TOILA VALLA LEHT: October 2013

Thursday, October 31, 2013

November

Hea valla lehe lugeja!

Pole juba päris ammu Sulle kirjutanud. Ikka on olnud tähtsamaid asju, millega leheruumi täita või on olnud hoopis olukord, kus pole midagi öelda olnud.

Nendel kordadel olen püüdnud Sind luulepisikuga nakatada.

Loodan, et oled nendest väikestest luuleridadest midagi hingele ja südamele saanud.

Seekord aga tundsin, et tahaks üle pika aja ka natuke oma mõtteid Sinuga jagada.

Valimised on selleks korraks läbi. Kas tulemused meeldivad või mitte, eks see sõltub...

Sõltub sellest, kas ollakse rahul sellega, mis olnud või loodetakse midagi uut ja edasiviivat. Sõltub sellest, kas valimas käidi või mitte.

Neil, kes oma häält ei andnud, pole ka põhjust nuriseda, kui asjad ei läinud nii, nagu loodeti.

Tegelikult näitavad ju järgmised neli aastat, kas tehtud valikud olid õiged või mitte. Jääb ainult loota, et valitutel jätkub head tahet ja mõistust ajada oma valla asja nii, et kõik rahul oleksid.

Kuid kas üldse on võimalik midagi teha nii, et KÕIK oleks rahul? Ilmselt mitte! Ikka tundub, et vot kui mina oleks otsustaja, küll siis läheksid asjad õiges suunas ja hästi!

Õnneks ei möödunud valimiseelne aeg meie vallas nii räpaselt ja inetult, kui ehk mujal kuulda ja näha oli, aga eks väikest naginat ja poriloopimist oli meilgi.

Öeldakse, et parfüümi pole võimalik piserdada nii, et kõrvalseisjad sellest osa ei saaks – sama lugu on ka poriga – loopides seda teistele, on alati oht, et tuul toob osa viskajale endale tagasi. Nii lihtsalt on.

Kõige hullem, kui kõige selle vahele jäävad inimesed, kes tegelikult asjaga üldse seotud pole, nagu juhtus minuga peale eelmise lehe ilmumist. Aga eks see oli mulle õppetunniks, et mõnest inimesest ja tema tegemistest tuleb ennast võimalikult kaugele hoida.

Ühes asjast, mis enne valimisi ühe erakonna lehest silma jäi, tahaks veel rääkida. See on see, tegelikult juba vana teema, et valla leht kajastab liiga palju kooli ja lasteaedade tegemisi.

Jah, tõesti on mõnes valla lehes enamus teemasid seotud meie haridusasutustega. Etteheide oli sel teemal, et vähe kirjutatakse volikogu ja valitsuse tegemistest.

Siinkohal küsimus – kes peaks näiteks volikogu asjadest kirjutama, kui mitte volikogu liikmed ise? Kahjuks ei ole ma nende, nö näpuga näitajate, käest eriti palju kaastöid saanud. Ehk on asjad muutuses ja uue volikogu liikmed agaramad kirjutajad.

Valla leht avaldab täpselt seda, millest meie valla volikogu, valitsus, allasutused ja vallas elavad inimesed kirjutada tahavad. Ainuke tingimus on see, et musta pesu me lehes pesta ei tahaks – see tegevus jäägu nö koduseinte vahele.

Valla leht on valla inimeste tegu ja nende nägu, sest toimetaja ei jõua ega ka pea lehte nö täis kirjutama.

Nii et – kui Sul, hea lugeja, on midagi südamel, millest tahaks teistele teada anda, mõni tore sündmust või ettevõtmine, millest võiksid teisedki osa saada, siis anna aga teada!

Ja kui tundub, et ise kirjutada ei oska, siis olen hea meelega nõu ja jõuga abiks. Helista või kirjuta ainult.

Nii palju siis valimistest ja sellest, mis südamel oli.

Aga looduses on alanud hingede aeg ja ega jõuluootuski enam mägede taga ole.

Kohtumiseni detsembris!

Seniks rahulikku olemist ja päikest läbi hallide pilvede!

Lea Rand

Elu võimalikkusest peale valimisi

Valimistega on asi siis selleks korraks jälle ühel pool.

Ajalehed või ajalehemoodi väljaanded, millega saab tappa nii kärbseid kui ametnikke, on samuti vaikinud.

Põhjus, mis ajendas mind kirjutama just peale valimisi, on lihtne.

Valimiste aasta on olnud pikk ja ta on kandnud endas küsimusi, mis ikka tahavad aeg ajalt üle rääkida. Lisaks arvan, et vahetult enne ja valimiste ajal kirjutatu ei oleks olnud vast objektiivne, oht juhinduda emotsioonidest võinuks olla suurem kui tavaliselt.

Aga lähen natuke ajas tagasi.

Veidi üle aasta tagasi otsustas vallavolikogu peale vallavalitsuse poolseid läbirääkimisi Lõokese ja Ööbiku elamurajooni kinnisvaraarendajaga, osta ühe euro eest välja antud kinnisvaraarendus, et päästa sealsed elanikud kehvast olukorrast, kuhu nad heauskselt olid sattunud.

Lohakil oli nii veevärk kui kanalisatsioon, muust elementaarsest rääkimata.

Valla toel ja AS Toila V.V. teostusel sai vee ja kanali osas vajalik sealsetele elanikele tagatud.

Käesoleval aastal vastavalt volikogu otsustele ja elamurajooni arenduse plaanidele, anti käiku mõlema tänava valgustus, lisaks arvestades võimalusi, asfalteeriti Ööbiku tänav. Antud aasta eelarve koostamisel lihtsalt kõikide nüanssidega ei osatud arvestada ja seetõttu Lõokese tänava katmine peaks jääma eeleolevasse aastasse. Eks siin ole olnud mõningaid eriarvamusi, aga küsimus on siiski eelkõige sõnapidamises, mis lubatud, see tuleb ka teoks teha, kuidas muidu saab edaspidi inimestele silma vaadata?!

Lisaks väidan, et suhtluskõnepruugis viidatavatele rahvuse, usu ja muudele tunnustele antud elamurajoonis toimetamise osas, on pehmelt öeldes kohatu.

Voka lasteaia katuse ja kogu maja renoveerimise osas on olnud erinevaid väljaütlemisi. Enamalt jaolt sellest, miks ikkagi on katusega alustatud vastu talve.

