Wednesday, May 2, 2018

Mai



EMA...
... on see, kes teeb üllatunud ja rõõmsa näo, kui ta lapsed talle emadepäeval kell neli hommikusöögi voodisse toovad;
... on naine, kellel näib olevat kümme paari käsi. Tal ei jää muud üle;
... ei talu mingeid tobedusi. Noh, mitte väga suurtes kogustes;
... on inimene, kes võib öelda lohutavaid mõttetusi, mis kuidagimoodi teevadki asja paremaks;
... on inimene, kes on õppinud armastama ega suuda enam kunagi sellest harjumusest vabaneda;
... on inimene, kelle sahtlid on pungil täis joonistusi, vildakaid lihavõttejänkusid, kirju, isetehtud õnnitluskaarte, savist kasse, diplomeid ja medaleid. Ja keda pole võimalik veenda ainsastki loobuma;
... on inimene, kes tõmbub näost kahvatuks, kui telefon heliseb õhtul kell 11;
... on naine, kes oskab teha kümmet asja korraga – ja ikka leida aega veel marraskil põlve musiga ravimiseks.
... võib olla ükskõik kui suur või ükskõik kui vana, kuid ta ei tunnista kunagi, et ta on üle kolmekümne.
Emal on pehmed käed ja ta lõhnab hästi.
Emale meeldivad uued kleidid, muusika, puhas maja, tema laste musid, automaatpesumasin ja issi.
Emal ei pruugi alati õigus olla, ent ta ei eksi kunagi.

Vallavalitsuse uus struktuur


Aprilli kuu ajalehes lubasin kirjutada uuest vallavalitsuse struktuurist, mis hakkas toimima 1. maist 2018.

Haldusreformi tulemusel moodustunud uues Toila vallas otsustasime, 

et teenistujate osas teeme pikema ülemineku aja ja 1. jaanuarist 

jäid teenistusse kõik inimesed, kes olid tööl endistes omavalitsustes.
 
Üleminekuperioodil hindasime vajadusi nii ametikohtade kui inimeste arvu osas. 
 
Rasked otsused on nüüdseks tehtud ning 1. maist töötab Toila Vallavalitsuses 26 inimest.

Uues Toila vallas jäävad ka edaspidi avatuks Kohtla-Nõmmel ja Järve külas asuvad teenuskeskused. Järve külas asuva teenuskeskuse asukoht muutub niipea, kui saame lahendatud tehnilised küsimused. Teenuskeskuse uueks asukohaks saab olema Järve noortekeskuse maja. Asukoha muutumise ajast teavitame.


Järve teenuskeskuses jätkab infospetsialistina Tiina Albi, keskkonnaspetsialistina Margit Juuse, noorsoo- ja lastekaitsespetsialistina Kersti Tammesaar.
Kohtla-Nõmme teenuskeskuses jätkavad tööd info- ja andmekaitsespetsialist Ülle Aul ning raamatupidaja Eha Süda. Sotsiaalala spetsialistid korraldavad vastuvõtte nii teenuskeskustes kui jõuavad abivajajateni otse.
Ka Toila vallamajas on sotsiaalvaldkonna spetsialistide vastuvõtt tagatud. Ametis jätkavad Krista Kool ja Meeri Mehide.

Valla hariduse, kultuuri, noorsootöö ja sotsiaalteemade valdkonda juhib abivallavanem Kerda Eiert.

Majanduse valdkonda juhib alates 16. aprillist abivallavanem Urmas Aunap. Abivallavanema valdkondadeks on ehituse, planeerimise, maakorralduse, keskkonna, teede, tänavavalgustuse jm teemad. Planeerimisspetsialistina jätkab Hannes Kohtring. Vallavaraspetsialistina (ka heakord) on alates 19. aprillist ametis Kristel Sammel. Struktuuri kuuluvad ka viis heakorratöötajat ja kalmistukorraldaja.

Nagu näha võib, ei ole kõik spetsialistid koondunud Toila vallamajja. Nii sotsiaal- kui majandusvaldkonna spetsialistide asukohad on Toilas ja Kohtlas ning toimuvad ka vastuvõtud Kohtla-Nõmme teenuskeskuses. Aeg näitab, kuidas töö korralduslikult on kõige mõistlikum. Igapäevast tööd korraldame vastavalt kogukonna vajadusele.

Piirkondade elanikud saavad oma küsimuste ja probleemidaga ka edaspidi kohapealsesse teeninduskeskusse pöörduda, ent helistada võib ka otse vastava valdkonna spetsialistile.

Vallasekretärina jätkab Jana Kangur ja registripidajana Lija Pojo.
Raamatupidamises jätkab pearaamatupidajana Silja Vask ja raamatupidajatena jäävad tööle Ly-Ene Onton, Eha Süda ja Kaja Konsa.
Arendusnõunikuna jätkab Mehis Luus ning IT-spetsialistina Karel Niine.

