ja õpilaste arv kõikus 70-90 piires. 1929. aastal avati koolis V klass ja alates 1930. aastast töötas kool 6. klassilisena. Koolis oli au sees sportimine ja koorilaul, osaleti mitmete huvialaringide töös. Kuna lapsi tuli aasta-aastalt üha rohkem juurde, jäi vana maja kitsaks ning koolijuhataja otsis võimalusi kooli laiendamiseks. Seepärast koliti 1932 .aastal mõisa härrastemajja. Koolikohustuse alla kuulusid kõik 8-15aastased lapsed.

Kahjuks hävisid sõjatules mõlemad koolihooned, nii see, mis asus Vanakülas kui ka Kohtla härrastemajas. Kahel järgneval aastal tuli õppetööd jätkata Vanaküla pritsimajas kuni 1943. aastani, mil koliti barakktüüpi hoonesse, kus töötati 17 aastat. Vahepeal oli kool muutunud 7-klassiliseks ning lisandus veel vene osa. 

Alles 1960. aastal valmis uus ajakohane koolimaja ning kool nimetati ümber Kohtla-Järve 8. 8-kl. kooliks.

Samas majas töötab kool tänaseni. 1992. aastast on kool 9-klassiline ning kandis Kohtla Põhikooli nime. Alates 2013 aastast kannab kool Kohtla-Nõmme Kooli nime, kus toimetab nii lasteaed kui ka kool ühise nime all.

Kohtla-Nõmme Kool on kahesaja vanema Eesti kooli hulgas ja kuulub selliseid koole ühendavasse Forseliuse Seltsi. 2003. aastal autasustati kooli seltsi kõrgeima autasu „Suure Kuldtukatiga“.

Kohtla-Nõmme Koolis õpib praegusel hetkel 81 õpilast, lasteaias käib 45 last. Meie kooli jaoks on väga oluline õppetöö kvaliteet, individuaalne lähenemine, õpilaste vabaaja sisustamine neid huvitavate tegevustega. Kohtla-Nõmme Kool on väike ja armas, kus kõik tunnevad ja abistavad üksteist. Koolis on meil 14 huviringi, siia mahuvad ka lasteaialastele mõeldud huviringid. Meie õpilased saavad osa võtta tantsuringist, mudilaskoorist, ansamblist, poiste tehnoloogia- ja robootikaringist, spordiringist, kunstiringist, arvutiringist. Lasteaialapsed käivad rütmikas ja liikumisringis. Igal õppeaastal toimub neljandatele klassidele jalgrattakoolitus. Traditsiooniliselt kuuluvad meie kooli õpilased Elo Kohtla rühma. Sellel õppeaastal on rühmas 40 last. Algklasside lastel on peale kooli võimalik olla pikapäevarühmas.

Väga oluline on õppetöö kvaliteet. Meie tasemetööd ja põhikooli eksamitulemused on igal aastal üle Eesti keskmise. Seda kõike saab teha pädevate ja oma tööd armastavate õpetajatega.

Üheks kooli eesmärgiks on pidev õpitingimuste parendamine, sellele aitab kaasa kooli mitmekesine materiaalne baas, remonditud ruumid.

Me loodame ja usume, et meilt tuule tiibadesse saanud õpilased tunnetavad kooli toetust ka siis, kui elutee on neid kodukohast kaugemale viinud.

Moonika Mägipõld
Kohtla-Nõmme Kooli direktor

Kohtla-Nõmme Kool kutsub sünnipäevale

Kohtla-Nõmme Kool kutsub 

vilistlasi, 

endisi ja praeguseid õpetajaid ja

 koolitöötajaid

kooli 230. aastapäevale ja 

vilistlasõhtule 5. mail 2018.a.

KAVA:

14.00 - jalgpallimatš

15.30 - registreerimine

17.00 - kontsert-aktus

19.00 - vaba aeg

21.00 - ansambel "Regatt"

03.00 - suletakse koolimaja uksed

Osamaks 10 eurot tasuda hiljemalt 3. maiks 2018.a. Toila Vallavalitsus

a/a EE912200221019963438 (selgituses märkida nimi ja kooli aastapäev).

Osamaks toimumise päeval 15 eurot, mis tasutakse kohapeal SULARAHAS.

Kohapeal on fotograaf, fotod valmivad kohe. (arveldamine sularahas).