Enne veel kui edasi selgitan, lihtsalt väike kõrvalepõige – nimelt sattus näppu dokument, mis käsitleb lasteaia täieliku renoveerimise lõpptähtaega daatumiga aastal 2011!? Tekib küsimus, mis siis juhtus?

Nüüd tagasi antud aasta kevadesse. Nimelt oli siis volikogus arutelu lasteaia remonditöödest.

Kuna eelarves ettenähtud rahalised vahendid ei katnud kogu katusetööde mahtu, oli vajalik viia läbi vastavad eelarvemuudatused. Selles küsimuses kahjuks volikogus kokkuleppele ei jõutud ja kogu lahend lükkuski suve lõppu. Uued kokkulepped, lepingute sõlmimine ja ehitustööd jäid sügisesse. Nii juhtub, kui tekivad eriarvamused ja erinevad arusaamad või arusaamatused asjade kulgemisest, kus emotsioon võidab mõistuslikkuse.

Nüüd Toila seltsimaja ja Voka olemehoone ehk teisisõnu Toila rahvamaja ehitustest.

Tore on ellu viia mahukaid projekte, elada uusehituste rajamise tähe all. Aga võta näpust, mitte alati ei ole see võimalik ja ka reaalselt ellu viidav.

Seepärast sai poolteist aastat tagasi läbi räägitud suund, viia võimalikult valutult vallale ja valla eelarvele tegevus nende kahe objekti osas eeldatavalt Toilas kolmele ja Vokas viiele aastale, kahjustamata seejuures hoonetes tegutsevate seltsingute ja MTÜ-de igapäevast tööd.

Jätkus siis skeptikuid ja jätkub tänaseni. Mõtlen siinjuures neid, kes näevad elu pigem mustades värvides, pahura näo ja kortsus kulmuga.

Mõistan, et nii mõnelegi tundub asi veidi utoopiline, aga elada usuta eesmärgi saavutamise ees, on sama mis istuda käed rüpes, ohkida või tammuda lihtsalt kohapeal.

Nende objektide sisu üle arutatu jätan hetkel puutumata.

Toila lasteaed pidas veidi aega tagasi oma seitsmendat sünnipäeva. Tore uus ehitus. Hästi vastuvõetav kõigile väikestele ja suurtele, kes seal sees toimetavad.

Küll aga on lasteaiaga seoses toimunud ja toimetatud erisuguseid asju, mis paraku tekitavad nii vallavolikogule kui -valitsusele parajat peavalu.

Jutt käib eelkõige aastaid tagasi valla ja lasteaia omaniku vahel sõlmitud lepingust ja selle lisadest.

Asi on kallutatud ja rakendanud valla 20 aastaks seesuguste tingimustega vankri ette, mida aasta aastalt on üha raskem, et mitte öelda võimatu, vedada.

Võib olla tollane aeg tingis seda, mine sa tea, kuid kahjuks oli asi ettevaatavalt lõpuni läbi ja lahti mõtlemata.

Aega tagasi pole võimalik pöörata, küll aga saab ajas teha korrektuure, mis võimaldaksid hea tava ja tahte kohaselt luua mõlemapoolselt vastuvõetava partnerlussuhte valla ja Toila lasteaia omaniku vahel.

Kui see osutub mingitel tingimustel võimatuks, siis tuleb kõike korraldada ühepoolselt, vaadates ümber kogu leppereeglistiku. Hoovad selleks on kindlasti olemas.

Niipalju siis seikadest, millest kõneldakse, mis jutuks.

Esimene vastvalitud volikogu istung toimub 31. oktoobril k.a., selleks ajaks valla leht veel ilmunud ei ole. Küll aga valitakse sellel istungil volikogu esimees, volikogu aseesimees ja vallavalitsus esitab lahkumispalve. Nii näeb ette seadus.

Järgmistel volikogu istungitel on arutusel volikogu komisjoni esimeeste, aseesimeeste ja liikmete ning vallavanema ja valitsuse liikmete kandidatuurid.

Mul on hea meel, et viimase kahe aasta koostöös on vallavolikogu valitsuse suhtes järginud kahetasandilise omavalitsuse ranget põhimõtet, mis kahjuks ei ole omane kõikidele omavalitsustele, kus volikogud on minetanud kohaliku seaduseandja rolli ning tegelevad valitsuse ülesannete ja tegevusega ning kus vallavanem koos vallavalitsusega on muutunud volikogu marionetiks.

Soovin kogu südamest jõudu ja indu ning mõistuspärast koostegevust kogu uuele volikogu koosseisule.

Soovin volikogu ja vallavalitsuse, nii otsustava osa kui ametnikkonna ühisele tihedale koostööle Toila valla ja tema elanikkonna heaolu nimel.

Üksteisemõistmist ja armastust!

Austusega

Tiit Kuusmik

vallavanem

Head valla kodanikud!

Valla volikogu valimised 2013 on seljataga ja ülimalt hea meel on tõdeda, et oleme saanud teie usalduse ja toetuse osaliseks.

Volikogu VI koosseisu viimasel istungil tänasin volikogu liikmeid konstruktiivse valitsemise eest möödunud neljal aastal. Rõhutasin meeldivat valimisvõitlust, kus ei toimu vastandamist, kus pole kohta pori loopimisel, vaid keskendutakse oma visioonidele ja tegevuskavadele.

Olin natuke naiivne, sest järgmisel päeval ilmus IRL „Otsustav Oktoober“, mis näitas, et mõned mehed ei ole muutunud. Kui kaks aastat tagasi rõhutati, et koalitsiooni muutmisel jääme ilma rahast, sest rahastatakse ainult omasid, siis sel korral ei olnud raske ka musta valgeks kirjutada ning oma patud teiste kaela ajada. Tundub, et mõni mees mõtleb ja kirjutab oma rikutuse tasemel.

Vanasõna ütleb, et igal oinal on oma mihklipäev ja kõik, mis oled teinud teistele, tuleb ringiga sulle tagasi. Küllap see nii ongi.

Valimisliit Ühtne Vald ei esinda sanatooriumi või „Voka poisse“, nagu teadlikult on püütud jätta muljet.

