Kukruse Polaarmõisas tehakse ajalugu ja teatrit

Jõhvi külje all Kukrusel toimetab 2010. aastast SA Kukruse Polaarmõis perenaise Gerli Romanovitši eestvedamisel. Mõisaperenaine Gerli näeb, et nende peamine missioon on säilitada kohalikku kultuuripärandit. Seal kus on, tuleb aga teadupoolest juurde – seetõttu teeb mõisa perenaine ühes 3,25 palgalise töötajaga kõik endast oleneva, et kultuuri nii enda kui teiste rõõmuks piirkonnas ikka jaguks. Uurisime Gerli käest, kuidas senini läinud on, mis mõisas teoksil, mis tulevikus plaanis ja mis hingele pai teeb.

Sissejuhatuseks – millega polaarmõis põhiliselt toimetab?

Põhikirjaline missioon on kultuuripärandi hoidmine ja tutvustamine. Lisaks püsiekspositsioonile, mis jutustab kahte lugu – viimase mõisa omaniku Robert von Tolli ja tema vennapoja oma, polaaruurija Eduard von Tolli – pakume ka õppeprogramme koolidele ja lasteaedadele, teeme projekt-teatrit ja hoiame elus rahvapärimust tutvustades rahvakultuuri läbi rahvakalendri tähtpäevade eriürituste.

Millega Kukruse polaarmõisas hetkel külalisi püüate?

Uusim asi meie majas on kelgukoerad, kes elavad oma peremehega mõisa vahetus läheduses – Vixen ja Luna. Hetkel küll veel liialt noored, et neid kelgu ette rakendada, aga väga edukalt täidavad nad teraapiakoerte rolli – nende perenaine on muuhulgas ka mänguterapeut. Ette teatamisel on neid võimalik siis nii patsutada, paitada kui nendega jalutuskäigule minna ja saab ka enda peal katsetada, kuidas tundub rakmete kandmine ühe kelgukoera järel. Detsembris on tulemas juba traditsiooniks saanud lasteetendus ja jõuluküla ning kindlasti tähistame ka rahvakalendri tähtpäevi ja räägime nendega seostuvast kombestikust Eestis. Ükski vastlaliug pole meil tegemata jäänud ka lumevaestel talvedel, sest ettenägelikult oleme mõisas sisse seadnud mängutoa, kus on ka liumägi.

Kuidas tunnete – kuidas kogukonna konteksti sobitute?

Kogukonnale soovime pakkuda eelkõige selliseks kultuurikantsiks olemist – kontsert, teater, rahvapärimus, kõikvõimalikud muud kultuuriüritused. Tahaksime, et nad praegusest veelgi enam teadvustaksid, et meil on sellised võimalused olemas ja ikka meie juurde tuleksid.

Millega sel või ka järgneval hooajal plaanite oma külalisi üllatada?

Kindlasti uus teatrietendus suvel. Ja ehk ka mõned uued õppeprogrammid. Ja kelgukoerad saavad ühel päeval ka ikka päris kelgukoerteks  Kui praegu veab koer inimest, siis mõne aja pärast juba kelku. Ja suviti läheb meie põhiaur ikkagi projekt-teatrile, mis meie jaoks tähendab 12-tunniseid tööpäevi ettevalmistusest viimaste etendusteni.

Mida tegutsemisaja jooksul olete õppinud enim väärtustama mõisa tegevuse kontekstis?

Võib-olla inimesi, kes on motiveeritud võimalikult paindlikult töötama. Neid, kes mõistavad, et madalhooajal ongi rohkem puhkust ja kõrghooajal peab paratamatult rohkem tööd tegema.

Mis on teie suurimad väljakutsed?

Geograafiline asukoht on Jõhvi ümbersõiduga tekitanud olukorra, kus oleme nagu ära lõigatud. Jääme peamagistraalist kõrvale. Aga suures plaanis on peamine väljakutse, kuidas sellise juriidilise vormiga, nagu meil on, majanduslikult hakkama saada. Oleme omavalitsuse hoone ja rahastusauke on seetõttu vähe, aga ajaga on see paremaks läinud ja Virumaa Koostöökogu näiteks on selles mõttes toeks olnud küll. Omaosaluse protsendi leidmine on see, mille osas me peame selle 3,25 inimesega, kes meil palgal on, siis pead murdma.

Mis teid inspireerib mõisas toimetama?

Eelkõige külastajate positiivne tagasiside. Et kõik, kes meie juurde jõuavad, leiavad endale midagi – iga ealine vanusegrupp, iga rahvuse esindaja. Slaavi külastaja tunneb huvi eelkõige polaaruuringute poole vastu, soome külalist köidab maja saamise ajalugu. Kuigi püsiekspositsioon on 7 aastat püsinud sama, leiame ikka uusi võimalusi selle najal oma programme uuendada. Ja projekt-teatrile on tagasiside olnud tõesti väga-väga hea.

Mille üle olete oma tegevuse juures siiralt õnnelik ja uhke, et olete sellega hakkama saanud?

Ilmselt ongi projekt-teater. Eelmisel aastal käis meil lavastajana näiteks Urmas Lennuk. Ja sel aastal etendame Jaan Tätte näidendit „Ristumine peateega“, millega läheme ka piirkonnast välja – oktoobris on meil külalisetendused Tallinnas Von Glehni Teatris Nõmmel ja Tartus Tartu Uue Teatri laval. Teatriga alustasime 7 aastat tagasi ja põhjusel, et Ida-Virumaal oli selles osas suur auk – kutselist teatrit meil pole. Inimesed imestavad veel tänagi, et meil ei ole külalisetendused, vaid oma väike projekt-teater. See teeb küll hea tunde – oleme selles osas Ida-Virumaal pioneerid.

