Juuni

Kujutage ette panka, milles teil on konto ning millele igal hommikul kantakse 86 400 eurot.

Sellest ei kanta sentigi teie järgmise päeva kontole, vaid konto nullitakse igal õhtul, hoolimata sellest, kui palju sellest rahast olete te päeva jooksul kasutamata jätnud. Raha, mida te päeva jooksul ära ei kasuta, ei näe te enam mitte kunagi.

Mida te teeksite? Otse loomulikult võtaksite te kogu raha iga päev välja ja kasutaksite seda nii, nagu heaks arvate.

Tegelikult on igaühel meist selline pank olemas. See pank kannab nime aeg.

Igal hommikul kantakse meie kontole 86 400 sekundit. Igal õhtul konto nullitakse ja kõik need sekundid, millesse te pole päeva jooksul suutnud investeerida ja heal eesmärgil ära kasutada, kaovad. Puudub võimalus kanda ühtegi sekundit kellegi teise arvele ning iga päev tehakse teile uus konto, kus teid ootab see sama 86 400 sekundit. Kui te ei suuda seda summat kasutada, on kaotus teie.

Tagasimineku võimalus ei ole. Võimalust jätta midagi homseks, ei ole. Te peate elama tänases päevas, tänase kontoseisuga. See aeg tuleb investeerida, et saavutada tervis, õnn ja edu. Kellaseierid liiguvad.

Mõistmaks ühe aasta väärtust, küsige õpilaselt, kes kukkus eksamilt läbi.

Mõistmaks ühe kuu väärtust, küsige naiselt, kes andis elu enneaegsele beebile.

Mõistmaks ühe nädala väärtust, küsige nädalalehe toimetajalt.

Mõistmaks ühe päeva väärtust, küsige päevapalgaga töötajalt, keda kodus ootavad lapsed, keda on vaja toita.

Mõistmaks ühe tunni väärtust, küsige armastajatelt, kes ootavad üksteisega kohtumist.

Mõistmaks ühe minuti väärtust, küsige mehelt, kes jäi rongist maha.

Mõistmaks ühe sekundi väärtust, küsige inimeselt, kellel õnnestus vältida autoavariid.

Mõistmaks ühe millisekundi väärtust, küsige Olümpiamängude hõbemedali võitjalt.

Väärtusta iga hetke, mis sul on!

Soovin, et te kõik, mu head lugejad, leiaksite saabuvas suves palju ilusaid hetki, mida väärtustada, mida tagantjärele sooja tundega meenutada.

Noortele koolilõpetajatele ütlen üht – elu on lühike. See lihtsalt on nii. Olete seda ju palju kuulnud. Sellest on saanud klišee, aga ikkagi on see tõsi. Mõelge järele. Kümme aastat tagasi olite ümbes kümneaastased. Mangusite vanemaid, et nad ostaksid teile pileti mõnele filmile, mis sel ajal just väga pop oli või ihkasite mõnda vidinat, mis oli „kohustuslik“ rekvisiit, et kaaslastega võrdne olla. Täna lõpetate kooli, astute ellu...

Elu on lühike, mida see tähendab? See tähendab, et ei maksa oodata, et kõik toimub iseenesest. Kui midagi tahate, siis püüdke selle poole. Tehke see teoks.

Meile on antud kindel arv eluaastaid, seega veetke õnnetuna nii vähe aega kui võimalik. Teil on õigus, tegelikult ka kohustus, olla õnnelik.

Ilusat suve ja päikest!

Kohtumiseni augustis!

Lea Rand

Elisabeth kutsub tantsulaagrisse!

Kalmistupühad

Toila Perearstikeskuse uued vastuvõtuajad

Perearst Juta Kogan

Telefon +372 336 9977

E-post:peremerimed@gmail.com

Aadress Mere pst 14, Toila, 41702

Vastuvõtt

	Perearst Juta Kogan	Nimistu juures töötav arst Vitali Kogan	Pereõde Alina Rondel	Pereõde Angelika Kaldre
Esmaspäev	10.00-14.00	15.00-17.00		09.00-17.00
Teisipäev		10.00-14.00	09.00-17.00
Kolmapäev	14.00-20.00		14.00-20.00	09.00-14.00
Neljapäev		13.00-17.00		09.00-17.00
Reede	13.00-17.00		09.00-17.00

Nõustamine telefoni teel E, T, N, R 09.00-17.00, K 09.00-20.00

Toila Gümnaasium tantsis tantsupeole!

Vähem kui kuu aja pärast pakib 1/3 Toila Gümnaasiumi kooliperest oma kotid, et koos enam kui 8000 peole kutsutud tantsijaga jätta jälg XII noorte laulu-ja tantsupeole „Mina jään“.

Suurele peole ei pääse igaüks. Kes tantsupidudel käinud, teab, et visadust, töökust ja distsipliini nõudva harjutusperioodiga kaasnevad tantsupeo eelproovid. I eelproovil saavad rühmad tantsupeo liigijuhtidelt tagasisidet, mida vaja parandada, millised muudatused tantsujoonistes või liikumistes läbi viia ning millised ootused on juhendajatele ja tantsijatele järgmiseks korraks. II ülevaatus on just kui küpsuseksam, mil jälgitakse väga tähelepanelikult rühma esinemist, väljanägemist, iga eksimus, aga ka õnnestumine märgitakse üles, pannakse hinded ning kokkuvõtteks selguvadki tantsupeole pääsenud. Ja konkurents on väga tihe!

