August

 

August puges aiast läbi
otse meie koduaeda,
leidis suvekuuma käbi
ja läks rõõmsalt ümbrust kaema.
Aiaposti otsas istus
väsind juuli, pruun kui suvi,
juustes küpseid kõrsi kiskus,
silmist suvevihma tuli.

August haaras kõike kokku,

mida juuli küpsetanud.
Köitis vihku, vedas keldri
tegi nii, kuis õpetatud.

/.../

Jah, tõesti-tõesti, meie viimasest kohtumisest siin leheveergudel on juba pea kaks kuud mööda läinud. Ootamatult kuum ja põuane juuli on teatepulga augustile üle andnud ja loodus sätib ennast suve lõpu poole.

Tundub, et suvel on sel aastal kuidagi kiire olnud. Kui tavaliselt hakkan ma õhtuseid ritsikate ühendkoore kusagil juuli lõpus tähele panema, siis tänavu tabasin juba juuli alguses ühel õhtul, et ongi see aeg käes. Loodus näitab üha rohkem sügise märke – pihlakate põsed juba õhetavad, sügislilled näitavad õisi ja kohati on puude lehedki kollaseks läinud. Küllap on oma osa selles pikalt püsinud kuumusel ja põual.

Need, kes puhkuselainel ja rannailmasid nautinud, tundsid sellest kindlasti ainult rõõmu, aga aiapidajal ja põllumehel on murekorts kulmul.

Kiire on olnud ka kultuurisuvi meie vallas. Tore on tõdeda, et oma panuse kultuurisündmuste korraldamisesse on andnud ka need asutused ja eraisikud, kelle põhitegevus see ehk ei olegi – Posti Piknikulava Sakal, Toila Mereresto, Toila Pargi Kohvik, Kaevandusmuuseum on vaid mõned näited nendest. Küllap on kõik korraldatud sündmused leidnud ka tänuliku publiku.

Paraku tõi augustikuu uued piirangud ja kuidas me sügise edenedes oma elu korraldama hakkame, seda näitab lähiaeg.

Peaasi, et lapsed septembris ikka jälle kooli saavad. Usun, et distantsõppest on väsinud nii õpilased kui õpetajad.

Soovin kõigile sumedad augustikuud, laadige veel akusid, et terve ja rõõmsana sügisele vastu minna!

Lea Rand

 

Vallavolikogu teated

 22. juunil toimunud Toila Vallavolikogu istungil olid arutusel järgmised küsimused:

Toila valla 2021. aasta 1. lisaeelarve teine lugemine ja vastuvõtmine

Volikogu otsustas võtta vastu Toila valla 2021. aasta 1. lisaeelarve põhitegevuse tulud summas 157 800 eurot, põhitegevuse kulud summas 120 200 eurot, investeerimistegevus summas 37 600 eurot.

Lisaeelarve algatamise aluseks on riigieelarvest lisavahendite eraldamine valdadele ja täiendavate sihtotstarbeliste toetuste lisamine eelarvesse. Toila valla 2021.aasta 1. lisaeelarve on koostatud seoses kulude muutmise, kärpimise ja ümberpaigutamise vajadusega ning Covid-19 mõjudest ja lepingute lõppemisest tingitud tulude vähendamisega. Lisaeelarves suurendatakse sihtfinantseerimiseks saadud toetusi ning täpsustatakse investeeringuid Sihtotstarbelisi toetusi kokku 192 587 eurot suunatakse Toila lasteaiale, Kohtla-Nõmme Koolile, Toila Gümnaasiumile, Toila Spordi- ja Kultuurikeskusele, Toila sadamale ning sotsiaalvaldkonda – eluasemeteenused sotsiaalsetele riskirühmadele projektide elluviimiseks.

Lisaeelarvesse on planeeritud alljärgnevad investeeringud:

188 800 eurot

Üldmajanduslikud arendusprojektid 155 000 eurot (planeeritud haridusasutustele 141 000 eurot ja 14 000 eurot omafinantseerimisteks)

Vallateed 12 000 eurot (planeeritud Jaama tänava täiendavate tööde omaosaluseks)

Kaasava eelarve inventari soetamine 10 000 eurot (Toila randa pingid ja kiiged)

Turism 9 500 eurot (Päite vaateplatvormi projekteerimine)

Toila Valla Spordi- ja Kultuurikeskus 6 000 eurot (Kohtla-Nõmme Rahvamaja tuletõkkeuksed)

Toila sadam 5 550 eurot (Rahandusministeeriumi toetus aiapiirded)

Toila Gümnaasium 5 230 eurot (ventilatsioonitööd)

Jäätmemajandus - 8 480 eurot (investeeringute arvelt suunatud jäätmemajade soetamiseks majanduskuludesse Pühajõe, Uikala ja Peeri)

Turism (Valaste joa parkla korrastamine) - 6 000 eurot hanke odavnemine

Toila valla 2020. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande kinnitamine

Volikogu otsustas kinnitada Toila valla 2020. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande.