Milline on teie suurim unistus polaarmõisaga seoses, selline salajane, millest praegu hästi vaikselt ainult mõelda julgete?

Kasutusele võtta kogu maja. Ja kujunedagi selliseks kogukonna omaks võetud ja loomulikuks kultuurikantsiks. Praegu pole meil ka näiteks majutuse võimalust, mis tähendab, et pulmade vastuvõtud toimuvad küll siin, aga kompleksteenust ööbimisega me pakkuda ei saa. See võiks olla see, kuhu ühel päeval võiks jõuda – et ka teine pool majast oleks meie kasutada.

Kontakt:

Mõisa perenaine: Gerli Romanovitš, tel: +372 530 599 02, e-post: gerli@kukrusemois.ee

Veebileht: http://kukrusemois.ee/

Leader meede Virumaa Koostöökogu piirkonnas

Ehk on juhtunud, et olete märganud siin-seal endise Kohtla valla piirkonnas Toila valla osas ja ümberkaudsete omavalitsuste piirkonnaski infotahvleid, mis märgivad, et ettevõtte loomist, tegevuse toimumist või objekti valmimist on toetanud Virumaa Koostöökogu ja Leader meede.

Ehk on tekkinud küsimus, millega täpsemalt tegu? 

Anname ülevaate Virumaa Koostöökogu Leader meetme võimalustest Toila vallas endise Kohtla valla piirkonnas, mis on Virumaa Koostöökogu liige aastast 2015. Räägime sellest, mis juba tehtud – inspiratsiooniks uutele võimalikele taotlejatele, et tulevikus projektitaotlusi ikka rohkem laekuks.

Leader meede on Euroopa Komisjoni algatus, mis toetab maaelu arengut. Eestis on Leader meedet rakendatud laiemalt 2006. aastast ning tänase seisuga on Eestis 26 tegevusgruppi, kelle käest piirkondlikuks arenguks maapiirkondades on võimalik projektitaotluse käigus oma ideede elluviimiseks raha taotleda. Üks nendest on MTÜ Virumaa Koostöökogu. Eelmisel programmperioodil kuulus endise Kohtla valla osa, mis nüüd on osa Toila vallast Kirderanniku Koostöökogusse, alates eelmise programmperioodi lõpust 2015. aastal ning käesoleval programmperioodil, on võimalik rahastust taotleda aga Virumaa Koostöökogult.

Virumaa Koostöökogu visioon on jõuda projektitoetuste eraldamise läbi Eesti tuntuimaks seikluslikuks puhke- ja turismipiirkonnaks aastaks 2023. Piirkond on maailma mastaabis unikaalne, põimides põlevkivikaevandamise ning mitmekesise looduse keskkonnasõbralikul moel ühtseks tervikuks ning regioonist on kujunenud atraktiivne ning hinnatud elu- ja ettevõtluskeskkond. Visiooni saavutamiseks on püstitatud viis strateegilist eesmärki.

• Piirkonnas on kasvanud jätkusuutlike töökohtade arv ja/või tõusnud uuenduslike kohalikul ressursil põhinevate teenuste ja toodete arv ning mitmekesisus.
• Piirkonna võimekus turistide teenindamiseks on kasvanud.
• Piirkond kasutab nutikaid energialahendusi.
• Kogukonna ettevõtlikkushoiakud on kõrged, elanike silmaring on lai ja oskusteadmiste tase kõrge.
• Noorte ettevõtlikkushoiakud on kõrged, silmaring lai ja oskusteadmiste tase kõrge.

Eesmärkideni loodetakse jõuda läbi viie valdkonna finantseerimise, mille alla liigituvaid projekte saab esitada erineval ajal toimuvate taotlusvoorude toimumisel. Nimetatud viis valdkonda ehk meedet on M1 – mikroettevõtluse arendamine, M2 – turismiteenuste- ja toodete arendamine, M3 – nutikate energialahenduste kasutusele võtmine, M4 – piirkonna kompetentside tõstmine, M5 – noorte aktiviseerimine ja kaasamine. 

Senini on Virumaa Koostöökogu toetanud oma tegutsemise algusajast 2009. aastast 99 piirkondlikku projekti eelmisel programmperioodil ning 75 sel programmperioodil, millest enim taotlusi on laekunud ning eraldussummasid saanud turismi ehk M2 meetme projektid.

Toila valla Virumaa Koostöökogu rahastatavate taotlejate hulgas on sel programmperioodil populaarseim meede projektitaotluste arvu poolest olnud ettevõtlusmeede. Kogusummas on toetuste näol ettevõtluse arendamisse investeeritud alates 2016. aastast 42 816 €. Kokku on toetatud projekte olnud 14 ja toetuste kogusumma on 112 187 €. Väikseim toetusena eraldatud summa on 2400 € ja suurim 15 814 €.

Virumaa Koostöökogu tegus meeskond osaleb ka ise organisatsioonina aktiivselt projektitaotlusvoorudes. 