Meie valimisliidus on esindatud valla suuremad asulad ja külad, valla asutused, põllumehed ja ettevõtjad. Me püüame tõesti olla ü h t n e vald ja esindada teid kõiki. Meie koalitsioonis ja meie poolt juhitud komisjonides on tegevuse põhireegliks olnud vastastikune lugupidamine, arutelud ja kokkulepped ning neist kinnipidamine, mitte ühe mehe või partei diktaat. Kõik küsimused on komisjonides põhjalikult läbi arutatud, enne kui tuua need volikogu ette. See hoiab mõistuse selge ja lubab võimalikult laiemal ringil inimestel asju arutada ja oma ettepanekuid teha. Volikogu peab olema otsuste tegemise koht, kus pädevad komisjonid esitavad oma ettepanekud, milleni on jõutud paljude inimeste ühisel arutelul. Ja mida paremini on tehtud töö komisjonides, seda lihtsam on vastu võtta otsuseid volikogus.

Tänane valimistulemus näitab, et meie valla valija peab lugu inimestest, kes vaatavad tulevikku ja oskavad vahet teha näilisel ja tõesel.

Suur tänu selle toetuse ja usalduse eest!

Lugupidamisega

Roland Peets

Valimisliit Ühtne Vald

Tolm ja sõrmejäljed

16. oktoobril, pärast teist koolitundi, hakkasid 10. ja 11. klassi õpilased, Toila Gümnaasiumi poolt tellitud bussiga, sõitma Lääne-Virumaale.

Eesmärgiks külastada suurettevõtet ning osaleda kriminalistika töötoas. Kuna 10. klassi õpilased külastasid eelmisel õppeaastal Viru Keemia Gruppi, siis 11. klassi juhataja Katrin Pentel kontakteerus ning leppis kokku külaskäigu AS Kunda Nordic Heidelberg Cement Group tsemenditehasesse.

Kui vanem lehelugeja ehk mäletab, siis Kundaga seostusid omal ajal sealkandi tolmused õunapuud ning aknad, mis hommikul pestes mõne aja pärast jälle sama tolmused välja nägid. Võime kinnitada, et sellist tolmu Kundas enam ei ole. Tegemist on kaasaegse, keskkonnasõbraliku ettevõttega, mille toodang tsemendi ja klinkeri näol läheb peale Eesti paljudesse maailmariikidesse. Tegemist on ka väga pikaajalise ettevõttega, mis alustas tegevust juba 19. sajandil. Hetkel on ettevõtte tegevusvaldkonnaks ehitusmaterjalide tootmine ja transporditeenus, mida osutab Kunda kaasaegne sadam.

Kaitsekiivrid peas asusime Ülari Pai kannul ekskursioonile läbi tehase kõikide objektide tutvudes samal ajal kogu tootmisprotsessi ning selle etappidega. Läbisime vahemaid ühe tsehhi juurest teise juurde ronides üles ja laskudes treppidest, kord olles külmas siis jälle väga soojas. Saime teada, et kogu tootmisprotsess on tihedalt seotud keemia, füüsika ja matemaatikaga, 2/3 tehase toodangust läheb välismaale, enne tsemendi valmimist läbib see ahju temperatuuriga 1400-1450 kraadi ning tsemenditehase laborites töötavad keemia- või füüsikaalast kõrgharidust omavad spetsialistid, lihttöötajaid õpetatakse välja kohapeal, palk vastab eesti keskmisele.

Kunda Tsemenditehase tootmisprotsessidega tutvutud läks sõit edasi Rakvere Politseimuuseumisse, selle külastuse leppis kokku 10. klassi juhataja Stella Müsler.

Muuseumis ootas õpilasi ees kriminalistika töötuba nimetusega: Uurimise all, mille käigus tutvustati lähemalt politseitöö ühte osa – kuritegude avastamist. Näidati vahendeid, millega politsei avastab kuritegusid. Tutvustati sõrmejälgede liike ning nende võtmise metoodikat.

Õpilased püüdsid ise leida asitõendeid ning avastada seifivarguse ning, läbi fotoroboti koostamise, mõrva toimepanijaid. Meeskonnatööna arvati ära seifikood, milleks pidi olema vihjete lugemisel osav ja seda me õpilased olid!

Töötuba pakkus palju põnevust ning oma töölehtedes arvasid noored, et õppekäik Kundasse ja Rakverre läks korda!

Stella Müsler

Rohkem pilte

8. klassi õpilased käisid õppekäigul Viinis

14.-18. oktoobrini oli 8. klassi saksa keele rühm õppekäigul Viini.

Kõik sai alguse rahvusvahelisest e-Twinningu projektist “Einladung zur Party”, millega sel hetkel veel 5. klassis õppinud õpilased 2011 aastal Ettevõtliku kooli projektikonkursil 385 eurot võitsid. Otsustasime seda raha kasutada ühiseks reisiks Viini. Enne seda tuli aga veel paar aastat saksa keelt õppida ja natuke raha koguda. Reisi jaoks teenisid ettevõtlikud lapsed näiteks valla aastapäeval lisaraha kohvikuga “Viini!”.

Selle aasta jaanuaris viibis meie koolis vahetusõpetaja Viinist, kellega koostöös siis õppekäik lõpuks teoks sai. Õpetaja Karin Veit taotles ka Viinis ühest sihtasutusest raha meie muuseumipiletite ja ühistranspordi jaoks, nii saimegi Viinis vabalt liikuda ja mitmeid erinevaid muuseume külastada..

Esimesel õhtul tutvusime omal käel linnas jalutades kesklinna põhiliste vaatamisväärsustega. Tänu sellele oli lastel järgmistel päevadel ka juba lihtsam iseseisvalt orienteeruda. Meie laste jaoks olid põnevad nii esimene lennureis kui ka metrooga sõitmine. Hakkamasaamine tõelises suurlinnas oli kindlasti eduelamus.

Partnerkoolis tervitas meid järgmisel hommikul direktor ja õpilased tutvustasid ennast ning oma maja. Saime piiluda erinevatesse tundidesse ja meie õpilased tegid esitlused Eestist ning meie koolist. Kõigil päevadel saime kooli sööklas osa traditsioonilisest Viini köögist. Nii olid meie menüüs näiteks Frittatensuppe (pannkoogiribadega supp) ja veiseliha spinatiga. Pärastlõunal olid meie programmis veel Hunderwasseri maja, Schönbrunni lossi aed ning sealsed labürindid. Põnevas interaktiivses muusikamuuseumis Haus der Musik sai katsetada ja uurida näiteks oma kuulmist ja helide tekkimist ning levikut, aga kõige rohkem elevust tekitas kindlasti võimalus dirigendina Viini filharmoonikute ees seismine. Mõne noore dirigendi taktikepi all jäid virtuaalsed muusikud rahule, kui aga Väikese öömuusika tempo liiga kiireks läks, võis viiuldaja püsti tõusta ja edasimängimisest keelduda. Viini klassikutest on kõigil nüüd parem ülevaade.

