on läbipaistev ja tühi. Jahtunud tiik, mille põhjas on näha uppunud lehed. Mustad suletud laud. Ja nende laugude taga ei ole enam midagi. Ühtegi lootust. Taevas ühtegi värvi peale hallika tule, mis puude latvasid rõhub, pingule surudes võrade terasest keeled. Ja siis üle keelte libiseb käsi, üks luuksatus kaugelt - luiged, või oli see hoopis vee peale sündiva jää hääl sügise südames.
(Tõnu Õnnepalu)
Toila Vallavolikogu septembrikuu istung.
1. Toila valla arengukava 2010-2017 vastuvõtmine
15.09.2010 võttis Toila vallavolikogu vastu otsuse, millega kinnitati Toila valla arengukava 2010 – 2017. Arengukava seab eesmärgid järgmiseks 7 aastaks ning kirjeldab läbi visiooni seisundit, kus soovitakse end määratletud perioodi lõpuks näha. Arengukava koostamise protsessiga tehti algust veebruaris 2010 ning erinevatel töökoosolekutel osales kokku üle 50 inimese.
Visioon aastaks 2017:
Toila vald on parima elukeskkonnaga omavalitsus. Seda iseloomustab:
Toila valla hoiak maaelu traditsioonide väärtustamisele – vallas väärtustatakse ajalugu ja traditsioone, hoitakse neid elus ning leitakse neist inspiratsiooni tuleviku jaoks;
Toila vald on kogukonnakeskne – valla elanikud moodustavad kogukonna, mille sidusus ületab ealised ja rahvuslikud barjäärid, kogukond on valla omavalitsuse toimimise baasiks;
Toila vald toetab kodanikualgatust – vald soodustab valla kogukonna liikmete algatusi ning toetab nende elluviimist pakkudes vajadusel tuge erinevate ressursside kaasamisel;
Toila vallas elavad ettevõtlikud, uuendusmeelsed ja haritud inimesed.
Missioon:
Väärtustame oma elukeskkonda, loome tingimused uuendusmeelseks ja püsivaks arenguks.
Arengukava ehk kõige olulisemaks, s.o konkreetsemaks väljundiks on tegevuskava, mis kirjeldab lähiaastatel plaanitavaid investeeringuid. Tihti on Euroopa Liidu programmidest investeeringutoetuse saamise eelduseks just kajastatus nii arengukava põhiosas, kui tegevuskavas.
Arengukava tegevuskavas on kirjeldatud investeeringuid valdkondlikult.
AVALIK HALDUS
| Investeering | Orienteeruv maksumus valla eelarvest (tuh. eurot) | Valla osalus % | Realiseerimise aasta (max kuni 2017) |
| Avalike teenuste veebipõhiseks muutmine | 89,5 (12,9 aastas) | 100 | 2010 – 2017 |
| Ühisteenuste pakkumine koos teiste omavalitsustega | Selgub 2010 | Selgub 2010 | 2010 – 2017 |
| Kolmanda sektori toetusmeetme rakendamine | 268,5 (38,4 aastas) | 100 | 2010 - 2017 |
VALLA MAJANDUS
| Investeering | Orienteeruv maksumus valla eelarvest (tuh. eurot) | Valla osalus % | Realiseerimise aasta (max kuni 2017) |
| Valla teede ja tänavate hoolduse investeeringud | 1 118,5 (159,8 aastas) | 100 | 2010 – 2017 |
| Kergliiklusteede võrgustiku väljaarendamine: - Toila – Voka kergliiklustee (kaldapealne) - Toila – Jõhvi kergliiklustee - Toila Terviseraja arendamine | 639,12 | 15 | 2011 – 2017 |
| ÜVK realiseerimine | 479,4 | 15 | 2012 – 2017 |
| Sadama- ja rannaala välja-arendamine | 319,6 | 15 | 2011 – 2012 |
| Voka tiigi puhastamine ja korrastamine, sh uuringud | 159,8 | 15 | 2011 – 2017 |
| Jõgede ja ojade eesvoolude puhastamine | 19,2 | 15 | 2011 – 2017 |
| Kuivendussüsteemide korrastamine | 95,9 (16 aastas) | 15 | 2011 – 2017 |
| Kaldakindlustuse rajamine | 64 | 15 | 2011 - 2015 |
HARIDUS
| Investeering | Orienteeruv maksumus valla eelarvest (tuh. eurot) | Valla osalus % | Realiseerimise aasta (max kuni 2017) |
| Toila Gümnaasiumi renoveerimine | 191,8 | 15 | 2010-2011 |
| Voka lasteaia renoveerimine | 95,9 | 15 (max 50) | 2012 |
| Loodushariduskeskuse loomine | 57,6 | 10 | 2013 |
| Valla stipendiumite süsteemi loomine* | 38,4 (6,4 aastas) | 100 | 2011 - 2017 |
KULTUUR, SPORT, REKREATSIOON
