Detsember

Aeg mu sees
ja ümber ringleb,
ei näe lõppu ega algust,
aga ringlemisi hinge
hoovab õrna eluvalgust;
... küünal põleb minus endas,
tulukesi süttib rodus...
Ingel tasa ligi lendab -
ongi Jõulud!...
Olen KODUS.


(Virve Osila)

Rahulikku jõuluootust, hubaseid jõule 

ja 

õnnerikast uut aastat!

Varaait projektikonkursil olid meie valla taotlejad edukad

Noorsootööasutustele suunatud Varaait konkursi üldeesmärk on luua noorele rohkem valikuid oma loome- ja arengupotentsiaali avamiseks. Konkursile said taotlusi esitada nii huvikoolid kui ka noortekeskused. 

Varaait vol 15 prioriteetne teema oli formaal- ja mitteformaalõppe lõimimine ehk koostöö noorsootöö asutuste ja üldhariduskoolide ja/või kutsekoolide vahel. Tähtajaks laekus kokku 122 projektitaotlust, neist 71 projekti toetati.

Toetuse saanud projektide hulgas olid ka Toila Muusika- ja Kunstikooli kaks projekti ning Voka Avatud Noortekeskuse projekt, mille käigus tehakse koostööd Toila Gümnaasiumiga. Toila Muusika- ja Kunstikoolile soetati projektitoetuse abil uus käsikellade komplekt, mille ilusat kõla saab nautida juba 11. detsembril Toila Gümnaasiumi ning Muusika- ja Kunstikooli õpilaste ühisel jõulukontserdil, samuti Toila rahvamajas 18. detsembril toimuval jõuluootuse kontserdil. 

Kunstiosakond soetas projektitoetuse abil rullpressi ja pöördalused savitööde jaoks. Kunstiosakonna kauneid savitöid saab imetleda jõulukontserdiga samaaegselt koolis toimuval näitusel ning osta samal päeval ka jõululaadalt.

Voka Avatud Noortekeskus sai toetust DJ huviringi läbiviimiseks. Huviring käivitus oktoobri alguset ning hetkel käivad kaks korda nädalas koos seitse tulevast diskorit. Kuna noortekeskuses toimib teadmiste ja oskuste edasi andmisel eriti hästi nn noortelt noortele meetod, siis valisime juhendajaks Jõhvist pärit neiu, kes on pikalt toimetanud noorteklubis nimega Keri Plaati. Esimest korda plaanivad värsked plaadikeerutajad oma oskusi näidata jaanuari alguses toimuval noortekeskuse sünnipäevapeol.

Signe Ilmjärv

Elisabeth Purga

Jõulutervitus Ida-Virumaa Külade Esinduselt

Ida-Virumaa Külade Esindus (IVKE) tervitab Toila valla külade elanikke alanud advendi puhul ja soovib rahu teie peredesse. IVKE soovib jõulurahu ja tegusat uut aastat kogu valla rahvale. Et meie uus aasta tooks ainult häid uudiseid ja meil ikka tervis vastu peaks.

IVKE aasta möödus rahulikult. Nagu meie lehest augustikuus lugeda võisite, toimus juuli lõpus Räpinas Külaliikumise Kodukant suursündmus – XIII Maapäev, millest ka meie IVKE delegatsioon osa võttis. Meie osavõtt sai toimuma tänu KOPi projekti toetusele. Suur tänu KOPile meid toetamast, sest kõikide meie delegatsiooni liikmete arvates oli sündmus huvitav ja kasulikku mõtlemisainet sai iga osaleja. Lisaks nägime/kuulsime teiste külade tegemisi ja saime sõlmida uusi tutvusi. Tuletan veelkord meelde ka seda, et IVKE saab järgmisel aastal juba 25 aastaseks

Tahan aga kutsuda meie valla külasid aktiivsemalt osalema IVKE töös. Kuna koostööd peab millestki ju alustama, siis ootan külavanemate/ külaliigutajate poolset aktiivsust ja jätan oma kontaktandmed.

Veelkord rahulikku jõuluaega ja tegusat uut aastat!

IVKE juhatuse nimel

Kaja Niinlaup

Tel.56605541

November

Päeval, kui ma neid ridu kirjutan, on aasta lõpuni veel täpselt 53 päeva minna.

Päevi täis tõid ja tegemisi, rõõme, aga võimalik, et ka pettumusi ja murehetki.

On hingedeaeg.

Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu kirjutas hingedepäeval: „Hingedeaeg – see pole ju vaid üks päev paljude hulgast, argipäevane päev, mis nagunii kuulub peaasjalikult töötegemisele, ja õhtul on juba pime ... Kas see on 2. või 6. november või 28. oktoober ... Hingedeaeg on vanadel eestlastel, meie eelkäijatel, olnud mihklist mardini – see on palju pikem aeg kui vaid üks päev. Keegi on küsinud, kas peaks küünla aknale panema. Olen vist hirmutavalt mõne jaoks öelnud, et kui närvisüsteem on korras, siis pane. Küsiti, miks see peab korras olema. Vastasin: „Aga sellepärast, et küünlapanek aknale tähendab seda, et sa kutsud oma lahkunud hinged koju. Aga kui nad tulevadki?! Mis sul on neile öelda oma elust, tegemistest, hinge eest hoolt kandmisest?”

Eks iga inimene suhtub hingedesse, nende rändamisse ja hinge eest hoolitsemisesse erinevalt. Ratsionaalsed ja „kahe jalaga maas” olevad inimesed ütlevad kindlasti, et see kõik on üks kirikuinimeste ja esoteerikute jutt. Aga siiski – me kõik kasutame aeg-ajalt väljendeid „Hing valutab!”, „Hing sai täis!” jne.