Volikogu liikmete arvu määramine, valimisringkonna moodustamine ning mandaatide arvu määramine

Volikogu otsustas

1. Määrata Toila Vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvuks 17.

2. Moodustada Toila Vallavolikogu valimisteks üks valimisringkond numbriga 1, mille piiriks on Toila valla piirid.

3. Määrata valimisringkonna nr 1 mandaatide arvuks 17.

Toila valla valimiskomisjoni moodustamine

Volikogu otsustas:

1. Moodustada Toila valla valimiskomisjon 5-liikmelisena.

2. Toila valla valimiskomisjoni esimees on vallasekretär.

3. Nimetada Toila valla valimiskomisjoni liikmeteks: Marina Sorgus, Tiina Albi, Anneli Tint

ja Mehis Luus.

4. Nimetada Toila valla valimiskomisjoni asendusliikmeteks Ly-Ene Onton, Maarika Tarum.

Tähelepanu KOV valimistel kandideerijad!

 

👉Toila valla lehel on traditsiooniks saanud, et valimiste eel saavad võrdsetel alustel leheruumi kõik valimistel kandideerivad erakonnad, valimisliidud ja üksikkandideerijad. Nii ka tänavu.

Oktoobrikuu Toila valla lehte on võimalik broneerida pinda 1/2 lk ehk 5000-6000 tähemärki (ainult tekst). Kes soovib ka fotosid lisada, nendel jääb tekstiosa väiksemaks.

Info ja materjalid palun saata e-posti aadressile lea.rand65@gmail.com hiljemalt 25. septembriks.

Täiendav info tel 53428705 Lea Rand

KOV VALIMISED 17. OKTOOBRIL 2021

 

Toila Vallvolikogu 22.06.2021.a. otsusega nr 116 moodustati Toila valla valimiskomisjon

esimees: Jana Kangur

liikmed: Marina Sorgus, Tiina Albi, Anneli Tint, Mehis Luus
asendusliikmed - Ly-Ene Onton, Maarika Tarum

Valimiskomisjoni asukoht on Pikk 13a Toila alevik Toila vald
Kontakt: esimees 33 69 965
e-post : jana.kangur@toila.ee

Valimiste periood koondub ühte nädalasse.

Esmaspäevast laupäevani saab hääletada nii pabersedeliga jaoskonnas kui ka elektrooniliselt.

Pühapäevasel valimispäeval toimub ainult pabersedeliga hääletamine.

Uuendusena saab valija pühapäeval jaoskonnas pabersedeliga hääletades oma e-hääle veel ära muuta.

Esmaspäevast kuni neljapäevani on igas vallas ja linnas avatud vähemalt üks valimisjaoskond, kus saab hääletada väljaspool oma elukohajärgset valimisringkonda.

Reedel, laupäeval ja pühapäeval saab hääletada ainult oma elukohajärgses valimisringkonnas.

Kodus hääletamine toimub valimisnädala reedest pühapäevani. Taotlust selleks saab esitada telefoni teel reedel ja laupäeval kell 12-20 ning pühapäeval kell 9-14. 

Kohalikel valimistel ei ole valija enam seotud oma kodule lähima valimisjaoskonna hääletamisruumiga. Valimispäeval saab valija hääletada ükskõik millises oma elukohajärgses valimisringkonna hääletamisruumis. Selle võimaluse tagab elektrooniline valijate nimekiri, mis asendab seni jaoskondades kasutusel olnud pabernimekirjad.

Valimisjaoskonna hääletamisruumis kontrollitakse elektroonilisest valijate nimekirjast isikut tõendava dokumendi alusel valija hääleõigust. Hääletamissedeli saamisel annab valija allkirja allkirjalehele.

E 11.10	T 12.10	K 13.10	N 14.10	R 15.10	L 16.10	P 17.10.2021
EELHÄÄLETAMINE						VALIMISPÄEV
* Keskuste jaoskondades hääletamine 12.00 – 20.00				Kõikides jaoskondades hääletamine 12.00 – 20.00		Kõikides jaoskondades hääletamine 9.00 – 20.00
Elektrooniline hääletamine E 9.00 … … L 20.00
Asukohas hääletamine 9.00 – 20.00				Kodus hääletamine 9.00 – 20.00

* 11.-14. oktoobril toimub hääletamine ainult Toila jaoskonnas.

Reedel, laupäeval ja pühapäeval saab hääletada ainult oma elukohajärgses valimisringkonnas.

Ringkonna hääletusruumide asukohad on kirjas valimiste teabelehel, veebilehel valimised.ee ja teavet saab ka valimiste infotelefonilt tel 631 6633.

JAOSKONNAS

1. Valija tuvastatakse isikut tõendava dokumendi (ID-kaart, pass, juhiluba) alusel.

2. Seejärel teeb jaoskonnatöötaja arvutis elektroonilisse valijate nimekirja märke valijale hääletamissedeli väljastamise kohta.

3. Valija saab hääletamissedeli kätte paberile antud allkirja vastu. Selleks on jaoskondades eraldi allkirjalehed.

4. Valija läheb valimiskabiini, kus kirjutab sedelile meelepärase kandidaadi numbri.

5. Enne kokkumurtud sedeli valimiskasti laskmist vajutab jaoskonnatöötaja selle välisküljele pitsatijäljendi.

VALIMISTE TEABELEHT

• Igale aadressile, kus elab kas või üks hääleõiguslik inimene, saadab siseministeerium hiljemalt oktoobri esimesel nädalal valimiste teabelehe. Kes on teinud eesti.ee-s vastava märke, saavad selle info e-kirjaga.