| Investeering | Orienteeruv maksumus valla eelarvest (tuh. eurot) | Valla osalus % | Realiseerimise aasta (max kuni 2017) |
| Toila laululava rekonstrueerimine | 6,4 | 10 | 2011 |
| Staadionite ja spordiväljakute väljaarendamine Toilas ja Vokas | 191,8 | 15 | 2011 – 2017 |
| Toila Seltsimaja rajamine | 127,9 | 15 | 2011 – 2015 |
| Matkaradade loomine ja täiendamine | 76,7 (12,8 aastas) | 15 | 2011 - 2017 |
SOTSIAAL
| Investeering | Orienteeruv maksumus valla eelarvest (tuh. eurot) | Valla osalus % | Realiseerimise aasta (max kuni 2017) |
| Vabaaja- ja sotsiaalkeskuse rajamine | 127,9 | 10 (max 15) | 2013 - 2017 |
Väiksemate ja jooksvate tegevuste osas annab arengukavas kirjeldatud valla oluliste tegevuste kava, kus on toodud olulised tegevused, millega vald jätkab või alustab tegelemist. Lisaks lühikesele väljavõttele on soovituslik tutvuda kogu arengukava dokumendiga, mis on leitav Toila valla kodulehel: www.toila.ee
Arengukavasse on võimalus täiendusi teha 2011 aasta sügisel, vastavalt kohaliku omavalitsusele seatud kohustusele iga-aastaselt arengukava üle vaadata.
Mehis Luus
arendusnõunik
Maa munitsipaalomandisse taotlemine
Vallavolikogu o t s u s t a s taotleda Toila valla munitsipaalomandisse Toila vallas, Toila alevikus asuv Kivi maaüksus pindalaga 4,03 ha, sihtotstarbega elamumaa ja
taotleda Toila valla munitsipaalomandisse Toila vallas, Voka alevikus asuv Metsapargi maaüksus pindalaga 2,5 ha, sihtotstarbega elamumaa.
Kinnistule isikliku kasutusõiguse seadmine
Vallavolikogu o t s u s t a s:
1) Lubada Toila vallale kuuluvale Voka alevikus asuvale Narva mnt 2 kinnistule seada isiklik kasutusõigus kinnistut läbiva gaasitrassi osas aktsiaselts Eesti Gaas kasuks, vastavalt lisatud asendiplaanile.
2) Kinnistule isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks anda volitused vallavanem Tiit Salvan´ile.
Rahaliste kohustuste võtmine
Toila Vallavolikogu o t s u s t a s:
Garanteerida Toila valla eelarvest aastatel 2010 ja 2011 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt rakendatava Kohalike avalike teenuste arendamise programmile esitatud projekti “Toila terviseraja arendamine” omapoolne finantseerimine summas kuni 1 001 720.00 krooni.
TOILA VALLA JÄÄTMEKAVA 2010- 2015
Käesoleva aasta alguses sõlmis Toila Vallavalitsus lepingu osaühinguga Alkranel, et koostada uus jäätmekäitlust korraldav ja suunav dokument, mis määrab jäätmekäitluse arengusuunad.
Jäätmekava hõlmab jäätmemajanduse olukorra kirjeldust ning ülevaadet jäätmemajandusega seotud probleemidest, püstitab jäätmehoolduse eesmärgid aastateks 2010-2015 ja toob välja eesmärkide elluviimise tegevuskava ning investeeringuvajaduse jäätmemajanduse arendamiseks.
Vastavalt Jäätmeseaduse §55 on Toila valla jäätmekava 2010- 2015 eelnõuga tutvunud ning selle heaks kiitnud Keskkonnaameti Viru regioon ning Ida- Viru maavanem.
28. juulil 2010.a toimus vallamaja saalis jäätmekava eelnõu avalik arutelu. Kahjuks ei tulnud kohale ühtegi asjast huvitatud isikut, samuti ei laekunud eelpool nimetatud tähtajaks kirjalikke küsimusi ega ettepanekuid.
Jäätmekava võtab vastu volikogu.
Jäätmetest veel!
Toila kaupluse juures asuvad avalikud konteinerid segapakendite (3 tk) ning paberi ja papi (2 tk) kogumiseks elanikkonnalt. Konteinereid tühjendavad vastavalt Eesti Pakendiringlus ning RagnSells AS.
Paraku ei suudeta/ või ei taheta millegipärast just paberi ja papi kogumiseks mõeldud konteinereid kasutada sihtotstarbeliselt, ehk et ainult paberi ja papi jaoks – leidlikumad toovad sinna ka segaolmejäätmeid, isegi ehitusjäätmeid jmt. Kui aga konteineris on silmnähtavalt rohkem muid jäätmeid kui paberit ja pappi, on ka selle tühjendamisehind ligi 3x kallim. Seega, head elanikud, kasutage neid konteinereid siiski ainult paberi ja papi jaoks.