Ja nii ongi – vahel valutab hing kõige selle segaduse, kurjuse, „ärategemise”, ebaõigluse jm pärast, mis meid paraku igapäevaselt ümbritseb. Kõige selle peale võib hing ka ühel päeval täitsa täis saada. Ometi saame ka öelda, et „Hing laulab sees!” ja loodan, et neid hetki on siiski rohkem.

Tulles tagasi Jaan Tammsalu mõtete juurde... oma hinge peale tasub mõelda, oma hinge eest hoolt kanda, meenutada tänulikult neid, kes on kõndinud koos sinuga, sind ära talunud, sulle nii palju andnud – see on hingedeaja mõte. Ja mis veelgi tähtsam – hoida ja väärtustada neid, kes praegugi veel koos Sinuga kõnnivad ja Sinu jaoks olemas on.

Tänane lehtki pakub nii seda kui teist – nii seda, mille peale hing võib täis saada, kui ka seda, mis hinge helisema, laulma paneb.

Lea Rand

Jõuluootuse kontsert Toila Seltsimajas

Jõulupidu Toila valla lastele

Talvekontsert Toila gümnaasiumis

Eakate jõulupidu Voka Rahvamajas

1. advendi perepäev ja jõululaat Voka Rahvamajas

Kirjanik Sass Henno loengusari “Asjad, millest täiskasvanud rääkida ei julge” Toila Gümnaasiumis

Jõuluootus Naksitrallide juures

Toila Vallavolikogu teated

30. oktoobri istungil olid arutusel järgmised küsimused:

1. Toila valla kaasav eelarve

Kaasavast eelarvest kirjutab pikemalt Toila valla arendusnõunik Mehis Luus eraldi artiklis.

2. Toila valla arengukava 2018-2030

Volikogu otsustas võtta vastu Toila valla arengukava aastateks 2018-2030 uus redaktsioon ja

tunnistada kehtetuks Toila Vallavolikogu 28.11.2018 määrus nr 39 „Toila valla arengukava 2018-2030”.

3. Audiitori määramine

Volikogu otsustas määrata Toila valla 2019, 2020 ja 2021 konsolideeritud majandusaasta aruannete audiitoriks Audest Audiitorteenuste OÜ.

4. Toila valla eelarvestrateegia 2019-2023

Volikogu otsustas võtta vastu Toila valla eelarvestrateegia aastateks 2019-2023 ja tunnistada kehtetuks Toila Vallavolikogu 28.11.2018 määrus nr 36 „Toila valla eelarvestrateegia 2018-2022”.

Eelnõu eesmärk

Valla eelarvestrateegia koostamise eesmärk on tagada lähi- ja keskpikas perspektiivis eelarvepoliitika jätkusuutlikkus, näha ette vahendid valla arengu eesmärkide elluviimiseks ning seeläbi muuta valla tegevus oma funktsioonide täitmisel tulemuslikumaks.

Valla eelarvestrateegia koostamise aluseks on eelkõige majandusprognoosid ja valla arengukava.

Eelnõu sisu

Toila valla eelarvestrateegia 2019-2023 annab ülevaate majanduskekkonnast, riigi eelarvepoliitikast, Toila valla finantsolukorrast. Strateegias on kajastatud põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud, põhitegevuse tulem, investeerimistegevus, finantseerimistegevus, likviidsed varad ning nõuete ja kohustuste muutus, finantsdistsipliini tagamise meetmete täitmine, valla arvestusüksus (kohalik omavalitsus ise ja temast sõltuvad üksused) ja finantsdistsipliin.

Eelarvestrateegia vastuvõtmisega saab planeerida vahendeid valla arengu eesmärkide elluviimiseks aastateks 2019-2023.

5. Toila Muusika- ja Kunstikooli hoolekogusse volikogu esindaja nimetamine

Volikogu otsustas nimetada Toila Vallavolikogu esindajaks Toila Muusika- ja Kunstikooli hoolekogus volikogu liikme Lea Ranna.

TVL

Kultuuriteated

17. novembril 15.00 Kohtla-Nõmme Rahvamajas TSIRKUS „BARRAMEO“!

Teid ootavad 3 meetrine transformer BAMBLBI planeedilt CYBERTRON, hiiglaslike seebimullide show, 3D-show, illusiooni ime, salapärased inglid, õhuakrobaadid ja lõbus kloun!
Piletid - 8€, lastele - 6 €; pildistamine pärast etendust - 3 €, Info: 57856008
Alla 3 aastased lapsed tasuta!

22. novembril 20.00 tantsõhtu Saka Rahvamajas.
Hoogsad tantsurütmid ja kaunid meloodiad toob teieni Raen Väikene (Raadio Elmar )
Pääse 10.- eur, Info: 53011031 Renna

24. novembril 12.00 Toila Seltsimajas ootavad teid kohtumisele "Eesti selgeltnägijate tuleproovi" tuntud tegijate ja uue hooaja osalejatega Gruusia selgeltnägija Anžori, selgeltnägija Kristi, tajuja Tiina, Eesti nõid Mari-Liis, tajuja Jüri, rituaalnõid Keivo, tervendaja Ervin, kollane maag Flamingo. Toimuvad eravestlused ja töötoad!
Piletid hinnaga 10€ müügil kohapeal.