Tantsupeo ettevalmistusaeg oli keeruline. Tantsijaid kimbutasid mitmed haigusperioodid, mil tuli leppida elutõega, et aeg parandab kõik haiged. Ette tuli ka murdumishetki, mil mõni noor tundis, et enam ei jaksa. Pean tunnistama, et ka õpetajana kogesin sügavikku langemise tunnet, kuid kaljukitsele kohaselt kepsutasin kuristikust välja. Kõige tipuks veeretati meile II ülevaatuse eel kummaline takistus teele. 8.-9. klassi „Kekskast“, poistel seljas nõelasilmast tulnud pluusid ja vestid, tüdrukutel peas uhiuued pärjad, olid valmis aasta jooksul õpitut Jõhvis ette näitama. Jõudsime bussiga koolist umbes 1 km kaugusele, kui mootor popsudes välja suri. Võtsime esialgu asja huumoriga, sest ajavaru oli meil piisavalt ja noortel loomuomane optimism sees. Kui möödunud oli juba üle tunni, hakkas meis vägisi võimust võtma ärevusenoot. Kas tõesti äpardunud bussisõit saab takistuseks teel tantsupeole? 15 minutit enne ülevaatuse algust läks buss käima, meile jäeti siiski veel mingi lootus! Meenutades Eesti kirjandusklassikat, võib öelda, et kui Kaja oma „Keksutajatega“ Jõhvi Põhikooli jõudis, oli ülevaatus juba alanud...

Pärast ülevaatust jätkub tantsijatele pingeline ootusperiood, kas jah või ei, selles on küsimus? Pidevad tulemusteta vaatamised tantsupeo registrisse. Ja siis ühel õhtul, süda jätab löögi vahele, käe võtab värisema, 3.-4. kl „Kekskast“ - jah, 5.-6. kl „Kekskast“ - jah, 8.-9.kl „Keksutajad“ -jah – kõik minu rühmad said kutse tantsupeole! See oli vägev! Suurepärane on seegi, et lisaks eelnimetatud rühmadele tantsisid oma pääsme välja ka meie gümnaasiumirühm Helle Astoki ja Anu Pungase juhendamisel ning Anu Pungase väikesed ja suured võimlejad.

Tänan südamest kõiki tantsijaid, kes leidsid aega ja tahtmist õppimise ja muude tegevuste kõrvalt rahvatantsuga tegeleda! Tänan lapsevanemaid, kes näevad vaeva rahvariiete hooldamise ja laste sättimisega! Tänan häid kolleege, kes näevad rahvatantsus lisaväärtust laste haridusteel! Tänan juba ette saatjaid, kes andsid nõusoleku terve nädal lastega tantsupeol olla, et nendega rõõme ja muresid jagada!

Kohtumiseni tantsupeol!

Toila Gümnaasiumi õpetaja Kaja Oja

Selleks tahaksin öelda ma sulle, kes hooldad sa omast...

... Armasta teda nii palju, et armastad eelkõige ennast. Hoolitse enda eest, enda jaksamise eest. Alles siis võid sa hoolitseda teise eest ja pakkuda talle tuge ja armastust!

Mida tähendab omastehooldus? See ei piirdugi kahe sõnaga – omakse hooldamine, vaid see on palju laiem mõiste ja omaette maailm. Päriselt saavad sellest aru ilmselt ainult need, kes selle teemaga isiklikult kokku on puutunud. Nii kaua, kui meie riigis on veel inimesi, kes ei saa aru, mida tähendab omastehooldus, peab sellest jätkuvalt rääkima.

17. mail said Vokas kokku meie valla omastehooldajad ja teemast huvitatud. Toimus projekti „Hooldusabi kodus“ esimene kokkusaamine.

Hooldusabi kodus on omastehooldajatele suunatud teenus, mille osutamist koordineerib MTÜ Meie Heaolu.

Hooldusabi kodus keskendub omastehooldajatele, eelkõige neile, kelle hoolduskohustus on tulnud ootamatult või alles algusjärgus ning vajadus oskusteabe järele kõige suurem.

Perekonnaliikme esmakordne hooldusvajaduse ilmnemine paneb ülejäänud lähedased uude rolli, raske on orienteeruda pakutavates tervishoiu - ja sotsiaalteenustes, puudub oskus kasutada hooldus- ja abivahendeid, ei teata midagi omastehooldaja ega hooldatava tervist säästvatest töövõtetest.

Hooldusabi koduses keskkonnas on praktiline abi, juhendamine, kus analüüsitakse hooldusega tekkinud olukorda ja püütakse leida lahendusi. Üheskoos kaardistatakse hoolduse korraldus, leitakse sobivad abi- ja hooldusvahendid, tutvutakse õigete hooldusvõtetega. Kodune hooldusabi toetab igapäevaeluga toimetulekut, aitab säilitada harjumuspärast elukvaliteeti ning annab oskuse ühitada palgatöö ja hoolduskohustus. Teatud olukordades on võimalik ja mõistlik ühendada hooldusabi ja omastehooldaja lühiajaline asendusteenus tema kodus.

Kohtumisel osales ka MTÜ Eesti Omastehooldus juhatuse liige Ivar Paimre, kes rääkis ühingu tegemistest ja oma kogemustest seoses omastehooldusega.

MTÜ Eesti Omastehooldus loodi 24. veebruaril 2011. aastal eesmärgiga parandada kodus pereliikmeid ja lähedasi hooldavate inimeste olukorda. Põhiülesandeks on omastehooldajate ja nende pereliikmete, piirkondlike tugi- ja kogemusrühmade ja kõikide hooldajatööd väärtustavate inimeste toetamine ja arendamine. Ühingul on kogemusrühmad üle Eesti ja 140 registreeritud liiget.