Paberikonteinerisse sobivad kuivad ja puhtad ajalehed, ajakirjad, kaanteta raamatud, pappkastid ja -karbid, trükiga kirja- ja joonistuspaber, puhas paberpakend.
Suuremad kogused vanapaberit/pappi on mõistlik viia jäätmepunkti (Pikk tn. 41), mitte panna konteineri kõrvale maha. Et jäätmepunkt on lukustatud, tuleb eelnevalt kontakteeruda valla heakorratöötajaga (Sven Okunev, tel 53469472), kes tuleb kokkulepitud ajaks kohale ning võtab jäätmed vastu. Jäätmete mahapanek jäätmepunkti ukse taha on keelatud!
Segapakendikonteinerisse tohib panna klaasist, plastist, kartongist ja metallist pakendid. Reegel on, et toidupakendid ei tohiks olla toiduga koos, vaid tühjad ja puhastatud. Kui pakendi pesemine osutub ülemäära kulukaks, tuleb tugevalt määrdunud pakend panna olmejäätmete hulka. Teine reegel on, et pakend ei tohi koos olla mistahes ohtliku kemikaaliga nagu värv, lakk jmt. Pakendid on plastkarbid, plastümbrised, korgid, metallkaaned, šampooni- ja kosmeetikapudelid, tagatisraha märgita plastist ja klaasist joogipudelid.
Eraisikud saavad jäätmekogumispunkti (Pikk tn. 41) tuua ka kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, vanaelektroonika, sõiduautode vanad rehvid. Vanad kodumasinad peavad olema komplektsed ehk et nende küljest pole midagi ära kruvitud või eemaldatud!
Vastu ei võeta segaolmejäätmeid, suurjäätmeid ning ehitus- ja lammutusjäätmeid, sh. eterniit.
Head uut aastat kõigile, kes seotud õppimise ja õpetamisega!
Ja nii nad käsikäes uuele kooliaastale vastu astusidki - kes esimest, kes viimast korda.
Reipalt koolipinki Toila Gümnaasiumis
septembril toimus meil koolis tervisepäev “Reipalt koolipinki”, mida korraldatakse Eesti Koolispordi Liidu üleskutsel Toila koolis juba kolmandat aastat.
Korraldamises aitas meelsasti kaasa ka abiturientide klass. Õpetajad korraldasid kõikidele õpilastele lõbusaid mänge, teatevõistlusi ja rühmaülesandeid.
Algklasside õpilased matkasid pargis ja mere ääres ning lahendasid erinevaid ülesandeid. Keskastme õpilased ja gümnasistid veetsid lõbusalt aega lossiplatsil meeskonnamänge mängides ning suundusid edasi randa, kus toimusid teatevõistlused, millest võttis edukalt osa ka tugev õpetajate naiskond.
Terve see päev möödus huvitavate ja naljakate hetkedega, kus kasu said nii keha kui ka vaim. Täname õpetajaid, kes ürituse maksimaalselt toredaks ja meeldejäävaks tegid.
12. klassi õpilased Birgit Pung ja Maia Arge
Päeva jäädvustasid piltidena Nele Teelahk ja Anna Pospelova
Pilte saab vaadata Toila Gümnaasiumi koduleheküljel toila.edu.ee
Ole aktiivne!
Alanud on uus õppeaasta Toila Gümnaasiumis. Vaatamata suurele remondile toimuvad koolis hommikupoole tunnid ja pärastlõunane aeg sisustatakse huvitegevusega. Õpilaste küsitlusest on selgunud, et osalemine huviringis arendab uusi andeid ja oskusi, aitab õppida, teeb ettevõtlikumaks ning õpetab oma aega planeerima.
Eelmisel õppeaastal osalesid ringitöös peaaegu kõik 1.-4. klassi õpilased, 5.-12. klassi õpilaste hulgas oli hõivatus 45%. Sügisel alustas 24 ringi 14 agara juhendaja suunamisel.
Käesoleval õppeaastal töötab Toila Gümnaasiumis 21 ringi. Ringijuhid, neid on praegu 12, on meie oma kooli õpetajad ja kaks tubli lapsevanemat. Õpilastel on võimalik laulda ja tantsida, deklameerida ja näidelda, osaleda ansamblis. 4.-6. klassi poiste ja tüdrukute jaoks on mõeldud ohutusring.
Tööd jätkavad noorkotkad ja kodutütred, võimlejad-tantsutüdrukud. Koolielu jäädvustavad fotoringi liikmed.