Uudsena on loodud sisekontrolöri ametikoht, mille täitmiseks korraldatakse konkurss.

Soovime kogu meeskonnaga kõigile valla inimestele parimat ning teeme koostööd meie valla elukeskkonna arendamise nimel.

Lugupidamisega
Eve East
vallavanem

Toila Vallavolikogu teated


Aprillikuu volikogus olid arutusel järgmised küsimused:

1. Kehtestati Toila vallavara valitsemise kord, mis sätestab Toila vallale vara omandamise ja Toila valla omandis oleva vara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra. Korraga on võimalik tutvuda Toila valla kodulehel.
2. Munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemine. Volikogu otsustas, et Toila vald osaleb teiste valdade ja linnade munitsipaalkoolide tegevuskulude katmises proportsionaalselt õpilaste arvuga, kes õpivad teiste valdade ja linnade munitsipaalkoolides ja kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub Toila vallas. Tegevuskulude katmisel lähtutakse kooli, kus õpilane õpib, õppekoha tegevuskulu maksumusest, mis ei või olla kõrgem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud eelarveaasta õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta.
3. Volikogu esindajate nimetamine valla koolide hoolekogudesse. Toila Vallavolikogu esindajaks Toila Gümnaasiumi hoolekogus nimetati Olesja Ojamäe ja Kohtla-Nõmme Kooli hoolekogus Tiit Salvan.

Viis Tähte käis Paides tähtede järel


15. aprillil käis Toila valla tantsukollektiiv Viis Tähte Paides Koolitantsu finaalis.
Tantsukollektiiv saab sellel aastal 10 aastaseks.

Tegutseme oma esimestest päevadest Järve Avatud Noortekeskuses ja tantsuõpetateks on peale minu ka Marika Järvepõld.
Jaanuaris toimus Kohtla-Järve Kultuurikeskuses Koolitantsu eelvoor, kus osales 2 gruppi. Vanuseastmes 6.-9. klass pääses Viis Tähte eesti tantsu kategoorias otse finaali.
Paides toimunud finaalis sai Tantsukollektiiv nominendiks!

Minu jaoks on see väga oluline just sellepärast, et see on imeline kogemus olla suurel laval, tantsida, väljendada ennast, näidata oma oskusi ja kuulata žüriid, kes on Eesti tantsumaastikul väga olulised koreograafid/tantsuõpetajad.
Tantsukollektiiv Viis Tähte tänab kõiki toetajaid, Toila valda, Eiki Reisid ja lapsevanemaid!


Ainikki Seppar 


Toila Gümnaasium hakkab kasutama Stuudiumit


Toila Gümnaasium kasutab eKooli alates 2006/2007 õppeaastast. 

Kui sinnamaani oli loomulik, et õpilased ja õpetajad kasutasid paberpäevikuid, siis aina enam digitaliseeruv maailm tõi vajaduse koolis e-päevikule üle minna. Eesti koolides on kasutusel mitmeid e-päevikuid, neist kõige levinumad on eKool ja Stuudium.

EKooli on aastate jooksul arendatud ja lisandunud on mitmeid funktsioone, kuid igapäevatöös ei ole kasutajad alati rahul. Sügisel jõudis kooli hoolekogusse õpilasomavalitsuse ettepanek, minna üle Stuudiumile. Hoolekogu arutas seda teemat mitmel koosolekul ja tegi taustauuringuid Stuudiumi kasutajate hulgas. Stuudiumi kasutajate tagasiside oli väga positiivne. Hoolekogu seisukoht oli, et kõige olulisem on e-päeviku kasutusmugavus ja funktsionaalsus just õpilaste ja õpetajate jaoks.

Mitmed koolid, kus esialgu kasutati eKooli, on tänaseks Stuudiumile üle läinud. Oleme eKooliga harjunud ja ei taha ehk esmapilgul sellele midagi ette heita, kuid lapsed, õpetajaid ja lapsevanemad, kes on mõlemat e-päevikut kasutanud, oskavad eKooli ja Stuudiumit võrrelda.

Õpilased tõid välja Stuudiumi paremad võimalused otsesuhtluseks õpetajatega, mis on kiire ja operatiiivne. Oluliseks peeti Stuudiumi TERA-kausta, mis võimaldab õpetajal üles laadida erinevaid mahukaid faile, mis on õpilastele ka hiljem lihtsalt leitavad ja kasutatavad (näiteks kordamisküsimused, reeglid, kogumikud). Lisaks toodi esile Stuudiumi kasutusmugavust nutiseadmetega ja funktsioonide rohkust. Õpilaste jaoks oli loomulikult plussiks see, et peale teatud kellaaega ei ole õpetajatel enam võimalust kodutöid lisada, samuti kiideti kontrolltööde graafikut ning puudumiste kalendersüsteemi, mis on ülevaatlikumad.