1. detsembril 10.30-14.00 perepäev ja jõululaat Voka Rahvamajas.
Nagu ka eelmistel aastatel, kutsuvad Toila Vallaraamatukogu ja Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskus 1. adventi tähistama PEREPÄEVALE.
Päeva jooksul on kogu majas erinevad tegevused kogu perele. Lapsi tervitab Jõuluvana Valdemar isiklikult. Jõuluaja juhatavad sisse jutuvestja PIRET PÄÄR ja muusik KULNO MALVA.

7. detsembril 10.00- 12.00 lasteaias Naksitrallid X Jõuluootus ehk Naksitrallide "Võlumaa".

Õpi, sest haridus on see, mida keegi Sinult ära võtta ei saa

Just sellised sõnad sai kodust kaasa tänavu Toila valla aukodaniku tiitliga pärjatud kauaaegne matemaatikaõpetaja Inna Toovis. Seda mõtet on ta läbi elu endaga kaasas kandnud ja ka oma lastele ja õpilastele edasi andnud.

Inna lapsepõlv möödus Viru-Kabalas, Kiviõlis ja Lüganusel.

Lapsepõlve meenutab Inna nii: „Elasime tagasihoidlikult, kuid õnnelikult. Esimesed lapsepõlvepildid on kõik helged: suur rohuaed, palju marjapõõsaid, mesitarud ja koer, kes kandis kahel käpal kõndides tuppa ja sauna küttepuid, ahjus küpsetatud kuum leib ja sõidud Lüganuse kirikusse, kus kõik meie pere lapsed ristitud olid.” Sõjajärgne aeg oli seotud ka teatud ohtudega – koduhoovist ei tohtinud kaugemale minna, sest raudteeni oli mõnukümmend meetrit ja see oli ohtlik, hirm oli ka „kotipoiste” ees, kes rongikatustel sõitsid ja paremaid elupaiku otsisid.

Kiviõlis elamise ainuke hea külg oli see, et isal, kes töötas Kiviõli kaevanduses, oli lähem tööl käia. Muidu on selle perioodi mälestused pigem kurvad: ümberringi mustus, lõputud poejärjekorrad, leiva- ja suhkrusabad, kuhu ka Inna juba varakult „kohta võtma” saadeti, arusaamatused valdavalt muust rahvusest eakaaslastega ja rotikarjad, kes pidevalt baraki all elasid.

Kõik muutus, kui pere kolis 1954. aastal Lüganusele. Uueks koduks sai isa isakodu, mis asus vanaisale vapruse eest Vabadussõjas kingitud talu maadel. Selle tagasisaamine läks küll üle „kivide ja kändude”, kuid lõpuks luba siiski saadi.

Seda perioodi oma lapsepõlvest meenutab Inna soojade sõnadega: „Maja ümber õitsesid toomingad ja ööbikute laksutamine ei lasknud esimesel kevadel kellelgi magada, nii harjumatu oli see kõik. Maja oli küll väike ja elektritki polnud esimestel aastatel, aga ikkagi oli kõik uus, kodune ja mis peaasi – oma.” Pere ühised toimetused uues kodus ja selle ümber õpetasid töökust ja suurendasid pere kokkuhoidvust veelgi.

Samal aastal alustas Inna õpinguid Püssi 7. klassilise kooli 1. klassis. Esimeseks õpetajaks oli noor, energiline ja väga hea õpetaja Laine Toiger (Sõrra). „Esimene kooliaasta oli täis tõsist õppimist, korraharjutamist ja mis lastele eriti meeldis – vahetundidel kooli koridoris tantsimist”, meenutab Inna. Hilisem elutee viis neid veel korduvalt kokku, siis kohtuti küll juba kolleegidena nii Jõhvi kui ka Toila Gümnaasiumis.

Eriti huvitav oli pioneeriaeg. „Õppisime salakirju, korraldasime noorematele koolikaaslastele muinasjutuõhtuid, kokakoondusi ja luuremänge, võtsime osa vabariiklikest pioneeride kokkutulekutest ja käisime palju matkadel. Kõige selle kõrval oli muidugi esimesel kohal õppimine.” Inna ütleb, et on tihti tagasi mõelnud oma klassikaaslastele – muidugi oli ka neid, kes alati ei saanud kõigest aru või kellel oli mõnikord õppimata, kuid oma teadmatust ja mitteoskamist püüti varjata. Praeguste õpilaste puhul see kahjuks sageli enam nii ei ole.

Kui koolist sai Püssi Keskkool, siis lisandus õppekavasse ka elukutse omandamine. „Kuna olime maakool, siis meie erialaks oli põllumajandus ja nii said 11. klassi kolmeteistkümnest tüdrukust ja neljast poisist traktoristid. Selle elukutsega pole küll keegi neist leiba teeninud.”

Seda, et Innast kunagi matemaatikaõpetaja saab, teadis ta juba päris väikese tüdrukuna. Arvutamine oli juba üsna varakult selgeks saanud ja nutikast tüdrukust oli emale kaupluse aruannete tegemisel suur abi. Koduses koolimänguski oli ikka Inna see, kes õpetaja rolli enda kanda võttis ja nii oligi peale keskkooli lõpetamist valiku tegemine lihtne. 1965. aastal algas üliõpilasaeg Tartu Ülikoolis. Matemaatikat valides oli tugevaks argumendiks ka see, et matemaatika on täiesti poliitikavaba ja inimesel on võimalus igas olukorras iseendaks jääda – ei ole vaja kusagile poole painduda, on ainult üks tõde.

Järgnesid viis toredat aastat täis tõsist õppimist, ühiselt veedetud aega koos armsate kursusekaaslastega, tantsimist ülikooli rahvakunstiansamblis ja rohkeid kontserte. Tugeva aluse õpetajatööks andsid pedagoogilised praktikad praeguses Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Karepa pioneerilaagris.

