Kasvanud õpetajaks, saanud direktoriks

Käesoleva õppeaasta algusest juhib Toila Gümnaasiumi Signe Ilmjärv. Olles aastaid samas koolis saksa keele õpetajana töötanud ja 2002. aastal ka aasta õpetajaks valitud Signe tunneb rõõmu selle üle, et Toilas on saksa keel jätkuvalt au sees. Kui enamikus Eesti koolides jätkub võõrkeelte osas inglise keele ülemvõim, siis Toila koolis pole saksa keel olnud vaeslapse osas kunagi.

Palusin Signel valla lehe jaoks vastata mõnele küsimusele.

Oled kooliga seotud juba pikka aega, kui kaua täpselt?

„Toila Gümnaasiumis olen saksa keele õpetaja olnud juba 24 aastat. Mäletan, et Toilasse kolides käisin Olav Vallimäe juures uurimas, kas ma saksa keele õpetajana koolis tööd saaks. Olav arvas, et Helgi Hein jääb peagi pensionile, aga tegelikult saime veel üle kümne aasta kolleegidena koos töötada. Kuna see on minu esimene töökoht, siis siin kasvasingi õpetajaks. Minu esimeste õpilaste lapsed lõpetavad peagi põhikooli. Tänu Helgi Heinale on saksa keelel Toila koolis pikk traditsioon ja loodan, et see ei katke. Meie kooli uus saksa keele õpetaja on alustanud varase keeleõppega ka Toila ja Voka lasteaedades ja laste huvi on suur.“

Miks valisid omal ajal just õpetaja elukutse?

„Teadsin juba üsna varakult, et tahan minna ülikooli saksa keelt õppima ja tavakooli õpilasena võtsin selleks ka lisatunde. Õpetajatöö oli tol ajal filoloogi jaoks üsna loogiline jätk. Ja ma olen seda tööd tõesti nautinud. Tagantjärgi arvan, et minu otsuses mängisid suurt rolli ka minu enda head õpetajad. Arvan, et õpetaja ametis ei ole olulised mitte ainult teadmised, vaid tahtmine ja oskus oma teadmisi jagada. Keeled on midagi sellist, mida tasub osata isegi kehvasti.“

Kelleks tahtsid lapsepõlves saada?

„Õe ja vennaga mängisime lapsepõlves tihti nii kooli kui poodi ja vanaema õmbles mulle üheks sünnipäevaks ka punase ristiga arstikitli. Varateismelisena kuulasin raadiost Soovisaadet ja kujutasin ette, et minust saab raadiodiskor nagu Tõnis Erilaid. Kui ehitusinsenerist isa kodus projekte joonestas, siis arvasin mingil ajal ka, et võiksin olla arhitekt. Selgus saksa keele osas saabus kuskil põhikooli lõpuks.“

Mille poolest erineb Sinu tänane päev sellest, kui õpetajana töötasid?

„Õpetaja töö on huvitav ja loominguline, sest tänapäeva õpetajal on igasuguseid põnevaid väljakutseid ja võimalusi näiteks ka digilahenduste abil oma tundide mitmekesistamiseks. Õpetaja vastutab oma ainetundide eest ja kui tunnid on ette valmistatud ning vihikud parandatud, siis võib tegelikult rahulikult magada.

Direktorina tuleb mõelda korraga päris paljudele erinevatele teemadele ja ega neid mõtteid koolipäeva lõpus kinni keerata ei saa.“

Kuidas Toila Gümnaasiumil praegu läheb? Kas kõik õpetajad on olemas?

„Ma arvan, et koolil läheb hästi. Olen näinud ka mitmeid teisi koole nii Eestis kui mujalgi ja arvan, et meil pole põhjust häbeneda. Koolimaja on korras, kuigi siin-seal oleks juba vaja väikest värskenduskuuri. Mujalt Toila kooli tulnud õpilased ja õpetajad ütlevad, et meil on rahulik ja turvaline ja üldiselt sõbralik atmosfäär. Sama tõid välja ka õpilasomavalitsuse esindajad, kui nendega arengukava jaoks kooli tugevusi ja nõrkusi kaalusime. Me ise oleme sellega lihtsalt nii harjunud, et ei oska seda võib-olla alati märgata ja hinnata.

Õnneks on meil praegu kõik õpetajad olemas, aga eks juhina tuleb juba mitmeid aastaid ette mõelda.“

Millisena näed Toila Gümnaasiumi näiteks viie aasta pärast?

„Järgmise aasta oktoobris tähistame kooli 60. juubelit, kuhu ootame meie vilistlasi ja endisi töötajaid. Kindlasti seisab koolil ees veel palju juubeleid. Loodan, et Toila Gümnaasiumil on ka viie aasta pärast endiselt hea maine, et see on kool, kus antakse head akadeemilist haridust ja märgatakse ning arendatakse andekamaid, et siin õpivad lapsed, kellele meeldib see kool ja need põnevad asjad, mida siin tehakse, et meil on aktiivsed ja särasilmsed õpetajad, keda ka kooli omanik väärtustab.“

Et elu ei koosne ainult tööst, siis millega tegeled vabal ajal, kuidas puhkad?

„Väljalülitamiseks on hea midagi lugeda. Eriti mõnus on puhkuse alguses, kui ootamas on mõni hea raamat ja võib kasvõi öö läbi lugeda. Mulle meeldib ka küpsetada ja õmmelda, koduaias toimetada ja metsas seenel või marjul käia. Igal aastal püüan vähemalt korra mõnda saksakeelsesse riiki reisida.“

Mida pead inimestes, elus üldse tähtsaks, oluliseks?

„Kuna olen alates teismeliseeast ühiskondlikult üsna aktiivne olnud, on minu motoks alateadlikult vist olnud: “Kes palju teeb, see palju jõuab”. Seepärast pean oluliseks, et igal tegevusel oleks mingi konkreetne tulemus. Inimestes hindan empaatiavõimet, taktitunnet ja oskust kuulata. Arvan, et asjad ei ole kunagi ainult must-valged ja elus tuleb teha ka kompromisse.“

Tänan!

Tundub, et lisaks muudele huvidele hindab Signe ka liikumist ja sportlikku tegevust - selle tõestuseks on osalemised näiteks Toila-Voka rahvajooksudel ja kõnniringid koduses Oru pargis. http://pildid.sportiv.ee/

Küsis Lea Rand