Detsember

Olgugi, et täna, 1. detsembril, neid ridu kirjutades ja aknast välja vaadates ei näe ühtegi märki sellest, et käes on aasta viimane kuu ja kohe-kohe saab see aasta ajalooks, seab aeg siiski oma samme... ja päkapikud käivad juba akende taga piilumas ja Vokas olla jõuluvanasid terve kambaga nähtud ja kaugel need jõuludki enam on.

 

Jah, alles see oli, kui saatsin teile selle aasta esimeses lehes häid soove alanud aastaks ja tegime plaane, mis kõik selle aasta jooksul tehtud peaks saama.

Paraku on plaanidega nii, et inimene plaanib, aga see „taat“ seal üleval istub pilveserval, kõlgutab jalgu ja teeb meie plaanidesse oma korrektiivid.

Vahel tundub mulle, et on isegi hea, kui kõik asjad ei lähe plaanipäraselt. See sunnib meid olukordi ümber hindama, asjadele teisiti vaatama ja mõnikord saame alles tagantjärele aru, et oligi hea, et asjad ei läinud nii, nagu plaanitud. Oluline on mitte muretseda selle pärast, mis tegemata jäi või halvasti läks, vaid tunda rõõmu sellest, mis tehtud ja hästi on. Jah, kui see vaid nii lihtne oleks. Ikka tundub, et naabri aias on muru rohelisem ja töökaaslasel läheb paremini... aga mis see virisemine aitab. Toob vaid murekortsud otsaette ja kibeduse südamesse.

Soovin teile aasta viimaseks kuuks veel palju toredaid kohtumisi soojade hommikute sarnaste inimestega. Südamlikud suhted kaasinimestega on alati rikastavad. Meil kõigil on teistele midagi anda ja neilt midagi vastu võtta. Nii et kõndige ringi lahtiste pihkude, mitte rusikates kätega ja hoidke hing heale valla...

Albert Einstein on öelnud, et elada võib kahte moodi: üks on nõndaviisi, justkui miski poleks ime, teine see, et kõik meid ümbritsev on imeline! 

Usun, et see viimane moodus elamiseks on tervisele kasulikum. 

Märgake imesid enda sees ja enda ümber!

Rahulikku jõuluaega ja kohtumiseni uuel aastal!

Lea Rand

Foto: Väino Aul

Et olla edukas, tuleb tunda rõõmu sellest, mis on hästi...

Kohe kohe saab ajakukk kõik selle aasta terad ära nokitud...

Aasta lõpus tehakse ikka kokkuvõtteid mööduvast aastast ja küsitakse teineteiselt, kuidas läinud on.

Palusin lõppeva aasta Toila vallas kokku võtta vallavolikogu esimehel Roland Peetsil.

Kui mööduvale aastale tagasi vaadata, siis võib öelda, et üldiselt on meil läinud hästi. Enamus plaane, mis selleks aastaks tehtud, on teoks saanud. Kuigi töö käigus on ette tulnud ka ootamatusi ja takistusi, mis alati ei sõltu meist endist, siis tegelikult nurisemiseks väga põhjust ei ole ja seda, mille üle rõõmu ja heameelt tunda, on rohkem.

Hea meel on selle üle, et remonttööd Voka lasteaia sees ja ümber, mis tegelikult pidid valmis saama juba eelmisel aastal, on lõpuks ometi valmis saanud. See kannatuste jada venis küll liiga pikale, aga tänaseks võib öelda, et lõpptulemus peaks rahuldama nii töötajaid, kui ka lapsi, lapsevanemaid. Tänu kõigile kannatuse ja arusaamise eest! Suureks abiks suhtlemisel tellija (valla) ja tööde teostaja vahel on olnud Siim Kadak – valla esindaja ehitustöödel.

Toila sadam on saamas uue näo. Valmib uus sadama haldushoone ja kaide pikendus, sellist süvendamist pole Pühajõe suudmes varem tehtud. Võib juhtuda, et loodus teeb oma töö ja mõne aja pärast peab neid töid kordama, kuid looduse vastu teatavasti ei saa ja eesmärk peaks olema tehtut säilitada.

AS Toila VV on saanud uue hingamise. Positiivne on see, et on olemas suutlikkus kirjutada projekte, mille abil suuremaid töid teha saab. Hea näide on siin Pühajõe küla ja Toila Gümnaasiumi veetrasside rekonstrueerimine. Murelaps on senini Toilas Lepa tänava veeprobleem. Uuel aastal peaks ka see probleem lahenema. Keskkonna Investeeringute Keskusele on esitatud uus projekt Lepa tänava veeprobleemi lahendamiseks.

Rõõmu teeb see, et riigigümnaasiumi avamisega seotud hirmud ei ole täide läinud. Toila Gümnaasiumi 10. klassis on õpilasi piisavalt ja õpetajad saavad oma tööd rahulikult teha.

Kultuurivaldkond on viimasel kahel aastal jõudsalt edenenud. Kultuuri- ja spordikeskus ja valla raamatukogud annavad oma panuse, et oleks loodud kõik võimalused selleks, et valla elanikud saaksid puhata ja erinevat meelelahutust nautida koduvallas. Üritusi toimub palju ja eriilmelisi, inimesed on nö kodust välja saadud. Sama võib öelda sporditegevuse kohta. Rõõmu teevad meie korvpallurite võidud, Vokas on avatud discolfi rada ja vabatahtlike algatusel Voka lasteaia juurde rajatud minikorvpalli plats hoolitseb järelkasvu eest.

Tahaksin veel öelda, et selleks, et olla edukas, tuleb tunda rõõmu sellest, mis on hästi, mitte muretseda asjade pärast, mis ehk nii hästi pole läinud. Meie vallas on õnneks rõõmustamisväärset siiski rohkem.

Kõigile valla elanikele tahan soovida ilusaid valgeid jõule ja kodurahu igasse peresse.

2016. aasta tuleb kindlasti uute väljakutsete ja tegemistega, aga põnev ja huvitav.

Roland Peetsiga

vestles Lea Rand

Mis jääb meenutama aastat 2015?

Aasta läbi kestis aasta.

Noh ja nüüd on aasta läbi.
Seda aastat me ei taasta.
Mis on läbi, see on läbi...

Kärt Purga, Toila SPA Hotelli müügijuht:

Toila vallas on tore elada! Siin on meil tegelikult kõik olemas, mida võiks tahta – sellest aru saamiseks tuleb vahel kusagil mujal käia. Kuigi suvi otsustas sel aastal saabuda alles augustiks, soosis ilm kõiki meie valla suuremaid vabaõhuüritusi – Merepäevi, Sadamajazzi, Promenaadi ja Muinastulesid! Toila Spa Hotelli poolt vaadatuna jääb aastat meenutama kindlasti järjekordse juurdeehituse valmimine – loodame, et uued avarad ja kaunid võimlemis- ja jõusaalid ning meditsiinilise diagnostika kabinetid leiavad nüüd rohkem kliente ka valla elanike hulgast.

Lilian Männi, Toila Gümnaasiumi õpilane:

Aastat 2015 jäävad meenutama meeldejäävad valla üritused, meeldiv koostöö erinevate asutustega ja põnevad korvpallivõistlused Voka Spordi ja kultuurikeskuses.