Nagu ikka tol ajal, toimus ülikooli lõpukevadel traditsiooniline töölemääramine. Innat kutsuti tööle Tartu ülikooli matemaatika õpetamise metoodika kateedrisse. Kahjuks oleks elu alustamine Tartus nõudnud palju raha ja see plaan jäi katki. Inna valis töökoha lähtudes kodusest Virumaast ja nii sai temast A. Kesleri nimelise Kohtla-Järve Keskkooli matemaatikaõpetaja. Noorel õpetajal ei ole töö algus kerge, kuid Innal see õnnestus. „Igas klassis oli 40-42 õpilast, algusest peale oli vaja oma soovid peale suruda, et selles karmis seltskonnas ellu jääda. Millegipärast mul see õnnestus, saime õpilastega ruttu headeks sõpradeks, minu nõudmistega arvestati ja meil oli koos väga hea töötada. Muidugi nõudis see suurt tööd, aga kinnitas ka valitud tee õigsust.” Innustust kõikideks järgnevateks tööaastateks andsid ka tollase õppealajuhataja Lembit Mölderi sõnad „Oled nagu suure laeva kapten!”

Kohe peale ülikooli lõpetamist abiellus Inna oma koolivenna Mati Toovisega, kes määrati Põllumajandusakadeemia lõpetamise järel tööle Voka EPT-sse. Aasta pärast anti noorele perele korter Vokka ja sellest ajast on Tooviste pere Toila valla elanikud.

Kolmeaastase vahega sündisid perre tütar Margit ja poeg Martin. Kui 1977. aastal tegi tollane kooli direktor Olav Vallimäe Innale ettepaneku tulla Toila kooli õpetajaks, ei olnud vaja pikalt mõelda – töökoht asus kodule lähemal ja see kaalus üles ka selle, et oma õpilastest Jõhvi koolis oli raske lahkuda.

Nii täituski tänavu jaanuaris juba 42 aastat päevast, mil Inna asus tööle Toila kooli.

„Olen saanud teha tööd, mis mulle meeldib, olen tahtnud õpilastele näidata matemaatika võlu ja ilmselt neile ka üht-teist õpetanud. Tunnen rõõmu selle üle, et paljudest minu õpilasest on saanud õpetajad. Armastusega meenutan kõiki päris „oma lapsi”, kellel olen olnud klassijuhtajaks. Meenuvad ühised ettevõtmised ja ekskursioonid. Kahele oma klassile olen olnud ka rahvatantsuõpetaja ning koos oleme osa võtnud nii kohalikest kui ka vabariiklikest tantsupidudest,” ütleb Inna rõõmu ja rahuloluga.

Olude sunnil ja juhuste kokkulangemisel on Inna olnud 22 aastat ka kooli õppealajuhataja. See on amet, mis nõuab hoopis teistsuguseid väljakutseid ja valmisolekut kui igapäevane õpetajatöö. See periood tõi endaga kaasa ka nukrust ja muret tegelemisel asjadega, mida muuta ei saa, aga õigeks ka ei pea.
Kuid kokkuvõttes on rõõmu siiski oluliselt rohkem olnud. „Olen saanud palju tuge õpilastelt ja toetavatelt kolleegidelt. Minu tööd on tunnustatud nii koolis, maakonnas kui vabariigi tasandil. Olen üle kümne aasta kuulunud Eesti Matemaatika Seltsi Koolimatemaatika Ühenduse juhatusse, osalenud haridusministeeriumi töörühmades matemaatika ainekava loomisel ja riigieksamite ettevalmistamisel, üle 20 aasta Ühiskondliku Pedagoogika Uurimisinstituudi matemaatika sektsioonis, Tartu Ülikoolist saanud koolijuhi kutsetunnistuse, koolikorralduse magistri kraadi ja Rägo medali koolimatemaatika edendamise eest, olen olnud Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli matemaatikatudengite pedagoogilise praktika juhendajaks.”

Mis on selle 42 aasta jooksul õpetajate töös muutunud? Inna toob välja kolm asja. Muutunud on nii suhtumine, õpilased kui ka võimalused. Kui töö algusaastatel tuli kogu tundideks vajalik materjal teha ja panna kokku käsitsi, mis oli aja ja töömahukas, siis tänapäevased õppevahendid on õpetaja töö muutnud palju lihtsamaks. Suure kogemusega on õpetada lihtsam, kuid siiski eeldab iga tund ettevalmistust, planeerimist ja süsteemi. Olen veidi mures õpilaste suure armastusega nutimaailma avaruste vastu, sooviksin väga, et arvuti oleks õpilasele „ajuvõimendiks”, mitte „lustikummutiks”.

Muutunud õpilaste suhtumine õppetöösse ning suhted õpetajate-õpilaste vahel. Inna peab väga tähtsaks seda, et suhted oleksid korras. Õpetaja peab austama õpilast ja õpilane õpetajat. Õpilane peab tundma, et õpetaja on sõbralik, tema roll on aidata ja juhendada, mitte ainult kontrollida. Oma praeguse 10. klassi kohta jätkub Innal vaid kiidusõnu: „Super klass!”

Inna võrdleb õpetaja tööd näitleja omaga – kogu aeg oled nö pildil, iga päev annad mitu monoetendust ja osa peab olema hästi selge. 1. septembril alustas Inna 50. tööaastat matemaatikaõpetajana.