Toila Gümnaasiumis liitus karu Feisbukiga

Toila Gümnaasiumi 2.-4. klasside õpilased osalesid emakeepäeva eel 9. märtsil lugemisööl koolimajas. Kui Jõhvi Raamatukogu juhataja Reet Kaldur uute lasteraamatutega õhtu avas, ei jäänud keegi nukralt nurka istuma. Etteloetud katkendid kutsusid väikseid lugejaid hiljem raamatutega tutvuma ja neid ka lugemiseks laenutama. Näiteks Markus Saksatamme naljajuttude raamatust saime teada, kuidas karu kõik metsaloomad tüütust helistamisest päästis ja nad Feisbukiga liitis.

Näitlemisvoorus ei olnud vaja pikki tekste pähe õppida, sest esinemise žanr oli pantomiim. Kolm karu ja Jussikese seitse sõpra said kiiresti esinemisküpseks. Jussikese raamatuviktoriinis sai kõige rohkem punkte väike Siim Otto.

Enne magamaminekut läks veel põnevamaks, sest siis sai igaüks tutvustada oma lemmikraamatut. Lapsed loevad oma lemmikuid arvutist, lugerist, aga kõige armsamaks jääb raamat, mida saab ikka jälle kätte võtta ja lehitseda.

Hommikune ärkamine ei olnud üldse raske, sest pannkoogid moosiga olid köögis juba valmis. Õpetajad teavad, kuidas natuke uniseid lapsi äratama peab! Mängu- ja juturing võttis lugemisöö kokku ja juba olid vanemad ka kohal!

Järgmisel aastal samal ajal toimub raamatutegelaste karneval. Kohtumiseni!

Toila Gümnaasiumi

huvijuht

Maire Aul

Toila gümnaasiumi kuuendikud hoolivad

Toila Gümnaasiumi 6A ja 6B klassi õpilased osalesid septembrist veebruarini SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo projektis “Hooliv klass”.

Kui paljud klassid kandideerivad “Hooliva klassi” projekti kriisiolukorras, siis meil oli olukord parem – meie kandideerisime selleks, et kriise ennetada.

Meil on praegu kaks väikest klassi, kes kumbki on tuttavad juba lasteaiast, üks Vokast ja teine Toilast. Koosõppimise kogemus on õpilastel olemas 4. klassist. Siis tuli ette omavahelist kiusamist, narrimist ja teineteisele halvasti ütlemist. Õnneks leidsid need kõik siiski rahumeelse lahenduse taas kaheks klassiks jagamise näol.

Oleme klassijuhatajatena püüdnud oma õpilasi suunata nii, et klasside põnevamad tegevused oleksid ikkagi koos: klassiõhtud, ekskursioonid, matkad, õppekäigud. Need tegevused on lapsi liitnud – meelepäraste asjadega on hoolimist parem harjutada. Meil on palju sõpruskondi, mis on nö klassideülesed, ehk seotud põhiliselt nende hobidega ja seal probleeme peaaegu ei esine – organiseeritakse ühiseid tegevusi ja arvestatakse teineteisega, käiakse sünnipäevadel, kedagi ei jäeta päris kõrvale.

Projekti käigus oli kuuendikel võimalus osaleda kahepäevases Hoolivuse laagris Kloogarannal. Uues keskkonnas said lapsed palju uusi teadmisi abistamise ja hoolimise kohta. Koolitajad on kohtunud õpilastega ka koolis. Ka õpetajatest tugimeeskonnale jagati õpetussõnu kohapeal.

Projekti alguses ja lõpus tuli õpilastel ja õpetajatel kaardistada “Heaolu märklaud”, mis andis ülevaate hetkeseisust.

Kas me saime nende kuudega palju paremaks? Kokkuvõtted märklaudadelt näitavad väikest liikumist paremuse poole. Kahjuks pole “hoolimine” matemaatika, mida saab õppida konkreetsete valemite järgi, siin saab kasu olla ikka vahvast, targast eeskujust, rõõmsast laagrist, ühistest tegevustest.

Tegutseme koolis klasse juhendades ja õpetades ikka nii, et kaaslastest hoolimine saaks elustiiliks. Meid aitavad ka lapsevanemad, kes annavad kodust noortele hoo sisse ja osalevad ise samuti üritustel.

Lõpetuseks passib vanasõna “Mida külvad, seda lõikad!”

Laste poolt koostatud leiunurk.

Kaotatud:

Natuke norimist. Ausal leidjal mitte tagastada!

Kübeke kiusamist – vist unustasime kuskile maha!

Tundides lollitamine – loobusime vabatahtlikult ja tagasi ei soovi!

Leitud:

Kaaslastest hoolimine – soovijatele jagame tasuta.

Üksteise toetamine – lahkelt jagamiseks!

Kaaslaste tunnustamine – kiidame ja ei ole kiitustega kitsid!

Klassijuhatajad Maire Aul ja Marge Rõõmus