On ka üks uus ring – matemaatikaring gümnaasiumiõpilastele, kus tegeldakse ettevalmistusega erinevateks võistlusteks.
Eeloleval suvel toimub Tallinnas Koolinoorte laulu- ja tantsupidu. Kõik meie tantsijad ja lauljad konkureerivad 40 tuhande eakaaslasega, et lunastada peopääse. Kerget jalga tantsijatele, helisevat lauluhäält lauljatele ja toimekaid tegemisi teistele huvilistele!
Maire Aul
Toila Gümnaasiumi
huvijuht
Toila Muusika- ja kunstikool ootab väikseid kunstihuvilisi kunstiosakonna ettevalmistuskursusele.
Vormi- ja värviõpetuse tunnid toimuvad kaks korda nädalas.
Kuumaks on 75 krooni.
Info telefonil 52 40 636
Minu Voka – milline see on?
Kevadel kuulutasime välja fotokonkursi Minu Voka, kus lootsime näha fotosid Vokast, majadest, inimestest, sellest, mis vaatajale kallis või vastupidi – silmariivav. Esialgseks tööde esitamistähtajaks oli 15. juuli, mida pikendasime kuu võrra. Saabunud töödest ja Voka Fotoklubi vanadest fotodest panime üles näituse. Kokkuvõtete tegemiseks kogunes 15. septembril zürii koosseisus Rein Tikovt, Mart Loide, Alar Uhek – kõik kolm endised Voka Fotoklubi liikmed, Meeli Lõo – Toila valla fotokonkursi zürii liige ning Tiia Ruutopõld – fotograafia eriharidusega tegija. Fotoklubi liikmed rääkisid, kuidas on muutunud tehnika ja et nad ikka selle alaga edasi tegutsevad. Vaatasime koos vanu fotoraamatuid Eesti Foto1972 ja Fotoklubide IX vabariikliku näituse 1978 almanahhi. Just need olid aastad, kui Voka fotoklubi oli parimate seas. Näiteks 1978.a. anti autasusid välja fotoklubide üldarvestuses ning individuaalarvestuses 4 jaos: reportaažlik, lavastuslik, loodusfoto ja värvifoto. Palju oli juttu mustvalgest fotost, selle võludest ja võimalustest.
Konkursil osalejate tööde näitus oli vormistatud anonüümsena, märgitud olid ainult osalevate fotode numbrid, seega 17 fotot 7 erinevalt tegijalt. Kena oli vaadata pilte, millelt paistis meri, sünge taevas, sügisene vikerkaar, ikka nii omane Vokale.
Mõned meeleolufotod inimestest, õitsvatest jalakatest, udust vee kohal, mõned unustusse vajunud majadest... Rääkisime sellest, et ajaloo huvides tuleks pildistada vanu kaduvaid objekte, et valla fotokonkurssi töödest saaks ja võiks teha omaette raamatu.
Näitust külastades oli võimalus teha oma valik – valida lemmikfoto.
Lähtudes teemas – Minu Voka, arvas zürii kõige enam teemale vastavaks fotoks Kaupo Heinla foto ning nõustus rahva valikuga lemmikpildi valimisel, milleks sai Kalev Laidi foto. Mõlemad võitjad saavad Photopointi kinkekaardi 1000 EEK suuruses. Võitjatega võetakse ühendust.
Kõigile osalejatele oli züriil öelda ainult kiidusõnu, igal pildil oli oma positiivne külg ning ühine näitus tuli ilus. Head silma, põnevaid valikuid ja osalemisjulgust järgmistel konkurssidel!
Fotonäitus koos omaaegse Voka Fotoklubi liikmete töödega on üleval Voka raamatukogus, oktoobrikuus on näitust võimalik näha Toila vallamajas.
Merle Äri
Voka raamatukogu juhataja
Fotojutu jätkuks meeldetuletus kõigile fotoharrastajatele!
Nagu juba traditsiooniks saanud, vaadatakse sügistalvel Toila vallas üle mööduva aasta fotosaak.
Toila valla XII fotokonkursile on sel aastal oodatud fotod lugemise teemadel (kuna käesolev aasta on lugemisaasta). Fotod võivad olla toredad hetketabamised, aga ka lavastatud pildid lugejatest või lugemisest. Samas on oodatud fotod ka vabal teemal meie valla inimestest ja loodusest.
Oodatud on nii üksikfotod kui ka seeriad, kasuks tuleb korrektne vormistus.
Pealkirjastatud fotod koos autori andmetega palun saata või tuua hiljemalt 1. detsembriks k.a. Toila vallamajja või Toila raamatukogusse aadressil Pikk 13a.