Lisaks pikale ja rõõmu ning rahulolu pakkuvale tööle võib Inna rõõmu tunda ka pere tegemistest. 1982. aastal kolis pere Toilasse. Ühised toimetamised oma kodu rajamisel on kõiki rikastanud. Rasked ja töised aastad tõid kaasa selle, et lapsed kasvasid tugevasti kodu külge, oma pere ja Toila on neile siiani tähtsad. Lapsed on kodust saanud kaasa tööarmastuse, saavutusvajaduse ja tegutsemistahte.

Inna on seitsmekordne vanaema, kes elab oma lastelaste tegemistele kaasa ka siis, kui need pesast kaugele on lennanud.

Küsimusele „Kes Sa oleksid siis, kui Sa ei oleks õpetaja?” vastab Inna: „Lastearst”.

Usun, et temast olekski saanud ka väga hea lastearst. Aga Toila kooli õpilastel on igatahes väga vedanud, et juba mitu põlvkonda on matemaatika selgeks saanud Inna käe all õppides.

Tervist ja jätkuvat töörõõmu Sulle, Inna!

Inna Toovisega vestles Lea Rand

Kohtla-Nõmme rahvamajast

Klubihoone ehitamine Kohtla-Nõmmele 1950. aastatel kujunes ettevõtmiseks, milles paljud kohalikud elanikud aktiivselt kaasa lõid. (Kohtla-Nõmme elulood, Rahvamaja 2004, Viktor Roosipuu meenutused). Nii valmis maja, mis on oma parematel päevadel olnud kogukonna kultuurikeskus, millega on paljudel ilusaid ja nostalgilisi mälestusi.

Siinkohal on asjakohane meenutada Norra näitekirjaniku Henrik Ibseni ütlust: „Kogukond on laev, kus igaüks peaks olema valmis tüüri haarama.” Aga seda muidugi positiivses mõttes – näitama üles valmisolekut tegudega panustama kogukonna enda vajaduste kohaselt ja tarbeks. Ja nii see peakski olema, et kogukonnas on valmisolek Ibseni järgi, mitte Robert F Kennedyt järgides, kes on öelnud, et üks viiendik rahvast on ükskõik mille vastu ükskõik mis ajal.

31. oktoobri Põhjarannikust võisime lugeda, et suurem osa Kohtla-Nõmme rahvamaja ringijuhtidest leiab, et kui vald ikkagi otsustab rahvamaja hoone sulgeda ning huvitegevuse koolimajja üle viia, lõpetavad nad Kohtla-Nõmmel huvitegevuse, sest koolimajja kolimine pole vastuvõetav. Kas tõepoolest on võimalik tulla välja niisuguse tingimusega ning seada loosungiks kultuuritegemise lõpetamine Kohtla-Nõmmel?

Vallavalitsus on kaks aastat proovinud koos erinevate Kohtla-Nõmme piirkonna huvigruppide, kultuuritegijate ja paljude teistega leida lahendusi, et pakkuda inimestele inimlikumad tingimused ja tagada eelarveliselt võimalik maja haldamine.

Samast artiklist loeme: „Endine vallajuht süüdistab Toilat ühinemisleppe rikkumises”. Minu küsimus: „Millises rikkumises?”, kui ühtegi otsust ei ole tänaseni vastu võetud.

Vastupidi – me oleme kuulanud erinevaid arvamusi, olnud väga heatahtlikud ja mis on tulemus? Hoone lagunemine ja suurenevad ülalpidamiskulud.

Hoone avariilise seisundi likvideerimiseks on miinimumvajadus suurusjärgus 400 000 eurot (sh vajab hoone tuleohutus- ja elektrisüsteemi nõuetega vastavusse viimist). Hoone täielikuks rekonstrueerimiseks kulub mitu miljonit eurot.

Süüdistatakse küll ühinemislepingu rikkumises, aga sellest, et 2014. aastal valminud Kohtla-Nõmme rahvamaja ehitusliku ekspertiisi kokkuvõtte kohaselt oleks tulnud juba siis koheselt alustada oluliste kommunikatsioonide rekonstrueerimisega või hoone sulgeda, ei räägi keegi. Aga miks? Tulemused olid juba siis, viis aastat tagasi, väga halvad ning nõudsid suuri kulutusi. Kahjuks lasti rahvamaja seisukorral jätkuvalt halveneda. Selle asemel võtsid endised Kohtla-Nõmme vallajuhid pangast 200 000 eurot laenu fassaadi renoveerimiseks. Kui üldjuhul käituvad omavalitsused laenu võtmise puhul selliselt, et laenuosad võetakse välja vastavalt vajadusele ja reaalsetele töödele, siis Kohtla-Nõmme valla juhid otsustasid laenu oma arvelduskontole võtta ning koheselt selle pealt ka intresse maksma hakata. Haldusreformi toimumise järgselt oli igakuine intressikulu võetud laenult korraliku osa juba ära söönud. Arvestades ekspertiisi tulemust ja kokkuvõtet, tulnuks maja säilimiseks keskenduda fassaadi tegemise asemel kommunikatsioonide rekonstrueerimisele.

24.10.2019 Põhjarannikus ilmunud artiklist võis lugeda, et Toila vallavõim plaanib Kohtla-Nõmme rahvamaja kas osaliselt või täielikult sulgeda ning viimasel juhul koliks kogu huvitegevus ümber koolimajja. See aktiviseeris kohaliku kogukonna ning teisipäeval kogunesid ringijuhid ja mõned aktivistid, et oma seisukohti kujundada.

Leian, et kogukonna aktiviseerumine on igati asjakohane juhul, kui sellest rahvamaja säilimisele ka reaalset kasu oleks. Siinkohal tahan osundada, et kogukonnas on arvamuste paljusus ja mitte kõik ei ole ühel meelel. Aga kellega siis arvestada?

