Toila valla esimene aukodanik - Konstantin Päts

EV Riigiarhiiv

Fond 1278 nimistu 1 säilik 298

VÄLJAVÕTE

Voka vallavolikogu koosoleku protokollist

31. juulist 1937.a. nr.3

Hr. Riigivanem K. Pätsi valla aukodanikuks valimine

Koosoleku juhataja teatab, et meie lugupeetud hr. Riigivanem K. Päts veedab praegu oma esimest suve puhkust Voka vallas asuvas "Oru" lossis ja loodetavasti saab edaspidigi oma puhkeaega siin mööda saatma, ning seega kuulub ühtlasi ka teatud aja jooksul valla elanikkonda.

Et meie teda mitte ainult suvitajana siin ei näe, vaid kui ühisesse perre kuuluva auväärt juhina, seepärast teen ettepaneku valida meie lugupeetud hr. Riigivanem K. Päts ka meie valla esimeseks aukodanikuks.

Vallavolikogu, koosoleku juhataja vallavanem Ernst Voormansiku ettepaneku kuulanud, lahtisel hääletusel ühel häälel – 12 häälega

valib Hr. Riigivanem K.Pätsi

Voka valla esimeseks aukodanikuks

Pitsat Vallavanem (allkiri)

Väljavõte õige Vallasekretäri aj.kt. M. Tomson

Konstantin Päts oli valitud Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva linnade ning Tahkuranna ja Voka valla aukodanikuks

Konstantin Päts Oru lossis saatjaskonnaga, esireas vasakul Kaarel Eenpalu, paremal August Rei. (Foto: ERR)  

Voka lasteaed saab tänavu 55 aastaseks

Esimene lasteaed avati Vokas 1962. aastal EPT ühiselamust kohandatud ruumides. Kohti oli seal 50 lapsele. 1967. aastal valmis majale juurdeehitus.

Lasteaia esimesteks kasvandikeks olid Epp Mitt, Karmen Jääger, Rein Rinne, Eve Ristla, Henno ja Toivo Loide, Annela ja Aivar Peetsalu, Mihkel ja Meelis Maala, Anneli Niine, Urve Nabi, Sirje Tammik, Kersti ja Tõnu Tiideberg, Kalev Niine, Arvi Eek, Lea ja Aivar Tumala. Majas puudus saal - peod peeti EPT suures saalis.

1976. aasta 1. märtsil avati uus lasteaiahoone Männiku tänavas 6 rühmalisena, kus oli kohti 140 lapsele. Lapsi oli tol ajal isegi rohkem kui 25 last rühmas ja töötajaid oli palgalehel 32-33. Keskmine kasvataja palk oli 70 rubla. Töötajaid motiveeriti "sotsvõistlusega" kvartalite kaupa ja rahaliselt premeeriti I-III kohta. Võitjateks olid puhtad, korralikud, distsiplineeritud.

Nimi Naksitrallid pärineb Eno Raua kirjutatud ja Edgar Valteri illustreeritud samanimeliselt lasteraamatult. Kuid nimitegelased Sammalhabe, Kingpool ja Muhv leidsid lasteaia tunnussümboolikas aktiivsemat rakendust 2000. aastast.

Ühised personali ettevõtmised olid energiaallikaks igapäevatööle. Koostegemise rõõmust valmisid etteasted-näidendid; käsitöölaadad, osavõtud EPT suvepäevadest, suusamatkadest, Jüriöö-jooksust, vastlasõitudest. Lasteaiakollektiiv moodustas tihtipeale meeskonna farmide jaoskonnaga.

Juba 1978. aastal osalesid lapsed Voka EPT Lastepäevakodu sildi all Kohtla-Järve laste tantsupeol tantsuga "Rongisõit", 2000.-ndate aastate alguses Jõhvis korraldatud lasteaedade laulupäeval. 2001. aastal toimus lasteaiaõuel vabariiklik Eesti Lasteaednike Liidu (ELAL-i) kokkutulek, mille organisaatoriks oli lasteaed Naksitrallid.

2007. aastal liitus lasteaed Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikuga.

Kontserdite-etenduste kõrvale ilmus emadepäeva võimlemispidu "Üks, kaks, üks, kaks - võimleb peenike ja paks!" (2007), kus lisaks laste liikumisele esinesid line` tantsuga töötajad ja emad.

2008.aasta suve viimasel päeval toimus kogupereüritus "Pere koos-kogu moos", mis algas matkaga Voka metsas ja lõppes pannkookide ja kodumoosi söömisega. Samast õhtust jäid peavärava juurde tulijat tervitama Hiiumaalt pärit Maire Põldma valmistatud tunnus – puuskulptuurid Sammalhabe, Kingpool ja Muhv. Kogukonda kaasavaid terviseüritusi korraldati teisigi: "Memme-taadi matk" (2007 sügisel), orienteerumislaupäevak (2008 kevadel) staadionil, emadepäeva võimlemispidu spordihoones "Merepidu" (2009) koos heategevusliku käsitöölaadaga, kibuvitsamarjamatk (2009 sügisel) koos Mikk Sarve ja tema vilepilli ning pajatustega. Liikumisalaste tegevuste mitmekesistamine toimub koostöö Mäetaguse lasteaiaga "Tõruke".