Kersti Liiva, MTÜ Pühajõe Tegijate Selts:

2015. aasta oli minu jaoks täis põnevust, avastamist, uusi kogemusi ja elamusi. Kõige esmalt meenub mulle Aasta Küla 2015 konkurss, milles Pühajõe küla osales. Ja see jääb veel pikaks ajaks meelde. Konkursil osalemine oli tõepoolest erakordne, mis ühendas külarahvast veelgi rohkem, koostegemisest saime palju rõõmu, koos, ühiste jõududega ületasime raskused ja koos tähistasime õnnestumisi. Arvan, et konkursil osalemine andis meile kõigile külaelu edendamiseks jõudu ja indu veelgi juurde. Olen õnnelik, et elan Pühajõe külas nii tublide, toredate ja aktiivsete inimeste keskel. Pühajõe küla on tegija.

Isiklikus plaanis meenutan suurema lapse edukat 9. klassi lõpetamist. Ja oma õpingute alustamist kolledžis. Kahjuks jääb meenutama ka midagi mitte väga meeldivat. Nimelt jahe suvi ja vähe päikest, ujuma sellel aastal ei saanudki.

Julie Laur, lasteaia „Naksitrallid“ direktor:

Selguse ja õiguse tagaajamist tundus eriliselt palju olevat... ehk siis minu jaoks uute teadmiste aasta? Rõõmsaid toone aastasse lisavad koduselt armas lasteaiamaja, jätkuvalt positiivsed endised ja praegused töökaaslased ja alati säravad lapsed ning inimesed, kellega on meeldiv asju ajada.

Ülle Politajev, AS Toila V.V. juhataja:

Aastat 2015 jäävad meenutama positiivsed emotsioonid. Eelkõige on need seotud meie igapäevase töö ja töötulemustega. Meile kõigile pakkus suurt töörõõmu uus veetöötlusjaam Vokas, mille ehitus oli vaeva- ja aega nõudev. Teine oluline projekt Toila Gümnaasiumi ühendamine Toila aleviku ühisveevärgiga lõppes õigeaegselt tänu tublile ehitajale ja töötajate koostöövõimele. Peale Toila Gümnaasiumi 229 õpilase ja 27 õpetaja said puhta vee ka 17 Pühajõe külas elavat leibkonda. Mõlemat projekti rahastasid KIK ja AS Toila V.V.

Lisaks vahetasime omavahenditest Toila sadamas veefiltrid, nüüd vastab vesi sadamas joogivee nõuetele.

Jäävad meelde organisatsiooni arendavad tegevused, ühtne meeskond, mida iseloomustavad orienteeritus nii eesmärkidele kui suhetele, ühiselt mõistetud väärtused ja visioon, innustus töötulemuste parandamisel, üksteise toetamine, koos õppimine, riskide võtmine, kirglik püüd suurepärasusele ja pidevale arengule.

Kaisa Pukk, Toila valla kultuurijuht:

Aastat 2015 jääb meenutama 102 erinevat kultuuri ja spordisündmust. Kui ühe üritusega seostub vähemalt 3 erinevat emotsiooni, siis on erinevad sündmused aasta jooksul tekitanud minus üle 300 erineva tunde. Ma ei tõstakski kultuurisündmustest midagi konkreetselt esile, sest nii väiksematel salongiüritustel kui ka suursündmustel on igal ühel oma võlu. Rõõmustan koos väikeste Naksidega, et nende õuele sai avatud uus palliväljak! Täname kõiki toetajaid – iga panus oli väga oluline! Headele algatustele tuleb alati püüda leida teostus ka tulevikus.

Riina Talsi, Toila elanik:

Aasta 2015 jääb meelde rahutu ja ebastabiilsena. See on põgenikekriisi ja muutuva Euroopa aasta. Olen tänulik, et meie turvalise ühiskonnaga väikeriigi puhtas ja turvalises maakohas jätkub elu endisel viisil.
Toila raamatukogus tegutsev raamatuklubi on mind kokku viinud mitme toreda inimesega, tunnen end nüüd rohkem kohalikku kogukonda kuuluvana. Koos sai ette võetud asju, mis panid ennast mõneti isegi ületama.
Muusikaelamuste eest tahan tänada Eesti Kontserti. Tõttan Jõhvi kontserdimajja alati rõõmsa elevusega. Ees ootavad särasilmsed teenindajad, head esinejad, kaunis maja – ühesõnaga puhas luksus. Juba aastaid on minu jaoks suviseks tähtsündmuseks Viljandi Folk. Festivaliõhku hingamata ei saaks suve olla. Selle kõrgetasemeline korraldus ja esinejad annavad taas põhjust tänulikkuseks.
Lapselapse kooliminek, eaka pereliikme lahkumine – on rõõme ja on kurbust.

Mehis Astok, Toila Vallavolikogu kultuuri- ja spordikomisjoni esimees:

2015. aastat jäävad kindlasti meenutama rohkelt positiivseid emotsioone pakkuvad, juba traditsioonilised rahvamagnetid Toila sadamas: Sadamajazz ja Muinastulede üritus. Kindlasti ka uuenduskuuri läbinud Oru Pargi Promenaad oma Hõbeallika koopa kontsertitega. Muidugi ei saa ei üle ega ümber Toila valla eelmise aasta sporditegijaks kroonitud valla korvpallimeeskonna NoTo Outlet/Toila väga võimsast tulemusest eelmisel hooajal II liigas. Lisaks võimsatele emotsioonidele palliplatsil tegi sama meeskond koos paljude heade inimestega ka kingituse meie valla kõige väiksematele – Voka Lasteaed sai omale vinge palliväljaku.

Jõulukingid kohalikelt tootjatelt

Ott Lepland Pühajõe kirikus

Kimalase vend koos sõpradega ootab...

Koduste laste jõulupidu

Aastalõpupidu

Aastalõpupidu Voka rahvamajas

18. detsembril kell 20.00.
 

Tantsuks mängib ansambel Talent

ja õhtut juhib Hildur Pläramets

Pidu on salgongistiilis

(lauale saad ise kaasa võtta toidu ja joogi)
Pilet 5€
Tule veeda üks lõppeva aasta õhtupoolik meeleolukalt sõprade seltsis!
Piletite müük ja laua broneerimine,

bussisoov peole ja koju kuni 16.12

Voka ja Toila raamatukogudes ja spordihoones.
Lisainfo: kaisa.pukk@toila.ee ja 5258417

Teade Jõe tn 12 detailplaneeringu vastuvõtmisest ja avalikust väljapanekust

Toila Vallavalitsuse 10.11.2014 korraldusega nr 222 „Toila vallas, Toila alevikus, Jõe tn 12 detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine” algatati Toila vallas Toila alevikus Jõe tn 12 asuval kinnistul (katastritunnus 80206:001:0215, reg nr 2340408, maa sihtotstarve tootmismaa 100%, pindala 69364 m²) detailplaneeringu koostamine. 

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on tootmise laiendamiseks krundile ehitusõiguse määramine, uute hoonestusalade määramine, liikluskorralduse ja parkimise määramine, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, kujade määramine, tehnovõrkude ja-rajatiste asukoha määramine, ehitise olulisemate arhitektuurinõuete seadmine ja keskonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks. 

Detailplaneering on kooskõlas Toila Vallavolikogu 28.10.2005.a. määrusega nr 1 kehtestatud Toila valla üldplaneeringuga. Planeeringuala on hoonestatud. Tuginedes Alkranel OÜ poolt koostatud Viru Rand OÜ - Toila alevik, Jõe tn 12 detailplaneeringu (DP, algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule, keskkonnamõju strateegilist hindamist Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes ei algatatatud.