Samas artiklis on endise Kohtla-Nõmme vallajuhi väide, et rahvamaja vaadati korruste kaupa, kui palju on vaba pinda ja kui palju on valmis oma tegevusega mujale kolima. Väga kummaliselt kõlas lause, et „Tahaks võidelda selle eest, et ei sõidetaks teerulliga üle ega tehtaks kohalikele liiga.” Minu küsimus: Kellega võidelda? Miks teerulliga? Kes teeb kohalikele liiga? Pigem küsin vallavanemana: „Miks ei võetud midagi ette kohe peale 2014. aasta ekspertiisi hinnanguid, millele ma artiklis juba ka viitasin. Nüüd on hea süüdistada praegust vallavalitsust, et see lammutab kultuuri. Samuti keskendub endine vallajuht erinevate objektide võrdlemisele, tuues välja ka sadama asfalteerimise 2018. aastal, et inimesed saaksid astuda puhta jalatallaga jahi pardale. Ülim luksus, mida suudavad tagada vaid rikkad omavalitsused. Kui endine vallajuht keskenduks emotsioonide kütmise asemel sisule, siis oleks ta välja toonud ka asjaolu, et sadamasse tehtud investeeringu puhul oli tegemist Euroopa Kalandusfondi toetusega, kus sadamatesse tehtavad investeeringud on toetusmääraga 100% ning mis on otseselt suunatud rannakalanduse arendamiseks. Samuti teaks ta siis, et varasem tolmav pind vähendas oluliselt kokkuostetava kala väärtust, mistõttu jäi vähem raha kätte meie piirkonnas tegutsevatele rannakaluritele. Paraku jätab ta tõenäoliselt valla asjadest hästi kursis oleva isikuna need seigad välja toomata, et kogukonnas tekkivaid pingeid veelgi enam üles kruvida.

Aga räägime veel rahast.

Vallavalitsusel on kogutud väga täpsed andmed rahvamajas toimivate ringide, osalejate, kasutajate ning kasutussageduse kohta. Miks me raiskame ajaressurssi, mis on ka raha?

31. oktoobri Põhjaranniku artiklis tuuakse välja ka numbrid valla palgafondi kohta, rõhutades palgafondi kasvu. Samas on jäetud täpsustamata, miks see on kasvanud ja et 3,5 miljoni euro sees on ka kõikide valla asutuste töötajad (koolid, lasteaiad, rahvamaja jt). Pea 77% suurenenud palgafondist on seotud valla haridustöötajate palga kasvuga, mis suurenes peamiselt seoses õpetajate ja lasteaiaõpetajate palga alammäära tõusuga, 12% seoses kultuuritöötajate sissetulekute ühtlustamisega, 8% vallavalitsuse osas seoses ehitusspetsialisti ametikoha loomisega ja 3% majandusvaldkonna töö ümberkorraldusega.

Artikkel toob veel välja, et palgakulude kasv ning et ressursitasude järk-järguline vähenemine mõjutab kõige enam valla äärealasid. Väide ei ole asjakohane, kuna Kohtla-Nõmme puhul ei ole kindlasti tegemist valla äärealaga. Haldusreformi järgselt moodustunud Toila valla suurimad investeeringud on teostatud just Kohtla-Nõmmel ja leidnud heakskiidu kogukonna poolt (skatepark, laululava, kergliiklusteed, tänavavalgustus, rahvamaja esifassaad, lammutatud kasutusest väljalangenud korterelamu ja panus elukeskkonna heakorrastamisesse).

Kurb on tõdeda, et unustatakse ära Kohtla-Nõmme valla ajajärgu otsused ja asjaolu, et uus Toila vald sai kõik tolleaegsed, ka majanduslikult kahjulikud otsused, pärandina, millest nüüd proovime parimal moel välja tulla ning edasi minna.

Vallavalitsus on teinud suure eeltöö ja hetkel on kaks ettepanekut, millest juba kindlasti pikemalt detsembrikuu vallalehes kirjutan.

Lõpetuseks kinnitan, et rahvamaja osas ei ole tehtud ühtegi otsust, on vaid valmimas kahe ettepaneku analüüs.

Kõike head soovides

Eve East

vallavanem

Ühiselt koolikiusamise vastu!

Lapsed veedavad koolis poole ärkveloleku ajast ja iga laps peaks koolis saama käia rõõmu ja turvatundega. Kahjuks aga on kiusamine Eesti koolides väga suur probleem, iga viies laps on koolikiusamise ohver. Kui varasemalt lõppes kiusamine peale koolipäeva lõppu ära, siis tänases ühiskonnas jätkub kiusamine interneti vahendusel edasi.

On oluline, et koolidel ja õpetajatel oleks olemas oskused, et kiusamist ennetada ning kiusujuhtumitega tegeleda. Kiusamisvaba Kool on täna juba üle 90 koolis üle Eesti.

Sügisene koolivaheaaeg oli Toila valla koolide õpetajatele tegus. Koostöös Jõhvi politseijaoskonnaga toimus mõlemas koolis kiusamise teemalised kohtumised. Eesmärgiks vastastikust koostööd parendada ning senisest tõhusamalt seista koolikiusu vastu. Teemat käsitlesime kompleksena – alates ennetamisest ja võimalikest põhjustest kuni tagajärgedeni.

Jõhvi politseijaoskonna poolt osales kohtumistel jaoskonna juht Andreas Kliimant, noorsoopolitseinikud Aili Tambi ja Ester Kängsepp ning ennetustöö koordinaator Kirsti Hindreus.