2008. aastal alustati keelekümbluse alast koostööd Jõhvi lasteaiaga Kalevipoeg.

Esimene Naksitrallide laul valmis 2001 ja teine laul 2006.a.

Ujumisõpetust said lapsed EPT ajal Sillamäe linna siseujulas, tänapäeval käiakse kahe vanema rühma lastega Sillamäe lasteaia Helepunased Purjed basseinis.

2009. aastast kannavad rühmad nimetusi: Trallid (sõim), Punased Naksid, Rohelised Naksid, Kollased Naksid, Sinised Naksid.

Lasteaia juhatajad läbi aegade :

Malve Maala 1962

Ingi Loide 1963-1965

Vaike Kivestu 1966-1968

Maret Prits 1969-1974

Silvija Mõttus 1975-1981

Virve Nurgamaa 1981-1991

Maire Aul 1989-1990

Urve Küngas 1991-1998

Epp Randmäe 1998-2006

Julie Laur 2007-

(J. Eljase raamatust „Voka arhiivides ja mälestustes“)

Carl Sarap 125

Fotomees ja kirjastaja Carl Sarap sündis 04.03.1892.a. Sompas. Tema isa Johan Sarap oli lõpetanud 1878.a. Rakvere kreisikooli ja oli Vokas koolmeister, hiljem Sompas mõisavalitsejaks. 

Carl lõpetas Tartus gümnaasiumi ja astus ülikooli. Siin katkestas tema õpingud I maailmasõda.
1918.a. asutas C. Sarap Tartus oma kirjastuse ja raamatukaupluse "Odamees - Carl Sarap" ja ta avaldas peamiselt ilukirjanduslikke teoseid eesti autoritelt, vähem ka teaduslikku kirjandust. Tartu perioodil ilmusid ka tema väljaandel:

1) kirjandus-,kunsti- ja teadusajakiri Fr.Tuglase toimetusel - 5 numbrit aastal 1919;
2) kirjandusliku huumori ja päevasündmusete ajaleht 1919.a. A. Alle
toimetamisel - 10 numbrit.
Mõlema eelmainitud väljaande nimi oli "Odamees" (ka Põlevkivimuuseumis on materjale nendest väljaannetest, eriti varasema ajaloo kohta);
3) 1922.a. äratati ellu ajakiri "Odamees" A. Kivikase poolt Berliinis. 1923.a. kolis toimetus jälle Tartusse ja see illustreeritud ajakiri, mis käsitles kultuurielu, peamiselt kirjandust ja kunsti ilmus ebaregulaarselt 1929.a.-ni.

Carl Sarapi ema

Kui Carl Sarapi isa vabanes mõisavalitseja kohast, siis ostis ta Toilasse talukoha ja maja – nii sai ka Carl seotud Toilaga.
Tartu perioodil ümbritsesid Carli peamiselt kirjanikud ja tema 10-toaline korter oli üheks nende kogunemiskohaks. Toilast kujunes ka kirjanike meelissuvituskoht ja üheks kirjanike sõbraks siin oli ka Carl Sarap. 

Carl Sarapi isakodu Toilas (praegusel Pikal tänaval) 

Tema kirjastus- ja raamatuäri aga sattus peagi raskustesse. Ilmselt elati ka üle jõu ja nii tekkisid suured võlad ja 1927.a. läks äri pankrotti. 

Carli abikaasa koos tütrega siirdus USA-sse ja nüüd tuli Carliltekkinud võlgu tasuda sugulastel, tuttavatel ja sõpradel, kes olid olnud noore ärimehe veksleid käendanud. Carl Sarap asus uue elukaaslase, endise Toila kooliõpetaja Johanna Triefeldtiga elama Rakverre ja siin nad avasid Johanna Triefeldti nime all raamatukaupluse.

Carl ise hakkas tegelema fotograafiaga ja selle tulemusena ilmus suur postkaartide sari "Kaunis kodumaa" Johanna Triefeldti nime all (Carlil endal olid veel osa võlgu kaelas ja seetõttu ei saanud ta enda nime all avaldada).
1936 ilmus Narva ehitusajalugu kajastav monograafia, mille autorite seas
oli ka Carl Sarap. 1939.a. ilmus Tallinnas kirjastus-osaühingu "Kultuurkoondis" väljaandel fotoalbum "Vana Narva", mille 63 heal tasemel fotot on Carl Sarapilt ja ajalooline ülevaade on Narva linnaarhivaarilt magister Arnold Soomilt. See on üks siiani parim ja üksikasjalikum teos sõjaeelsest Narvast – kuulsast rootsiaegsest Narvast, mis muutus olematuks vaid ühe öö jooksul – 06.03.1944. Päev, mida ei saa unustada ja mida ei tohi unustada!
Carl Sarap sattus küüditajate kätte ja suri Solikamski vangilaagris 05.11.1942.a.
Carl Sarapi elutööd viis edasi vägev virulane Peeter Tooming, kes käis 55 aastat hiljem Carl Sarapi jälgedes ja nii on sündinud tema üks elutöödest sarjas „55 aastat hiljem“.