Õpetajate jaoks on Stuudiumis loogilisem aruandlussüsteem. Lihtsamaks muutub süsteemi administreerimine. Stuudiumit tõsteti esile ka infovahetuse seisukohast. Süsteem võimaldab lisaks ka ühiskasutuses olevate õppevahendite või ruumide broneerimist. Stuudiumi võimalustest võib huviline saada ka ise ülevaate https://stuudium.com/

Kool korraldas küsitluse eKooli kohta ka lastevanemate, õpetajate ja õpilaste hulgas. Kuna suurem osa meie õpilaskonnast ei ole varem teisi e-päevikuid kasutanud, siis me oma küsitluses kahte süsteemi võrrelda ei palunud. Siiski tõi see küsitlus välja mõned eKooli kitsaskohad. Mitmed eKooli funktsioonid töötavad aeglaselt ja ei ole loogiliselt üles ehitatud.
Kooli juhtkond suhtles koolidega, kus on juba eKoolilt Stuudiumile üle mindud, et jõuda selgusele ülemineku eelistes ja võimalikes probleemides, mis üleminekuga võivad kaasneda. Koolide kogemus oli ülekaalukalt positiivne. Veebruaris oli Stuudiumi esindaja kutsutud õpetajatele, õpilasomavalitsuse ja hoolekogu esindajate ette, kus ta tutvustas süsteemi võimalusi ja vastas küsimustele.

Peale kaalumist ja arutelusid otsustasime järgmisel õppeaastal eKoolilt Stuudiumile üle minna. Kuigi muutus nõuab kõigilt kasutajatelt esialgu harjumist, loodame, et üleminek toob kaasa suurenenud kasutusmugavuse, ülevaatlikkuse, parema informeerituse ja infovahetuse nii kodu ja kooli vahel kui ka koolisiseselt.

Mida tähendab see üleminek lastevanemate jaoks? Kindlasti säilib võimalus olla kursis oma lapse koolipäevaga ja loodetavasti muutub see peale harjumist isegi mugavamaks kui praegu. Kõigil kasutajatel tuleb luua uus kasutajakonto. Kool saadab augusti lõpus juhtnöörid kasutajakonto loomiseks lastevanemate ja laste olemasolevatele meiliaadressidele ja avaldab need kooli kodulehel ning Facebookis. 

Vajadusel saab konto loomisel koolist abi küsida. Toila Gümnaasiumi eKool on kõigile kasutajatele avatud augusti lõpuni ja kuni sinnamaani edastame infot endiselt eKooli kaudu.

Signe Ilmjärv
Toila Gümnaasiumi direktor





„Alles eile olin väike lasteaialaps, paitasid mind tuul ja päike - läksin suuremaks” (E.Niit)


Emale ja isale kindlasti tundub, et alles see oli, kui südame värisedes tuli jätta oma väike maimuke nutvana lasteaeda. Aastad on möödunud linnutiivul ja on jäänud vaid mõned nädalad nii koduseks saanud lasteaias sõprade seltsis. Ees on ootamas pikk ja huvitav koolitee.

Viimase aastaga on lapsed kogunud julgust, iseseisvust ja tarkust, et tulla igati toime koolieluga.
Sügisest peale on olnud laste päevad täis tegemist. KIK-i rahastusel osaleti Sagadi Loodusmaja õppeprogrammis. Koos Aljonuška lasteaia lastega peeti kadripäeva ja tähistati emakeelepäeva. Ka lapsevanemad on olnud kaasatud päevade põnevamaks muutmisel. Karli isa tutvustas lastele erinevaid pille. Miia-Marta ema juhendas lapsi munapüha kaunistuste meisterdamisel. Lapsed on saanud käia erinevates töökohtades ja tutvunud erinevate töödega nii lasteaias kui lähemas ümbruses.
Lapsed on külastanud teatrietendusi ja on ise olnud osalised etendustes.

Kollaste Nakside rühma lapsed on aktiivsed ja sportlikud. Nii mitmedki käivad lisaks lasteaia ujumis- ja jalgpallitegevustele treenerite juures korvpalli, jalgpalli või hokit harjutamas, samuti osaletakse peredega aktiivselt erinevatel spordiüritustel. Ka iseseisvat sportlike mängude juhendamist on lapsed proovinud ja sellega said nad suurepäraselt toime.