Täiendav info tel. 33 69 551
Korraldajate nimel
Lea Rand
Väikeettevõtjate õppereis Hiiumaale
16.-18. septembril 2010 külastasid Kirderanniku Koostöökogu, sh Toila piirkonna väikeettevõtjad Hiiumaad, et tutvuda sealsete Leader programmist toetatud projektidega. Õppereisi üheks eesmärgiks oli avaradada väikeettevõtjate, kui potentsiaalsete Leader programmist toetuste taotlejate silmaringi ning tuua häid näiteid mujal Eestis rakendatud projektidest.
Õppereisi käigus tutvuti Hiiumaal arendatava tapamaja ideega, mis oma kontseptsioonilt oleks vabapidamisel ning kus lamba- ja veisekasvatajad saaksid ise konkreetsetele nõuetele vastavas hoones „tapatöid“ teostada. Täna kasutavad lamba- ja veisekasvatajad peamiselt Rakvere Lihakombinaadi teenuseid, millega seotud transpordi- ja ajakulu on liialt suured. Investeeringuprojekt on alles kavandamisel, kuid tehtud oli uuring ja teostatavus-tasuvuse analüüs. Projekt oli huvitav just piirkonnas tehtava koostöö tähenduses, kus ühisele probleemile leitakse ühine ja kõiki osapooli rahuldav lahendus.
Samuti demonstreeriti õppereisil ajaloolist tõrva keetmist, mis olevat tänapäevastest puidukaitsevahenditest oluliselt kvaliteetsem. Leader programmist oli toetatud „Ajalooliste võtete keskuse teabemaja“ loomist, kus viiakse läbi erinevaid temaatilisi koolitusi. Tõrva keetmine on Hiiumaal populaarne ning mitme Euroopa Liidu vahendite kaasabil valminud hoone katused olid tõrvatud just ise keedetud tõrvaga.
Tõrva keetmise tehnoloogia ja vahendid.
Külastati ka Orjaku ja Sõru sadamat, millest viimases tutvustas kohalik laevaehitaja oma tööd ning „Alar`i“ rekonstrueerimisega seonduvat. Alar on Hiiumaal 1939. aastal ehitatud purjelaev, mis soetati 1998. aastal Taanist 1.- dollari eest ning puksiiriti 13 päevaga Sõrusse. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Hiiumaa sadamad on heas korras ning need on aktiivselt kasutuses nii merelise- kui seltsitegevuse osas.
Aktiivne seltsielu paistis silma igast nurgast. Mitmes Hiiumaa külas võis kohata inimesi, kelle aktiivse tegevuse tulemusena olid ka kõige vähem asustatud paikades seltsimajad, sh kooskäimiskohad ideaalses korras. Tihti oli kasutatud skeemi, kus kohalik omavalitsus andis oma hallatava hoone rendilepinguga üle seltsile, kes taotles erinevatest Euroopa Liidu programmidest vahendeid hoone rekonstrueerimiseks (kohaliku omavalitsuse poolt antava omafinantseeringu kaasabil). Sarnane skeem tagab kindlasti piirkonna seltsitegevuse jätkusuutlikkuse, kuna tehakse midagi ise ära ning ei jääda ootama helgemaid aegu, mil kõik iseeneslikult sülle kukub. Tihti võis küll jääda mulje, et kui kogukonda kuulub ainult paarsada inimest, kellest väike protsent on aktiivsed ning seltsitegevust viljelevad, siis kas on sellises suuruses seltsimaju, sh kooskäimiskohti vaja, kuid ju ta siis on. Peaasi, et kohapealsetel inimestel oleks väljund ning tahe oma tegevusega midagi muuta.
Kuri küla seltsimaja, Pühalepa vald. Rekonstrueeritud Kuri naisteseltsi eestvedamisel.
Õppereis andis osalejatele hulgaliselt uusi ideid ning häid näiteid, mida meie (Kirderanniku Koostöökogu) piirkonnas Leader programmi toel ette võtta, mistõttu võib õppereisi lugeda õnnestunuks. Heade sõnadega võib veel lisaks mainitule meenutada Hiiumaa Militaarmuuseumi, Soera talumuuseumi, Suursadama sukeldujaid ning Villavabrikut.
Toila vald on Kirderanniku Koostöökogu piirkonnast (Narva-Jõesuu, Vaivara, Toila, Kohtla, Jõhvi) kõige aktiivsem Leader programmist vahendite taotleja. Loodame, et see positiivne näitaja jätkub ning aktiivsus suureneb veelgi, kuna programmi meetmed on suuresti alarakendatud ning projektide omavaheline konkurents olematu.
23.-30.09.2010 külastavad Kirderanniku Koostöökogu liikmed, sh Toila vallast pärit aktiivsemad taotlejad Slovakkiat ja Tsehhit, et tutvuda neis riikides rakendatud projektidega ning elavdada rahvusvahelisi sidemeid. Kokkuvõtet antud õppereisist võib lugeda järgmisest Toila valla lehest.
