Tuesday, April 24, 2012

Saame tuttavaks, Voka Noortekeskuse juhataja, Merle Harjo!


  1. Kes Sa oled ja kust tuled? 
    Olen Merle Harjo ja tulen Toila naabervallast, Jõhvist. 

    Öeldakse, et me kõik tuleme lapsepõlvest. Kus möödus Sinu lapsepõlv ja mida Sa kodust kaasa oled saanud? 
    Minu lapsepõlv möödus Jõhvi linnas, koos ema, isa ja 10 aastat vanema vennaga. 
    Enamik nädalavahetusi ja õhtuid pärast lõbusat lasteaiapäeva veetsin kortermaja esisel mänguplatsil, vene keelsete sõprade ja sõbrannadega, „tukikat“ ja muid vahvaid mänge mängides. 
    Vadvoris (eesti k. hoovis) mängimisest meenutan sageli seda, kuidas vanemate poiste ja tüdrukute ees kelkisin, kui vahva suur-tugev vend mul on ja kuidas ta mind kaitseb kui keegi peaks proovima mind kiusata. Seniajani tunnen, et iga väiksemagi mure korral võin Venna (hellitusnimi) juurde minna; ta kuulab mu ära, jagab õpetussõnu. Naerulsui meenutan, et ainus, kes mind tõeliselt kiusas oli tegelikult suur venna ise – sõitis mu kolmerattalise kõveraks ja saatis mind „emme kappi“ tuuseldama, et jõulukingid üles leida ja kommid siis ise ära süüa. 
    Pean ütlema, et kodust olen kaasa saanud päris eriilmelised huvid. Pere naispool (ema ja vanaemad) on õpetanud mind lugu pidama raamatutest ja kokakunstist. Isa ja Vennaga käisime mööda motokrossiüritusi ja niisama „rändamas“. Sealt siis huvi autode ja motospordi vastu. 
    Kodu on minu jaoks alati olnud koht, kuhu võib igal ajal minna ja kus mind ema sooja kallistusega vastu võtab. 

    Kelleks tahtsid lapsepõlves saada? 
    Päris ausalt, ma ise ei mäletagi, kelleks ma saada tahtsin. Ema meenutab, et ega ma väga rääkinudki, kelleks saada tahan ja ega ma sellele enne keskkooli lõppu väga mõelnudki.
Mingi hetk keset lõpuklassi käis peas plõks ja otsustasin, et minust saab keegi, kes tegeleb laste ja noortega. Ei tea, kas see tuli minu enda mässumeelsest puberteedist või emapoolsete vanavanemate eeskujust, kes meie peres õppimist ja õpetamist alati au sees on hoidnud. 

Kus oled õppinud? Miks valisid just selle eriala? 
Pärast Toila Gümnaasiumi lõpetamist läksin õppima Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiasse huvijuht-loovtegevuse õpetaja erialale. Kandideerisingi ainult akadeemiasse ja olin miskipärast täiesti kindel, et saan sisse. Spetsialiseerumissuunaks valisin kultuurikorralduse. See on ka põhjus, miks ma kultuurikorraldust õppima ei läinud – sest seal ei saanud pedagoogikat lisaks juurde õppida.

Mäletan, et sisseastumiskatsetel ütlesin lause: „Tahan õppida huvijuhiks, et oma ülevoolavat energiat kasulikult rakendada saaksin“. Nüüd, vaadates ajas kolm ja pool aastat tagasi, mõtlen, et see peab ikka veel paika. 

Kui valmis oled muutusteks – uuteks kohtadeks, uuteks inimesteks? 
Minule muutused meeldivad. Kui inimene istub kogu aeg enda mugavustsoonis, siis arengut ei toimu. Uued inimesed rikastavad – uued vaated ja mõtted arendavad meie loovust ja motiveerivad edasi püüdma. 

Mis on Sinu jaoks elus tähtis? 
Kõige tähtsam on see, et lähedastel (pere, sõbrad) oleks kõik hästi. Et nad oleksid rahul, terved ja, et meil oleks teineteise jaoks alati aega. 

Mis teeb tuju heaks? 
Tuju teeb heaks hommikune päike kodumaa helesinises taevas, sõprade naer, lähedaste kallistused ja varbad merevees. :) 

Hobid? Meelistegevus vabal ajal? Kuidas Sa puhkad? 
Mulle meeldib avastada uusi paiku – eriti kui plaanid tekivad ootamatult. Eriti hästi puhkan kas moorori mürinas või värskes õhus – mets, rand, krossirada – kõik sobib! 

Mida hindad inimestes? Elus üldse? 
Inimestes ausust ja elus õiglust. 

Kuidas Sa Toilasse sattusid? 
Toilasse sattusin 2004/2005 õppeaasta aasta kolmandal veerandil kui otsustasin Jõhvi Gümnaasiumist ära tulla ning Toilasse kooli minna.
Sellest ajast peale olen end vähemalt kolmveerand kohaga toilakaks pidanud. :) 

Millised on muljed peale esimesi töönädalaid? 
 Mind valdavad ainult positiivsed emotsioonid. Noored on toredad, ettevõtlikud; töökaaslased on abivalmis ja mõistvad. Motivatsioonist puudu ei tule ja pea mõtetest tulvil. 

Oled ise ka ju veel noor inimene. Millised on Sinu arvates tänapäeva noorte mured, probleemid, millega Sa oma töös igapäevaselt kokku puutud? 
Peamiselt kerkivad esile noorte vähesest suunamisest, kaasatusest, tunnustamisest tingitud mured. Üks osa noortest on enda võimalustest väga hästi informeeritud, teised aga ei oska adekvaatselt hinnata enda oskuseid ja võimeid.
Me pöörame tihti tähelepanu vaid neile noortele, kes saavutavad märkimisväärseid tulemusi spordivõistlustel, olümpiaadidel jm - mistõttu tunneb osa noortest end kõrvalejäetuna ja sisustavad oma vaba aega alternatiivseid, sageli ebatervislikke, võimalusi kasutades. 

Millega Voka Noortekeskus tegeleb? Milliseid võimalusi noortele pakute? Kes on noortekeskusesse oodatud? 
Mitmel pool domineerib noorsootöös huviharidus aga meil on vaja erinevaid, noorele tõesti meelepäraseid vaba-aja veetmise võimalusi. 
Voka Avatud Noortekeskus pakub tegelusvõimalusi noortele vanuses 7-26 eluaastat. Märksõnaks on koos tegemine – aja veetmine üheskoos sõpradega. 
Ootame noortekasse noori, kes soovivad osaleda projektides, sündmustel – neid algatada, läbi viia. Aga kindlasti ka neid, kes tahaksid vahel lihtsalt koos eakaaslastega puhata, juttu ajada. Kuidas head mõtted siis muidu tekivad? 
Praegu teeme agaralt koostööd Jõhvi Kultuuri-ja Huvikeskuse, Narva Noortekeskuse ja Ida-Virumaa Noortekoguga. 
Meie tegemistest ja võimalustest saab ülevaate noorteka blogist aadressil www.vokanoortekas.blogspot.com või Facebookist. 

Kas noored on hukas? 
Lennart Meri ütles kunagi, et „Teie, noored, lähete elust läbi nagu nuga võist“.
Usun, et noortelt on palju õppida – näiteks seda, kuidas näha igas probleemis uut võimalust. Neis on loovust ja arukust – vajavad vaid õige pisut julgustamist!

Aitäh!

Tänan küsimast!
Päikest ja kordaminekuid soovides,
Merle

No comments:

Post a Comment