See aasta jääb ka lastele meelde kui EESTIMAA 100. Lapsed soovisid Eestile joonistada kingituseks erinevate värvidega pilte, kinkida lilli, ilusa laulu ja küpsetada 100 kooki. Lapsed soovisid, et Eestil oleks palju sõpru. Arutelus kingituste üle sooviti teha kingitus ka lindudele, et lasteaia juures oleks rohkem linde. Selleks valmistati koos peredega lindudele pesakastid. Pesakasti detailide eest täname Arvi Eegi firmat. Lasteaia lähiümbrusesse jääb 17 pesakasti, mis on kingituseks tänavuse aasta lõpetajatelt.


Päevad, mis on jäänud lõpupeoni, on kindlasti täis üllatusi ja põnevust.
Täname kõiki lapsevanemaid toetuse ja koostöö eest!

Maret Tammiksaar
Kollaste Nakside õpetaja


Terviseedendus läbi ettevõtlike tegevuste


Ettevõtliku kooli“ avatud uste nädal leidis aset 16.-23. aprillil.

Voka Lasteaed Naksitrallid kuulub ettevõtlike lasteaedade hulka ja otsus tervisenädalal uksed avada, tuli kiirelt. Kuna meie lasteaias on 5 rühma, siis otsustasime, et iga päev on ühe rühma päralt. Nädala jooksul oli võimalus osaleda erinevates lõimitud õppetegevustes.

Esmaspäeval oli Rohelistes Naksides „Tervisliku toidu“ päev. Lapsed hindasid pildi loto abil, millised toidud on tervislikud, millised mitte. Prooviti erinevaid puuvilju. Külas käisid Lotte ja Süda. Koos arutleti, millised toidud ja tegevused laste südant rõõmustavad. Mängiti ja tantsiti ning valmistati ise smuutit.
Trallide pesupäeval“ pöörati suuremat tähelepanu puhtusele. Lapsed said ise kausis veega mulistada- mänguasju pesta, pardikestega mängida. Mullitamine pakkus lastele lusti, viimaseid püüti ka kunstitegevuses pildile.
Õhtul oli veel tervisemeeskonna poolt korraldatud seiklusrada „Sügisest kevadesse“.

Punastes Naksides käisid lapsed tervishoiu töötaja juures südant kuulamas, ennast ja sõpru mõõtmas ning kaalumas. Liikumiseks ühest kohast teise kasutati erinevaid võimalusi: ronimist ja pugemist, kiiret ja aeglast liikumist. Samal ajal oli teine grupp rühmatoas ja pani kokku duploklotsidest loomi. Suurt elevust pakkus Bee-Botiga tegutsemine ja robotite programmeerimine.
Neljapäeval panid Sinised Naksid end proovile erinevates võistlusmängudes.

Nädala viimane päev oli Kollaste Nakside päralt. „Noorte treenerite“ ja liikumisõpetaja juhendamisel sai õppida lihtsamaid jooga harjutusi. Õues juhendasid koolieelikud erinevaid pallimänge, doominot ja kala püüdmist. Loodusnurgas tehti katset „Ujub või upub?“ ning peeti puhumise abil purjekate võistlusi.

Lõpetuseks ühe lapse kommentaar: „Täna oli nii lahe päev! Mulle meeldis olla õpetaja. Natuke oli ikka raske ka!"

Külli Mänd
Ettevõtlikkuse koordinaator

















Näitus Kohtla-Nõmme Koolis

Pildil on vasakult paremale Sven-Andres Niglas, Piret Niglas, Glayd Aulik (foto Imbi Tito)



5.-12. aprillil oli Kohtla-Nõmme Koolis 8. klassi loovtööna avatud meie näitus: „Õpetaja Piret Niglase sportlastee“.

Me ei tea, kui palju on veel põhikoole, kus kehalist kasvatust õpetavad Eesti Vabariigi tippsportlased, teame aga, et meie kooli õpetaja Piret Niglas on olümpialane murdmaasuusatamises 1992, 1994, 2002. Kui oli vaja valida kohustusliku loovtöö tarvis teemat, otsustasime õpetaja juubeli auks korraldada koolis näituse, et kõik saaksid tutvuda tema sportlasteega, tutvuda saavutustega ja näha autasusid, meeneid, postkaarte ja fotosid. Õpetaja Pireti erakogust eksponaate kooli kandes ja näitust kujundades olime hämmingus, kui palju ja kui huvitavat materjali kokku saime. Nii täitus ¾ ajalootoa ruumist eksponaatidega ja eraldi nurgana tõime välja riigid ja linnad, kuhu võistlused ja treeninglaagrid õpetaja Piretit tema pikal võistlusteel viisid.
Näituse avaüritusel said külastajad, meie kooli õpilased ja töötajad, näha-kuulata õpetaja Piret Niglase enda muljeid ja meenutusi, esitada küsimusi. Järgnevatel päevadel selgus, et huvi näituse vastu on suur, ja me pidime vahetundidel ise näitusel giididena tegutsema ning kõikidele kooli lastele ja lasteaia kahele vanemale rühmale seletusi andma.
Aitäh, õpetaja Piret! Usume, et 22. mail kaitseme auga oma loovtööd ja tegeleme edaspidi veelgi usinamalt spordiga. Eeskuju on ju nakkav!