• Valimiste teabelehel on kirjas üldine info valimisõigusest ja märgitud kõigi hääletamisruumide asukohad vallas või linnas.

• Valimiste teabeleht asendab sellest aastast valijakaardi. Kumbki neist pole seotud valimisõigusega.

VALIMISÕIGUS

Kohalike omavalitsuste valimistel on hääletamisõigus vähemalt 16-aastasel valijal, kelle elukoha aadress on rahvastikuregistrisse kantud.

Lisaks Eesti kodanikele saavad kohalikel valimistel hääletada

• Eestis elavad muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud,

• Eestis püsivalt elavad välisriigi kodanikud,

• Eestis püsivalt elavad kodakondsuseta isikud.

POLIITILINE AGITATSIOON

• Sellest aastast on poliitiline välireklaam lubatud kogu valimisperioodi ajal.

• Poliitilist selgitustööd tohib teha ka valimispäeval.

• Vaid hääletamisruumis sees peab olema tagatud valimisrahu.

E-HÄÄLETAMINE

• E-hääletada saab arvutis, sisestades ID-kaardi ID-kaardi lugejasse või mobiil-ID abil.

• Turvaliseks ja sujuvaks e-hääletamiseks kontrolli eelnevalt oma ID-kaardi tarkvara, arvuti operatsioonisüsteemi ja viirusetõrjetarkvara uuendusi.

• NB! 30 minuti jooksul pärast hääletamist on võimalus oma e-hääle kohalejõudmist kontrollida nutiseadme (nutitelefon, tahvelarvuti) abil.

Laste ja noorte huviharidusest

 

Toila vald toetab Toila vallas elavate üldhariduskoolides õppivate 7-19 aastaste õpilaste huviharidust teise kohaliku omavalitsuse munitsipaal- ja/või erakoolis.

Kehtiva korra kohaselt toetatakse õpilase kahe õpilaskoha tegevuskulu maksumust munitsipaal- või erahuvikoolis vallavalitsuse poolt väljastatud garantiikirja alusel uutele õpilastele 2021/2022 õppeaastast.

Taotluse garantiikirja väljastamiseks peab lapsevanem esitama Toila Vallavalitsusele hiljemalt 30. septembriks.

Garantiikirja väljastamisel kontrollitakse lapse kuuluvust teise omavalitsuse huvikooli nimekirjades. Laps saab osaleda maksimaalselt kuni kahes teise omavalitsuse või erahuvikooli õppetöös. Kui õpilane soovib kasutada väljaspool valda rohkem kui kahte huvitegevusena pakutavat teenust, otsustab lapsevanem (või seaduslik esindaja), missuguse huvitegevuse tasu kompenseerimises osaleb vald. Kooli õppetasu maksab lapsevanem.

Makstava toetuse maksimaalne suurus on:

1) munitsipaalhuvikooli pidaja kirjalikult teatatud õppekoha tegevuskulu arvestuslik maksumus;

2) erahuvikooli puhul kuni 25 eurot kuus lapse kohta.

Vallaeelarvest ei toetata eelkooliealiste laste ja täiskasvanute huvihariduse omandamist.

TVL

Suvi KNKs

 

Kui imeline on see, et mõnikord toob elu kätte täpselt need võimalused, mida vajad... ilma, et ise teaksidki. Nii juhtus minugagi!

Sel aastal on Eestimaa suvi teinud meile erakordselt sooja pai, mis on loonud imehea keskkonna puhkamiseks. Seni, kui Kohtla-Nõmme Kooli kooliosa suvevaheaega naudib ja uueks õppeaastaks energiat ammutab, on meie lasteaiaosa valverühm majas sära hoidnud ning just see ongi andnud mulle võimaluse lasteaiatööd proovida.

Usun, et see on olnud edasiviiv kogemus. Olen saanud osa suvesoojusest lasteaiahoovis, veemängudest taasavastatud minibasseinis, kiikumistest ja kiigule hoo lükkamisest, jooksusammudest uuenduskuuri läbinud staadionil, pärastlõunasest õuepiknikust ning särasilmadest, mis iga uut ideed toetavad. 

Veelgi enam olen mõistnud, et kõrvaltvaatajana on ikka hea arvamust avaldada, õpetada ja nõu anda, kuid ise asja sees olles avaneb hoopis teine vaade, kasvab veelgi austus kolleegide vastu ning arenevad arusaam ja silmaring.

Isiklikult olen õnnelik selle võimaluse üle ja usun veelgi enam sellesse, et meie heledas lossis töötavad superkangelased. Kohtla-Nõmme Kooli üks eripäradest (ja ka tugevustest) on see, et meie majas on koos lasteaed ja põhikool – haridusvaldkonnad, mis on sarnased ja samas erinevad. Just seetõttu on võimalus lasteaiatöösse sügavam pilk heita kuldaväärt. 

Suvi (ja tegelikult ka kõik teised aastaajad) lasteaias on kahtlemata koostöö, kus igaühel on oma oluline osa. Aitäh, head lapsevanemad, mõistva suhtumise, avatud suhtluse ja vastutulelikkuse eest! Aitäh, imelised kolleegid, et olemas olete, toetate ja oma kogemustest õppida lasete! Aitäh, Birgit, et abikäe andsid, toeks oled ja meiega sära lood!