Toila Vallavalitsuse 03.11.2015 korraldusega nr 193 on detailplaneering vastu võetud ja suunatud avalikule väljapanekule. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 30.11.2015 kuni 14.12.2015 Toila vallamajas aadressil Pikk 13a Toila alevik Toila vald. Detailplaneeringuga on võimalik tutvuda Toila valla veebilehel www.toila.ee

Detailplaneeringu avalik arutelu toimub 16.12.2015 kell 15:00 Toila vallamajas aadressil Pikk 13a Toila alevik Toila vald.

Informatsioon detailplaneeringu kohta: Toila valla maakorraldaja Hannes Kohtring tel 3369 546 hannes.kohtring@toila.ee.

Abivahendite süsteemi korraldusest

Alates 01.01.2016 muutub põhjalikult sotsiaalvaldkonna abivahendite teenuse korraldus, muutes teenuse inimesele kättesaadavamaks ning asjaajamise kiiremaks.

Isikliku abivahendi kaart
Alates 1. jaanuarist 2016 võtab uute isikliku abivahendi kaardi taotlusi vastu
Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA). Samuti hakkab Sotsiaalkindlustusamet vajadusel väljastama kaardi duplikaate.

Kehtiva IAK omanik pöördub abivahendi saamiseks otse abivahendeid müüva või üüriva ettevõtte poole. Alates 2016. aastast ei ole maakondlikke piiranguid abivahendeid müüva või üüriva ettevõtte valimisel. Abivahendi saamiseks on inimesele õigus pöörduda enda poolt valitud abivahendeid pakkuva ettevõtte poole, kellega SKA on sõlminud lepingud.

Info ettevõtetest on kättesaadav SKA kodulehel alates 01.01.2016.

Infot abivahendite süsteemi kohta, isikliku abivahendi kaardi ja erimenetluste kohta ning sotsiaalministri poolt allkirjastatud määruse riigi poolt hüvitatavate abivahendite ja piirhindade kohta saab:

E-post: info@sotsiaalkindlustusamet.ee
abivahendid@sotsiaalkindlustusamet.ee
www.sotsiaalkindlustusamet.ee
Infotelefon 16106

Uus töö- ja puhkerežiim Toila Gümnaasiumis

Toila Vallavalitsus kehtestas Toila Gümnaasiumis direktori ettepanekul ja kooli hoolekogu nõusolekul haridus-ja teadusministri kehtestatud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad.

2015/2016. õppeaasta koolivaheajad:

Sügisvaheaeg: 17. oktoober 2015.a kuni 25. oktoober 2015.a;

Jõuluvaheaeg: 23. detsember 2015.a kuni 10. jaanuar 2016.a;

Talvevaheaeg: 20. veebruar 2016.a kuni 28. veebruar 2016 a;

Kevadvaheaeg: 17. aprill 2016.a kuni 24. aprill 2016.a;

Suvevaheaeg: 10. juuni 2016.a kuni 31. august 2016.a.

Kui septembris veel vallavalitsus direktori ettepanekut ei kinnitanud ja soovitas õpilaste ja lastevanemate seas viia läbi põhjalikum küsitlus, siis oktoobri lõpuks olid kokkuvõtted küsitlustest tehtud. Hääletada sai kolme vaheaja vahel:

Variant A – riigi poolt kehtestatud, 4 õppeperioodiga, õppeaasta lõpp 3. juuni 2016;

Variant B – kooli poolt kehtestatud, 5 õppeperioodi, õppeaasta lõpp 2. juuni 2016;

Variant C – kooli poolt kehtestatud, 5 õppeperioodi, õppeaasta lõpp 9. juuni 2015.

Hääletuse tulemusena sai kõige rohkem õpilaste ja lastevanemate hääli variant C, kus on jõuluvaheaeg 9. jaanuarini ja suvepuhkusele minnakse alles 10. juunist (ehkki enamus õpetajaid eelistasid varianti B, kus jõuluvaheaajast oleks tuldud kooli 3. jaanuaril, mil ka vanemad lähevad peale pühi tööle ja suvevaheajale oleks saanud juba 3. juunist). Aga sel aastal siis sedamoodi. 

Üks on kindel – kõik osapooled soovivad, et koolis lühemad õppeperioodid vahelduksid puhkeperioodidega.

Uuele vaheaegade süsteemile ülemineku tingis vajadus lasta õpilastel sagedamini puhata. Siiani olid 3. ja 4.veerand mõlemad 10 nädalat pikad. Kuna õppimine on väga pingeline töö, siis sai võimalikuks see periood teha kolmeks osaks.

Nüüd ei ole meil enam 4 õppeveerandit, vaid 5 õppeperioodi – 7, 8, 6, 7 ja 7 nädalat pikad.

Käesolevast õppeaastast läksime hindamises üle trimestritele. Me paneme õpilastele ühe kokkuvõtva hinde vähem kui seni. Ja õpilased saavad sagedamini puhata kui varem. Seoses muudatustega vaheaegades, muutuvad natuke ka sügisel väljakuulutatud kokkuvõtvate hinnete väljapanekute ajad.

Loodame, et uuendused kajastuvad selles, et koolis on märgata vähem hinde-stressi enne vaheajale minekut ja sagedasemad vaheajad ei lase tekkida seni ligitikkunud kevadväsimusel.

Merike Lepsalu

õppealajuhataja

Toila Gümnaasium

Noored pildis

Toila Gümnaasiumis toimus 30. oktoobril värvikas Halloweeni pidu, millest said osa võtta kõik 7.-12. klassi õpilased. Esimesed hirmutavates kostüümides õpilased ilmusid kohale juba 18.30, mil õhtu oli juba piisavalt hämar. On rõõm tõdeda, et kõik osalejad olid oma kostüümide kallal vaeva näinud ning nähtu oli õhtu temaatikaga kooskõlas ning suuremal või vähemal määral hirmuäratav.

Õhtu lükkas käima ÕOV president oma avakõnega. Peale kõne asuti üheskoos kõrvitsatest vahvaid laternaid vorpima. Seejärel oli aega veidi näksimist hamba alla saada ning fotonurgas lasta endast pilti teha. Peab ära mainima, et ka laual olevad toidud olid samuti õhtule vastavad. Kella kaheksa ajal vaatasid soovijad õudusfilmi ning need, kes ei tundnud end õudusfilmide seltsis piisavalt mugavalt, ajasid juttu koridoris istudes. Õudukale järgnes kõhedust tekitav aardejahil põhinev mäng: osalejad pidid ära arvama, mis peitus kastis, mille sisu nad ei näinud, viktoriini lahendama, vee seest õuna hammastega välja võtma, labürindi läbima ja julgemad said oma oskused arvutismängus proovile panna. 

 
Õhtu lõppes enne südaööd ühise koristamisega ning koolist lahkumisega. Õhtu võib lugeda kordaläinuks ning ootusärevusega oodatakse juba peatselt saabuvat jõulupidu.

Toila Gümnaasiumi õpilased Carmelyta Soone ja Kirsika Liiva

Naksitrallide VI Jõuluootus

Naksitrallide palliväljak 2015

2015. aasta kevadel otsustasid Toila korvpalli meeskond koos fännidega koguda raha palliväljaku rajamiseks Voka lasteaeda Naksitrallid. Heategevuslik projekt on ellu kutsutud Toila korvpalli meeskonna endi poolt! Suur osa vajaminevast summast annetati suurtoetajate poolt. Mitmeid kuid erinevatel üritustel oli avatud ka annetuskast heategevusliku projekti toetamiseks, samuti toetati ka palliväljaku ehitamiseks vajaliku materjali näol. Toetati nõu ja jõuga! Ja väikesed naksid on väga õnnelikud.