Sven-Andres Niglas ja Glayd Aulik
Kohtla-Nõmme Kooli 8. klassi õpilased



Sotsiaaltöö spetsialistide vastuvõtuajad:


Toilas:
Igal esmaspäeval 8.00-16.00

Kohtlas:
Igal neljapäeval 9.00-15.00 (muul ajal kokkuleppel)

Kohtla-Nõmmel:
Iga kuu teisel ja kolmandal teisipäeval 9.00-15.00 (muul ajal kokkuleppel)


Vokas:
Iga kuu esimesel ja teisel kolmapäeval 8.00-12.00 (muul ajal kokkuleppel)


Telefon: 336 9501

Maikuu on talgukuu


Käes on aeg, mil koristame oma koduümbrust, peseme aknad, puhastame uksetaguse.
Vaatame igaüks esimese asjana üle oma koduhoovid, aiatagused, territooriumid.
Eesmärk on, et iga koduomanik, korteriühistu, ettevõtte teeks oma maja ümbruse, hoovi korda.
Kindlasti on vallas ka kohti, mis vajaksid sel kevadel ühist kordategemist. Kogukondade aktiivsus, koos tegemise jõud on see, millega endale mõnusam elukeskkond luua.
Puhas ja korrastatud keskkond teeb rõõmu meile endile kui ka külalistele.
Toila vald on kena paik - ilusa looduse, kaunite aedade ja haljasaladega. Anname kõik koos ja igaüks eraldi enda poolt parima, et see nii ka jääks.
Teeme oma valla korda ja hoiame puhtana!

Kristel Sammel
vallavaraspetsialist


Mida uut pakub Kukruse mõis algaval suvehooajal?


Kukruse mõis on suvehooajaks valmis.

Alates 1. juunist võtame külastajaid vastu viiel päeval nädalas, sealhulgas laupäeval ja pühapäeval. Ka septembrist juunini saab alati puhkepäevadel meile külla tulla, et mõnusalt aega veeta.
Põhjust meile tulla on ka enne suvehooaja algust: 20. mail on muuseumiöö raames uksed tasuta avatud kõigile külastajatele kella 18-23 ning kuna muuseumiöö selle aasta teemaks on pidu, täitub meie ballisaal uhkete kleitidega.

Kukruse mõis hakkas kevadel uuendama oma rõivastekollektsiooni ning loodame väga, et õmblejate nobedad näpud teevad uued uhked kleidid valmis nii kiiresti, et me saame neid suve teises pooles eksponeerida ja passitamiseks pakkuda.
Sellel suvel käivitub Eestis, Lätis ja Leedus ühine mõisate külastusmäng, millega oleme ühinenud ka meie. 


Lisaks mängime me traditsiooniliselt suvel teatrit. Sellel aastal mängitakse Kukruse mõisa kõrval asuvas mahajäetud majas Jaan Tätte legendaarset näidendit "Ristumine peateega", kus teevad kaasa Margus Prangel, Jane Napp ja Nils Mattias Steinberg. Viimased kaks on tõusvad staarid tänavu lõpetavast lavakunstikateedri lennust.

Kokku antakse 11.-22. juulini 14 etendust. Kuna saal on väike ning kohtade arv piiratud, siis tasub piletid varakult ära osta. Piletid on juba müügil Piletilevis, aga ka Kukruse mõisas kohapeal. Kindlasti tasub meeles pidada, et kui varem on mängitud ühte etendust kahel aastal, siis nüüd ainult ühel ning selleks, et mitte heast teatrielamusest ilma jääda, tuleks piletid varakult ära osta. Varem ostes on ka hind soodsam.



Gerli Romanovitš



Lemmiklooma omanikele


Saabunud kevad ja päikesepaistelised ilmad tekitavad meil kõigil suurema tahtmise olla värskes õhus ning teha tervisesporti, niisama ilma nautida ja jalutada oma lemmikuga.

Tuletame taas kord meelde, kuidas seda teha nii, et me ise ja kaaskodanikud end turvaliselt tunneks.