Mehis Luus
arendusnõunik
Toila Terviseraja arendamisest
9. septembril 2010. aastal registreeriti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses (Kohalike avalike teenuste arendamise programm) projekttaotlus, mis kannab nime „Toila Terviseraja arendamine“ ning maksumus ca 8,5 miljonit krooni, millest 15% (1,27 milj.) kaetakse omafinantseeringuna Toila valla eelarvest.
Võib väita, et projekti realiseerimise järgselt valmib Toilas Põhja-Eesti parim terviserada, mis oma asukoha ja maastiku poolest on ainulaadseim Eestis. Kõrguste kiire vaheldumine eeldab ka rulluisutajatelt pühapäevaspordi harrastajatest paremaid oskusi, kuna raskusastmest tulenevalt on oht enda vigastamiseks.
Kõik Oru pargi teed on täna amortiseerunud ning kohati isegi läbimatud. Terviseraja arendamise projektiga taastatakse enamik pargi teekatteid ning rajatakse valgustus lõikudele, kus see täna veel puudub. Kõige märkimisväärsem antud projekti juures saab olema täiesti uus tee - Piirivalve territooriumi ja Saksa sõdurite kalmistu vahelt kaldast alla sadamasse suunduv teelõik ning sadamast kooli juurde viiv tõus, mis on täielikult tulvavete poolt ära uhutud ja mis saab projektiga taastatud.
Lisaks kvaliteetsele asfaltkattele rajatakse võimalusel teede kõrvale graniitkruusa kattega jooksurada. Samuti saavad antud projekti käigus graniitkatte ka kõik ülejäänud täna muldkattega Oru pargi teed.
Pargis alustatakse töid sõltuvalt ilmastikuoludest ja võimalustest juba sel sügisel ning positiivse stsenaariumi korral jõutakse töödega valmis järgmise aasta jaanipäevaks. Projekti skeemi ja teostatavate töödega saab tutvuda Vallavalitsuses.
Hiljuti lõppesid tööd ka Toila Gümnaasiumi staadionil, mis sai Hasartmängumaksust regionaalsete investeeringutoetuse andmise programmist rekonstrueeritud. Staadioni jooksuradade uuendamine ja tartaankatte paigaldamine läks maksma ca 1,1 miljonit krooni. Toila Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Ib Lambi hinnangul on staadioni jooksurajad ideaalsed ning on uhke sealsete võimaluste üle. Samasse programmi esitas Vallavalitsus 15. septembril 2010 projekttaotluse, millega taotletakse Voka Spordihoone kõrval olevate spordiväljakute rekonstrueerimist. Positiivse toetusotsuse järgselt valmivad seal tartaankattele korvpalli- ja tenniseväljak ning eraldi rannavolle väljak.
Mehis Luus
arendusnõunik
Vanavanemate päev NAERUMERES
Parim kaasasündinud
kingitus lapsele on
vanaema.
2010.a. jaanuaris riigikogus vastuvõetud otsuse järgi tähistatakse sellel aastal esmakordselt vanavanemate päeva riikliku tähtpäevana septembrikuu teisel pühapäeval.
Ka meie Naerumere pere Toila Lasteaias otsustas seda uut traditsiooni kohe juurutama hakata. Lapsed saatsid kutsed oma vanavanematele, meisterdasid kividest väikesed kingitused, kordasid üle laulud ja näidendi ning võisimegi ootama jääda oma vanaemasid, -isasid ja vanavanavanemaid. Ja meie suureks heameeleks tuligi oma lapselaste ja lapselapselaste esinemisi vaatama arvukas vaatajaskond. Polnud ju enamik neist oma silmaterade lasteaias varem käinud. Seda suurem oli rõõm, et tuldi lähedalt ja kaugemaltki, vaadati esinemist, tantsiti ja mängiti koos lastega ning lubati taas tulla ja võimalusel sagedamini.
Aitäh kõigile teile, kallid vanavanemad ning loodame, et suutsime teie päeva väikese päikesekillu poetada.
Aili Saarne
Toila Lasteaed Naerumeri juhataja
Ühel päeval mõtled, et lõpuks ometi oled lastekasvatamisese muredest ja rõõmudest prii. Kuni tunned väikese käe õrna puudutust – ja leiad end taas seotuna - lastelaste armastusest.
Kui sul on tunne, et elu on luitunud ja paras vanarauaks kuulutada, tulevad lapselapsed ja toovad sinu nooruse salalaeka sulle tagasi. Tule juba, vanaema! Ja kõik algab taas.