Kohtumisel arutati kiusamise olemuse üle, kuidas seda ennetada ning õpetajaid said lahendada koolides aset leidnud reaalseid juhtumeid, mis on jõudnud noorsoopolitseinikeni. Juhtumite puhul leidis kinnitust fakt, et kiusamise vorme on erinevaid (nii otseseid kui kaudseid, nii füüsilisi kui vaimseid) ning kõige olulisem on siinkohal varajane märkamine.
Mõlemal kohtumisel rääkisid oma loo politsei, kohalik noorsootöötaja ning noor, kes on kogenud ise kiusamist. Õpilane, kes jagas oma kogemust sellest, kuidas teda kiusati ja kuidas ta end seetõttu tundis. See lugu andis meile kõigile aimdust sellest, kui tõsiseks võib olukord kujuneda ning kui oluline on täiskasvanu roll ja abi selle olukorra lõpetamiseks! Antud lood olid väga isiklikud ning puudutasid meid kõiki.

Esitasime ka mõned küsimused noorele inimesele, kes selle teemaga isiklikult ja valusalt kokku on puutunud.

Kuidas Sulle tundub, kas on võimalik öelda, millisest lapsest/noorest võib saada kiusatav ja millisest kiusaja? Kas kodul võib siin olla oma roll? Ilmselt on, aga milline? Kuidas kodu võib seda mõjutada? Mida teha, kui oled sattunud kiusatava rolli? Kas ja kuidas saavad aidata sõbrad (kui neid on), kool, lapsevanemad? 

Anu-Liis: „Arvan, et päris täpselt öelda ei saagi, kellest saab kiusaja või kiusatav, see kõik oleneb eluetapist ja loomulikult ka seltskonnast. Nüüd, kui olen rohkem kõige selle teemaga tegelema hakanud, suhtun sellesse kõigesse kuidagi palju laiemalt. Jah, öeldakse, et kõik algab kodust, kuid samamoodi on suur roll ka koolil. Tänapäeval on kool ja kodu sel teemal isegi rohkem seotud, kui arvata võib. Sellepärast leiangi, et see on väga tore, et õpetajaid on hakatud sel teemal rohkem valgustama. Mul on suur rõõm ja au, et olen sellesse ka oma panuse saanud anda.
Mida ma soovitaksin kiusatavale? Seda, et ära karda rääkida. Mida varem, seda parem. Tihtipeale oskab võõras olla isegi parem kuulaja ja nõuandja, kui oma inimene. Seda, kui palju leidub neid, kes hoolivad, on tegelikult väga rõõmustav vaadata ja see arv kasvab kogu aeg. 
Olen ka ise olnud kiusatav ja see pole olnud selline „sõbralik togimine”. Mingi hetk väsisin ma sellest ära ja leidsin, et aitab! Vahetasin kooli. See, kuidas uus keskkond mind vastu võttis, teeb südame soojaks. Suur aitäh kuulub ka noorsöö töötaja Elisabeth Purgale, kes on siiani minu nn motivaator. Tean, et paljude lugu ei lõppe nii nagu lõppes minu oma ja mul on sellest väga-väga kahju. Sellepärast jagangi oma lugu avameelselt ja erinevatele vanusegruppidele ning seda erinevast vaatenurgast. „Emme, ta ei öelnud midagi, aga ta hoolis.’’ Nii ütles ütles üks noor, kes läks naer suul koju, oma emale. Hiljem ema helistas mulle ja tänas. Sellistel hetkedel tunnen, et teen õiget asja.”

Antud teema on oluline. Vajalik on vahepeal endale meelde tuletada teema tõsidust ja märkamise vajadust. Igapäeva tegemistes ja kiire elutempo juures võime märkamatult unustada need väikesed inimesed, kes vajavad meie tähelepanu ning ootavad olukorda sekkumist.

Kui Sind või kedagi Sind ümbritsevatest kaasõpilastest kiusatakse, siis hooli ja märka! Kui otseselt sekkuda ei julge, piisab ka sellest, kui annad toimunud vahejuhtumist mõnele täiskasvanule teada (õpetaja, lapsevanem, noorsootöötaja, mõni teine usaldusväärne isik). Lisaks võid pöörduda https://www.lasteabi.ee/ või helistada lühinumbrile 116 111.

Kirsti Hindreus, ennetustöö koordinaator
Kerda Eiert, Toila abivallavanem
Lea Rand

Üleskutse!

Toila Vallavalitsus koostöös Toila valla Hariduse ja Kultuuri Seltsiga viib läbi projekti “Eesti I presidendi K. Pätsi skulptuuri paigaldamine Oru pargi lossiplatsile”, millega soovitakse rõhutada presidendi institutsionaalset kohalolekut Ida-Virumaal Toilas. 

K. Pätsi kuju planeeritakse lossiplatsile paigaldada ning pidulikult avada Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 2020. aastal. Skulptuuri autoriks on Aivar Simson a.k.a Simson von Seakyl.

Toila valla Hariduse ja Kultuuri Selts on algatanud toetuskampaania vallakodanike seas.
Käesolevaga kutsume teid võimalusel projektis osalema! Head inimesed, ootame teie abi ja panust annetuste näol Toila valla Hariduse ja Kultuuri Seltsi arvele EE242200221036889883. Selgitusse palume märkida: Pätsi kuju Oru parki.