Kui kevadel oli korvpallipisiku nakkusoht SUUR, siis nüüd ongi see juba levinud kõigile pisikestele naksidele. Enam ei ole midagi teha. Ja peasüüdlaseks võib pidada karismaatilist treenerit Andrus Lehismetsa.

Toila korvpallimeeskonna mängija ja treener Andrus Lehismets on juba varem öelnud, et lasteaialaste kaasamine on osa korvpalli taaselustamisest Toila vallas. “Kuna ise annan Voka lasteaias sporditundi, tuli mõte rajada väljak, kus pallimänge läbi viia.”

Spordiväljak on mõeldud kasutamiseks mitmel otstarbel, seal saab mängida korv- ja jalgpalli ja muidu rõõmsalt lustida.

19. novembril lõigati kuldsete kääridega koos Naksitrallidega ja väikeste nakside rühmade esindajatega punane lint läbi, et avada Toila korvpallimeeskona heategevuslik algatus Naksitrallide palliväljak. Aitäh kõikidele, kes oma panuse andsid, eriline aitäh idee algatajale, nagu väiksed naksid ise armastavad öelda Onu Andrusele ja Naksitrallide perele!
Väikeste nakside silmad on nüüd veelgi rohkem sära täis.

Toila valla korvpallimeeskonna heategevusliku algatuse „Naksitrallide palliväljak” aitasid ellu viia

Toila SPA, AS Voka Masin, Meelis Tint, Toila korvpallimeeskond!

Täname teid BC Viru Basket, Hardi Raiend, Toila korvpallifännid, Siim Kadak, Siim Sommer, Toila vallavalitsus, Lauri Jalonen, Jalmar Joosep Saar, Jaak Saar, TaaviTaavi OÜ, Ringo Krilovs, Ergo Tamm, Veiko Simm, Taavi Kruut, Ene Laanemets, Eleri Vinkler, Andres Laur, Mikk Teelahk, Marek Lehismets, Lauri Kruup, Sten Kunts, Julie Laur, Maret Tammiksaar, Maie Paas, Katrin Otto, Väino Aul, Kaisa Pukk, Peeter Sööt, Voka võrkpallurid, Andrus Lehismets, Martti Teaste, Andres Klaasmägi, Meelis Virkus.

Kaisa Pukk

Naksitrallid uues kuues

Meedia toob meieni maailmas valitseva ebastabiilsuse, poliitilised lajatamised ja lipitsemised. Õnneks valla lehest igakuiselt lasteaia- ja koolirahva kordaminekuid nähes saab lugeja rõõmu kogeda ja võib uhkustki tunda.

Aastad 2013-2015 olid Voka lasteaiale periood, mil alustati ja lõpetati (kevadel 40 aastaseks saava) hoone välised remonditööd. Lasteaiamaja igal osal on nägus punane viilkatus ja rõõmsalt kollased seinad ning armsate roheliste piiretega puidust terrassid. Õueala katab uus asfalt ja osaliselt kivikate. Aitäh otsustajatele! Aitäh tegijatele! Lõppesid lõputud vihmavee kahjustused ja tuulepidavust saab samuti küttearvete vähenemisega hindama hakata. Tehtu on oluline tähelepanuavaldus noorele perele ning tähtis lastele ja töötajatele.

20. novembril avati spordi- ja kultuurikeskuse toel pidulikult Naksitrallide palliväljak. Imeliselt vahva algatus noorte korvpallimeeskonna poolt! Märkimisväärselt lahked toetajad ja suurepärased abilised – sügav kummardus ja tänud teile kõigile!

Sügis on toonud lasteaeda külalisi nii lasteaia uut välisilmet kaema kui sisulist tööd uurima. Ja palju neid külalisi-spetsialiste, kes igaüks omal moel toob „päriselu“ meie lastele lähemale. Näiteks teadmisi, mida oskab piirivalvur ja tema koer ja kuidas käitub rännuselli koer? Üha rohkem on lastel kokkupuuteid reaalsete töökeskkondadega garaažis, metallitootmises, puidutsehhis. Lapsed on saanud ise määratleda ohtusid ja õppinud spetsialistidelt turvalist käitumist ohuolukordades. Lapsed katsetavad kätt küpstamises, proovivad ise võileiba, salatit teha. Lapsed võtavad sõna toidu hindamisel ja võrdlevad omi toidueelistusi tervisliku toitumise seisukohalt. Kui huvitavaid pärleid pudeneb nende arvamistest õppimise, isaks saamise, puhastusvahendite vajalikkuse ja muude maailma asjade kohta! Ja kõigele sellele lisaks on mõnele parajaks õppimise kohaks ilma Pampersi või lutita elamine, nina nuuskamine, asjade jagamine jne. Õnneks seda kõike tarkade ja sõbralike õpetajate juhendamisel ning muude töötajate lahkel toel.

Mõni tegemine on aga meie jaoks nii hea, et on muutunud traditsiooniks. Nõnda arvame me oma lahtiste uste kohta - lihtsalt meeldiv on üheskoos etendust nautida, meisterdada, piparkooke kaunistada! Seekord süütame II advendiküünla ja ootame teid meie VI Jõuluootusele 6. detsembril alates kella 11.00-st.

Kohtumiseni!

Julie Laur

direktor

MERI. MERI? MERI!

LAINE härdalt halastust noolib,

tema sõuab ning ei vali pooli,

merest keegi ei saa jagu,

kõik, mis meres - tema jagu.

Kõik need kilud soolavees,

kõik need näkid kaldavees,

kalurid, kes uppund vees,

laevad mere põhjas - vees.

On nad kõik nüüd mere jagu,

eal ei näe nad kalda nägu?

Kurjad lained laksutavad keelt,

meri ohvreid nõuab veel…

Aga LAINE, väike laine

tahab päästa mere mainet,

tema ainult seda soovib,

et meri ELUST rohkem hooliks.

Eliise Tamme TG 10. klass

30. oktoobril toimus Toila Gümnaasiumis maakondlik etluskonkurss “Meri. Meri? Meri!”, milles osales 41 etlejat üheksast Ida-Virumaa koolist. Etlejaid hindas žürii, kuhu kuulusid: Iivi Paumets (raamatukogu juhataja), Signe Ilmjärv (näiteringi juhendaja kogemustega saksa keele filoloog) ja Maire Aul (huvijuht).

Võisteldi neljas vanusekategoorias.

I kooliastmes oli võistlejaid 19. I koha sai Romet Linder Mäetaguse Põhikoolist, kes esitas M. Kesamaa “Lestalugu”(juhendaja Tiina Peenemaa), II kohale tuli Sinimäe Põhikooli õpilane Stella Koit (juhendaja Anneli Sabolotni). III ja IV koht läks jagamisele, žürii arvates olid võrdselt tublid Kevin-Martin Tammiste Kohtla-Nõmme koolist (juhenda Tiia Laanemäe) ja Mäetaguse Põhikooli õpilane Andero Trel (juhendaja Svetlana Pahk).