Selle tulemusena on käesoleval aastal uuenduskuuri saanud nii organisatsiooni veebileht kui uue hingamise leidnud kohalikku piirkonda tutvustav Virumaa Südame veebileht www.virumaasuda.ee – valminud on tutvustavad videod piirkonnast, millele peagi ka lisa tulemas ning suve lõpul on leitud ka fotograaf, kes meie piirkonna tutvustamise jaoks Virumaa kauneid paiku ja meie tegemisi läbi fotosilma jäädvustama hakkab. Lisaks on piirkonna strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, ja et kõik meie tegusad ettevõtjad ja tegevused paremini kaardil oleksid ja külalistele ikka leitavad, jõudnud lõpule projekt, mille käigus paigaldatakse projekti lõpuks Virumaa Koostöökogu piirkonda 50 viita, 22 väliturismikaarti, 22 seinakaarti, 15 infostendi, ning valminud on 9000 turismivoldikut turismiasjalistele, mis aitavad külastajatel kõik vaatamisväärsused ja teised turismiobjektid mugavalt üles leida. Külastajatele mõeldes ja piirkonna nähtavaks tegemise ning looduskeskkonna turundamise eesmärgil on kaardistatud ka piirkonna kolm sood 6 infotahvliga – Sirtsi, Kestla ja Uljaste. 2017. aastal sai alguse erinevate rannaäärsete Leader-piirkondade koostööprojekt „Pealinnast piirilinna“, mille peamine eesmärk on põhjaranniku kui turismiobjekti turundamine.

Esimesed rahvusvaheliste projektide katsetused on ka tehtud – projektipartneriteks Soome ja Ungari.

Täpsemat infot käimasolevate ja lõppenud projektide kohta leiab organisatsiooni uuenenud veebilehelt www.viko.ee.

Järgmisel korral tutvustame juba täpsemalt erinevaid meetmeid, alustades esimesest, ja nende raames rahastust leidnud projekte – järjepidevuse tagamiseks senini taotlenutele ja inspiratsiooniks uutele taotlejatele.

Tabel:

2. periood alates 2016. aastast
	projektide arv	toetuste summa	% sektoris
Ettevõtlus	6	42 816	38,2
Turism	4	38 441	34,3
Energia	1	2 640	2,4
Kompetents	0	0	0,0
Noored	3	28 290	25,2

Oktoober

käib ja on 🍁🍂

käib tänavail kastanid taskus

ja kaseleht kummikuninal

hingab välja kergust ja raskust

suure uduse kogumina

on värve ja vihma ja tuuli

ja korstnate suitsude hõngu

õhtutaevas veretab huuli

ja tumedaid siniseid lõngu

veel sumedalt soojad on õhtud

näe pesu ka valendab nööril

hoovinurgas vurrina õhku

lööb kuldsete lehtede pööris

Anneli Lamp

Toila valla aastapäeva kontsertaktus Voka Rahvamajas 13. oktoobril 13.00

Laupäeval, 13. oktoobril 13.00 Voka rahvamajas Toila valla aastapäeva kontsertaktus

Tublide vallakodanike tunnustamine ja Toila Vallavalitsuse tervitus!
Tule ise ja võta sõbrad ka kaasa – sööme koos sünnipäevatorti!
Sissepääs kontserdile TASUTA!

Esinevad Koit Toome & Jorma Puusaag (kitarr)

Liigub kontserdibuss!

Transpordisoov teata vastavalt:
• Jüri Link 5698 5434
kell 12.15 Kohtla-Nõmme rahvamaja juurest
• Renna Nõmmiste 5301 1031
kell 12.15 Saka rahvamaja juurest
• Lea Rand 3369551
Toila poe juurest 12.30
Transpordisoov teatage hiljemalt 12.10, kella 12.00-ks!


Pärast kontsertaktust viib buss soovijad koju tagasi.

Kohtume kontserdil!

11. novembril kell 12.00 Voka spordihoones, kell 16.00 Kohtla-Nõmme Rahvamajas Koerte teater

Soome tsirkuse "Tähti" artistid Aleksandr ja Jekaterina Mironov ja nende lemmikloomad Hans, Džinni ja Mikron! 

Peale pikka reisi Soome riigis on nad jälle tagasi Eestis! Kavas on koomiline maagia, tsirkuse trikid ja koerad! 

Pääse 5 eurot.

17. oktoobril 18.00 Toila seltsimajas Reisimuljete õhtu

Tänavu augustis sai teoks EV100 ekspeditsioon Estonia mäetippu. 
Estonia mäetipp (6211m) asub Pamiiri mäestikus Tadžikistani ja Kõrgõstani piiril.
Estonia vallutajate seas oli ka meiekandi mees Tanel Leisalu.
Tanelil on valmis saanud värskete emotsioonide kogum, mida ta on valmis kõikide huvilistega jagama.


Võta sõber kaasa ja teeme koos ühe tipputõusu!
Sissepääs prii!

Toila Vallavolikogu teated

Septembrikuu volikogus olid arutusel järgmised küsimused:

1. Toila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava muutmine

2. Vee-ettevõtja ja tema tegevuspiirkonna määramine

Toila Vallavolikogu otsustas määrata ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanik aktsiaselts Toila V.V. Toila valla haldusterritooriumil tegutsevaks vee-ettevõtjaks tema omanduses olevate trasside osas tähtajaga kuni 26.09.2028 Toila ja Voka alevikes ning Pühajõe külas.