Samas, kui palju Eestis omastehooldajaid üldse on, seda ei tea keegi, sest paljud inimesed teevad seda igapäevast rasket tööd ilma, et nad endast kusagil märku annaksid.

Kaido Voogla Abivahendikeskusest tutvustas ennast ja abivajajat säästvaid ergonoomilisi töövõtteid ja abivahendeid. Õiged töövõtted ja vahendid on koduse hoolduse juures väga olulised, sest sageli on just nende puudumine või eiramine põhjuseks, mis hooldajast ei ole piisavalt abi või lausa tehakse enda tervisele liiga. Abivahendikeskusel on müügi- ja laenutuspunkt ka Jõhvis Jewe keskuse 2. korrusel. Seal on saadaval erinevad invaabivahendid, liikumisabivahendid, ortoosid, tallatoed, olmeabivahendid, põetushoolduvahendid, taastusravivahendid.

Mäetaguse abivallavanem Kairi Soomer ja Ida-Viru Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitja Evi Kruzman rääkisid sellest, kuidas omavalitsus ja riik saavad olla ja peaksid omastehooldajatele toeks ja abiks olema.

„Hooldusabi kodus“ keskne kontaktpunkt asub Voka Rahvamaja, I korrusel, Narva mnt 2, Voka. Igal kolmapäeval kell 10.30-13.00 on võimalik osaleda rühmaaruteludes ja tutvuda hooldusabi võimalustega kodus.

Täiendav informatsioon e-posti teel: kajarebane123@hot.ee või telefonil 555 47129.

Hooldusabi kodus on omastehooldajale tasuta, tegevust toetavad Hasartmängumaksu Nõukogu, MTÜ Meie Heaolu ja MTÜ Eesti Omastehooldus.

Lea Rand

Toila valla kultuurisuvi 2017

18. juunil 10.00-15.00 Laste Vabariik ja Kass Arturi rattaralli Voka staadionil

Laste ja noorte kultuuriaasta elamustuur Laste Vabariik liigub ringi ratastel ning ühendab endas teatri, mängu ja töötoad. ETENDUSEALAl vaatad, kuulad ja elad kaasa.
Laste Vabariigi haagisauto avaneb õues lavaks, kus toimub lustakas kogupere-etendus, mille peategelased on saja-aastased vanaprouad Hulda ja Gulda, kes peavad vanakraamipoodi ja hakkavad valmistuma Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.

Päeva teises pooles sisustavad etenduseala enda kultuuriprogrammiga kohalikud lapsed.

MÄNGUALAl seikled, mängid ja avastad ise.
Laste Vabariigi õuele kerkib ainulaadne labürint-mänguala, kus saab avastada erinevaid maailmu – piiluda Eesti maa alla ja merepõhja, heita pilk taevasse ja loodusesse, kuulata Eestimaa hääli, ära tunda tuttavat ning avastada uut. 

TÖÖTUBADEALAl lood, nuputad ja meisterdad ise. Vokas sisustavad Miisu töötoa Voka ja Toila raamatukogud.

Rattarallile on ootatud pisikesed koolieelikud ja algklasside lapsed.
Sõita tuleb 1 staadioni ring.
PS! Vihmase ilma korral toimub sündmus spordihoones.
Avatud on ka pannkoogikohvik! Võta kaasa sularaha.Kass Artur lubas, et tal on kaasas suur kotitäis iirisega maisipalle! Tule terve perega!

22. juunil Toila valla jaanituli Voka staadionil

Kell 19.00 traditsiooniline jalgpallimatš poissmehed (pruudita mehed) versus abielumehed (pruudiga mehed). Registreerimine aadressil peeter.soot@toila.ee.
Matšil osalemiseks peab pruut kaasas olema!
Toitlustus- ja lasteala avatud kella 19.00-st!
Programmi algus kell 20.00
Õhtut juhib Hardi Raiend!
Peaesineja Tanja ja bänd, lisaks ansambel Qvalda.
Põnevad auhinnamängud väikestele ja suurtele.
Võta kaasa sularaha, sest Sind ootavad: toitlustusala, Tridensi kokteilitelk, lasteatraktsioonid ja palju muud põnevat!
Toila ja Voka vahel liigub jaaniBuss! Toilast Vokka (Toila poe juurest) kell 18.45 Vokast Toila (Spordihoone eest) kell 00.00

5. juulil 20.00 Suve Suur Juubelituur. Kontsert-Tantsuõhtu Toila laululaval

Mitmed Eesti tuntud artistid on äsja tähistanud oma juubeleid ning otsustanud eeloleval suvel asuda koos suvetuurile, mis toimub erinevates Eestimaa paikade 5. juulist 16. juulini.
Tuntud artistidest juubilarid, kes suvetuuril „Suve suur juubelituur“ üles astuvad, on Toomas Anni (50), Viljo Tamm (60) ning Rein Kurg (60). Lisaks nimetatud ümmargusi tähtpäevi tähistanud härrastele on lavalaudadel assisteerimas isa Toomast Tauri Anni ning abikaasat Reinu Sirje Kurg.

13. juulil 19.00 Komöödiateatri etendus "Elagu eurotoetused!" Toila laululaval

Selle prantsuse absurdikomöödia tegevus toimub imepisikeses kolkakülas, mis on peaaegu välja surnud. Siiski elatakse seal priskelt igasuguste eurotoetuste najal, mida osavalt välja petetakse: koolivõrgustiku arendamiseks, kuritegevuse vastu võitlemiseks, tööstuse ja põllumajanduse turgutamiseks, liiklussõlmede välja ehitamiseks, iibe tõstmiseks, kaubanduskeskuste ja spordiareenide rajamiseks jne. Petuskeem töötab ideaalselt, kuni üks Brüsseli ametnik saabub asja kontrollima, kuhu see raha kõik läheb ja mida selle eest tehtud on. Piletid hinnaga 13€-15€ müügil Piletilevis ja etendusepäeval 1h varem kohapeal.