Kolmandal päeval sõitsime Prateri lõbustuspargis ajaloolise vaaterattaga, käisime audiogiidi saatel Hofburgi lossi Hõbedakambris, Sisi muuseumis ja keiserlikes ruumides. Päeva lõpus võõrustas partnerkooli direktor meid traditsioonilises Viini kohvikus, kus kohustuslikuks programmiks oli loomulikult tort või õunstruudel ja kuum šokolaad.

Neljas päev algas kogunemisega Viini südalinnas. Partnerklassi õpilased olid jaotatud kuude rühma, iga rühmaga liitus üks meie õpilane. Õpilased said Viini kaardid ning töölehed küsimustega, millele nad koostöös pidid vastused leidma. Kuna meie partnerklassis õpib päris palju lapsi, kes ei ole pärit Austriast, siis ei olnud küsimustele vastuste leidmine ka nende jaoks alati lihtne. Ühise linnaralli käigus sõlmiti uusi sõprussidemeid ja püüti suhelda saksa keeles. Meie jaoks oli kindlasti huvitav kogemus tavalise Viini kooli õpilaste väga kirev rahvuste koosseis.

Viini teema võtsime kokku interaktiivses ajaloomuuseumis Time Travel, kus seintel kõnelesid “sigatüükalikud” kuulsate austerlaste maalid, 5D kinos sai rännata läbi Viini ajaloo, käia audientsil keiser Franz Josefi juures, elada varjendis üle Viini pommitamine ja sõita Fiakeriga Viini katuste kohal.

Õpilaste jaoks oli see õppereis vaheldusrikas lõiming keeleõppest, ajaloost, muusikast, kunstist ja kultuurist. Usun, et reis oli motiveeriv ja nii mõnigi reisil sõlmitud sõprus kestab tänu kirjavahetusele ja internetisuhtlusele veel kaua.

Signe Ilmjärv

Toila Gümnaasiumi saksa keele õpetaja

Rohkem pilte

Igal asjal oma lugu...

Toila Raamatukogul on selleks aastaks veel üks näituseplaan, aga selleks ootan teie kõikide abi ja kaasalöömist.

Kuna kultuuripärandi aasta hakkab paari kuu pärast läbi saama, siis on plaanis korraldada näitus (väga) vanadest asjadest meie kodudes.

See võib olla raamat või pildialbum või vanaema kleit; press- või hobuseraud; mõni kodumasin või tehnikavidin endistest aegadest; koolivahend, mida on kasutanud eelmised põlvkonnad; lauanõud, mida on kasutanud meie esivanemad – ühesõnaga piiranguid näituse eksponaatideks põhimõtteliselt ei ole.

Oluline on ainult see, et see asi peaks olema vana ja raamatukogusse ära mahtuma, nii et põllutöömasinaid vist selle näituse raames eksponeerida ei saa (kui, siis ainult raamatukogu ees!).

Tegelikult oleks ju täitsa vahva, kui detsembrikuus oleks raamatukogu trepi peal mõni äke või looreha:)

Eriti tore on veel see, kui asja juurde väike lugu ka on kirjutada/rääkida.

Esemeid näitusele ootan kuni novembrikuu lõpuni.

Küsimusi küsida saab nagu ikka telefonil

33 69 551 ja kirjutada võib ka lea.rand65@gmail.com.

Kes Facebooki kasutajad on, neil on kõige lihtsam võimalus ennast raamatukogu tegemistega kursis hoida meie FB lehel.

Raamatukogupäevad on selleks aastaks läbi – kohtume raamatukogus!

Nagu juba traditsiooniks saanud – tähistavad raamatukogud üle Eestimaa oktoobri viimastel päevadel raamatukogupäevi. Seda ikka selleks, et endast rohkem teada anda ja (uusi) lugejaid enda juurde meelitada. Võib-olla küsib nii mõnigi lugeja siinkohal, kas neid siis peab meelitama, kas nad ise ei tulegi. Kes on raamatu-usku, see ikka tuleb, aga nooremat rahvast ja lapsi peab ikka natuke meelitama ka.

Toila Raamatukogus on oktoobrikuu jooksul toimunud päris mitu toredat kohtumist, millest tahaks teada anda.

Enne raamatukogupäevade algust käisid meil külas TG 5. klassi õpilased koos õpetaja Gerliga. Nemad olid innustust saanud raamatukogu poolt väljahõigatud enda valmistatud luulekogude meisterdamisest „Luule, see ei tule tuulest...“. Kuni isadepäevani on raamatukogus vaatamiseks ja sirvimiseks 13 5. ja 6. klassi õpilaste kokkupandud luulekogu. On nii omaloomingut kui ka „päris“ luuletajate loomingust kokkupandud kogusid.

Kuna ettelugemise päev 20. oktoober sattus seekord pühapäevale ja valimistepäevale, siis tegime raamatukogus ettelugemist järgmisel päeval. Külla olid tulnud Rõõmukillukesed koos õpetaja Siljaga Naerumere lasteaiast.

Ettelugejaks oli seekord vallavanem Tiit Kuusmik, kelle kohta võib ainult kiidusõnu jagada – nõnda ilmekas oli tema lugemine. Loo valik lähtus sellest, et tänavuse ettelugemise teemaks olid (looma)muinasjutud. Niisiis kuulasid lapsed huviga lugu "Loomade talvekorter" raamatust "Üle õue õunapuune". Rääkisime ka valimistest ja sõprusest, lapsed vaatasid raamatuid ja rääkisid oma lemmikraamatutest.

Eesti raamatu päeva õhtul saime raamatukogus kokku Anneli Lambiga, kes on oma lapsepõlvemälestused pannud raamatusse "Minu lapsepõlve Kotikuna". Oli armas ja soe kohtumine. Anneli rääkis oma raamatust ja selle sünniloost ning vaatasime filmi raamatu esitlusest Anneli kodus Kotinukal. Jutuks oli ka üsna pea ilmuv järgmine, seekord luuleraamat, ja nautida saime ka luuletusi autori enda esituses. Aitäh ANNELILE ja neile, kes kohtumisest osa olid tulnud saama!