Vee-ettevõtte osutab joogivee tarneteenust ühisveevärgi vahendusel; osutab reovee ärajuhtimisteenust ühiskanalisatsiooni vahendusel; teostab reovee puhastust; tagab pakutava joogivee vastavuse sätestatud kvaliteedinõuetele; 3.5. teostab investeeringuid ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni taristu parendamiseks ning keskkonnasõbralikumaks muutmiseks.

3. Vallavara võõrandamine otsustuskorras
Toila Vallavolikogu otsustas võõrandada otsustuskorras Valaste Puhkeküla OÜ-le alljärgnev vallavara: 1.1. hoonestatud Kose kinnistu (katastritunnus 32001:002:0149, asukoht Toila vald, Valaste küla, Kose, pindala 1712 m2 ); 1.2. hoonestatud Kotka kinnistu (katastritunnus 32001:002:0148, asukoht Toila vald, Valaste küla, Kotk, pindala 11955 m2 ).

4. Loa andmine vallavara võõrandamiseks

Toila Vallavolikogu otsustas anda Toila Vallavalitsusele luba alljärgneva vallavara võõrandamiseks: 1. hoonestatud kinnistu Suusastaadioni (katastritunnus 32002:003:0088, asukoht Toila vald, Roodu küla, pindala 18510 m2 ); 2. korteriomand Järve küla 7-5, Toila vald.

5. Toila vallavolikogu töökord.

Töökorras sätestatakse:

1) Volikogu tööorganid, milleks on juhatus ja komisjon.

Komisjoni koosolekul toimub küsimuste sisuline arutelu, erinevalt volikogu istungist, kus toimub küsimuste kohta ettevalmistatud eelnõude üle otsustamine. Komisjon ei saa anda õigusakte, vaid komisjoni poolt läbi vaadatud materjalid peab kinnitama volikogu. Eelnõus on sätestatud võimalus komisjoni liimele, kes ei saa komisjoni koosolekule kohale tulla, võib kokkuleppel komisjoni juhatajaga osaleda komisjoni koosolekul sidevahendite (nt Skype jms) kaudu, kui selleks on olemas tehniline võimekus. Paraku seda võimalust ei saa rakendada volikogu istungil, kuna volikogu istungil toimub salajane hääletus isikuvalimistel.

2) Õigusaktide algatamise õigus ja eelnõule esitatavad nõuded.

3) Volikogu istungi kokkukutsumine, istungil osalevate volikogu liikmete fikseerimine, päevakorra kinnitamine ja muutmine. Viimane tähendab päevakorra eelnõus märgitud küsimuse väljaarvamist või küsimuste järjekorra muutmist. Päevakorra eelnõu täiendamine ei ole võimalik.

4) Päevakorraväliselt käsitletakse volikogu liikmete poolt eelnõude üleandmist, arupärimiste üleandmist valitsusele ja valitsuse liikmetele ning taotlused vallale olulise tähtsusega küsimuste arutamiseks.

5) Küsimuste hääletamine volikogu istungil.

6) Nõuded volikogu istungi protokolli kohta ja muud volikogu tööd reguleerivad ja korraldavad punktid.

6. Kehtestatud üldplaneeringute ülevaatamine.

7. Toila valla munitsipaallasteaedades lastevanemate poolt kaetava osa määra kehtestamine.

8. Toila Vallavolikogu 21.02.2018. a määruse nr 7 „Sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord” muutmine.

Lasteaia rahastamine toimub Toila valla eelarvelistest vahenditest ja lapsevanemate poolt kaetavast osast. Vanem maksab lasteaiamaksu, mis koosneb toidukulu päevamaksumusest ning osalustasust (lasteaia kohatasu).

Vallavolikogu 26.09.2018 istungil oli päevakorras lasteaias käivate laste eest kohatasu maksmisest vabastamine. Kuna vallas elavad lapsed käivad erinevates lasteaedades, sh ka väljaspoolt valla haldusterritooriumi ja tulenevalt koolieelse lasteasutuse seadusest võttis vallavolikogu vastu kaks määrust.

Toila valla munitsipaallasteaias käivate laste eest kohatasu maksmisest vabastamine.

Vanem vabastatakse kohatasu maksmisest teise või enama lasteaias käiva lapse eest 100% ulatuses tingimusel, et peres on kaks või enam last, kes käivad lasteaias ja nii vanema kui ka laste elukoht on rahvastikuregistri andmetel Toila vald. Vanem esitab üks kord kohatasu maksmisest vabastuse saamiseks Toila Vallavalitsusele avalduse, milles on nimetatud lasteaed, laste nimed ja isikukoodid.

Vallavalitsuse spetsialist kontrollib avalduses esitatud andmete õigsuse. Andmete õigsuse kontrolli järel on rahandusosakonnal õigus teha kohatasu arvega tasaarvelduse.

Eralasteaias ja väljaspoolt Toila valda lasteaias käivate lastele rakenduvad samasugused soodustused kui munitsipaallasteaedades. Erinevus seisneb ainult selles, et antud juhul reguleerib soodustust Toila Vallavolikogu poolt kehtestatud määrus „Sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord”, mille kohaselt vanem esitab kohatasu maksmisest vabastuse saamiseks Toila Vallavalitsusele avalduse koos kuludokumentidega lasteaia kohatasu maksmise kohta. Lasteaia kohatasu hüvitamiseks on õigus esitada taotlus korraga kuni kahe viimase kuu tasutud kohatasu eest.