II vanuseastmes oli võistlejaid 14. I ja II koha suhtes ei olnud žürii algul sugugi ühel häälel ja ühel meelel, vaieldi selle üle, kas eteldi või näideldi, arutelu lõpptulemus kujunes järgmiseks: I kohale tuli Siim Pärss Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumist (juhendaja Ülla Toomjärv), II koha pälvis Anett Marie Astok Toila Gümnaasiumist (juhendaja Katrin Kivimeister) ja III- IV koht läks taas jagamisele ning kahe Toila G tüdruku vahel, nendeks olid Arina Bogdanova (juhendaja Katrin Kivimeister) ja Johanna Tartlan (juhendaja Gerli Paumets).

III vanuseastmes oli 5 etlejat, võitjaks osutus TG õpilane Elo-Mari Truupõld (juhendaja Gerli Paumets), II koha sai Vadim Izmailov, III koha Vladislav Rjabinin ja IV koha Aleksandra Jegorova - need noored olid Narva Kesklinna Gümnaasiumist ja nende emakeel on vene keel (kõigi kolme juhendaja on Helle Kuldsepp).

IV vanuseaste koosnes ainult 3 õpilasest, kuid see-eest olid kõik väga tublid. I-II kohta jäid jagama kohalik neidis Eliise Tamme (juhendaja K. Kivimeister) ja Avinurme noormees Richard Sepajõe, kes juhendab ennast ise. Kui kohtade jagamine oleks olnud minu teha, siis need gümnaasiumi noored saanuks mõlemad esimese koha, sest nende tekstid olid väga professionaalselt ning kaasakiskuvalt esitatud. Väga hästi esines Kelly Peetsalu (III koht, juhendaja K. K), kes astus publiku ette esmakordselt.

Esinejad olid erineva tasemega: oli algajaid, oli kogemustega etlejaid, raske oli kindlasti venekeelsetel etlejatel. Väga meeldiva mulje jätsid Mäetaguse etlejad, nemad esinesid väga ausalt (ei mingit näitlemist), samuti olid neil toredad, huvitavad ja mahukad tekstid.

Üritus tervikuna jättis mõnusalt positiivse mulje, konkurssi aitasid ilmestada Anu Pungase laululapsed, üllatusesinejatena astusid üles Katrin Kivimeister, kes esitas luuletuse “ Sa valetad kogu kehaga…” ja direktor Riho Breivel, kes pani kõik saalisolijad oma pilli järgi laulma.

Selline tore ettevõtmine sai toimuda IVOL-i projekti toel, auhindadega toetasid meie üritust Toila SPA ja Pühajõe Puhkemaja. Imelised tänukaardid asjaosalistele kujundas Maire Aul ja kogu üritus sai pildile tänu Diana Žiltsovale (pilte saab vaadata meie kooli kodulehelt). Samuti aitasid aktsiooni korraldada Toila Gümnaasiumi õpetajad, õpilased ja töötajad – nende tänukiri on koolis autahvlil.

Suur tänu kõigile asjaosalistele!

Katrin Kivimeister

Halloweeniöö 5. klassis

Klassiöö toimus meil juba teist korda, õnneks meie klassijuhataja Katrin Kivimeister on nõus meiega ka öösel koos olema, kuigi ta ise peab unega võitlust ning ainult suure tahtejõuga üritab silmi lahti hoida (nii on ta ise öelnud).

Korraldajad kogunesid kooli juba tund aega enne peo algust, mis algas kell 18.00. Tegelikult oli suurem osa juba enne kohale jõudmist tehtud. Kaunistasime saali paberist välja lõigatud kõrvitsate ja nahkhiirtega. Ukseklaasi taga hakkas meil silma peal hoidma kummitus. Korvpallirõnga otsas rippusid õudsed nukukesed.

Peole tuldi kostümeeritult, kaasas pidi olema söök või jook, nagu varem korraldajatega kokku lepitud.

Pidulised ja nende vanemad olid väga palju vaeva näinud kostüümidega, see tegi žürii töö keeruliseks, sest parimat oli raske valida. Lemmikmoondujad olid Elina Hein ja Robert Oskar Merimaa.

Peo lõi tõsiselt käima seltskond särtsakaid tantsulisi, kes esitasid laval samal õhtul õpitud tantsukava, see on meil ka üles jäädvustatud.

Meil olid väga vahvad suhtlemist võimaldavad mängud, isegi poisid, kes lootsid kaarte mängida, ei saanud seda teha, sest aega ei jätkunud, mängud olid liiga põnevad. Päris kõik siiski ei võtnud igast mängust osa, kuid osalejaid see ei takistanud. Mõned kurtsid selle üle, et sportmänge oli vähe, teised aga otsisid igal vabal hetkel koolikummitust. Korraldajatele heideti veel ette, et õudusfilmide vaatamine algas liiga hilja ja vaba aega oli vähe. Vaatamata sellele saime kõik lõpuks omavahel hästi läbi ja õhtu oli tore.

Kiidame oma vanemaid selle eest, et toidud olid väga maitsvad ja nagu igal aastal, said kõige enne otsa küüslauguleivad.

Hommik algas meie jaoks kell 8.00, koristasime saali, sõime ja mängisime ning vanemad tulidki meile järele.

Korraldaja Lene tunnistab, et raske on kantseldada seltskonda, kus on 25 inimest ja arvab, et üritus oleks “metsa läinud”, kui õpetaja poleks vahepeal oma mõjuvõimu ja kõva häält “laenanud”. Õpetaja sellega ei nõustunud ning arvab, et see ei olnud meie viimane klassiöö.

Lene Tiinas, Marleen Palts ja Kert Karu

TG 5. klass

Rändav bioklass Toila Gümnaasiumis

30. oktoobril toimus Toila Gümnaasiumis Tartu Ülikooli ning Thermofisher Scientific UAB ühisprojekt “Rändav bioklass”, milles osales 24 gümnaasiumiõpilast. Olime selle ettevõtmise 52. kool, kellele tuli külla 9-liikmeline korraldustoimkond koos õpitoaks vajaliku laboritehnikaga. Meie 3. korrusel asuvasse keemiaklassi toodi mitmeid kaste, mille treppidest üles- ning alla tassimiseks olid abis meie tublid gümnaasiumipoisid. Korraldajad saabusid tund aega enne õpitoa ametlikku algust, et kõik valmis seada.

Ning siis…kitlid, kummikindad... Saadi vajalikud õpetussõnad seadmete ning tehnika kasutamiseks, tööjuhendid ning algas 4,5 tundi kestev laboritöö, mille põhiteemaks oli erinevate markerite põhjal DNA uurimine. Iga laudkond, kuhu kuulus 4 õpilast, sai omale eraldi juhendaja. Kogu tööprotsess oli haaravalt korraldatud, näiteks said õpilased end proovile panna täpsuspipeteerimise alal, nn. “pipeteerimise olümpial”, milles kõige paremaks osutusid Robert-Johannes Sarap, Kelly Peetsalu ning Mari-Liis Pärnits.

Osalejad jäid korraldusega väga rahule, enim meeldis, et kõik said ise praktiliselt tööd teha, väga rahul oldi sellega, et juhendajaid oli palju ning korraldajatel olid kõik vajaminevad vahendid endal kaasa toodud. Tihti ei ole meil õppetunde, kus kogu klass unustaks vahetunnid ära. Ainsaks pausiks sai 20 minutit kestnud söögivahetund. Korraldajad jäid samuti meie õpilaste innukusega rahule ning kõik osalejad said tunnistuse osalemise kohta. Loodame, et huvitav projekt jätkub ka tulevikus ning Rändav Bioklass külastab meid taas.