Lea Rand

Varajane vastlapäev

PÜHAPÄEVAL, 12.02,

KELL 11.00-14.00 VOKA TIIGIL

Avatud uisutund treener Leena Tukkijaga

Saanisõit tuubidega

Põnevad täpsusvõistlused

Sind ootab uisuplats!

Soe tee, hernesupp ja vastlakuklid!

Uiskude laenutus spordihoonest. 

Lapsed tasuta, täiskasvanud 1 euro.

Pane soojalt riidesse. 

Avatud on lastetuba

ja sauna saab ka! 

Tule terve perega!

Veebruar

Tükk mälu on käes. Sa surud,

kuni pihku jääb valge vesi,

tolm linna ääres ning turud,

sekka põlde ja pääsukesi,

ja pilved, ja juurviljapoed,

vihmaladin, kimp piibelehti -

kõik see ütleb: su ihukoed

sellesama maa mullast tehti.

(Viivi Luik „Kodumaa“)

Terve kuu jagu sellest aastast on juba ajalooks saanud. Nii see aeg lendab...

Öeldakse, et peale kolmekuninga päeva head uut aastat enam soovida ei sünni või kui, siis ainult koos ühe teatud asjaga..., aga mina arvan, et head võib teistele inimestele ometi aasta läbi ja iga päev soovida.

Seepärast soovingi teile, head Toila valla lehe lugejad, ilusat aastat! Toogu see teile vaid tervist ja seda, mida õnnelikuks olemiseks vaja on.

2017. aasta on kuulutatud laste- ja noortekultuuriaastaks.

Kultuuriministeerium on korraldanud teema-aastaid alates aastast 2000, kui tähistati Eesti raamatu aastat. Teema-aastate eesmärk on tuua igal aastal tähelepanu keskmesse üks kultuurivaldkond või -teema. Toimunud on näiteks kunstiaasta, Eesti Teatri Aasta, muuseumiaasta, lugemisaasta, Eesti filmi aasta, kultuuripärandi aasta. 2015 oli muusika-aasta, ja möödunud aasta keskendus merekultuurile.

Laste- ja noortekultuuriaasta toob tähelepanu keskmesse nii noore publiku kui noore looja, kultuurielu järelkasvu.

Noortele keskendub ka meie selle aasta esimene leht. Vanemad lugejad andke mulle nüüd andeks, kui teile tundub, et ei sest lehest olegi midagi lugeda. On ikka. Ja eks kõigi teie peredes kasvab ju samuti noori inimesi, kelle tegemistega on hea kursis olla.

Kõige suurema tähelepanu all on seekord VANK – Voka Avatud Noortekeskus. Nemad tähistasid möödunud kuul oma viiendat sünnipäeva ja see andis põhjust keskuse tegemistest natuke pikemalt rääkida.

Persoonilugu räägib ühest tublist Toila neiust – Jonne Roomast, kes oma visaduse, töökuse ja tahtejõuga on spordis päris kaugele jõudnud. Selliseid lugusid tublidest noortest püüan aasta jooksul rohkemgi teieni tuua.

Lisaks killuke ajalugu ja numbreid, mis iseloomustavad meie valda 2017. aasta alguses, teateid peagi saabuvatest üritustest...

Täna, kui neid ridu kirjutan, on Tartu rahulepingu aastapäev. Õige pea tähistame Eesti Vabariigi 99. sünnipäeva ja päris kuu lõppu on ennast veel vastlapäev sättinud. Veebruar on lühike kuu ja möödub ruttu. Kui järgmisel korral leheveergudel kohtume, on väljas ehk juba kevade hõngu... kuigi ega seda talve pole sel aastal ju eriti olnudki.

Päikest!

Lea Rand

Eesti Vabariigi 99. aastapäeva pidulik lipuheiskamine 24. veebruaril kell 7.15 Toila Gümnaasiumi juures

Laulame isamaalisi laule!

Tantsuga tervitab naisrühm KIIGURI!

Vabariigi aastapäeva puhul heiskame lipu, joome kuuma teed ja sööme pidupäevakringlit!

Sobiva ilma korral saab ülevalt tornist heita pilgu koduvallale!

Liigub tasuta buss. Transpordisoovist anna teada hiljemalt 22.02 helistades 5258417, siis teame paraja suurusega bussi tellida!

Peale sündmust viib buss kõik soovijad koju!  

Eesti Vabariik 99