9. Hariduskomisjoni koosseisu muutmine.

Lähtudes komisjoni liikme soovist ja komisjoni esimehe ettepanekust otsustas Toila Vallavolikogu arvata välja hariduskomisjoni liikmete hulgast Andrus Kurs.

10. Toila valla noortevolikogu põhimäärus.

Nagu iga uue ettevõtmise puhul, on ka noortevolikogude loomise aluseks tahe. Noortevolikogude puhul peab soov ja eestvedamine tulema just kohalikelt noortelt endilt. Toila valla aktiivsed noored avaldasid soovi, et noored oleksid senisest rohkem kaasatud valda puudutavatesse küsimustesse.

Kohaliku tasandi noortevolikogu on vallavolikogu juures tegutsev nõuandev kogu, mille liikmed on noored. Noortevolikogu eesmärk on analüüsida valla pädevusse kuuluvaid noorteküsimusi ning teha nende kohta ettepanekuid vallavolikogule ja -valitsusele. Noori kaasates tagab vald olukorra, kus noored pelgalt ei kuule ega õpi demokraatiat ja kodanikuks olemist, vaid neil on reaalne võimalus tunda end ühiskonna täisväärtusliku liikmena. Noortevolikogul on peale põhimääruse kinnitamist võimalik taotleda toetust tegevuste ja projektide läbiviimiseks erinevatest fondidest ja Eesti Noorsooühenduste Liidult.

26. septembri 2018. a istungil kehtestas Toila Vallavolikogu noortevolikogu põhimääruse. Põhimäärus annab aluse Toila valla noortel ametlikult tegutseda ning õiguse Toila Noortevolikogu nime kasutada. Peale määruse jõustumist alustab Toila vallas ametlikult tegevust noorte esindusorganisatsioon – Toila valla noortevolikogu.

Toila vallavalitsus suunab avalikule väljapanekule Toila valla jäätmekava aastateks 2019-2023 eelnõu

Avalik väljapanek toimub 19. oktoobrist kuni 2. novembrini 2018.

Jäätmekava eelnõuga on võimalik tutvuda avaliku väljapaneku ajal Toila vallamajas (Pikk 13a, Toila vald), Kohtla teenuskeskuses (Järve küla 2-10, Toila vald) ja Kohtla-Nõmme teenuskeskuses (Kooli tn 6, Kohtla-Nõmme alev, Toila vald) vallavalitsuse tööajal (E-N kell 08.00-16.00, R 08.00-14.00) ning Toila valla kodulehel http://toila.kovtp.ee/jaatmemajandus.

Jäätmekava eelnõu kohta on igaühel õigus avaliku väljapaneku kestel esitada Toila vallavalitsusele kirjalikke ettepanekuid, kas digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile toilavv@toila.ee või paberkandjal allkirjastatuna aadressile Toila Vallavalitsus, Pikk 13a, 41702, Toila.

Jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku avalik arutelu toimub 12.11.2018 algusega kell 16.00 Voka rahvamajas (Narva mnt 2, Voka alevik, Toila vald) juhul, kui avaliku väljapaneku kestel esitati kirjalikke ettepanekuid.

Margit Juuse

keskkonnaspetsialist

Austatud Kohtla-Nõmme inimesed!

YIT Infra Eesti AS selgituste kohaselt saavad tänavate Taime, Jõe, Kooli, Käbi, Kopli, Seene ja Raudteemaja valgustused toidet Kohtla-Kohtla-Nõmme maanteelt asuvast tänavavalgustusest, mis on hetkel ehitusfaasis. Ajutisi ühendusi põiktänavate tänavavalgustusele ei ole projektis ettenähtud ja tehniliselt ei ole seda ajutiselt võimalik lahendada, sest antud piirkonna läheduses puuduvad toitepunktid, kust saaks tagada ajutist elektrivarustust tänavavalgustusele.
Lahendusena muudetakse tööde graafikut ja tehakse lisatoiminguid ning sellisel juhul ollakse võimelised tänavatel oktoobri keskpaigaks tagama tänavavalgustuse taastoimimine.
Jaama tänava alguse tänavavalgustuse sisse lülitamine jääb paraku oktoobri lõppu. Antakse endast parim, et õnnestuks antud plaani järgi talitada, aga kahjuks ei saa selleks anda siduvaid lubadusi.

Elanike mure on arusaadav, kõik ehitustega seotud tegevused toovad kaasa ebamugavusi, kuid objekti valmimisel on loodud inimeste jaoks parimad võimalused ning kõik saavad nautida uut siledat teed ning valgustatud jalgteed.
Palun varuge kannatust!

TVL

Perearsti vastuvõtust Toila ja Voka piirkonnas

Dr Juta Kogan võtab vastu alates 1. oktoobrist ainult Toilas. 

Vokas hetkel vastuvõttu ei toimu. Vabandame ebamugavuste pärast. 
Otsime lahendusi, et perearst saaks esimesel võimalusel vastuvõtu avatud ka Vokas.

Dr. Juta Kogani vastuvõtuajad Toilas:

Esmaspäev 14.00-20.00
Teisipäev 10.00-14.00
Kolmapäev 14.00-20.00
Neljapäev 13.00-17.00
Reede 13.00-17.00
Pereõe nõustamine:
E, K 10.00-20.00
T, N, R 10.00-16.00
Perearsti keskus avatud:
E, K 09.00-20.00
T, N, R 09.00-17.00

Lähedal asuvad perearstid:
Kohtla-Järve linn, Oru linnaosa Jelena Lukitšjova.
Jõhvi
Aleksandra Altement, Tatjana Ruže, Sofia Beljakova, Piret Herzmann.