Anne Aia

Talvehooaeg Taastumise Kunsti Stuudios

Olete oodatud osa võtma sel talvehooajal toimuvatest sündmustest Jõhvi Taastumise Kunsti Stuudios (Kirde tn 1).

PILATES

Alates järgmisest nädalast alustame taaskord Jõhvis esmaspäeviti kell 18.00 ja 19.15, teisipäeviti kell 9.00 ja 10.00 pilatese tundidega. Rühma on oodatud igaüks, kes soovib ennast pilatesega siduda. Pilates MAT Foundation sobib sulle kui oled algaja, seenior, lapseootel või vajad taastusvõimlemist. Tunnid toimuvad rahulikus tempos, privaatses keskonnas ja täieliku tähelepanu all. Sul on võimalik võtta siin personaaltreeninguid, duotunde või osaleda väikesearvulistes grupitundides (maksimaalselt 5 osalejat). NB! Teisipäevased pilatese tunnid Voka saalis algavad kell 18.30 alates detsembrist.

LOOMISLUSTILINE LAUPÄEV

" Kõik lapsed on kunstnikud. Küsimus on selles, kuidas jääda kunstnikuks ka täiskasvanuna. " - PABLO PICASSO

Kutsume teid erakordsele sündmusele Ida- Virumaal. "Kohtumine spontaanse maalimisega" Marika Tombergi juhendamisel 12. detsembril algusega kell 12.00 Jõhvis. Õpituppa on oodatud kõik inimesed, kes on huvitatud oma loovusest ja selle arendamisest. Loov- ja kunstiõpitoa juhendaja on ajakirjanik, koolitaja ja "Vabastava hingamise olemus" raamatu autor Marika Tomberg. Just jõulukuul on inimeste hinges lähedased ja lähedus, lahkus ja armastus ning pühade ajal on suur soov olla koos nendega, kes meile on tõeliselt olulised. Enne kõike on tähtis olemine aus iseendaga. Eelregisteerimine kuni 9. detsembrini Facebooki, telefoni, või e-maili teel. Piiratud kohtade arv. Rohkem infot ja registreerida saate siin:

https://www.facebook.com/events/1050659418300268/

JÕULUPUUDUTUS

Oma lähedastele oleme harjunud avaldama jõulude ajal armastust kingitustega. Sellel aastal on võimalik osta Tallinna Kunstikeraamika tehases valmistatud toodet iga reedel Toila SPA Hotellis fuajees alates kl. 16.00 - 20.00. Info toimuvatest müügipäevadest näete siin: https://www.facebook.com/keraamikatehas/?fref=ts

HINGAMINE

Praktiline loeng "Vabastava hingamise olemus" toimub uuel aastal 9. jaanuaril. Meile tuleb külla "Vabastava hingamise olemus" raamatu autor Marika Tomberg. See loeng toob teieni vabastava hingamise põhimõtted õpetaja Leonard Orri järgi ja annab praktilisi igapäevaseid harjutusi, mis on sobilikud algajatele. Piiratud kohtade arvu tõttu on vajalik eelregistreerimine. Palun anna oma tulekust teada kuni 5. jaanuarini Facebookis, e-maili või telefoni teel. Rohkem õpitoast ja registreerimine siin: https://www.facebook.com/events/877317575716817/

Ja nüüd kõige tähtsamast! Annan teile teada, et seoses www.finifit.ee kodulehe uuendamisega läheb koduleht kinni. Kogu informatsiooni toimuvatest sündmustest näete Facebookis https://www.facebook.com/taastumisekunstistuudio/?fref=ts

Kui teil on midagi küsida, siis palun ärge kartke minuga ühendust võtta.

Loodan peagi teiega kohtuda!

Katja Loide

Terviseõpetaja hingamisravi ja pilatese alal, koolitaja

Taastumisekunsti MTÜ juhataja

Töötukassa – partner vähenenud töövõimega inimestele

2016. aastal käivitub Eestis töövõimereform, mis muudab senist töövõime hindamist ja toetuste maksmist, ja mis veelgi olulisem – võimaldab vähenenud töövõimega inimestel oma töö- ja igapäevaeluga paremini toime tulla. Reformi tulemusel koonduvad töövõime hindamine, töövõimetoetuse maksmine ja vähenenud töövõimega tööealistele inimestele mõeldud teenused töötukassasse. Alates oktoobrist on meil tööl juhtumikorraldajad, kes on valmis nõustama just vähenenud töövõimega inimesi ehk neid, kellel on puue või püsiv töövõimetus või osaline või puuduv töövõime. Järgmise aasta 1. juulist korraldame töövõime hindamist ja toetuse maksmist. Töötukassasse hindamisele tuleb tänastel töövõimetuspensionäridel pöörduda alles siis, kui hakkab kätte jõudma püsiva töövõimetuse otsuses märgitud tähtaeg. Inimesi, kellele on määratud töövõimekaotuse protsent tähtajatult, ümber ei hinnata ja nad saavad edasi töövõimetuspensioni.

Vähenenud töövõimega inimesi toetavad erineval viisil töötukassa, sotsiaalkindlustusamet ja kohalik omavalitsus. On inimesi, kes vajavad tuge kõigilt kolmelt, kuid kindlasti ka neid, kellele piisab üksnes töötukassa teenustest. Töötukassasse pöördumisel vaadatakse koos  nõustajaga üle inimese vajadused tööelus püsimiseks või sinna naasmiseks ja tehakse kava, kuidas teda kõige tulemuslikumalt aidata. Kui keegi vajab lisaks tuge ka sotsiaalkindlustusametist või kohalikust omavalitsusest, saab ta sinna pöördumiseks töötukassast asjalikku nõu.

Sobiv teenus vastavalt vajadusele

Loomulikult on tööelus osalemiseks kõige tähtsam inimese enda soov ja tahe. Töö leidmiseks või senise töö säilitamiseks vajalikke teenuseid pakub töötukassa tööotsijatele ja tööandjatele juba praegu. Kui inimene on pöördunud töötukassa maakondlikku osakonda, saame välja selgitada, milliseid teenuseid ta vajab, ja kokku leppida nendes osalemine. Näiteks kui on vaja täiendada või omandada erialaoskusi, pakume koolitust või tööpraktikat. Noorte ja pikaajaliste töötute töölevõtmisel maksame vajaduse korral tööandjale palgatoetust ja hüvitame töötaja koolituse kulu. 1. jaanuarist 2016 saame hüvitada tööandjale vähenenud töövõimega töötaja tööalase koolitusega seotud lisakulud, mis on tingitud töötaja puudest või terviseseisundist (eelkõige viipekeeletõlgi kulu). 1. jaanuarist 2016 saame tööandjale hüvitada koolitusega seotud lisakulud, mis on tingitud vähenenud töövõimega töötaja puudest või terviseseisundist. Näiteks kui töötaja vajab koolitusel osalemiseks viipetõlki, saame selle tööandjale hüvitada.

Lisaks saame abistada vähenenud töövõimega inimesi tööintervjuul, anname neile kasutamiseks tööks vajaliku abivahendi või hüvitame tööandjale vähenenud töövõimega töötaja vajaduse järgi kohandatud töökoha kulud. Kui töötaja vajab tööülesannete omandamisel tavapärasest rohkem juhendamist või tuge, hüvitame tööandjale tugiisikuga seotud kulu.