14. juulil 20.00 Toila Sadamasoul Toila sadamas

Taas on tulemas Toila sadama kontsertitesari, seekord juba neljas ja Toila sadamasoul!
Sel aastal on Toila sadamasoul ka üks osa Jõhvi kontserdimaja poolt korraldatud 7 linna muusikafestivalist!
Kaire Vilgats ja Dagmar Oja esitavad Eesti 90ndate retrohitte soulistiilis. Silver Laas teeb kummarduse Gunnar Grapsile ja tema loomingule.
Sissepääs prii!
Avatud toitlustusala ja Tridensi veini- ja kokteili jazzilounge.
Ps! Arveldame sularahas! 300 istekohta on garanteeritud. Vabalt võib tulla oma pleediga ja väiksema nõlva koos perega vallutada! Olete oodatud juba kella 19.00-st!

21. juulil 19.00 Suveõhtu Legendid Toilas Toila laululaval

2017. aasta suvi toob Toilasse vaieldamatult parimad eesti artistid, kes on viimased aastakümned olnud fookuses ja lahutanud publiku meelt!
Toila laululava vallutavad TANEL PADAR & THE SUN, tänavune juubilar JAAGUP KREEM & TERMINAATOR ning PEARU PAULUS & 2 QUICK START
Tõtt-öelda ei mäletagi, millal viimati Toilas ja Ida-Virumaal sai näha eesti tippartiste ühel laval!

Kontsertõhtu algab kell 19.00 ning kulmineerub kell 02.00 Õhtu jooksul on võimalik nautida suurepäraseid etteasteid, kus muusikalised vahepalad täidab Märt Rannamäe.

23. juulil 10.00-15.00 Avatud talude päev Toila vallas

Toila vallas on avatud talude päevale registreerunud: Konju Kitsefarm ja Green Souplin ökoseebid, Lagedi talu. Nimekiri täieneb.

20. augustil 13.00-20.00 XXI Oru pargi promenaad Oru pargis

13.00 kuni 17.00 põnevad tegevused Oru pargis kogu perele!
Kell 17.00 kaheosaline kontsert:
Esinevad ansambel Swingers ja solistidena on laval Tanja Mihhailova-Saar, Birgit Sarrap, Mikk Saar ja Karl-Erik Taukar.

Toitlustalale, piletimüügipunkti võta kaasa sularaha!
Piletid soeta eelmüügist Toila raamatukogus, Voka spordihoones, piletilevis ja kohapeal 1h enne sündmuse algust.
Eelmüügist ostes pilet: Kuni 1.07 kõik piletid 7€.
Alates 1.07: tavapilet 8€
Sooduspilet:Toila valla elanik 7€, kübara- või kaabukandja 7€ (sündmuse päeval kohapealt piletit ostes)
Koolieelikud tasuta.
Sündmuse päeval 1h enne ürituse algust 10€.
Sooduspilet: Toila valla elanik 7€, kübara- või kaabukandja 7€ (sündmuse päeval kohapealt piletit ostes). Koolieelikud tasuta.

26. augustil 16.00-23.55 Meri, muusika ja muinastuled Toila sadamas

Virumaa suurim suvelõpu sündmus - Meri, Muusika ja Muinastuled
Kell 16.00 Programmi algus
Kell 18.00 Tuleskulptuuride ehitamine
Kell 21.30 Tuleskulptuuride süütamine

Programm: Registreerub kuni 15 meeskonda, kes ehitavad õlgedest ja puidust skulptuure, mis õhtul süüdatakse. NB! Kasutatakse ainult loodussõbralikke materjale.
* Avatud on lastenurk - maskotid, meisterdamine, näomaalingud, puidule muinasjälje jätmine, traditsiooniline õnneloos!
* Kolumbus Kris ning DJ Onu Bella! Õhtujuht Toomas Nõmmiste!
* Muinastulede süütamine kell 21.30
Programmi algus kell 16.00 ning sissepääs üritusele on tasuta!

Toredat kultuurisuve!

Kaisa Pukk

Elage nii, et kui ühel päeval tahate presidendiks saada, siis ei oleks takistusi

23. mail said Voka Avatud Noortekeskuse ümmarguse laua taga kokku Toila vallavolikogu esimees Roland Peets ja noored. Ja just selle mõtte said noored sellelt kohtumiselt kaasa.

Pea pooleteise tunni sisse mahtus erinevaid teemasid.

Roland Peets rääkis oma noorusest ja õpingute algusest; sellest, kuidas ta sattus elama Vokka ja kuidas ta seda kohta on hindama ja armastama hakanud; kuidas elu on sundinud tegema erinevaid valikuid, ja kuidas tänu julgusele võtta vastu teatud otsuseid jõudis ta ametniku tippkarjäärini – piirivalveameti peadirektori ametikohale.

Täna valutab volikogu esimees südant aga hoopis meie valla käekäigu ja tuleviku pärast. Tema sõnum noortele, kes sel sügisel esimest korda valima lähevad, oli see, et peaks proovima valida neid, kes tahavad midagi teha, ütlevad, mida ja kuidas teha ja kellel on ka eeldused hakkamasaamiseks. Meie viimaste aegade valimiste pahupool on just see, et kasutatakse vastandamise meetodit, mitte ei räägida sellest, mida ollakse ise valmis ära tegema.