29. oktoobriks oli raamatukogus kokku lepitud kohtumine TG 1. klassi õpilastega.
Olgugi et väljas tormas esimene sügismaru veel päris korralikult, jõudsid 17 mudilast koos õpetajate Anneli ja Sirjega ning oma kaisukarudega kenasti kohale. Tee koolimajast raamatukogusse on ju päris pikk (eriti veel sellise koerailmaga).

Rääkisime kaisukaru sünnipäevast ja lugesime karujutte. Seekord oli lugemiseks valitud kaks lugu: "Naljakas karu-sõit" raamatust "Loomad, linnud, putukad" ning "Vanasarvik ja karu" raamatust "Emand kaseladvas".
Lisaks rääkisime ka raamatutest ja raamatukogust ning leppisime kokku, et talvel kohtume uuesti ja siis räägime nendel teemadel juba pikemalt ja tõsisemalt.
Kokku sai lepitud ka see, et kodus joonistab iga laps külaskäigust ühe pildi, millest korraldame raamatukogus ühise näituse.

Kohtumiseni raamatukogus!

Lea Rand

Rege rauta suvel...

Kuna tali pole enam kaugel, siis on viimane aeg teha selleks ettevalmistusi, et lumi ei laseks ennast ebameeldivalt üllatada.

Jätkuvalt teostab Toila vallas lumetõrjetöid OÜ SKVeod, kelle esindajaks ja tekkinud probleemide operatiivseks lahendajaks on Tatjana Sokolovskaja telefon 5187871.

Samuti tuleks kasuks, kui korteriühistute juhtkonnad võtaksid ühendust OÜ-ga SKVeod ja räägiksid läbi majaesiste parklate lumepuhastuskorrad ja jätaksid oma kontakttelefonid.

Informatsioon lumetõrjekaartidest koos teede numbritega on üleval ka Toila valla kodulehel.

Rein Merirand

ehitus-ja majandusnõunik

tel.5157292

15. novembril 9.00-18.00 töötab Toila Seltsimajas juuksur

Olete oodatud juukseid lõikama (teostan töid nii meestele kui naistele) ja kulme korrigeerima!

Aja kokkuleppimiseks

palun helistage 56944902, Liis.

Noor pildis

Lev Tolstoi on öelnud, et kunst pole sama, mis käsitöö. See on kunstniku püüd edasi anda kogetud tunnet.

Nii nagu ühele õigele sügisele kohane, oli koolivaheaeg noortekeskuses värviline – andsime edasi tunnet.

Projekti "VANK visuaalseks" raames viidi sügisesel koolivaheajal läbi graffiti töötuba ja Voka Avatud Noortekeskuse aknaid kaunistavad noorte poolt kangavärvidega kujundatud, nende nägemust Toila valla arengust edasi andvad, aknakatted.

Töövahendid, aknakatted, värvid jmt soetati Ida-Virumaa ANK projektikonkursi toetusega ning aknakatted saavad üles täiskasvanud vabatahtlike abiga.

Diana poolt klõpsatud pildil on kujutatud uuenenud ilmega koridori, läbi mille meie noortekeskusesse pääseb.

Olete kõik oodatud meie vahvaid aknakatteid ja lustakat koridori imetlema!

Oktoobrist alustas tegevust 37 pääste noorteringi üle Eesti

Päästeala noorteringid on kutseliste või vabatahtlike päästekomandode juures tasuta tegutsevad huviringid, millest saavad osa võtta 7-19 aastased noored. Ringides saavad noored läbi praktiliste tegevuste aimu, mida tähendab olla päästja.

Noorteringides õpitakse läbi aktiivse tegevuse. Meie tegevuste nimekiri on pikk - tutvume päästesüsteemiga ja päästjate varustusega, õpime käsitlema tulekustutit ja proovime läbi, mis reaktsiooni võivad vallandada erinevate ainetega tule kustutamine. Lisaks tule- ja veeohutusele tutvustame lastele pommirühma tegemisi ja tehnikat ning külastame Häirekeskust, et näha oma silmaga, kuidas hädaabi kõnesid vastu võetakse ning päästetehnikat välja saadetakse. Koolituse raames õpetame lastele esmaabivõtteid, mida võib elus juhtuvate õnnetuste puhul tarvis minna ning harjutame suitsusest ruumist evakueerumist. Lisaks teadmiste täiendamisele teeme ka tuletõrjesporti, matkame, mängime läbi erinevaid ohusituatsioone ja orienteerume.

Pääste noorteringide üks suurem ja populaarsem üritus on päästeala noortelaager, mida korraldatakse alates 2002. aastast. Alates 2009. aastast korraldab Toila noortering kevadeti ohutusalast perepäeva ning Virumaa noorpäästjate maastikumängu. Noorteringi noortel on võimalus osaleda erinevatel võistlustel ka Eestist väljaspool. Toila noored päästehuvilised osalesid aastatel 2011 ja 2012 Soomes „Rescue Race“ võistlusel ning eelmise aasta augustis osalesime koos Iisaku noorpäästjatega Moskvas „Ohutu kool“ võistlusel.

Päästeala noortering tegutseb oktoobrist kuni mai lõpuni igal nädalal poolteist tundi kokku kuus tundi kuus. Noortering on kõigile tasuta.

Kui õpid 4.-9. klassis ning oled huvitatud pääste noorteringis osalemisest, siis kohtume reedeti kell 14:15 koolimajas, klassis 201.

Urmas Tokman

Noorteringi juhendaja

Villa Meretare pakub tööd teenindajale

V Viru Aeroobikafestival

Uus nõustamisteenus

Alanud on 2013/2014 õppeaasta ja Ida-Virumaa Õppenõustamiskeskus koos oma uuenenud spetsialistide koosseisuga on valmis vastastikku kasulikuks koostööks maakonna haridus-ja sotsiaalasutustega.

Ida-Virumaa Õppenõustamiskeskus on valmis toetama ja osutama nõustamisteenust hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste, HEV laste seaduslike esindajatele ja lastega töötavate isikutele lapse võimete ja arenguvõimaluste väljaselgitamisel ning õppimise ja käitumisega seotud probleemide ennetamisel ja lahendamisel.