Uuest aastast jaguneb rehabilitatsioon kaheks – sotsiaalseks, mida pakub sotsiaalkindlustusamet, ja tööalaseks, mida pakub töötukassa. Tööalane rehabilitatsioon on mõeldud inimestele, kelle tegutsemine on tervise või puude tõttu takistatud, rehabilitatsioon õpetab puude või tervisehäirega toime tulema ning aitab kohaneda tööeluga. Abi vajadusest sõltuvalt tegelevad inimesega näiteks tegevusterapeut, füsioterapeut, eripedagoog, logopeed, sotsiaaltöötaja, psühholoog, kogemusnõustaja. Töötukassa nõustajaga koos vaadatakse, mis eesmärgil inimene rehabilitatsiooni vajab, ja seejärel saab ta ise endale teenusepakkuja valida. Töötukassa tasub rehabilitatsiooni eest vajaduse järgi aastas kuni 1800 eurot.

Kui töövõime on vähenenud mõne elumuutva õnnetuse või haiguse tõttu, võib motivatsiooni leidmisel olla abi kogemusnõustamisest. Samasuguse terviseprobleemiga nõustaja aitab leida enesekindlust, et igapäevaeluga toime tulla ja tööle naasta.

Vähenenud töövõimega inimestele, kes kohe ei ole valmis tavalisele töökohale asuma, pakub töötukassa uuest aastast kaitstud töö teenust. Teenuse kestus on kuni 24 kuud, selle jooksul liigutakse sisuliselt töö harjutamisest avatud tööturul töötamise toetamiseni. Kõigepealt hinnatakse, millist tööd inimene teha suudab, õpetatakse ja harjutatakse vajalikke tööoskusi. Seejärel asub inimene tööle kaitstud töö tingimustes, kus ta saab teha jõukohast tööd talle sobivas töökeskkonnas ja tempos koos juhendajaga, ning samal ajal aidatakse tal leida sobivat püsivamat töökohta. Töötukassa poolt pakutava kaitstud töö eesmärk on aidata inimene teenuse lõppedes iseseisvalt töötama.

Jaanuaris 2016 hakkame maksma töölesõidutoetust tervisehäirega inimestele, kes ei saa kasutada tööle sõitmiseks ühistransporti. Toetust makstakse 93 senti kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 26 eurot ühe päeva eest ja 300 eurot kuus. Toetust makstakse 93 senti kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 26 eurot ühe päeva eest ja 300 eurot kuus. Toetust makstakse 93 senti kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 26 eurot ühe päeva eest ja 300 eurot kuus. Kokku on toetust võimalik saada 12 kuu eest kolme aasta jooksul. Kui aga inimene vajab ühistranspordiga tööle jõudmiseks saatjat, hüvitatakse saatja sõidukulu iga saatjaks oldud päeva eest sõidupiletite alusel, kuid mitte rohkem kui 26 eurot ühe päeva eest.

Oluline on koostöö

Töövõimereformis on oluline roll tööandjatel. Praeguses tööturu olukorras, kus iga kätepaar on oodatud, ei ole põhjust lasta end juhtida eelarvamustest ega hirmudest. Töötame selle nimel, et leida sobivale töökohale sobiv töötaja ja vastupidi. Nõustame tööandjaid, kuidas luua eri  puudeliike arvestav töökeskkond, abistame värbamisel ja oleme valmis pakkuma tuge hiljem tekkivate probleemide lahendamisel. Julgustame tööandjaid looma paindlikke ja osaajaga ning kodus töötamise võimalusega töökohti. Töötukassa koostööpartnerite juures töötab mitmeid vähenenud töövõimega inimesi, kelle vajadustest lähtuvalt oleme abistanud tööandjat töökoha ümberkorraldamisel.

Vähenenud töövõimega inimestele mõeldud teenuseid, välja arvatud töövestlusel abistamise ja kaitstud töö teenust, osutame ka töötavatele inimestele, kes vajavad vähenenud töövõime tõttu tuge töökohal püsimiseks. Oma teenuste kujundamisel oleme teinud koostööd  vähenenud töövõimega inimeste esindusorganisatsioonidega ja arvestanud nende soovitusi. Meile on oluline meie teenuste kasutajate, nii töötajate, tööotsijate kui ka tööandjate tagasiside, sest seda arvestades saame oma teenuseid vajaduse korral täiendada ja paremaks muuta.

Helle Ruusing

Eesti Töötukassa meedianõunik

On hingedeaeg

Lind ma ei ole – ei ole ma lind

aga ma vilistan viiii
hommikul sirelipõõsas kui lind
vilistan viiii
lind ma ei ole – ei ole ma lind
aga ma hõljun kui lind
heledas hommikutaevas kui lind
hõljub mu hing
lind ma ei ole – ei ole ma lind
õhtul kui silitab tuul
heinamaal õisi – siis lendab mu hing
üles kui lind

Indrek Hirv

  

 

On hingedeaeg. Kellel võimalik, käib kalmistul ära. Kes sinna ei pääse, paneb õhtu hakul valge küünla aknale hubisema ja võtab endale aega vaikusehetkedeks.

Hingedeaeg kestab sügiskuu algusest uue aastani. Hinged ei vaata kalendrisse, vaid tulevad siis kui on udused ja vaiksed ilmad. Just siis jääb piir elavate ja surnute vahel õhukeseks ja meie rahvas siit- ja sealtpoolt Toonela jõge saab kokku. Hingedepäev ei ole üldrahvalik püha, vaid udused-sombused-vaiksed päevakesed, mil pered saavad oma esivanemate hingi kombekohaselt vastu võtta ning hingedel on kerge tulla. Usk inimese hinge ja hingedeaega on meie maal elanud sama kaua kui inimene.

Aegade jooksul on meie hingedeaja tähendusest ja kommetest kirja pandud rohkesti pärimust. See on üliväärtuslik teadmine, et hingi pole vaja karta vaid oodata, nad toovad elavatele õnnistust ning aitavad meie peredel, suguvõsadel ja rahval edasi kesta.

Pole vaja kurta nende pärast, keda enam ei ole. On põhjust olla tänulik, et nad meil olid.

Ja paneme siis õhtul küünla põlema. Ühestainsast piisab.

Lea Rand

Toila Loomekeskuse töötoad

Artefaktid fotograafilisest heterotoopiast

 

14. novembril avab Aap Tepper Toila seltsimajas oma isikunäituse pealkirjaga „Artefaktid fotograafilisest heterotoopiast“.

Sellega seoses palusin Aabul veidi rääkida endast ja sellest, kuidas ta kunsti juurde jõudis. Samuti sellest, mis on Rundum artist-run space ja kuidas Aap sellega seotud on.

Aga alustame algusest.

Oled Toila poiss? Milline oli Sinu lapsepõlv? Kelleks tahtsid lapsepõlves saada?

Kuigi mu juured ei ole siit pärit, siis mina olen küll terve oma teadliku elu end Toila järgi positsioneerinud. Kolisime vanematega Toilasse 1993. aastal, olen käinud Toila lasteaias ning 12 aastat kohalikus gümnaasiumis. Lapsepõlv oli mul väga aktiivne. Tegin palju sporti ja avastasin Toilat igast võimalikust nurgast. Ma ei suutnud kunagi otsustada, kelleks saada tahan. Kord tahtsin saada traktoristiks, kord korvpalluriks, kord arhitektiks. Olen olnud alati tundlik end ümbritseva keskkonna suhtes ja eks need huvid ka seeläbi muutusid.

Kus ja mida Sa oled õppinud? Kuidas jõudsid kunstiõpinguteni?