Muidugi tuli jutuks ka haldusreform. Kahjuks ei oska praegu veel keegi öelda, kui suures või millises vallas me peale oktoobris toimuvaid valimisi elame. Olgugi, et praegune haldusreform on Roland Peetsi sõnul reformi mängimine, peame siiski püüdma sellest enda jaoks parima saavutada. Meie valla praegune seis on selline, et me saame küll hakkama, aga viimaste aastate eelarve on olnud väga pingeline. Erinevalt mõnest teisest naabervallast ei saa me ei ressursimaksu ega ka tasandusfondi rahasid.

Seepärast tunnistab Roland Peets, et tema toetab suure valla tekkimist, sest suured omavalitsused on arvestatav ja tõsiseltvõetav partner nii riigile kui ka teistele omavalitsustele. Progressi ei tohiks kõrvalt vaadata, vaid peaks püüdma sellega kaasas käia, oma panus anda ja sellest enda jaoks parim võtta. Valimiste eel püütakse leida partnereid kõigist kaheksast omavalitsusest, et siis vajadusel juba koos edasi minna.

Kui kohtumise alguses olid noored üsna vaiksed ja tagasihoidlikud, siis mida aeg edasi, seda rohkem tekkis ka küsimusi või teemasid, mida taheti koos arutada. Näiteks räägiti Narva mnt. 2 ruumidest ja nende kasutamisest, Voka-Toila kergliiklusteest, Toila sadamast, Voka staadionist, sellest, et Vokas ei ole ühtegi söögikohta jne. Aga ka Oru metsas liikuvatest karudest ja kitsekarjadest.

Istusin minagi seal ümmarguse laua taga ja mõtlesin, et küll on tore, et meil on sellised noored – uudishimulikud ja teotahtelised, avara pilgu ja lennukate mõtetega. Peaasi, et nad kõik siit ära ei lendaks!

Loodetavasti jätkub Voka noortekal selline kohtumiste sari ka edaspidi, sest nii saavad oma vallas tegutsejad/tegijad tuttavamaks ja side noortega tugevneb.

Lea Rand

9. mail toimus Kukruse Polaarmõisas Ida-Viru Keskregiooni noorte tunnustamine

Ida-Viru keskregioon, kuhu kuuluvad Kohtla-Järve linn, Kohtla-Nõmme vald, Kohtla vald, Toila vald ja Jõhvi vald, osaleb KOV koostöögruppide tegevussuunas, mille eesmärk on laiendada noorsootöös osalemise võimalusi ja suurendada noorte kaasatust noorsootöösse piirkondlikul tasandil.

Programmi raames tunnustati Ida-Viru keskregiooni ettevõtlikke noori, mille eesmärgiks on tutvustada ja esile tõsta noorsootöösse panustanud ning valdkonda edendanud noori ning silmapaistvamaid ja olulisemaid algatusi, millel on oluline mõju antud piirkonnale.

Tunnustamisele esitati kolmes vanusegrupis (7-12, 13-17, 18-26) ning seitsmes erinevas kategoorias kokku 73 kandidaati.

Toila vallast oli nominente erinevatesse kategooriatesse ja vanusegrupidesse 18 noort.

Richard Maala, Andreas Astok, Diana Žiltsova, Ragnar Krauvärk, Elise Jalonen, Anett Marie Astok, Aadi Tepper, Robert-Johannes Sarap, Eliise Tamme, Priit Teelahk, Maria-Helene Sternhof, Erki Luik, Mats Peetsalu, Teet Andreas Salvan, Lilian Männi, Elisabeth Purga, Kristina Gukk, Karmel Markov.

Tunnustuse pälvisid:

ELISABETH PURGA

Aasta noor juhendaja 2017

19 aastane Elisabeth jõuab enam kui teised, teeb enam kui nõutud. Elisabeth on olnud Toila Gümnaasimi ÕOV president, kolm aastat Ida-Virumaa Noortekogu esimees, Eesti ilublogijate kokkutuleku üks ellukutsujatest ning viimased kaks aastat tantsujuhendaja enam, kui 60 Toila ja Illuka valla noorele. Elisabeth on imetlusväärne inimene, kelle eeskuju on noortele nakkav.

Elisabethist ja tema tegemistest sai pikemalt lugeda eelmisest Toila valla lehest.

KRISTINA GUKK

Aasta tegija 2017

18 aastane Kristina on äärmiselt motiveeritud ja sihikindel noor, kes viib alati kõik alustatud lõpule. Ta andub kergesti erinevatele väljakutsetele, laseb end tervenisti haarata ja on valmis ületama mistahes takistusi. Kristina on Toila Gümnaasiumi Õpilasomavalitsuse asepresident, Voka Avatud Noortekeskuse projekti „Aadu Noortekino“ projektijuht ja kokaklubi ellukutsuja.

Mis annab Kristinale indu tegutsemiseks, inspiratsiooni?