Miks ei tohi koera omapead ringi jooksma lubada?
1. See on seadusega keelatud. Enamiku, tõenäoliselt aga kõigi omavalitsuste koerapidamiseeskirjades on punkt, mis keelab koertel omapead avalikes kohtades ringi joosta. Ilma omanikuta leitud koera võib kinni püüda ja viia varjupaika. Tema sealt välja lunastamiseks peate maksma püüdmise ja hoidmise kulud.
2. Kui koer jääb auto ette ja auto vajab remonti, peab selle kinni maksma koeraomanik.
3. Kui koer ründab tänaval võõrast koera või inimest, peab omanik hüvitama kahjud, lisaks tuleb koer tõenäoliselt n-ö magama panna. Rääkimata rikutud suhetest rünnaku ohvriks langenud naabritega.
4. Kõigile inimestele ei meeldi koerad, eriti võõrad koerad, kes omapead tänaval hulguvad. On inimesi, kes koeri lausa paaniliselt kardavad, ning pole üldse oluline, kui sõbralik ja nunnu see koer peremehe arvates olla võib. Ka sellistel inimestel on õigus rahulikult tänaval kõndida.
5. Lahtiselt ringi jooksvad koerad on väga tülikad oma koertega jalutavatele inimestele.

Korista alati oma looma järelt!
Selleks võta koeraga jalutama minnes kaasa väike kilekott, kuhu saad panna oma looma väljaheite ja selle hiljem prügikasti visata.
Kilekotikese looma väljaheitega saad visata kõikidesse Toila ja Voka aleviks olevatesse tavalistesse prügiurnidesse.
Väide, et meil puuduvad spetsiaalsed koerte väljaheidete kogumise kastid, ei ole piisav põhjendus lemmiklooma järelt mitte koristamiseks, kuna avalikke prügikaste tühjendatakse igapäevaselt ning on välistatud ebameeldiva haisu tekkimine vmt.

Registreeri oma loom loomaarsti juures ning võimalusel lase märgistada mikrokiibiga! Mikrokiip on kindlaim viis peremehe tuvastamiseks looma kaotsimineku korral.

Lase oma loom steriliseerida/ kastreerida! Siis on välistatud, et Sinu loom annab „panuse“ kodutute loomade arvu suurenemisele.

Koera või kassi kadumisel informeeri sellest vallavalitsust, kasuta sotsiaalvõrgustikke, nt facebook vmt; samuti külasta kodutute loomade varjupaika GreyDogs Kohtla-Järvel (Metsa tn 3 www.greydogs.ee)
Kohusetundlik loomapidaja vastutab oma looma käitumise eest – ta ei lase oma lemmikut omapäi hulkuma ja ringi jooksma, koristab alati oma looma järelt ning arvestab loomaga jalutades ja ka muul ajal, et tema lemmik ei häiriks kaaskodanikke!

TVL

Keskonnamõjude hindamine


Toila Vallavalitsuse 04.04.2018 korraldusega nr 82 „Keskonnamõju hindamise algatamine projekteerimistingimuste väljastamise menetluses” algatati keskonnamõjude hindamine Toila vallas Toila alevikus Jõe tn 12 Viru Rand OÜ kalatööstuse laiendamiseks heitvee puhastusrajatistele projekteerimistingimuste väljastamise menetluses.

Otsustaja on Toila Vallavalitsus Pikk tn 13a Toila, e-post toilavv@toila.ee.
Arendaja on Viru Rand OÜ Jõe tn 12 Toila, e-post igor@virurand.ee.
Keskkonnamõjude hindamise käigus selgitatakse välja keskkonnauuringute vajadus ja piiriülese keskkonnamõju hindamise vajadus.


Suurjäätmete kogumine


Toila Vallavalitsus annab teada, et 11.05-14.05.2018 on võimalik tasuta ära anda suurjäätmeid.
20 m3 konteinerid paigaldatakse :

Toila poe parklasse
Oru tn parklasse
Voka bussipeatuse parklasse
  • OLULINE TEADA!
Konteinerisse ei tohi panna ohtlikke jäätmeid, elektroonikat, paberit-pappi, biolagunevaid aia-ja haljastusjäätmeid, metalli ja autorehve.




TOILA VALLA KOHTLA JA KOHTLA-NÕMME VEOPIIRKONNAS KÄIVITUB KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU 01. mail 2018


Jäätmetekitajal on õigus taotleda hajaasustusalal jäätmekogumisvahendite tühjendamissageduse vähendamist või  vabastamist. Selleks esitab taotleja kirjaliku ja põhjendatud taotluse vallavalitsusele. Taotluse menetlemisel vallavalitsus, olles saanud kirjaliku taotluse, tutvub jäätmetekkega taotluses esitatud asukohal, konsulteerides jäätmevedajaga. Otsusest teavitatakse kirjalikult nii taotlejat kui jäätmevedajat ühe kuu jooksul alates taotluse esitamise päevast.
Tiheasustusalal (Kohtla -Nõmme alevik ja Järve küla) peab toimuma segaolmejäätmete äravedu vähemalt üks kord nelja nädala jooksul.