Perearsti vahetuse võimalusest leiate täpsemat informatsiooni ja juhised Terviseameti kodulehelt http://www.terviseamet.ee/peremeditsiin/patsiendile/perearsti-vahetamine-ja-valimine.html

TVL

Sügistalgud kivihiies

Septembrikuu viimasel päeval kutsus „kivivana” Enn Käiss rahvast jälle Kohtla-Nõmme kivihiide talgutele.

Kivihiie idee käidi välja 14 aastat tagasi Kohtla Kaevanduspargis toimunud Paekonverentsil.
Peale seda on seal mitmeid tseremooniaid ja istutamisi korraldatud, nii et Kivihiie rajamisele on Enn Käissi sõnul 14 aasta jooksul otseselt kaasa löönud vähemalt 530 inimest.
Viimati korraldati kivihiies talgud tänavu kevadel ja nendest võttis koos Looduse Omnibussi gruppide ja Spordihuvi Klubi üritusest ja orienteerumisvõistlustest osalejatega (kes istutasid sinna ka oma klubide puud) osa üle pooleteise saja talgulise.

Uurisin Ennu käest, kuidas viimased talgud läksid.
„Laupäeval tuli mulle külla Eesti Loodusmuuseumi ekskursioonigrupp, rühm kunsti-inimesi koos oma lastega. Kokku 33 inimest. Nende teemadeks olid fossiilide otsimine ja kollektsioonid ning tööstusmaastikud. Päeva üheks "naelaks" kujunes aga see, et viisin nad Kohtla paemäe otsa, tegime Kivihiies väikese "kiviohvri" tseremoonia ning lõpuks istutasime sinna ühe tammepuu. Rekultiveerisime kodanikualgatuse korras aherainemäge. Pühapäeval tuli vaatamata kehvale ilmaprognoosile kohale 34 inimest. Kaugemad külalised olid Võrust, Tapalt ja Aserist. Kokku istutasime maha 18 puud, lisaks tammedele ka mõned saared, kadakad, pihlaka ja ilmselt Toilast inspiratsiooni saanutena ka ühe õunapuu. Minule selline "Tootsi peenra" idee meeldib, kokku (koos seal mäe otsas looduslikult kasvavate mändide, kaskede, lehiste jne.) kasvab meil nüüd juba 18 eri liiki puid. Praegu just teen inventuuri, mis näitab, et meil on seal Paemäe otsas olevas pargikeses kokku juba üle 130 puu. Eraldi tahaks tänada kohtlanõmmekat Reeta, sest enamus tammeistikuid oli tegelikult pärit tema koduaiast. Mõned aastad tagasi, kui see tammikute idee välja kuulutati, pani Reet koos oma poegadega peenrasse tammetõrud kasvama ja nüüd jõudsid nad meie hiide.”

Ennu poolt olgu veel siinkohal tänusõnad edasi antud ka Etti Kagarovile ja Alo Abelile, kes jõu ja nõuga abiks olid!

Lea Rand
Foto: Enn Käiss

Wabariigi lapsed said ajaloo jaoks jäädvustatud

28. septembri pealelõunal oli Toila raamatukogu rõõmsat elevust täis.

Põhjuseks näituse „Wabariigi lapsed” avamine.

Näitus „Wabariigi lapsed” sündis Toila raamatukogu ja Voka Avatud Noortekeskuse fotoringi koostöös Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks.
Käesoleva aasta maikuus toimusid Voka Avatud Noortekeskuses fotosessioonid, kus modellideks olid esimese Eesti Vabariigi ajal sündinud ehk eakad, kes sündinud aastatel 1918-1940 ja kaamera taga praegused vabariigi lapsed.

Suur tänu fotoringi juhendajale Piret Almistele, fotoringi liikmetele Kaisa Markusele, Carmelyta Soonele, Valeria Getmanile, Diana Dolganovale ja Helena Puunurmele, kes kaamera taga seisid!
Sügav kummardus ja tänu projektis osalemise eest nendele Toila valla eakatele, kes olid nõus ennast ajaloo jaoks jäädvustama!

Fotonäitusel on üleval 20 must-valget fotot. Näitus on Toila raamatukogus üleval kuni oktoobrikuu lõpuni ja rändab edasi Voka raamatukogusse.

Projekti toetasid Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing ja Toila raamatukogu.

Lea Rand
Fotod: Piret Almiste ja Lea Rand

Peatu, vaata, veendu!

Toila Gümnaasiumi 7. klassi õpilased osalesid sel aastal Maanteeameti poolt

õpilastele korraldatud kampaanias PEATU, VAATA JA VEENDU!

Septembri alguses jälgisid nii Voka kui ka Toila õpilased oma kooliteed ja kooliümbruse liiklust. Klassijuhatajatunnis analüüsisime ohtlikke teeületuskohti ja seejärel said seitsmendikud ise maha joonistada hoiatavad sõnumid Peatu, vaata, veendu! Šabloonid ja värvi markeerimiseks saatis meile Maanteeamet.

Sama projekti raames toimus ka liiklusviktoriin. Tublimad said temaatilised meened.

Olgem liikluses tähelepanelikud!