Kohtla-Nõmme Kooli kooliosa naaseb puhkustelt tasapisi alates 9. augustist ja lasteaiaosas alustavad traditsioonilised rühmad tööd 27. augustist. Seniks tunneme rõõmu päikesest, augustikuust ja suvesädelusest!

Fotod kollaažis: Birgit Müüdla

Kohtla-Nõmme Kooli direktor

Mariliis Oder

Toila ja Voka tänavavalgustuse taristu renoveerimine 2021-2022

 

Toila Vallavalitsus allkirjastas pärast hankemenetluse läbiviimist 20.07.2021 töövõtulepingu OÜ-ga Virtel Grupp, mille sisuks on Toila ja Voka aleviku tänavavalgustuse taristu renoveerimine. Lepingu, s.o. tööde teostamise perioodiks on 12 kuud (lõpp 20.07.2022) ning maht ca 950 000 eurot.

Projekti, mida toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (EL Ühtekuuluvusfond), käigus vahetatakse välja kogu olemasolev tänavavalgustus ning kõik õhukaablid viiakse maasse. Puit- ja betoonmastid asendatakse metallmastidega. Lõigud, mis on seni olnud hõredalt kaetud (nt Toilas Ranna tn), saavad tihendatud. Projekti tulemuseks on vähemalt 688 renoveeritud valgustuspunkti, vähendatud elektrienergia tarbimist tänavavalgustuses arvestuslikult 233,44 MWh aastas (⅔ kogumahust) ning seeläbi jäetud õhku paiskamata arvestuslikult 254.45 tCO2 ekv aastas. Paigaldatavateks valgusti tüüpideks on sõidutee valgusti puhul LUG URBINO ja pargivalgustite puhul LUG AVENIDA (huvilistel võimalus googeldada). Esimeste töödega alustatakse Voka alevikust, kui kompaktsemast asustusüksusest ning valgustatud saavad vastavalt projektile ka kõik kortermajade esised parkimisalad.

Lepinguga paralleelselt paigaldatakse kohtades, kus toimuvad kaevetööd või läbipuurimised, Enefit Connect poolt operaatorineutraalne kiire internetikaabel, millega on võimalik liituda alates 2022. aasta II poolest. Tulemuseks kiirem internetiühendus ning teiste piirkondade näitel erinevate operaatorite konkurentsis ka soodsamad paketihinnad. Kui Toilas toimub internetiseerimine tänavavalgustuse renoveerimisega samaaegselt, siis Enefit Connect on alustanud ka Vokas uue sidevõrgu planeerimist – hetkel on kuulutatud välja hange projekteerimiseks. Kohtla-Nõmmel rajati sarnane sidevõrk aasta-paar tagasi.

Tänavavalgustuse taristu renoveerimise operatiivinfo hakkab üleval olema Toila valla kodulehel https://toila.kovtp.ee/tanavavalgustus, kust on võimalik ka täpselt näha, kuhu ühe või teise kinnistu puhul valgustuspost planeeritud on. Projekti vallapoolseks kontaktisikuks on arendusnõunik Mehis Luus (mehis.luus@toila.ee) ning töövõtja esindaja Vaido Lahtmaa (vaido@virtel.ee).

Toila ja Voka tänavavalgustuse taristu renoveerimine on viimane investeering Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme valla ühinemisel moodustunud Toila valla ühinemislepingust. Kõik ülejäänud ühinemislepingus kirjeldatud investeeringud on tänaseks teostatud.

Mehis Luus

Toila valla arendusnõunik

Alustab koolitusprogramm „Imelised aastad”

 

Vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ koolitused on aidanud käitumisprobleemidega laste peresid paljudes riikides, tegu on teaduspõhise programmiga ning koolituste tulemuslikkus on tõestatud. Programmis omandatud praktilised oskused ja saadav tugi võimaldavad lapsevanematel tulla paremini toime laste kasvatamise väljakutsete ja stressiolukordadega.

„Imelised aastad“ koolituste põhiprogramm on mõeldud 2–8-aastaste laste vanematele, kes soovivad kas ennetada võimalikke laste käitumisprobleeme, tulla toime perekriisidega või kelle peres kasvavad esmaste käitumishäiretega lapsed.

Eelkooliealiste laste vanematele mõeldud põhiprogramm pöörab tähelepanu lapse püsivusele, õpiedukusele, piiride seadmisele, vägivallatule enesekehtestamisele, probleemilahendusoskustele ning nii sotsiaalsele kui emotsionaalsele juhendamisele. Õpetatakse reeglite, tunnustamise, rutiini ja stiimulite kasutamist.

Programmis osalenud vanemate lastel paranevad sotsiaalsed- ning probleemilahendusoskused, areneb väljendus- ja enesekehtestamisoskus, samuti paraneb õpiedukus. Pikas perspektiivis väheneb laste ja noorte agressiivne ning antisotsiaalne käitumine, sõltuvusainete tarvitamine ning koolist väljalangemine.

Septembris alustab Toila vallas tööd eestikeelne koolitusgrupp ja veebruaris 2022 venekeelne grupp.

Lapsevanematel, kes soovivad osaleda antud programmis, palume saata vastav kirjalik soov laste heaolu spetsialistile Eva Aleksandrina Stolbovale eva.aleksandrina@toila.ee.