„Ideed sünnivad vajadusest. Nagu nt Noortekino Aaduga oli. Istusime veebruarikuus noortega maha ja arutasime, ning kusagilt tuli idee, et meil võiks olla oma noortekino. Kui midagi väga vajad ning soovid, siis on ideed varuks. Head ideed sünnivad paljudest väikestest mõtest ning aruteludest. Mind inspireerivad head inimesed minu ümber. Ilma nendeta ma ei oleks see, kes ma olen. Sellepärast üritangi hoiduda negatiivsetest inimestest, kes minusse sisendavad halbu mõtteid. See võib kõlada väga psühholoogilise jutuna, aga inimesed ning nende teod mõjutavad mind kõige rohkem. Muidugi tuleb ise olla enda suur motivaator, kui sa ise end ei suuda insipreerida ning motiveerida, siis kes veel seda suudaks teha? Peale inimeste inspireerib mind ka muusika ja meid ümbritsev loodus. Kuna meil on vedanud kauni loodusega, siis võtan sellest kõike. Käin pildistamas, jalutamas ja muidugi käin oma koeraga jalutamas. Tegutsen enda arendamiseks ning uute kogemuste saamiseks. Kogemused võivad olla halvad või head, igast on midagi uut õppida. Niisama võib ka olla, aga arvan, et lõpuks on see väsitav.“

KARMEL MARKOV

Aasta hea idee 2017

18 aastane Karmel on parim omaalgataja, kes tõi pisikese maakoha noortele peo peale Eesti kultuuri eestvedajad ja tähed, et innustada eakaaslasi tulevikuplaanide tegemisel. Karmel mõtles ennastsalgavalt korraldada noorteseminar „Sinu T“, kus astusid noortele julgustava eeskujuna üles Rolf Roosalu, Märt Avandi, Aap Tepper ja Margus Karu.

Noorteseminarist ja selle korraldamisest rääkisime Karmeliga pikemalt möödunud aasta aprillikuu valla lehes.

Seekord küsisin Karmeli käest, kust need head ideed ja inspiratsioon tulevad.

„Tegelikult teavad ju kõik, mida oleks vaja ära teha ja tihtipeale isegi, kuidas seda teha tuleks, aga öeldakse lihtsalt, et keegi võiks ära teha ja jäetakse see mõte sinnapaika. Ise teen ka enamasti nii, aga seekord otsustasin isikliku väljakutsena selle idee ka ellu viia. Lisaks kõigele, mis on lihtsalt ilus (näiteks päikeseloojang või täiuslik ring) inspireerivad mind kirglikud inimesed. Need inimesed, kes tõeliselt naudivad seda, mida nad teevad, isegi kui nad midagi ei tee. Mind inspireerib see, kui inimesed on head, lahked ning avatud. Inspiratsioon omakorda motiveerib mind ja nii ma oma elu elangi.“

Noorte tunnustamist pidas oluliseks ja õla pani alla hulk sponsoreid, millest lõviosa tuli Toila vallast. Tänu teile – Virulase Puhkemaja, Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskus, Toila SPA, Pühajõe Puhkemaja, Toila Valgevilla, Toila Pargi Kohvik, Vana Fregati Pubi!

Tegevuste elluviimist toetab riiklikest ja Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest Eesti Noorsootöö Keskus.

Maarja-Liisa Toost

Lea Rand

Foto: Kalev Lait  

Noortekino „Aadu“ sünd Voka Avatud Noortekeskuses

Vahetult enne Eesti Vabariigi sünnipäeva esitasid Kristina Gukk, Maria-Helene Sternhof, Anett Marie Astok, Erki Luik, Teet Andreas Salvan ja Priit Teelahk projekti noorte omaalgatuste konkursile "Nopi Üles". Noorte idee seisnes soovis luua Voka Avatud Noortekeskusesse filmituba nimega Noortekino "Aadu" - kõigi osapoolte rõõmuks tuli projektile rahastus täissummas.

Miks just „Aadu?“

Tulevane filmituba on planeeritud ruumi, mis tollal kandis veel Eesti esimese triatlonivõistluse korraldaja ja Kohtla-Järve EPT ehitusjuhataja Aadu Pekki kontoriruumi rolli. Noortekino „Aadu“ eesmärk on pakkuda noortekeskust külastavatele noortele võimalust üheskoos filme vaadata ning hiljem nende üle arutelu luua, mis on ühtlasi ka üks õppe- ja kasvatusprotsesse.

Filmiruumile annab erilise ilme euroalustest loodav mitmetasandiline istumisalus. Euroalustega toetas noori Jõhvi Stokker ja AutoEkspert. Kuigi ekraan ja kõlarid, mis on hea filmielamuse eelduseks, on mai lõpuks seintele paigaldatud, siis euroaluste „tuunimisega“ loodavad noored ühele poole saada hiljemalt jaanipäevaks.

Noorte piirkondlikute omaalgatuste konkursi "Nopi Üles" tegevuste elluviimist rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmis „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ kirjeldatud tegevuste raames.

Maarja-Liisa Toost

Riigikaitse teine kursus

28. aprillil käisin koos oma klassikaaslaste ja õpilastega Kohtla-Järve ning Sillamäe koolist Tapa jalaväepataljonis.

Kui olime kohale jõudnud, siis kõigepealt tutvustati meile meie asukohta, pandi paika reeglid, öeldi, mida tegema hakkame ning seejärel võtsime suuna rivistusele. Seal seisid kõik sõdurid rivis ning samal ajal rääkis mingi tähtis isik. Mõnele sõdurile jagati ilmselt mingid autasud. Seejärel hakkas mängima orkester ning kõik sõdurid marssisid uhkel sammul riviplatsilt minema.

Järgmisena läksime vaatama Ameerika relvastust ja masinaid. Algul tahtsime küll MILANit (ehk tankitõrjeraketisüsteemi) vaatama minna, aga seal oli teine grupp juba ees. Oli vahva näha mundris ja maskeeritud sõdureid, kes rääkisid ilusti inglise keelt. Nad jutustasid meile, mis ülesanne kellelgi on ja mida mingi relv teha suudab. Nendega oli võimalus ka pilti teha. Samuti oli võimalus heita pilk ka nende tankidele.