Maire Aul

Toila Gümnaasiumi

huvijuht

Foto: Maire Aul

Austria nädal Toila Gümnaasiumis

10.-14. septembrini oli Toila Gümnaasiumis külas 20 Austria õpilast ning 2 õpetajat, kelle jaoks Eestis viibimine oli esmakordne. 

Viini lähistelt Perchtoldsdorfist 800 õpilasega gümnaasiumist tulnutele tundus meie kool väike ja hubane, eriti meeldis õpilastele ja õpetajatele soe lõunasöök, mis on meil õpilastele lausa tasuta. Meie koolitoidud maitsesid külalistele väga hästi, ka Austria õpetajad tõdesid, et neil puudub koolis tööl olles võimalus tervislikku sooja sööki süüa ning tavapäraselt on nii õpilastel kui õpetajatel kaasas võileib või ostetakse puhvetist saiakesi.

Sel nädalal suhtlesid põhiliselt 10. klassi õpilased külalistega. Meie õpilased panid tähele, et Austria õpilased kõnetavad oma õpetajaid sõnadega: “Frau Professor” (Proua professor, sks.k.) mitte eesnimedega, nagu meie õpilased meie kooli õpetajaid kõnetavad. Ka hakkas silma austerlastele, et õpetajatega ollakse meil lähedasemad, isegi kallistatakse. Austerlastele tundus ka, et meie kool on palju sportlikum, kuna antud nädalale sattus meie kooli tublide kehalise kasvatuse õpetajate poolt korraldatud Reipalt Koolipinki üritus, milles osales kogu kool. Lisaks toimusid sel nädalal veel maakondlikud teatejooksu meistrivõistlused ning Toila valla rahvajooks. Pakkusime ka austerlastele võimalust osaleda valla jooksus või kõnnis, kuid hommikune Reipalt Koolipinki üritus oli neile juba piisavaks kehaliseks tegevuseks osutunud. Ühisüritused ja rohkem sporti olid mõtted, mida õpilased veel ühe sõnumina meie koolist kaasa viisid. Tavapäraselt toimuvad Perchtoldsdorfi koolis üritused klasside kaupa ja kogu kooliperele mõeldud ettevõtmisi polegi.

Toila Gümnaasiumis 2016. aastal külalisõpetajana viibinud Alexandra Dämoni ettepanek teha mõlema kooli koostööna loodusteemaline ühisprojekt, pani meie toonaseid 9. klassi õpilasi looma huvitavaid ettekandeid Eesti loodusest. Kõik teemad said eelnevalt austerlastega kooskõlastatud ning õpilaste ülesandeks jäi harjutada ning kanda ette oma tööd inglise keeles.

Lisaks ettekannetele toimus igapäevaselt nii ühistegevusi 10. klassiga kui austelastele eraldi, mil nad käisid rabamaastikul päikesetõusu imetlemas, uudistasid Peipsi järve, külastasid Kuremäe kloostrit ning Narva linnust.

Nädala algusel tutvuti kooliga, külastati tunde, kooli torni ning Oru parki.

Eelkõige paelus Euroopa sisealadelt tulijaid meri ning Toilas said nad seda nautida terve nädala, lisaks külastasime Narva-Jõesuus kaunist liivaranda.

Väga huvitavaks osutus mõlema kooli õpilastele põlevkivi - teemaline päev Virumaa Kolledžis, kus toimusid nii loengud kui põlevkivikeemia ja tuuleenergia teemalised töötoad. Kuna kõike sai praktiliselt ise proovida ja katsetada, olid õpilaste huvi väga suur. Külastati ka Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumi, millest eelkõige jäi meelde maaalune rongisõit. Ühiselt käidi ka kaubanduskeskuses, kus meie õpilased tutvustasid tooteid, mida kindlasti Eestis viibides ära võiks proovida, näiteks kohuke ning Kalevi šokolaad,Eesti sümboolikaga Suva sokid.

Viimasel päeval toimunud ühisel toiduvalmistamisel kooli kodunduse klassis valmistasid külalised viini šnitslit ning kartulisalatit. Meie otsustasime tutvustada Austria õpilastele kama ning valmistasime kamavahtu, mis osutus täielikuks lemmikuks, mistõttu hiljem enamik õpilastest ja mõlemad õpetajad endale kamajahu koju kaasa ostsid.

10. klassi õpilased iseloomustasid nädalat järgmiselt: “Austria nädal oli suurepärane! Nii õpetajad kui õpilased olid väga-väga sõbralikud ning toredad. Kõik koos õppisime palju ning saime uusi kogemusi. Oleksime võinud nendega rohkem aega koos veeta. Ühine söögitegemine oli lõbus. Oleme väga tänulikud selle projekti eest!”

“Austerlastega suhtluse alustamine läks lihtsalt. Ma ei pannudki tähele seda hetke, kui me nendega sõbraks saime, sest see käis kähku. Meeldis ka see, et nad käisid meiega muusikatunnis kaasas. Nad nägid, kuidas meie tunnid välja näevad ja meie suhet õpetajatega. Ka see oli väga tore, et saime nendega koos lõunat süüa.” Uute sõpradega, kes elasid Toila Spa-s, viibiti ka õhtuti koos, mil käidi jalutamas ja veedeti ühiselt aega.

Austerlastega inglise keeles suhtlemise üle oldi väga rahulolevad, sest “nendega koos saime oma suhtlust inglise keeles arendada” ning ka peale õpilaste ärasõitu suheldakse nendega edasi.