Taotlus esitada kas paberkandjal või e-postiga aadressile margit.juuse@toila.ee või toilavv@toila.ee
Rohkem infot Toila valla kodulehel http://toila.kovtp.ee/

TVL

Ohtlike jäätmete kogumine


7.-12.05.2018 15.00-17.00 aadressil Kaevurite pst 19 võetakse Kohtla-Nõmme elanikelt vastu ohtlikke jäätmeid.

Eraldi tuleb sorteerida:

1.Ohtlikud jäätmeid (patareid ja akud, päevavalgustuslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed nt kraadiklaas, külmkapid, televiisorid ja monitorid, värvid, lakid, liimid ja lahustid, õli sisaldavad jäätmed, asbesti sisaldavad materjalid (nt eterniitplaat), kemikaalide jäägid ja nende pakendid (puhastusvahendid, fotokemikaalid, happed, alused jms.), mürkkemikaalid (putuka- ja taimemürgid).
2. Autorehvid

NB!!! Vanaelektroonika ja elektriseadmed peavad olema komplektsed

Toila Vallavalitsus paigaldab  12.05.2017.a. kella 08.00-17.00 segaolmejäätmete (v.a. ohtlikud jäätmed) kogumise konteineri Jaama tänava parkimisplatsile ja Savi tänavale (kus asus varem kollane pakendi konteiner) ning Juurdeveo ja Posti tänava nurgale (raudtee-ülekäigu juures olev plats)

NB!!! Autorehvid (paigutada konteineri kõrvale)


Küsimuste korra helistada telefonil +37256265624




Enne, kui haarad sae, veendu, kas see ikka lubatud on!


Toila Vallavalitsus on kooskõlastanud Keskkonnaameti Põhja regiooniga tegevuse, mis puudutab Voka alevikus asuva Voka paisjärve veekaitsevööndis puude ja võsa raiumist.

Raie eesmärk on Voka paisjärve kallaste heakorrastamine – kuivanud puude likvideerimine ja peenvõsa likvideerimine paisjärve kallastelt. Tegevuse planeerimisel on arvestatud lindude pesitsemise perioodiga, mis kestab ajavahemikul 1.aprillist - 15. juulini ja sel perioodil raietöid ei teostata.
Keskkonnaamet on andnud nõusoleku alates 16. juulist kuni detsembrini raietöid teostada tingimusel, et raiutakse ja likvideeritakse vaid kuivanud lepad. Tegevusel tuleb vältida ülejäänud puu- ja põõsasrinde raiumist, et ära hoida ulatusliku kaldaerosiooni teket.
Raietöid viib läbi Toila vallavalitsuse poolt määratud isik, kellele väljastatakse ka raieluba.

Puude raiumine tiheasustusalal (Voka alevikus) ilma Toila Vallavalitsuse poolt väljastatud raieloata ei ole lubatud (v.a. viljapuud ja kasvav mets metsaseaduse tähenduses). Puude ebaseadusliku raie eest vastutab raie teostaja looduskaitseseaduses ettenähtud korras. Veekaitsevööndis 10 m veekogu (jõgi, oja allikas jm veekogu) puude ja põõsaste raie lubatud vaid Keskkonnaameti loal. 

Rikkumiste korral võite helistada Keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313 või teavitada Toila vallavalitsust telefonil 336 9845.

Margit Juuse
Toila Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist


Algas tuleohtlik aeg


Päästeameti peadirektori käskkirjaga määrati Eesti territooriumil tuleohtliku aja alguseks 19. aprill 2018.


Tuleohtlikul ajal võib looduses tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada riigimetsa majandamise keskuse lõkkekohti, mille asukohad on leitavad internetilehelt www.rmk.ee. Infot avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside kohta saab ka kohalikest omavalitsustest. Päästeamet tuletab ka meelde, et kulupõletamine on Eestis keelatud aastaringselt.
Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe sõnul on tuleohtliku aja väljakuulutamine märguandeks, et ka väike eksimus tulega ümberkäimisel looduses võib kaasa tuua rängad tagajärjed. "Palun ole looduses tuld, grilli või sigarette kasutades hoolikas. Hoiakust "minuga ju ei juhtu" pole abi, kui oma käitumist kriitilise pilguga üle ei vaadata. Kuival metsalusel ja maastikul saab tulekahju alguse lihtsamalt ja levib kiiremini, kui sa ette kujutada suudad," ütleb Tähe.
Väiksemast maastikupõlengust võib saada vaid hetkega ulatuslik ja traagiliste tagajärgedega põllu- või metsapõleng. Lõkke tegemisel tuleb nii metsas, maastikul kui koduaias järgida tuleohutusnõudeid. Lõkkease tuleb teha mittesüttivale pinnale, lõket tohib teha vaid vaikse tuulega, hoides käepärast esmased kustutusvahendid. Lahtist tuld ei tohi jätta järelevalveta, sel tuleb lasta lõpuni põleda, lõkkejäägid kustutada veega või summutada liivaga.
Täpsemat infot ohutuks grillimiseks ja lõkke tegemiseks saad küsida päästeala infotelefonilt 1524.