Olen õppinud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna bakalaureuses ja hetkel olen sama osakonna magistris. Kunstiõpinguteni jõudsin üsna ootamatult, sest mõtlesin selle peale esmalt gümnaasiumi lõpus. Hakkasin teismeeas huvituma fotograafiast ning kui mulle sai selgeks, et mind ei huvita lihtsalt forograafa praktiline külg, siis sellest lähtuvalt otsustasin kunstikooli kasuks. Sisseastumise hetkel puudusid mul laiemad kunstialased teadmised ning tagasivaadates oli see ikka vedamine, et ma sisse sain.

Ega noore inimese elu ainult õpingutest ja tööst koosne, millega Sa vabal ajal meelsasti tegeled?

Vabal ajal üritan võimalikult aktiivne olla. Teen sporti või käin kultuuriüritustel. Üritan olla ka sotsiaalne ning kursis sellega, mis mu ümber toimub. Vaba aeg on minu jaoks muidugi ka väga suhteline mõiste. Kunstitöötajana ei ole mu tööpäevad üheksast viieni ning vaba aega leian pigem siis kui struktureerin oma aja vastavalt.

Mis on Sinu jaoks elus tähtis?

Neid asju on üsna palju, kuid kindlasti on minu jaoks tähtis see, et mul on võimalus tegeleda asjadega, mis mind huvitavad. Väga tähtis on ka see, et mul on olemas tugistruktuur – nii  professionaalses keskkonnas kui ka eraelus.

Sinu igapäevane tegevus on suuresti seotud RUNDUMiga. Rund um tähendab saksa keeles „ümber, ümberringi, ümbritsema“.  Mis asi on Rundum artist-run space?

Rundum on viie noore kunstniku poolt algatatud loominguline platvorm, mis on kahe aasta jooksul peamiselt Tallinnas tegutsenud. Me pakume näitusepinda läbi kahe formaadi ning meil on ka haridusplatvorm, mis on seni keskenunud loovisikute igapäevatingimustele ja omaalgatuslike praktikate võimalikkusele kunstiväljal. Oleme kahe aastaga korraldanud ligi 100 üritust ning oleme loomas teiste sarnaste initsiatiividega rahvusvahelist võrgustikku. Rundum ei ole seotud ühe kindla ruumiga ning eestvedajatena kasutame omaloodud platvormi ka oma kunsti näitamiseks. Sellest lähtuvalt võtan oma isikunäituseks Rundumi kaasa Toilasse ning minu näitus on Rundumi programmis sees.

Jõudsimegi jutuga Sinu näituseni Toilas. Oled  siin tegemas üsna erakordset kunstiprojekti. Räägi sellest lähemalt. Mis see on ja miks sa seda just Toilas teed?

Selle projekti erakordsus väljendub vast just näituse kohaspetsiifilisuses. Korraldan oma isikunäituse, mille tõukeks on fotograafia kui üha enesestmõistetavam suhtlusakt. Olen huvitatud sellest, kuidas fotograafia meie igapäevast reaalsust kujundab ning kuidas seda sotsiaalmeedias üha rohkem kommunikatiivsetel eesmärkidel kasutame. Peamiseks uurimissubjektiks olen mina ise ning näituse raamistik on üles seatud sellele, kuidas ma fotograafiaga tegelema hakkasin. Tähtsal kohal on ka keskkond, kus see füüsiliselt aset leidma hakkas ning seeläbi on luubi alla võetud ka Toila avalik ruum, peaasjalikult park ja rannajoon.

Tunnen, et Toila geograafiline asupaik on mind väga palju mõjutanud ja kuna minu kunstipraktika on siiani keskendunud läbi elatud tajukogemuste analüüsimisele, siis näituse tegemine Toilas on üsnagi enesestmõistetav. Kui hakkasin tegelema fotograafiaga, siis pildistasin peaasjalikult Toila pargi- ja rannavaateid. Pildistamisest sai minu jaoks eskapism ning pargirännakud aitasid mul ennast välja elada. Leian, et päris tähtis on elada avatud horisondi lähedal, sest inimliku piiratuse tunnetus võib tihtipeale väga lihtsalt prioriteedid elus paika panna. Teadmine, et praegusel ajal infoühiskonnas on meil väga palju erinevaid valikuid ja kõik on meie jaoks avatud on väga positiivne, kuid see võib ka tekitada otsustusvõimetust ja ärevushäireid. Fotograafiline tegevus oli minu jaoks teraapiline tasakaalustav akt fragmentaarse ja kiire inforuumi kõrval ning tagasivaade sellele aitab mul mõista kaasaja ühiskonna mõjuvälja. Kuid ma ei pildistanud ainult iseenda jaoks, tähtis oli ka kohalolu sotsiaalmeedias ning tehtud foto kommunikatiivsus. Mobiilifotograafia on muutumas üha kvaliteetsemaks ja populaarsemaks ning kohe varsti on harv juhus kohata inimest, kes ei pildista nutitelefoniga. Sellega kaasneb olukord, kus me kõik loome kujutisi ja oskame fotograafilist keelt, kuid me peame ka olema teadlikud sellest, et kujutlusvõime on prosuumer (producer-tootja/consumer-tarbija) kultuuris on kapitalismi mõjualas. Meie kõigi elud on üha rohkem “reality show’d” ja elustiil on näiliselt tähtsam kui reaalne elu ise. Värvipsühholoogia on teinud kindlaks millise tooniga filtrid on Instagramis kõige kaasavamad ning meie omavaheline suhtlus sotsiaalmeedias on statistikaks neile, kes seda rahalistel eesmärkidel ära tahavad kasutada. Loome kommunikatiivsetel eesmärkidel komponeeritud kujutisi, kuid mis juhtub siis kui vaatame hiljem ise oma fotosid? Kas mäletame originaalset läbielatud kogemust või omandame manipuleeritud kujutise oma identiteedi narratiivi?
Näitus saab aset leidma kahes ruumis: Toila seltsimajas ja rannas. Tegemist saab olema kahe installatiivse keskkonnaga, milles näitusekülastajale on avatud mitmed tajuviisid. Kahte ruumi hakkab kokku siduma kaart, mis viib vaataja läbi aleviku ja pargi. Sellest lähtuvalt loodan ka, et kohalikud näevad ehk Toilat teise nurga alt.

Lisaks näitusele on mul ka eesmärgiks anda tagasi kohale, mis on mulle väga palju andnud. Toila vallas on tugev kogukond spordi ümber, mis on iseenesest väga tore ja ma võtan ka ise sellest osa, kuid kaasaegse kunsti näituseid näeb siin harva. Ma ei võta seda kui tagasitulekut, sest ma ei ole Toilast kunagi lahkunud. Olen siia veel sisse kirjutatud ja mu perekond elab siin. Tegemist on pigem vastutustundega oma kogukonna ees ning ma loodan, et siin tehtud näitus avab uusi võimalusi Toila kultuurielus osalemiseks.

Tänan Aapu vestluse eest, samuti võimaluse eest tema põnevast kunstiprojektist osa saada.

Laupäeval 14. novembril kell 11 on kõik huvilised oodatud Toila seltsimajja näituse avamisele! Samal päeval kell 15.00 toimub vestlus kunstnikuga.

Lahtiolekuajad: K–R 12.00–18.00 L–P: 10.00–16.00. Näitus on suletud laupäeval 21. novembril.

Näitus jääb avatuks kuni 6. detsembrini.

Lea Rand