Õppenõustamisteenused on eripedagoogiline, logopeediline, sotsiaalpedagoogiline ja psühholoogiline nõustamine.

Osutame nõustamisteenust järgistele huvi-ja sihtrühmadele:

hariduslike ja arenguliste erivajadustega lapsed;
lapse seadusjärgsed esindajad (lapsevanem vm.)
haridus-ja sotsiaalasutuste töötajad
kohalike omavalitsuste sotsiaal-ja haridusametnikud ja -juhid.

Õppenõustamiskeskuse teenust on võimalik osutada Ida-Virumaa Õppenõustamiskeskuses (Jõhvi, Keskväljaku1, tuba 312, 3 korrus), haridus-ja sotsiaalasutuses või vastavalt kokkuleppele mõnes muus nõustamiseks sobivas kohas.

Õppenõustamiskeskus pakub huvitatud sihtrühmadele II tasandi õppenõustamisteenust. Vajadusel on läbi keskuse võimalik saada ka I tasandi teenust.

Õppenõustamiskeskusest on võimalik saada:

individuaalset nõustamist - siin osalevad nõustamiskeskuse nõustaja ning laps, lapsevanem, õpetaja, spetsialist või mõni teine nõustamiskeskuse sihtrühma kuuluv täiskasvanu
grupinõustamine – see võib olla

- juhtumipõhine s.t. tegeldakse konkreetse lapse või sarnaste vajadustega laste grupi juhtumiga

- temaatiline grupinõustamine s.t. käsitletakse mitme juhtumi põhiselt konkreetset teemat

perenõustamine – siin osalevad nõustamiskeskuse nõustaja(d) ja laps, lapsevanem(ad) või teised pereliikmed
kaugnõustamine – osalejad keskuse nõustaja ja nõustatav. Nõustamine toimub e-posti või telefoni teel.

Oma nõustamissoovidest ja -vajadustest palume teada anda läbi IVOLI`i kodulehekülje (www.ivol.ee), kus Õppenõustamiskeskuse (ÕNK) lingi all on vastavad taotlusvormid.

Taotlusi on võimalik esitada ka Ida-Virumaa Õppenõustamiskeskuses

(tööpäeviti kella 9.00-15.00) või telefoni teel (33-70422), juhul, kui Teil ei ole võimalik kasutada arvutit.

Eriti tahaks julgustada lapsevanemaid pöörduma oma murede või probleemidega nõustamiskeskuse poole, et leida ühiselt lahendusi tekkinud probleemidele. Lapsevanema soovist tulenevalt on nõustamisteenus konfidentsiaalne. Nõustamisteenus on tasuta.

Meeldivat ja vastastikku kasulikku koostööd soovides

Tiina Kasema

Nõustamiskeskuse koordinaator

Vokka kavandatakse rehvide taastamise tehast

Ettevõte Polven OÜ soovib lühidalt tutvustada oma plaane ja selgitada erinevad küsimusi.

Oleme alustanud ehitus- ja projekteerimistöödega endise kolhoosi „Kaljurand“ territooriumil. Praeguseks on koristatud territoorium ja veetud välja palju jäätmeid, mis on olnud palju aastaid maa peal ning hoonete sees.

Lühidalt firmast. Polven OÜ on asutatud 1997.a. ja majandustegevus on jagatud kaheks – tütarettevõte Polven Foods OÜ on aktiivne toiduainetetööstuses ja kaubamärgi PolvenAuto all on rajatud alates 2006.a. Jõhvis Ida-Virumaa üks tuntumaid kvaliteetse autoteeninduse ettevõte.

Autoteeninduse arendamiseks on viimaste aastate jooksul rajatud uus kereremondikeskus autode värvikambriga, mille teenuseid kasutavad enamus piirkonna autoesindusi. Üks osa teenindusest on olnud ka rehvide müük. Firma omanik on enne teeninduse rajamist tegelenud ka ise rehvide impordiga Euroopast. Nendest kogemustest tulenevalt on ettevõtte omanikel ja juhtidel väga hea ülevaade nii kasutatud, kui uutest rehvidest. Paar aastat tagasi tekkis nõudlusest ja kvaliteetselt protekteeritud rehvide puudusest tulenevalt mõte uurida täpsemalt protekteerimise tehnoloogiaid, nende pakkujaid ja investeeringuid antud valdkonda.

Käesolev projekt kaasfinantseeritakse EL fondidest SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse abil. Eesmärk on vähendada lagunenud ja kasutusest väljalangenud jäätmetest põhjustatud keskkonnariske või negatiivset mõju keskkonnale, maastikule ja inimese tervisele. Teine aspekt tehase ehitamises on uute töökohtade loomine ja äri laiendamine. Esimeses etapis kavandame luua kuni 10 töökohta, edaspidi loodame pakkuda tööd kuni 20 inimesele.

Omanikud on viimase paari aasta jooksul uurinud Eesti ja naaberriikide vanarehvide turgu, vanarehvide protekteerimise võimalusi ja tehnoloogiaid. Lähiriikides on viimastel aastatel kasvanud nõudlus protekteeritud rehvide järele erinevates valdkondades – nii eraisikute kui ettevõtete seas. Ühelt poolt on kvaliteetselt taastatud rehvid kuni 50% odavamad kui uued samaväärsed kvaliteetsed rehvid, kuna toorkummi hind on pidevalt kasvanud. Samuti on taastatud rehvide kvaliteet parem kui odavate ja väikeste/vähetuntud Aasia tootjate rehvid, mis ei sobi Skandinaavia ja Euroopa kliimasse, eriti talvel.

Kui nn. vene ajal oli rehvide protekteerimine suhteliselt tavaline „käsitsi“, siis täna on Eestis vaid paar firmat, kes tegelevad vanade rehvide taastamisega. Tänased tehnoloogiad ja kasutatavad materjalid ei ole võrreldavad aastakümneid tagasi kasutatutega ja vanarehvide protekteerimine on muutunud täiesti keskkonnale ohutuks ja jäätmeid tekib minimaalselt. Seda tõendavad ka Keskkonnaametiga kooskõlastatud õhusaastenormid ja kättesaadud vastav luba, tehtud keskkonnamõju hindamine ja saadud jäätmeluba.