Huvitav nädal lõppes piduliku ühise õhtusöögiga, mille käigus 10. klassi õpilased andsid külalistele kingitused ning Austria õpetajad tänasid meie kooli õpilasi, õpetajaid ning direktorit Signe Ilmjärve vastuvõtu eest ning teatasid, et kevadel oleme oodatud nende koolis. Ka 10. klass tänab suurepärase ja arendava projekti võimaldamise eest meie kooli juhtkonda ning loodab peatselt oma uusi sõpru näha.

10. klassi klassijuhataja Anne Aia

Ühekoos õppides ja luues hoiame Eestit...

... on Naksitrallide juba hoogsalt käivitunud õppeaasta moto. 

Tegevusmeeskonnad on andnud oma sisendi aastakavasse vastutuse võtmisega ürituste või teemanädalate organiseerimisel, läbiviimisel, kajastamisel. Ka vanemad on saanud võimaluse kaasa rääkida õppimist, toitlustamist puudutavates küsimustes ning valinud või kiitnud heaks esindajad hoolekogusse. Viimastel tuleb kaasa rääkida laste turvalisuse küsimustes ning otsuseid teha lasteaia majandamise osas.

Huvitegevust on sel aastal erakordselt palju pakutud. Lasteiapäeva sisse mahuvad vene ja saksa keel; jooga ja Daekwon Do ning oktoobrist alustame 5-7 aastatele taas ujumisõpetusega, jalgpallitunniga ning rahvatantsuga.

Mida lapsed on omandanud?
Mõistmise, et kui oma vanavanaema on kaugel või vanaema töine, siis on tore muusikatunni keelevõimlemist näidata ka kellegi teise vanaemale. Aitäh endistele lasteaiatöötajatele ja kõigile memmedele, vanaemadele koosmängude ja kommide eest!
Loodusmeeskonna poolt algatatud linnunädal toetas õues õppimist. On lapsi, kes vaimustunult oma raamatust kaaslastele linde tutvustavad; on neid, kes nüüd kasvõi varblase tundmise võrra rikkamad on. Sain osa sellest, kui 4 aastane poiss looduses kogetust (rähn tagus lasteaia männiku all liumäe postile järjekindlalt auke) napi keeleoskusega ja žestidega (võttis käest ja viis puud tutvustava tahvli juurde, kus rähngi peal) oma teadmisi saab väljendatud. Vanuserühmade linnunädala tegevustest ja õpitust sündis lasteaia üldkoridori tore näitus.
Tervisemeeskonna eestvedamisel lugesime kokku liigutud ringe õuealal, meetreid staadionil ja kogu pere kilometraaži seiklusrajal. Sel nädalal sai igaüks ise köögi- ja puuvilju hakkida, et üheskoos salat valmistada, liiklemisoskust põnevate mängude abil õppida või kinnistada. Kolmapäeval tehti viset, jooksu ja hüpet spordihoones. Iseenda tulemust on hea kevadiste tulemustega ju võrrelda. Seiklusrajale kutsusime appi vanemaid, et üheskoos arutades, märgates, seostades õpiks laps orienteeruma kaardi järgi, oskaks loodust vaadelda, märgata ning kogeks erinevaid liikumisviise. Seekord oli võimalus torul tasakaalu harjutada, käbidega täpsusviskeid sooritada ning tandemsuusaga meeskonnana ühte jalga astuda. Loodetavasti lisandus veel teadmisi mõistatades ning rajale kaasa antud tähelepanuülesandeid lahendades. Pere poolt õigete vastustega täidetud sedelid osalevad õpetajate päeva mänguhommikul loteriis.

Soovime, et ettevõtlikkuspõhimõtete rakendamine leiaks igas vanuserühmas ja rühmameeskonnas parimad lahendused. Oleme korraldanud mentorlust ja hindame TULEM it õppetöös. Õppeaasta alguses sai iga rühm omale foto, kus Naksitrallid erinevates olukordades (näiteks loomi imetlemas, raamaturiiuli või spordihoone juures, toidulauda uudistamas ning lasteaiaõue väliköögis asjatamas). Fotot üheskoos vaadeldes, arutledes võiks tekkida nö lapsi huvitav teema(d). Õppekavasse planeeritu toimuks sel juhul läbi lapsi huvitava teema projektiõppe teel. Lasteaia sünnipäeval soovivad Sammalhabe, Kingpool, Muhv ja Hiireke ju lastelt teada, mida on uuritud, kus käidud, kellelt küsitud, keda kaasatud ning mida on teada saadud.

Kuidas ise ajaga sammu pidada? Tunneme huvi ümbritseva vastu, küsime lastelt! Õpime nii täiendõppes koolituste kaudu, tasemeõppes kui ka täiskasvanu hariduse võimalusi kasutades. Soovime väga, et meil oleks tugevad rühmameeskonnad, kel koostöö ja kaasamise oskused. Meil on hoolivad kolleegid, kes alati valmis õppivat või puuduvat töötajat asendama ja tagama rühmas laste heaks toimivat keskkonda. Meil on abivalmid ja toetavad lapsevanemad. Meil on head koostööpartnerid. Meil on kohe-kohe majas välishindajad, kes annavad lõpliku hinnangu meie kolme viimase aasta tööle hõbetaseme ettevõtliku lasteaiana.

Edukat ja tegusat koostöö-aastat!


Julie Laur