Eestikeelsesse gruppi palume registreeruda hiljemalt 20. augustiks 2021, kuna kohtade arv on piiratud.

Programm koosneb 16 nädala jooksul kord nädalas (2–2,5 tundi) toimuvatest koolitustest ja personaalsest tööst lapsevanematega. Ühe grupiga töötavad kaks programmi grupijuhti.

„Imelised aastad“ põhiprogrammi pakutakse nii eesti kui ka vene keeles.

Rohkem infot https://tarkvanem.ee/koolitused/imelised-aastad/

Maarika Tarum

abivallavanem

Jah, ajaloos saab ka ise kohal olla!

 

Maailm on täis lugusid uhketest lossidest ja kuldsetest linnadest, mis on tänaseks jäädavalt kadunud. Maailmaimedest ja murrangulistest sündmustest saab lugeda raamatutest või vaadata piltidelt, kuid kas ajaloos saab ka ise olla kohal?

Kutsume teid ajaaugu „VR Toila 1938“ uuele rännakule „Kadunud hiilguse jälgedes“. Ajaaugu „VR Toila 1938“ külastajatelt saadud tagasiside põhjal sooviti väga lisaks söögisaalile näha teisi lossi siseruume. Soovides pakkuda oma külastajatele suuremat kaasatust, viisime sotsiaalmeedias 2020. aasta lõpus läbi küsitluse, millist ruumi eelistaksid meie jälgijad järgmisena virtuaalselt külastada. Valituks osutus lossi suur saal. Et külastajate soovidele vastu tulla, võtsimegi järgmise suure tööna ette Oru lossi suure saali, mis oli lossi esindusruum nii Jelissejevite kui ka Pätsi ajal. Pea aasta kestnud töö käigus oleme kild-killu haaval kogunud kokku suure saali kohta säilinud teadmise.

Lossi esindusruum, suur saal, oli väga detailirohke. Keskkonda iseloomustas äärmiselt rikkalik dekoor, mida ilmestas Vladimir Makovski laemaal. Hetke tabamise meistriks nimetatud Makovski pole eestlastele ehk nii tuntud kui vene publikule, kuid tema puhul tõmmatakse tihti paralleeli eestlastele tuttavama kriitilise realismi esindaja Ilja Repiniga. Aastatel 1882–1894 õpetas Makovski Moskva maali, skulptuuri- ja arhitektuurikoolis. Neil aastatel tegi ta mitu visandit Päästja Kristuse katedraali jaoks, maalis ikoone Borki kiriku ja kabeli jaoks. Ka Oru lossi laemaal oli piibli ainetel. Lisaks hetke tabamisele on kiidetud ka Makovski tööde koloriiti, mis on värvirohke ja rikkalik. Kunstnik kasutas oma teostes sageli sooje värve, seda eriti väiksemate detailide puhul. 1880. aastatel külastas Makovski Ukrainat ning külaelu motiividel tehtud töödes kasutab ta eriti erksaid värve rahvariiete ning looduse maalimisel. Aastatel 1880-1890 hakkas Makovski sagedamini maalima vabas õhus mille tulemusena muutus koloriit õhulisemaks ja pehmemaks ning seda õhulisust oli näha ka Oru lossi laemaalil. Loodame, et meil õnnestus teiste kunstniku tööde eeskujul elustada virtuaalreaalsuses suurmeistri koloriit ja õhulisus.

Saali uhkuseks olid rasked, kõrgelt laest rippuvad kaks kristallist kroonlühtrit. Rahavasuu rääkis, et suursugused lühtrid pärinesid vürst Volkonski majast Moskvas, mille Grigori Jelissejev 1901. aastal ostis ning lasi arhitekt Gavril Baranovskil kaubamajaks ümber kavandada. Lühtrid toodud Orule kaunistama siinset esindussaali. Olgu selle looga kuidas tahes, kuid lillakat valgust peegeldavad kroonlühtird olid tõesti väga hinnalised – ühe lühtri väärtust hinnati 20 000 rublale, mis oli omas ajas tõeline varandus. Vägevad, lillakat valgust peegeldavad kroonlühtrid lummasid ning jätsid peokülalistele sügava mulje ka hiljem, riigi esindussaalis särades.

Kuna meie poolt pakutava ajalooline kogemus on värviline, siis tegelesime eriti palju just selle osaga. Oleme info suure saali kohta kogunud kokku kild-killu haaval. Nägime saali taastamisega väga palju vaeva ja töötasime läbi hulgaliselt materjali. Peale fotode ja arhiivimaterjalide kõrvutasime suurt saali teiste samal ajal Peterburis valminud esindussaalidega ning lootes leida erinevaid dekoorielemente vaatasime läbi lossi arhitekti Vladimir Baranovski mahuka 7-köitelise arhitektuurikogumiku. Oleme uurinud Makovski koloriidi kasutust, töötanud läbi kaasaegsete mälestused ja meenutused suurest saalist 1930. aastate lõpust jpm. Ja ehkki saalist on säilinud mustvalgeid fotosid ja Olev Siinmaa eskiisi tasemel saali sisekujunduse ülevaatlik kirjeldus, oli põhjalikumal süvenemisel väga palju peamurdmist, kuidas erinevad detailid modelleerida, kuidas keskkond lahendada. Alates kroonlühtrite alusraamist ja küünalde täpsest paigutusest kuni saali erinevate dekoorielementide ja parketimustrini välja. Nii näiteks jäi lahendusest välja suure saali parketti katnud uhke vaip, mille mustrist ei õnnestunud meil täielikku pilti saada. Kõik selleks, et tulemus vastaks võimalikult täpselt olnule.