Esimesel etapil planeerime hakata taastama sõiduautode ja mikrobusside rehve, põhiliselt naastetud talvemustriga. Kõik rehvid kontrollitakse hoolega spetsiaalsete seadmetega enne taastamisprotsessi ja pärast seda. See tähendab, et iga rehv ei sobib taastamiseks ja meie tootmisprotsessi peaülesanneks on ohutus ja kvaliteet tarbija jaoks.

Infoks soovime lisada, et uuringud ja tootmisprotsesside jälgimine on näidanud, et rehvide protekteerimisel kasutatakse 5x vähem energiat, 3x vähem toorainet ja tekib 30% vähem CO2 kui samaväärse uue rehvi tootmisel. Selline sääst tuleneb olemasoleva karkassi kasutamisest.

Täname kõik meie kinnistu piirinaabreid, kellega oli hea meel kooskõlastada projektdokumentatsioon ja plaanid. See tegevus on meile väga oluline ja oleme tänulikud, et saavutasime täieliku teineteisemõistmise.

Mis on seotud pargitsooniga ja Voka mõisaga? Meie plaanid on järgmised. Praegu lammutame endise elamu, kuna hoone tehniline seisukord ei vasta tänapäeval esitatavatele nõuetele ja käesoleval ajal hoone ei ole kasutuskõlblik – on avariiline, varisenud katuse ja seintega. Lähedal asuva hoone soovime renoveerida ja selleks on juba koostatud renoveerimiseskiisid.

Pääs parki läbi meie territooriumi on muidugi lubatud, aga palume prügi mitte maha jätta ja koertega jalutamisel jälgige hoolega oma looma.

Oleme viisakad teineteise vastu ja loodame edukat koostööd!

Lugupidamisega

Polven OÜ

Õnnitlused eakatele hällilastele

Sunday, October 20, 2013

Rahvas on valinud

Kohaliku omavalitsuse valimiste tulemused:

http://kov2013.vvk.ee/detailed_0802.html

Monday, October 7, 2013

Oktoober

Mets kingib oma viimast sügisilu
kui paistaks valgus läbi uksepilu
kus põrand kaetud triibulise vaibaga -
ja vähematki kurja ei võiks taibata -
mu jalad samblal puhtaks pühitud
ja metsakoda on mu pühamu.

Mets kingib oma viimast sügisilu
veel piilub päike läbi pilve pilu
muld kaetud rõske kõduneva vaibaga...
/.../
Veel piilub päike läbi pilvepilu -
pea hingedeaeg käes ja õhk on vilu.

/M. Nurme/

KOV valimised 20. oktoobril 2013 - VALIMISTE ERI!

20. oktoobril toimuvad kohaliku omavalitsuse valimised!

Mine kindlasti valima! Muidu juhtub see, mis juhtus eelmisel korral – naabrimees valib Sinu eest ja tema valik ei pruugi Sinu valikuga mitte kokku minna.

Kes valima ei lähe, sel pole pärast põhjust ka millegi üle nuriseda!

Kui Sa ei oska otsustada, kelle poolt hääletada, siis abiks on valimisliitude/erakondade/üksikkandidaatide valimisreklaamid tänases lehes.

Siinkohal juhin tähelepanu sellele, et kõik saadetud materjalid on toimetaja poolt toimetamata.

Otsustada aitavad ehk ka nõuanded valijatele, mille on kokku pannud Poliitikauuringute Keskuse Praxis ekspert ja hea valimistava valvur Hille Hinsberg.

Mine valima! Sina otsustad, kuidas kulgeb meie valla elu järgmisel neljal aastal.

Nõuanded valijatele!

Kui Sina ei taha sekkuda poliitikasse, siis poliitika sekkub Sinu ellu niikunii. Eriti tugevalt on seda tunda enne valimisi, kui iga hääl loeb ja valijad muutuvad tähtsaks neile, kes tahavad asuda ühiseid asju korraldama.

Kohalike valimiste aegu on valijal hea võimalus olukorda enda suunas mõjutada. Muutuvad ju praegused võimuesindajad aktiivseks ning tahavad pidada dialoogi kohaliku rahvaga. Kui juhust on, siis võta kandidaadil niiöelda lipsust kinni ja räägi asjalikku juttu kodukoha oleviku ja tuleviku kohta. Selleks ära jää ootama seda kõnet, mida tulevane rahvaesindaja tahab pidada, vaid esita ise kandideerijale mõned küsimused.

Milline on pilt meie linna või valla rahakotis? Küsi ametnikult ja poliitikult, kust raha tuleb ja kuhu see läheb – kuidas meie ühist raha kulutatakse. Näiteks tasuta teenused nagu bussisõit võib tulla muu hädavajaliku arvelt. Kuidas tehakse need otsused?

Kas meil on piisavalt raha, et vajalikud igapäevased kulutused ära katta? Või on meil suur võlakoorem? Kui suur see täpselt on ja kuna saame selle võla tasa?

Kui on edaspidi vaja teha kärpeid, siis mille arvelt kandidaat tahab kokku hoida? Kas on see koolitoit, laste huviringid, kevadine teede korrastamine või talvine lumelükkamine?

Mida on vaja teha, et ellu jääda? Haldusreformis ei ole esmatähtis otsustada, milline jääb ühise omavalitsuse nimi, lipp ja vapp. Vaja on leida viis peatada väljaränne.

Mida kaugemal tõmbekeskustest, seda vähemaks jääb vallas inimesi, seda rohkem tuleb sõita tööle jõudmiseks, seda kaugemale jäävad koolid. Seetõttu peavad omavalitsused üksteisega paratamatult koostööd tegema. Näiteks kokku leppima, kuhu jäävad alles gümnaasiumid, kus aga tuleb kool sulgeda.

Hea märk on see kui kandidaadil on välja pakkuda tema arvates parim viis naabritega ühist asja ajada – kas liitumine, teenuste koos pakkumine või ühised investeeringud.

Millised on tulevikuplaanid? Mida plaanib teha just Sinu kodukoha kandidaat?

Tunne ära lubadused, mis on üleliia ambitsioonikad. Kandidaadi jutust pole mõtet uskuda seda kui ta lubab nimekirja objektidest, mida ELi rahaga ehitama hakatakse. Vaid küsi hoopis, mis eesmärgil on raha kõige rohkem vaja ja kas on kaalutud mõju, mida investeering peaks kaasa tooma. Mida väiksem on omavalitsus, seda keerulisem on leida projektis vajalikku omafinantseeringut ning seda hoolikamalt on vaja valida, mille jaoks seda kasutada. Ning kui euroraha on ära kulutatud, siis kuidas plaanib linnavalitsus valminud objekti ülalpidamise kulud katta.

