kui paistaks valgus läbi uksepilu
kus põrand kaetud triibulise vaibaga -
ja vähematki kurja ei võiks taibata -
mu jalad samblal puhtaks pühitud
ja metsakoda on mu pühamu.
Mets kingib oma viimast sügisilu
veel piilub päike läbi pilve pilu
muld kaetud rõske kõduneva vaibaga...
/.../
Veel piilub päike läbi pilvepilu -
pea hingedeaeg käes ja õhk on vilu.
/M. Nurme/
No comments:
Post a Comment