Kui tulla tagasi artikli alguses esitatud küsimuse juurde, siis meie hinnangul aitab just virtuaalreaalsus erilised ja imelised maailmad uuesti ellu äratada ning viib meid ajas ja ruumis rändama, tekitades tunde nagu toimuks kõik siin ja praegu.

Niisiis, äratame selle äärmiselt rikkaliku dekooriga lossi esindusruumi taas ellu! Tulemus on igatahes vaatamist ja kogemist väärt, kinnitavad juba esimesed rännaku „Kadunud hiilguse jälgedes“ külastajad.

Ootame augusti lõpuni ajarännakutele iga päev 11-18. Vaata lähemalt blueray.ee.

Egle Rääsk

Tagasivaade malevasuvele

 Toila Õpilasmalev saigi läbi!

Malevarühma moodustasid viisteist Toila valla noort vanuses 13-16 eluaastat.

28. juunist - 9. juulini tegid Toila malevlased heakorratöid Kukrusel, Järve külas, Sakal, Valastel, Vokas, Toilas ja Kohtla-Nõmmel.

Maleva avamispäeval keskenduti maleva traditsioonide loomisse ja meisterdati Toila Õpilasmalevale esimene malevalipp.

Peale tööpäeva käidi ujumas, Aidus SUP-laudadega sõitmas, Eesti kaevandusmuuseumis, noored said kuulata MC ARUALi esinemist ja koostöös kirjutati malevalaul.

Malevlaste räpilugu (autorid: Gregor, Britta Eliise ja Johan)

Ärkan hommikul vara ma üles

nagu 100 kilo oleks süles

meie töö on väga äge

Liivi töötamas on vägev

kõige rohkem kartut sõime

Erelinile musti nõusu tagasi tõime

Imre supitama meid viis

ülitore oli meil siis

malevast meile head mälestused jäid

vaata ette kui valastel käid

shoutout to MC ARUAL

Maleva viimasel päeval toimus lõpupidu Pühajõe Puhkemajas, kus jagati toredaid mälestusi, mängiti, käidi ujumas, lauldi maleva-räpilugu koostöös MC Arualiga, jagati malevatiitleid ja valiti aasta malevlane.

Aasta malevlaseks pärjati Gregor Männi, kes paistis silma nii rühmajuhtidele kui ka noortele endile. Noored tänasid rühmajuhte lilledega, tänusoovidega ning lauldi sünnipäevalaulu maleva juhile. Korraldati ka suure saladuskatte all malevapulm, kus sõlmiti libaabielu kahe malevlase vahel, löödi morsiklaasid kokku ja lõigati lahti maleva tort.

Malevapäevad on olnud täis tööd, kuumalaineid, rõõmu, väsimust, tegutsemishimu ja veidike laiskust. Mul on väga hea meel, et sel aastal saime malevas koostöös noortega luua uusi traditsioone, taas leida kontakti ja mul on suur rõõm tõdeda, et selle aasta malevlased olid rõõmsameelsed, toimekad, tragid ning olid valmis oma mugavustsoonist välja astuma. Maleva periood oli meeletult kiire ja tempokas, mistõttu leidsime teiste rühmajuhtidega, et noored on väljateeninud väljasõidu.

Muidugi toon välja tõsiasja, et sel aastal oli maleva vastu huvi võrreldes eelnevate aastatega suhteliselt madal, kuid loodan, et järgmisel aastal leiavad noored endast soovi malevasse tulla ning koos mõnusalt ja töiselt suve veeta.

Aitäh Liivi, Elizaveta, Anu-Liis ja Sandra, et olete olnud mulle toeks, silmadeks ning innustate ja annate väge. Oleme tugev tiim! Päikest ja uute kohtumisteni!

Toila Õpilasmaleva juht

Katrin Puusepp

Noorte purjetamisest Toila vallas

 

Toila valla noorte purjetreenerina soovin vallaelanikele anda lühikese ülevaate purjetamise kui huvitegevuse hetkeseisust. Ca 30 km pikkuse rannajoonega vald on vaikselt merele avanema hakanud ning üha enam noori ning nende vanemaid jõuab just noorte purjetreeningute läbi mere äärde sadamasse. Lapsevanemate purjetrennidega alustamine, mille järele on samuti suur nõudlus, seisab sobivate treeningpaatide puudumise taga. Ometigi on huviliste arv juba paarikümne juures. Aga nüüd noortest

20.-25. juulil väisasid 12 vaprat Toila valla noorpurjetajat Saadjärvel toimunud Eesti Optimist Klassi poolt korraldatud purjelaagrit, mis lõppes LHV karikasarja IV etapiga. Sarnaseid suvelaagreid on Saadjärvel korraldatud juba üle kahekümne aasta, nüüd küll treenerina, kuid noores eas olen osalenud neis isegi. Treeniti kaks korda päevas, kuid aktiivseid tegevusi jagus laagris kuhjaga - mängiti meeskonnamänge, ujuti, sõuti SUP-lauaga ja kajakkidega. Kokku osales laagris 70 purjekat, kes jagati treenerite otsuse järgi kuld- ja hõbefliiti.