Peale ameeriklaste uudistamist saime lõpuks MILANit vaatama minna. Seal polnud suurt midagi vaadata. Relvaga sai ka ise proovida sihtida. Kuna kõigil olid kõhud jube tühjad, kibelesid kõik sõdurisuppi sööma. Söökla juurde jõudes tuli välja, et hetkel oli liitlaste kord süüa ning me oleks pidanud pikalt ootama. Et aega sisustada, läksime vaatama, mis prantslastel meile huvitavat pakkuda on. Seal nägime taaskord uhkeid masinaid.

Ja oligi käes söögiaeg. Köök oli õue kolinud ehk põhimõtteliselt tuli toit ise meie juurde. Peale sööki läksime telke uudistama. Telgi sees oli vaja üks ülesanne lahendada, aga sinna julgesid vähesed minna. Telkide juures rääkis meie grupijuht, kuidas metsas ellu jääda. Mida tohib ja mida ei tohi teha. Rääkis oma kogemustest ning hoiatas erinevate ohtude eest.

Siis läksime õhupüssiga laskma. Seda tegid enamus, isegi mina. Kõigil oli kolm lasku. See oli päris vahva. Seejärel läksime vaatama tuletõrjetõstukit. Sellega sai ka kõrgustesse tungida, kuid seal oli nii suur järjekord, et me ei jäänud ootama. Viskasime kiire pilgu eriväelaste varustusele, mis oli kõrval telgis ning seadsime sammud Sõdurikodu kohviku poole. Sealt oli võimalus osta midagi näksimist, kui tarvis. Siis oli aeg koju minna.

Nii mööduski meie külastus Tapa jalaväepataljonis. Jälle üks kogemus juures, mis jääb kindlasti terveks eluks meelde.

02.-04. mail toimus meil riigikaitselaager. Teisipäeva hommikul kogunesime kõik Kaitseliidu majja, mis asub Jõhvis. Olime esimesed, kes kohale jõudsid. Tulemas olid veel Kohtla-Järve ja Jõhvi Gümnaasium. Kui kõik olid kohale jõudnud, hakati viie poisi ja viie tüdruku kaupa varustust välja jagama. Kuna me olime kõige esimesed, kes kohale jõudsid, saime oma varustuse kätte viimasena. Seejärel toimus rivistus ning meid jagati rühmadesse. Minu rühmajuhtideks said reamees Antonenko ning reamees Ivanov.

Suundusime hoovi, kus toimus varustuse kontroll. Minul oli puudu piiritusepudel, sest seda mulle ei antudki. Ühel teisel poisil oli puudu talvejope, mille ta oli majja unustanud. Senikaua, kui ta seda tooma läks, pidime meie tegema kätekõverdusi. Tagasi tuli ta ilma jopeta, kuid rohkem meid ei piinatud. Jätkus kontroll ja seljakoti pakkimine ning siis sai maitsta lõunasööki.

Peale lõunasööki pakiti meid auto peale ning sõidutati umbes tund aega laagrikohta. Kui me lõpuks kohale jõudsime, saime kätte kohapeal vajamineva varustuse ning hakkasime telki püsti panema. Sellega oli üks igavene jama, kuid lõpuks saime ikka tehtud. Vahepalaks ei puudunud ka kätekõverdused.

Meile hakati tegema riviõpet ning samuti õppisime tuld kustutama. Esiteks tekiga ning siis tulekustutiga. Õhtusöögiks saime NATO paki, kus oli 24 tunni toiduvaru. Õhtusöögi ajal juhtus ka väike õnnetus, mille tõttu pidi üks tüdruk laagri katkestama. Panime paika ahjuvalve ning tegime ära õhtuse hügieeni. Samal ajal, kui tüdrukud end pesid, lõhkusid poisid puid ning seadsid ahju valmis. Alguses läks telk paksult suitsu täis, kuid selle sai hõlpsasti sealt välja. Oli magamise aeg.

Öö möödus ilma igasuguse vahejuhtumita ning hommikul oli äratus kell 6. Olin natuke kange, kuid selle vea parandas hommikuvõimlemine, kust ei puudunud ka kätekõverdused. Siis oli hommikusöök koos NATO pakiga ning seejärel algas orienteerumine.

Igas punktis oli oma ülesanne või tund, mille pidi läbima, et saaks edasi liikuda järgmisse punkti. Põhimõtteliselt tegime läbi kõik sõdurioskused. Pidime lükkama autot, jooksma, mängima paintballi, panema üles pibi ning tegema maskeeringu ning palju muudki. Kõige eredamad mälestused pärinevad minul takistusrajalt ja meditsiinipunktist. Mitte et need omavahel seotud oleks. Takistusrajal ületasin mina oma kõige suuremat hirmu, ehk läbida vahemaa kitsal plangul, mille all oli sügav vesi, ilma toeta ning meditsiinipunktis pidin laipa mängima.

Tol teisel päeval läbisime ühest punktist teise liikudes kokku 10 kilomeetrit. Niimoodi edasi-tagasi liikudes ei tundunud see küll nii pikk maa, kuid jalad andsid hiljem kõvasti tunda. Päeval saime ka sooja toitu süüa, mis meile kohapeale toodi. Õhtul pidime taas kuidagi armsa pakiga läbi ajama. Tegime valmis ka meie väga vinge jaolaulu. Ahjuvalve oli järgmisel ööl ikka sama, kuid sellel öö oli ka häire. Õnneks valvasin mina samal ajal ahju ja ei pidanud pikalt väljas külmetama. Ülejäänud öö möödus rahulikult.

