Suure Kuldtukatiga kool

Kohtla-Nõmmel on haridust antud juba 230 aastat. Väikeses, kuid väärikas koolis on iga inimene oodatud. Meie kooli iseloomustavad sõnad soojus, sõbralikkus, rahulikkus ja innovaatilisus. Kool tähistab oma juubelit 5. mail 2018.a.

Esmakordselt on mainitud Jõhvi kihelkonna külakoole pastor P. Koch`i aruandes konsistooriumile 31. detsembril 1788. aastal. Nende seas oli ka Kohtla kooli nimi.

Samuti leidub kirikumeetrikas üksikuid koolmeistrite nimesid varasemast perioodist, mis lubavad oletada koolidegi olemasolu. Näiteks kinnitab Jõhvi koguduse meetrikaraamat, et juunis 1783. aastal suri Kohtla koolmeister Jüri. Tema asemele astus Mihkel, kes olevat õpetanud Kohtla koolis veel 19. sajandi algulgi. Kooli mainimist enne 1788.aastat pole õnnestunud leida.

Suulise pärimuse järgi olevat rajatud esimene kool mõisa juurde ja mõisakoolina. Õpetajaks olevat olnud mõisakirjutaja ning puusepp.

Üksikasjalikumad andmed kooli kohta on 1911. aasta Ülevenemaalise koolide loenduse aruandes, milles selgub, et kool asub 1878. aastal ehitatud majas. Koolis oli 3 klassi, kus õppis 58 õpilast ühe õpetaja käe all. Kuni 1918. aastani pidas kooli üleval krahv Stackelberg. Tolleaegne koolimaja kujutas endast õlgkatusega palkmaja.

Alates 1919. aastast läks kool valla ülalpidamisele, kool muutus 4-klassiliseks ja õpilaste arv kõikus 70-90 piires. 1929. aastal avati koolis V klass ja alates 1930. aastast töötas kool 6. klassilisena. Koolis oli au sees sportimine ja koorilaul, osaleti mitmete huvialaringide töös. Kuna lapsi tuli aasta-aastalt üha rohkem juurde, jäi vana maja kitsaks ning koolijuhataja otsis võimalusi kooli laiendamiseks. Seepärast koliti 1932 .aastal mõisa härrastemajja. Koolikohustuse alla kuulusid kõik 8-15aastased lapsed.

Kahjuks hävisid sõjatules mõlemad koolihooned, nii see, mis asus Vanakülas kui ka Kohtla härrastemajas. Kahel järgneval aastal tuli õppetööd jätkata Vanaküla pritsimajas kuni 1943. aastani, mil koliti barakktüüpi hoonesse, kus töötati 17 aastat. Vahepeal oli kool muutunud 7-klassiliseks ning lisandus veel vene osa. 

Alles 1960. aastal valmis uus ajakohane koolimaja ning kool nimetati ümber Kohtla-Järve 8. 8-kl. kooliks.

Samas majas töötab kool tänaseni. 1992. aastast on kool 9-klassiline ning kandis Kohtla Põhikooli nime. Alates 2013 aastast kannab kool Kohtla-Nõmme Kooli nime, kus toimetab nii lasteaed kui ka kool ühise nime all.

Kohtla-Nõmme Kool on kahesaja vanema Eesti kooli hulgas ja kuulub selliseid koole ühendavasse Forseliuse Seltsi. 2003. aastal autasustati kooli seltsi kõrgeima autasu „Suure Kuldtukatiga“.

Kohtla-Nõmme Koolis õpib praegusel hetkel 81 õpilast, lasteaias käib 45 last. Meie kooli jaoks on väga oluline õppetöö kvaliteet, individuaalne lähenemine, õpilaste vabaaja sisustamine neid huvitavate tegevustega. Kohtla-Nõmme Kool on väike ja armas, kus kõik tunnevad ja abistavad üksteist. Koolis on meil 14 huviringi, siia mahuvad ka lasteaialastele mõeldud huviringid. Meie õpilased saavad osa võtta tantsuringist, mudilaskoorist, ansamblist, poiste tehnoloogia- ja robootikaringist, spordiringist, kunstiringist, arvutiringist. Lasteaialapsed käivad rütmikas ja liikumisringis. Igal õppeaastal toimub neljandatele klassidele jalgrattakoolitus. Traditsiooniliselt kuuluvad meie kooli õpilased Elo Kohtla rühma. Sellel õppeaastal on rühmas 40 last. Algklasside lastel on peale kooli võimalik olla pikapäevarühmas.

Väga oluline on õppetöö kvaliteet. Meie tasemetööd ja põhikooli eksamitulemused on igal aastal üle Eesti keskmise. Seda kõike saab teha pädevate ja oma tööd armastavate õpetajatega.

Üheks kooli eesmärgiks on pidev õpitingimuste parendamine, sellele aitab kaasa kooli mitmekesine materiaalne baas, remonditud ruumid.

Me loodame ja usume, et meilt tuule tiibadesse saanud õpilased tunnetavad kooli toetust ka siis, kui elutee on neid kodukohast kaugemale viinud.

Moonika Mägipõld
Kohtla-Nõmme Kooli direktor