Millist kandidaati siis ikkagi valida?

Isegi kui esmapilgul tundub, et nimekirjas pole kedagi sellist, kelle tahaks oma hääle usaldada, ära anna loobumisvõitu. Vaata üle, kes on nimekirjas ainult tuntuse pärast ning vastupidi – tunne huvi nende suhtes, kes on uued tulijad ja uuri järele, mis plaane nemad tahavad teostama hakata.

Ära vali parti!

Peibutuspart on tuntud inimene, kes paneb iseenda nime ja näo mängu, et valimistel oma erakonnale hääli saada. Tegelikult pole tal plaaniski selles kohas tööle hakata, kus ta kandideerib. Tema eesmärk on selles, et valitud saaks see „punt“, kelle ridadesse part kuulub. Seega on tuntud inimese eesmärk saada või säilitada parteile võim, mitte aga kohalike asjade kordategemine.

Keda tasub valida?

Paremat tööd teevad need inimesed, kellele kohalikud asjad korda lähevad, kes samas piirkonnas ise elavad või selle heaks pidevalt panustavad. Eestis on omavalitsused nii väiksed, et nende juhtimiseks on vaja vähe, aga see-eest tegusaid inimesi. See, millise sildiga erakonda või valimisliitu nad kuuluvad, on tegelikult vähetähtis. Maailmavaade muutub teisejärguliseks, kui vaja on lahendada praktilisi probleeme nagu tänavate heakord, bussiliiklus või piisav arv lasteaiakohti. Selliste otsuste tegijatele on olulised hoopis muud omadused – pädevus, koostöövõimelisus ja muidugi kohalike olude ja võimaluste hea tundmine.

Lisasoovitus nii enne kui ka pärast valimisi

Hea tööriist oma koduvalla või -linna võimaluste hindamiseks ning naaberomavalitsustega võrdlemiseks on veebileht www.kodupilt.ee. Seal saab võrrelda oma vallas olevaid teenuseid, ükskõik millise teise omavalitsuse omaga. Saab näiteks vaadata, kui palju tuleb oma kodukoha lähedal maksta eaka sugulase hooldekodu kohtasu ning mis on hind pisut kaugemal, naabervallas.

Mõistlikke valikuid!

Valitsemise ja kodanikuühiskonna programmi eksperdi Hille Hinsbergi artiklit

refereeris Lea Rand

TOILA VALLA VALIMISKOMISJON O T S U S

Toila Vallavolikogu 20. oktoobril 2013 toimuvateks valimisteks on esitatud järgmised kandidaadid:

Valimisliit Mu kodu on Toila vallas

101 REIN MERIRAND

102 KAUPO ALLJÄRV

103 KULDAR PÄRNAMÄE

104 ANNELI MÄND

105 NIKOLAI TRUPÕLD

106 IRINA VASSILJEVA

107 RIINA TAELA

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit

108 JOEL GULJAVIN

109 KALLE LEHISMETS

110 TIIT SALVAN

111 HANNES KRAUVÄRK

112 TIIA LEHISMETS

113 KALLE LEMBER

114 PIIA LIPP

115 AGE MERIRAND

116 MARGUS PAALO

117 ROBERT PAVLOV

118 MARGUS PIIRSON

119 TIIT TOOS

120 URMAS VITKIN

Eesti Keskerakond

121 JOHANNES NEILAND

122 ALLAN TOMBAND

123 TÕNU LÕHMUS

124 EINAR VAHTRA

125 LJUBOV VAHERSALU

Valimisliit Ühtne Vald

126 ROLAND PEETS

127 MEHIS ASTOK

128 BRUNO UUSTAL

129 JAAK PRUUNES

130 TOIVO TÜNNI

131 TOIVO LOIDE

132 MARGUS TEELAHK

133 JAAK SAAR

134 URMAS TOKMAN

135 JULIE LAUR

136 ARNOLD PERSIDSKI

137 URSI JOOST

138 ANDRA PÄRNAMÄE

139 HELLE ASTOK

140 ARTUR GABRIEL

141 TIINA KASEMA

142 IB LAMP

143 MAIT MARKUS

144 JÜRI MITT

145 HELJU MÄNNI

146 ANDRES PEET

147 ROBERT PEETS

148 ANU PUNGAS

149 MAIT PÕDRA

150 TARMO PÄÄRO

151 IVAR ROOMA

152 MARI SIMM

153 PEETER SÖÖT

154 TIINA TRUUPÕLD

155 AAVO TUISK

156 IA TUISK

157 RUDOLF UUSTAL

158 ARGO VILLBERG

Üksikkandidaadid

159 KAIE LAPPMAA

160 KAAREL SCHMIDT

Valimisliit Mu kodu on Toila vallas

IRL põhimõtted aastateks 2013-2017

PEAME VÄGA TÄHTSAKS:

Tugeva kooli püsimist Toilas;

Voka lasteaeaia plaanipärast ja täielikku renoveerimist;

Toila sadama jäämist Toila valla omandisse;

Abiõpetajate rakendamist vene keelt emakeelena kõnelevatele lastele;

ME EI PEA VÕIMALIKUKS:

Väärtuslikele põllumaadele uute elamurajoonide ehitamist;

Voka olmehoone remontimist 3 500 000 EURO eest;

Toila lasteaeaia sulgemist;

Toila valla lehe kakskeelseks muutmist;

Endise Toila piirivalvekordoni sulgemist kinniseks territooriumiks.

ME ALGATAME:

Uue turvalist keskkonda toetava ühingu loomise lisaks Toila Merepääste Ühingule;

Ühistranspordi marsruutide laiendamist Toila valla asulatesse elanike vajadusest lähtuvalt;

Uue teemaplaneeringu kõnniteede ja kommunikatsioonide rajamiseks.

PEAME TÄHTSAKS MAKSUMAKSJA RAHA PAIGUTAMIST JÄRGMISELT:

Voka lasteaed;

Toila rahvamaja;

Peamised külateed (Vaivina-Põhja, Vaivina-Lõuna, Toila Põhja, Konju-Lõuna tee;

ja asulasisesed kõnniteed;

Turvalisust ja keskkonna head seisundit suurendavad projektid;

Tiheasustusalade kanalisatsioonitrassid.