Hommikul oli jälle sama rutiin ning ka asjade kokku pakkimine. Saime ka head sooja toitu. Sel päeval toimus rännak, mis pidi olema 15 km. Minul oli halb olla. Ilmselt magamatusest, sest kokku magasin 48 tunni jooksul 7,5 tundi. Esitasime oma ilusa jaolaulu ning asusime teele. Ühes grupis katkestas üks tüdruk juba kohe alguses, sest kott, mida kandsime, oli päris raske – umbes 13 kg. Oli väga soe päev ja väga palav oli kõndida. Peale mõnda kilomeetrit saime teada, et tegelikult on rännak hoopis 5 kilomeetrit. Olime siis ka juba finishile väga lähedal. Sel hetkel tundus kott palju kergem ja samm oli reipam. Finišisse jõudes ootas meid ees välja teenitud puhkus ning sõit tagasi Kaitseliidu majja. Seal andsime ära oma varustuse ning laager oligi läbi.

Mina jäin laagriga väga rahule ja ma loodan, et ka teised. Eks ikka tekkis igatsus wc ja pesemisvõimaluse järele, kuid sai end igapäevaelust veidi eemale. Kindlasti soovitan kõigil see laager läbi teha, sest sellist võimalust iga päev ei tule. Samuti saab sealt oskusi ka tulevikuks. Oli väärt kogemus!

Linda Peetsalu

Toila Gümnaasium

10. klass

Foto: Ivar Rooma

Rohkem fotosid TG kodulehel

Toila Gümnaasium pakub tööd

Toila Gümnaasium

kuulutab välja konkursi pikapäevarühma kasvataja ja abiõpetaja

vaba ametikoha (kokku 1,0 ametikohta) täitmiseks alates 28. augustist 2017.

Kandidaatidele esitatavad nõuded:

pedagoogiline haridus või eelnev pedagoogilise töö kogemus

Motivatsioonikiri (avaldus), CV ja haridust tõendavate dokumentide koopiad saata hiljemalt 16. juuniks 2017 aadressil kool@toila.edu.ee või postiga Toila Gümnaasium, Lossiplatsi 3, 41726 Pühajõe küla, Toila vald, Ida-Virumaa.

Lisainfo telefonil 33 69742, 52 81 255

Toila saab noorteväljaku ehk mis toimub skatepargi juures?

Toila Vallavalitsuse eestvedamisel ja LEADER programmi toetusel rajatakse käesoleval aastal kõigile ohutusnõuetele vastav ja keskkonda sobituv noorteväljak, mis annab nii Toila aleviku noortele kui ka kõigile teistele võimaluse sportlikuks vaba aja veetmiseks.

Väljak saab olema Toila alevikus, Ranna tn 14 kinnistul paikneva puhke- ja sportimisala (skatepark, tenniseväljakud) läheduses.

Noorteväljak on kavandatud turvalisuse tagamiseks liivaga kaetud aladele, milledest suuremale alale paigaldatakse kiiged – suurtele lastele tavaistmetega ja väiksematele seljatoega; istumisreelingud ja köisatraktsioon e linnupesapuu. Täpsemalt on linnupesapuu 6 m kõrgune erinevatest köisredelitest, võrkudest, köitest ja 4 tihedast suurest linnupesaistmest koosnev atraktiivne võrksüsteem.

Väiksem, puude varjus olev ala jääb jõuharjutuste tegijatele – sinna tuleb jõulinnak.

Pinnasetööd lõpetatakse rajataval väljakul juunikuu esimesel poolel ning loodetavasti saavad kõik atraktsioonid ja elemendid paika hiljemalt juulikuu jooksul.

Piret Aller

Toila valla Õpilasmalev 2017 koosseis on selgunud!

Voka Avatud Noortekeskus koostöös Toila vallavalitsusega korraldab Toila valla 

õpilasmalevat. 

Õpilasmalev toimub 3-16. juuli 2017, kus Toila rühm on üks viiest Ida-Virumaal üheaegselt tegutsevast õpilasmalevarühmast. 

Lisaks heakorratöödele Toila valla haldusterritooriumil ootavad malevlasi ees ühissündmused õpilasmaleva avamise, lõpetamise ja maleva keskel toimuvate aktiivsust, loomingulisust ning meeskonnavaimu arendavate sündmuste näol. 

Toila malevarühma organiseeritud vaba aja sisustamisele panevad käesoleval suvel omaltpoolt õla alla ka Toila Vabatahtlik Merepääste ning Pühajõe Puhkemaja.

Õpilasmalev 2017 Toila rühma koosseisu pääsesid:

• Kaisa Markus
• Priit Teelahk
• Alex Arusoo
• Maria-Helene Sternhof
• Mats Peetsalu
• Henri Mitt
• Anita Šestilovskaja
• Arvo Pärt
• Anett Marie Astok
• Erki Luik
• Teet Andreas Salvan
• Maris Murd
• Sandra Pospelova
• Ralf Müür
• Erlend Vaino

Kohtume malevas!

Maarja-Liisa Toost

Toila Õpilasmalev 2017 rühmajuht
GSM: +372 5306 5595
E-mail: noortekeskus@toila.ee

Irina Vassiljeva nimeline jooks

Jooks toimub tänavu neljandat korda ja registreerimine on juba alanud.

Pühapäeval, 9. juulil on võistluskeskus avatud Toila SPA Hotelli kõrval.

Ajakava:

12.00-12.45 Numbrite väljastamine

12.50 Tillujooks (kõikide osalejate vahel loositakse välja jalgratas)

13.00 1,5 km noortejooks

13.20 6 km ja 3 km jooks ja kõnd

14.30 Autasustamine

Registreerimine maarika.raja@gmail.com lõpeb 7. juulil.

Info: www.sportiv.ee

Kõik osalevad lapsed saavad šokolaadi.

Loterii!