Kui ühel päeval lapselaps sinult pärib, miks on su laubal kortsud, käe peal pruunid plekid või juustes halli, siis on vist paras aeg eneselegi tunnistada, et oled vanaema. Aga ära heida meelt, sest see tiitel muudab sind ütlemata armsaks.
Kevadiste kulupõlengute vältimiseks niida maavaldus sügisel!
Hoidmaks ära kulupõlengutega kaasnevat varalist ja keskkonnakahju, tuleb maavalduste korrastamist alustada sügisel, kuni on võimalik viimast korda niita õuealad ja suuremad heinamaad.
Septembri alguses jõustunud tuleohutuse seaduse järgi on kuluheina põletamine keelatud aastaringselt.
Vältimaks kulupõlengutest tekkivat keskkonnakahju ning ohtu inimeste elule ja varale, kutsub Ida-Eesti Päästekeskus maaomanikke korrastama oma maavaldused juba sügisel. „Kes sügisel on oma valduste niitmisega hoolas, sel kevadel maja ümbrus korras ning elu turvalisem,“ ütles päästekeskuse järelevalveteenistuse juht Rivo Neuhaus.
Käesoleval aastal on Virumaal aset leidnud 438 metsa- ja maastikutulekahju, millest 87 % Ida-Virumaal.
EENet ja TTÜ Geoloogia Instituut kutsuvad kõiki arvutiga joonistama!
2010. aasta arvutijoonistuste võistlus on pühendatud rahvusvahelisele elurikkuse aastale, parimate piltide autoreid ootavad auhinnad.
Pilte saab esitada 1.septembrist 15. novembrini 2010 ning valida on 9 teemat:
* Elurikkus luubi all
* Emakese Maa lapsed
* Kliimamuutuste haardes
* "Elu puu"
* 100 aastat looduse kaitsel
* Öö loodusmuuseumis
* Ürgmere elukas
* Kadusid elupaigad, kadusid liigid
* Oma liik ja võõras liik
Täpsemad tingimused ja piltide esitamine: http://joonistaja.eenet.ee/
Võistlust toetavad Keskkonnaministeerium ning Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Kultuuriministeerium ja Keskkonnaamet kuulutavad välja loodusteemalise omaloominguvõistluse „Seigeldes looduse raamatus“.
Omaloominguvõistlus toimub Lugemisaasta ja Looduskaitseaasta koostöös. Võistlusega soovitakse pöörata tähelepanu looduse mitmekesisusele, tekitada huvi looduse- ja keskkonnaalase kirjanduse lugemise ning loodusest kirjutamise vastu, panna mõtlema ja arutlema looduse ja keskkonna teemadel. Konkursist osavõtjad on oodatud väljendama oma mõtteid ilukirjanduslikus vormis.
Võistlustööde esitamise tähtaeg on 8. november 2010, oodatud on nii luuletused, jutud kui ka näidendid, mis kajastavad looduselamusi, keskkonna- ja elurikkuse teemat jms. Konkursile esitatud käsikirju ei tagastata.
Konkursitööd saata aadressil Vanemuise 19, Tartu 51014, Eesti Kirjanduse Selts, märgusõna „Seigeldes looduse raamatus“.
Töid hinnatakse viies vanuseklassis:
1.-3. klass
4.-6. klass
7.-9. klass (sh kutsekoolid)
10.-12. klass (sh kutsekoolid)
täiskasvanud
Võistlustöid hinnates peab žürii silmas originaalsust, head kujundiloomet, sisukust, isikliku emotsiooni olemasolu, ainestiku tabamist ja head keeletaju. Žüriil on õigus välja anda ka žanripreemiad ja eripreemiaid. Auhindadeks on raamatud, auhindamine ja tulemuste avalikustamine toimub 15. detsembril 2010.
Auhinnatud töödest koostatakse kogumik, mida jagatakse koolidele ja raamatukogudele tasuta.
Lisainfo: Krista Ojasaar, tel 56 950 482, e-post: krista.ojasaar@kul.ee
1. jaanuaril 2010 algas lugemisaasta. Lugemisaastaga tahab Kultuuriministeerium meelde tuletada, et lugemine on nauditav tegevus, mis annab nii elamusi kui teadmisi ning et hea lugemisoskus tähendab ka elus head hakkamasaamist. Lugemisaasta toimub kogu Eestis, samuti väljaspool Eestit asuvates eesti koolides ning välisülikoolides, kus õpetatakse eesti keelt.
2010 on ka looduskaitseaasta, sest sada aastat tagasi loodi Eesti esimene looduskaitseala: 14. augustil 1910. aastal võeti lindude kaitse eesmärgil looduskaitse alla Vaika saared. Nüüdseks on sellest kaitsealast saanud Vilsandi rahvuspark. Tänu peaaegu sajandipikkusele looduskaitsele on meil veel alles puutumata loodust ja elupaiku haruldastele liikidele. Kõrvuti loodusliku elustiku kaitsega väärtustatakse ka kultuurilis-ajaloolist pärandit.