Päästeameti
Kommunikatsiooniosakond




Kass Arturi rattaralli ja kohtumine Kloun Ummiga





26. mail Voka Spordihoones
SUUR Kass Arturi rattaralli ja kohtumine Kloun Ummiga

Kell 10.00 Kogunemine, pannkoogikohvik, näomaalingud, lastedisko
Kell 11.00 Kass Arturi rattaralli
Kell 12.00 Palju nalja ja kohtumine Kloun Ummiga

Sissepääs ja osalemine prii!

Rattarallile on oodatud koolieelikud ja algklasside lapsed.

PS! Vihmase ilma korral toimub sündmus spordihoones.

Avatud on ka pannkoogikohvik! Võta kaasa sularaha. Tule terve perega!



Naksitrallid kutsuvad tsirkusesse!


Emadepäeva kontsert ja loomekonkursil osalenute tunnustamine



Eesti on sinine ja punane, Eestil on pohla maitse

Kodumaa algab kodust – just sellist nime kandis omaloomingukonkurss, mille Toila raamatukogu veebruarikuus välja kuulutas.
Ei saa öelda, et osavõtt just ülemäära aktiivne oleks olnud, aga mõned kaastööd siiski laekusid.
Suure tänu aktiivse osavõtu eest tahaks öelda Naksitrallide perele ja Voka Avatud Noortekeskuse fotoringi tüdrukutele, kes oma loometöödega suure panuse andsid!

Kõik konkursil osalenud on oodatud 11. mail kell 18.30 Voka Rahvamajas toimuvale emadepäeva kontserdile, kus enne meeleolukat kontserti anname üle tänukirjad ja tunnustame parimaid.

Emadepäeva kontsert, kus esinevad koduvalla musikaalsed sõbrad, pered, emad ja lapsed, toimub sellisel kujul juba kolmandat korda. Tänavu on laval esmakordselt ka sõbrad Sakalt ja Kohtla-Nõmmelt. Teiste seas esinevad vennad Breivelid, Päikesekillukesed, perekond Dolganova, perekond Merirand ja paljud teised!

Lea Rand


Mida need mehes siis ikka TEGELIKULT tahavad?


Vestlusõhtu „MIDA MEHED TEGELIKULT TAHAVAD“

11.mai 2018 kell 19.00, Kohtla-Nõmme Rahvamaja (Kooli 9, Kohtla-Nõmme)

Vanusepiirang 18+

Kolm karismaatilist meest, JESPER PARVE, MARGUS VAHER ja EERO SPRIIT, räägivad otse ja ausalt, mida mehed tegelikult tahavad. Läbi huumori ja eluliste näidete avavad nad enda nägemuse meeste väest ja sellest, milles peitub nende meelest sügava naiselikkuse essents. Mis on see, mis muudab naise iga mehe jaoks täiesti vastupandamatuks? Avameelselt lahatakse ka paarisuhte erinevaid aspekte alates arhetüüpidest kuni piinlike seksi ja deitimislugudeni välja.
Olete lahkelt palutud sõna sekka ütlema! Muidugi on mõttevahetuses osalemine rangelt vabatahtlik. Kusjuures kõik jääb nende seinte vahele. Me ei salvesta ega lindista.

Pileti hind 15 EUR

Ürituse ajal on avatud kohvik (esimesel korrusel)
Viide👇
http://www.tagavalja.eu/

Ning KONGO Kokteiliks „MOJITO ÕHTU“
Viide👇
https://www.facebook.com/events/198861160897607?%3Fti=ia

📢 Pileteid vestlusõhtule "Mida mehed tegelikult tahavad" müüvad:
Kukruse PolaarmõisToila RaamatukoguSaka RahvamajaToila Spordi- ja KultuurikeskusEesti Kaevandusmuuseum - Elu sügavaim elamus; Kohtla-Nõmme teenuskeksus ja loomulikult Kohtla-Nõmme Rahvamaja

💥 Ja veel! Helistades numbrile 5698 5434 saad kokku leppida kuidas on võimalik osta pileteid Jõhvis, Kohtla-Järvel, Sompas, Iidlas.

🤗 Kohtume vestlusõhtul!

Hooaja viimane salongiõhtu Toila seltsimajas


Ida-Virumaa rahvatantsupidu MAAILM VALLA