Laagripäevad olid pikad ja tuulised. Kõige suurema sammu tegid neli mudilast, kes alles kolm nädalat varem olid Voka tiigilt merele treenima kolinud. Olgu teadmiseks, et kõige noorem grupp alustab oma purjeteed esimeses järgus Voka tiigil, kus on selleks sobilikumad tingimused. Ületati hirme ning pandi end proovile võistlusolukorras. Nähes neid mudilasi vapralt vastu pidamas, hea sõidu lõppedes naeratamas, annab mulle kui treenerile nii jõudu kui indu juurde. Tunnen, et liigume õiges suunas. Treenerina saan ise kogemusi ning iga-aastaselt on lihtsam neid teadmisi pisematele edasi anda.

LHV karikasarja IV etapi võistlused algasid reedel mõõdukas tuules, mis küündis puhanguti 8-10 m/s. Maha peeti kolm võistlussõitu. Laupäevaks olid tuuleolud muutunud ning hommikused stardid tuli sootuks edasi lükata. Pealelõunal tõusnud tuul võimadas järvele minna ning teha 4 võistlusstarti. Kuna viimasel laagripäeval valitses täielik tuulevaikus, otsustasid kohtunikud võistluse lõpetada.

Kokkuvõttes saavutas kuldfliiti grupis tubli teise koha Marcus Okas, kes on stabiilseid tulemusi näidanud terve hooaja vältel. Kuid kiidusõnu jagub kindlasti kõikidele teistele lastele, kes pidid kohati ka mõru pilli alla neelama ja vigadest õppima. Sportlikust ambitsioonist on paljudel veel puudus, kuid oskuste arenemisega tekib ka see.

Augustikuu teisel nädalavahetusel oleme lastega taas võistlustules, seekord Hiiumaal Orjaku sadamas, millele järgneb 21. augustil kohalik regatt Toilas. Lisaks oleme osalenud juba võistlustel nii Pärnus, Narva-Jõesuus kui Hara sadamas. Hetkel käib trennides enam kui 25 last, kes on jaotatud kolme grupi vahel. Kohaliku Omaalgatuse Programmi (KOP) toel saame sügiseks soetada purjetreeningute simulaatori (vastava seadme), et hooajaväliselt oleks võimalik tegevusi mitmekülgsemaks muuta. Sarnane treeningseade on hetkel olemas vaid Kalevi Jahtklubis Pirital ning on end selgelt õigustanud.

Virumaa kohalike ettevõtjate toel loodame lähitulevikus soetada veel viis Optimist-klassi purjekat, vastav üleskutse on ka käesolevas lehes. Täiendavate paatide soetamise järel saame tänase nõudluse ilusti rahuldatud, st saab välistatud olukord, kus lapsed peavad trennis oma korda ootama ja paate omavahel vahetama. Iga vee peal veedetud minut kasvatab nende enesekindlust ning annab kogemust.

Samuti tegeleme sellel suunal, et oleks neile noortele olemas jätkuklass. Optimist-klassile järgneb Zoom-, millele omakorda Laser-klass. Püüame hoida lapsi võimalikult kaua purjetamise juures ning ootame ka trennidesse noori väljastpoolt Toila ja Voka alevikku. Transport on küll eraldi väljakutseks, kuid lapsevanemate vahel kombineerides leiab ka transpordi küsimusele kindlasti lahenduse.

Sadamakaptenina on mul aga hea meel, et noored toovad sadamasse elevust, mis nakatab ka nende vanemaid. Tulevikus, kui tekib võimalus vastavad alused soetada, alustame purjetreeningutega, kuhu on oodatud ka täiskasvanud. Tihtilugu levib vale arusaam, kus sadam teenindab vaid jõukamaid jahiomanikke ning et üldsusel sellest suurt kasu pole. Mina aga kõrvutan sadama arendamist mistahes staadioni või spordisaali investeeringuga, mille puhul ei teki kahjuks kunagi arutelu, kas meile on seda vaja või mitte. Nii on ka sadam kogukonna südameks, kuhu käivad kokku nii noored kui vanemad, nii kohalikud kui ka meie külalised.

Veiko Simm

purjetreener

Toeta meie noori purjetajaid!

 

𝕏𝕏𝕍 𝕆𝕣𝕦 𝕡𝕒𝕣𝕘𝕚 𝕡𝕣𝕠𝕞𝕖𝕟𝕒𝕒𝕕 - selle suve kõige ilusam kontsert Toilas

 

21. augustil 17.00

Eesti muusika klassikast ja popist segamini pööratud lood tõusevad lendu Hanna-Liina Võsa, Maria Listra, Jüri Pootsmani ja Jakko Maltise esituses, et tähistada taasiseseisvumise 30. aastapäeva.

Jakko Maltis – laul, klahvpillid

Janno Trump – basskitarr

Jörgen Pakkas – kitarr

Ivo Priilind – trummid

Danel Aljo – saksofon.

Kontserdialal avatud mõnus ja hubane retrokokteilibaar ning sushikohvik, kus pakutakse ka kooki ja kohvi!