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on kuulutanud 2010. aasta rahvusvaheliseks bioloogilise mitmekesisuse ehk elurikkuse aastaks. See on aasta, kus meid kõiki, kes me siin planeedil Maa elame, kutsutakse üles väärtustama elurikkust ning kaasa aitama selle säilimisele.
Lauamängude
mitmevõistlus
(koroona, lauatennis, noolemäng, kabe, male)
IGA KUU ESIMESEL LAUPÄEVAL
KELL 10.00
VOKA SPORDIHALLIS
Võistluspäevad:
2. okt. - koroona, lauatennis, kabe
6. nov. - koroona, lauatennis, vabavisked
4. dets. - paarismäng + turakas
Osalustasu: 25.- krooni
Tule ja osale!
Kergejõustik pole surnud!
2010. aasta suvel saavutasid Toila valla sportlased väga häid tulemusi Eesti noorte MV kergejõustikus. Taavi Kruut ja Kirill Vassiljev tõid kahe peale Toila valda 3 meistritiitlit. Samuti esindasid need sportlased Eestit Balti matsil. Meie vallal pole küll oma kergejõustikutreenerit, kuid kui on tahtmist ja soovi, siis saab ka olematute võimalustega treenida ja häid tulemusi saavutada. Sellest sügisest on ka paranenud võimalused tegeleda maailmas väga populaarse spordialaga. Septembris valmis Toila Gümnaasiumi renoveeritud staadion. Rajad said korraliku tartaankatte, parandatud on hüppekaste. Raha selleks saadi hasartmängu nõukogult ja omalt poolt lisas märkimisväärse osa ka Toila vallavalitsus. Nüüdseks on kõik võimalused kergejõustikuga tegelemiseks olemas. Selleks, et kaasata rohkem noori, oleks vaja leida treener, kes võtaks selle spordiala arendamise enda õlgadele.
Tulemused Eesti MV kergejõustikus 2010.a.
Kirill Vassiljev 100 m jooks 1. koht
200 m jooks 1. koht
400 m jooks 3. koht
Taavi Kruut 1500 m jooks 1. koht
3000 m jooks 2. koht
Algas lauamängude mitmevõistlus.
Septembrikuu esimesel laupäeval kogunesid Voka spordikeskusesse sportlased, kes alustasid tiitlijahti valla parima lauamängude mängija nimetusele. Esimesel etapil võisteldi lauatennises, koroonas ja lisaalana ka nooleviskes. Mängud olid väga pingelised ja põnevad. Võitjad selgusid aladel alles viimaste mängude lõppedes.
I etapi võitjad
Koroona Kuldar Kivestu
Lauatennis Kuldar Kivestu
Noolevise Sander Rose
Üldarvestuses asus liidrikohale Kuldar Kivestu, kes võitis küll kaks ala, kuid nooleviskes oli tema laeks 7. koht.
Järgmine etapp toimub 2. oktoobril kell 10.00 Voka Spordihoones. Siis võisteldakse lisaks koroonale ja lauatennisele ka kabes. Tule ja võta osa!
Toila valla 16. rahvajooks
septebril kell 18.00 antakse start Voka staadionil järjekorras juba 16. rahvajooksule. Sellel aastal on jooksu korraldamises mõned muudatused. Uus on see, et start ja finiš on ühes kohas – Voka staadionil. Distantsid on 6 km, 4 km, 2 km. Tillujooksu distants on jätkuvalt 400 m.
Võistluste ajakava:
17.45 stardivad kepikõndijad 6 km distantsile
18.00 stardivad 2 km, 4 km, 6 km jooksjad
19.00 Tillujooksu start
19.15 autasustamine
NB! Buss Toilast kell 17.30
Spordiuudiseid edastas Toomas Nõmmiste
BODYPUMP, BODYBALANCE, vesiaeroobika, aeroobika.
Voka Spordihoones.
Tel. 523 3905.
www. finifit.ee
ÕNNITLEME MIHKLIKUU EAKAID HÄLLILAPSI
Endla Trei
Helga Tiido
Anna Lebedeva
Linda Räim
Eveline Eljas
Viiu Kütt
Elvi Pent
Laivi Voormansik
Laine Viluoja
Malve Maala
Liudmila Ushakova
Mai Külanurk
Niina Korikova
Valentina Vaher
Hilma Kaiva
Kalju Lait
Ioeli Yussila
Edvin Nabi
Sulev Lembit
Aksel Salimaa
Allan-Felix Peet
Ülo Viljak
Valdur Korsten
Heino Jürjens
Ain-Manivald Kullamäe
Aare Simm
Lembit Tõnurist
Rein Rehtsalu