Piletiinfo:

Piletid on eelmüügis kuni 20. augustini Piletilevis ja Toila raamatukogus.

Eelmüügist ostes pilet: kõik piletid 10€, perepilet 25€ (2 täiskasvanut ja kuni 3 last (kuni 12. aastased (ka.))

21. augustil, sündmuse päeval tavapilet 12€, sooduspilet 10€, perepilet 25€ (2 täiskasvanut ja kuni 3 last (kuni 12. aastased (ka.))

Sooduspilet kehtib pensionärile, õpilasele ja kübara- või kaabukandjale. Koolieelikud tasuta.

Tähelepanu! COVID-19 piirangutest tulenev info.

Tulenevalt avalike ürituste korraldamisele seatud piirangutest, on võimalik kontserdile lubada vaid negatiivse testitulemusega, COVID-19 haiguse läbi põdenud või selle vastase vaktsineerimiskuuri läbinud inimesed.

Negatiivset testitulemust saab tõeastada kas PCR testiga (kehtib tavaliselt 72 tundi alates testi tegemise hetkest) või antigeeni testiga (kehtib 24 tundi testi tegemise hetkest). Immuniseerimist, läbipõdemist või negatiivset testi tõendava COVID tõendi saab luua Eesti patsiendiportaalis www.digilugu.ee.

Kohapeal testi teha ei ole võimalik!

Loodame teie mõistvale suhtumisele, üheskoos saame piduliku sündmuse korraldada turvaliselt ja nakkusohtu minimeerides.

Külastaja näitab seda piletimüügipunktis paberkandjal välja prinditud kujul või nutiseadmes.

Kontrollitakse tõendil olevat QR-koodi.

Loe rohkem infot siit: https://www.kul.ee/covid-tervisetoend

Lisategevused Toilas 21. augustil

Ajaauk presidendi lossi.

Oled jõudnud Oru parki ning pakume sulle võimalust astuda ajaauku, kus õitsevate rooside lõhn mõjub aias jalutajatele lummavalt ning seal, panga serval vaatega merele kõrgub uhke roosakasvalge ehitis. On 1938. aasta juulikuu. Veel pole kellegi huultel küsimust: „Aga kus see siis oli?“ Mitmekeelne audiogiid viib su uuendatud vaadetega ajarännakule Eesti Vabariigi esimese presidendi valdustesse. 21. augustil toimuva kontserdi „Oru pargi promenaad“ raames saab Oru presidendi lossis rännata kuni kella 21-ni (võimalik paus kontserdi ajal). Virtuaaltuuri kestvus on ca 30 minutit ja parema elamuse nimel soovitame kaasa võtta oma kõrvaklapid ja pileti broneerida. Kõigile kontserdi külastajatele kaasa voucher ajaauk "VR Tartu 1913" -25%. Oleme avatud 11.00-15.30 (võimalik paus kontserdi ajal). Broneerimine

https://vr.blueray.ee

Hinnad:

Täispilet 8 €

Sooduspilet (lapsed vanuses 7–18 k.a) 6 €

Perepilet (1 täiskasvanud ja 1 laps)* 12 €

Perepilet (2 täiskasvanut ja 2 last)* 24 €

*Iga järgnev laps 5 €

Grupipilet (alates 10 inimest) 7 € inimene

Loodusfotograaf Erika Kruubi fotonäitus.

Eestimaa loodus kogu oma  mitmekesisuses on suurepärane koht, kus võtta aeg maha ja lõõgastuda tööpingetest. Võta endale see aeg, et nautida loodusfotograaf Erika Kruubi lummavaid kaadreid.

Asukoht: kahel pool kalade purskkaevu.

Miniregatt Toila rannikuvetes.

Noored purjetajad pakuvad promenaadi külalistele lummavat vaadet. Rannikuvetes peetakse maha miniregatt. Samuti on stardis Toila Jahtklubi jahid, viiakse läbi suvise navigatsioonihooaja osavõistlus. Startide algus 12.00.

Välikino "Soo" Oru pargis algusega kell 21.30 Toila Pargi Kohviku vastas rohealal.

Oskar Lutsu samanimelisel jutustusel põhinev mängufilm "Soo" on põnevusest pakatav armastusfilm, mis viib meid 1917. aastasse, kui Euroopas möllas Esimene Maailmasõda ja Eesti idapiiri taga lahvatas revolutsioon. See on ajastufilm ühest maailma-ajaloo murrangulisest hetkest, milles põimub omapärase atmosfääriga põnevuslugu niisama kaasahaarava armastuslooga. Loomulikult ei puudu filmist ka Lutsu teostele omane huumor ja värvikad kõrvaltegelased.

Piletid hinnaga 5 eur/4 eur eelmüügis Toila raamatukogus ja 1h enne filmi algust.

Kohtade arv on piiratud, 100 istekohta.

Tegemist on nakkusohu kontrollita sündmusega.

Parkida saab Föhrenhofi välja ja Toila Gümnaasiumi juures!
Parkimine on tasuta.

Korraldajad jätavad endale õiguse seoses pidevalt muutuva olukorraga maailmas vajadusel teha muudatusi ka sündmuste programmis ja korralduslikus pooles.

Jälgi infot https://www.kriis.ee/et

Info ja ettepanekud:

Kaisa Pukk

Kaisa.pukk@toila.ee