K. Pätsi skulptuuri paigaldamine Oru pargi lossiplatsile on üks osa pargi atraktiivsuse tõstmise kontseptsioonist, mis rikastaks pargi külastuskogemust veelgi.
Alates 2020. aasta maikuust on valla kaasabil ja OÜ Blueray teostusel võimalik Oru lossi kunagist hiilgust vaadelda läbi virtuaalreaalsuse – alustatakse Ida-Virus täiesti uue teenusega, kus kõikidel pargi külastajatel on võimalik rentida virtuaalreaalsuse prillid (võimalik ka suurematele gruppidele). RMK rajas 2018. aastal lossiplatsile välisvalgustuse ning 2020. aastal paigaldab vald tänavavalgustuspostidele kõlarid, kus hakatakse teatud kellaaegadel mängima 1930ndate muusikat. Toila valla arengukava 2018- 2030 investeeringute kava käsitleb Oru pargi tegevustena veel täiendavalt Oru lossi klaaspaviljoni projekteerimist ja rajamist ning Oru lossi laserprojektsiooni.

Tänu toetuse eest!
Toila valla Hariduse ja Kultuuri Selts

Toila Vallavalitsus ootab tegevustoetuste taotlusi 1. detsembriks

Toetust antakse kultuuri-, spordi- ja noorsootöö, külaliikumise, seltsitegevuse ja kohaliku omaalgatuse, keskkonnakaitse, turvalisuse, religiooni ja tervise edendamistes ning muude kogukonna jaoks vajalike teenuste arendamiseks ja korraldamiseks.

Toetuse andmise eesmärk on valla avalikes huvides tegutsevate ja valla elanikele suunatud vabaühenduste tegevuse toetamine ning erinevate huvigruppide vaba aja sisustamise võimaluste mitmekesistamine.
Mittetulunduslikku tegevust toetatakse vastavalt volikogu poolt eelarves kinnitatud rahalistele vahenditele ning toetus jaguneb kolmeks eri liigiks: 1) tegevustoetus, 2) projektitoetus ja 3) ürituste toetus.

Tegevustoetuse ja ürituste toetuse taotlused tuleb Toila Vallavalitsusele esitada 1. detsembriks. Projektitoetuse taotlusi saab esitada jooksvalt, kui on olemas rahastaja poolt kinnitatud toetuse eraldamise otsus, mis tuleb kindlasti taotlusele lisada.
Toetuse taotlus tuleb saata digitaalselt allkirjastatult Toila Vallavalitsuse e-posti aadressile toilavv@toila.ee või tuua paberkandjal aadressile Pikk 13a, 41702 Toila, Toila vald. Taotluste esitamisega seonduvate küsimustega tegeleb Kersti Tammesaar,  kersti.tammesaar@toila.ee, +372 5331 6693.

Lisainfot toetuste ja taotlemise kohta leiab Toila valla kodulehelt http://toila.kovtp.ee/tegevustoetus
TVL

Ülevirumaaline noorte kodu-uurimiskonverents

Foto: Imbi Tito

Tänavune kodu-uurimiskonverents toimus Kohtla-Nõmme Koolis 15. oktoobril.Osalejaid oli Narva, Kiviõli, Kadrina,Rakvere, Haljala, Tamsalu, Lasila, Tapa ja Simuna koolist.

36 esitatud tööst kandsid noored ette 18 ja seda erinevas vanusegrupis (põhikool ja gümnaasium). Oluliselt oli laienenud tööde temaatika – töid oli naljadest, kodumaja, -paiga ja kooli ajaloost, vanavanematest ja noorte väärtushinnangutest tuulegeneraatorite, õiglase kaubanduse ning linna õhu saastatuseni. Esmakordselt oli kolm filmi, neist üks õppefilm, juba teist aastat oli ka viktoriin ja kodukandi aabits. Tänu algklasside õpilastele oli rohkesti ka loovtöid, sealhulgas käsitsi kirjutatud. Algklasside õpilaste aktiivsus annab lootust, et ka tulevikus saab olema Virumaalt loov-ja uurimistöid, mida avalikkusele tutvustada. Lisaks esinesid oma kodulooliste ettekannetega Kohtla-Nõmme ja Illuka kooli õpilased. 

Huvilisi oli kuulama tulnud nii Kohtla-Nõmme alevikust kui Kohtla-Nõmme ajalooringist. 

Peale lõunat külastati Eesti Kaevandusmuuseumi, kus konverentsist osalejatele tutvustati kaevurite rasket tööd nii maa all kui maa peal. Päeva lõpul tunnustati kõiki noori kodu-uurijaid huvitavate ja heade tööde eest ning tõsteti esile koostööpartnerite abiga omanäolisemaid töid.

MTÜ Õpetaja Autähis tunnustas omalt poolt õpetaja elu jäädvustamise eest Tapa Gümnaasiumi õpilast Toomas Joosua Kivisilda ( töö “Arsi Aarma kultuuripärand oma õpilastele“, juhendajad Elle Kivisoo ja Külvi Kivisild).

Iisaku Kihelkonna Muuseum andis oma auhinna Narva Keeltelütseumi õpilaste Artjom Jefimovi ja Jelizaveta Suvorova dokumentaalfilmile“ Kreenholmi asula Narva linna lähistel“, juhendaja Irina Lahtarina.

Lisaks said neli noort publiku auhinna konverentsil oma töö esitluse eest:

Simuna Kooli õpilane Henry Hiire ( töö“ Minu toreda pere elu“, juhendaja Siiri Kanarbik)

Lasila Põhikooli õpilane Denel Karrik (töö “Minu vanavanaema Lilli Karriku elulugu“, juhendaja Tiina Rumm) Tamsalu Gümnaasiumi õpilane Elis Zarubin (töö“ Toidu säästlik tarbimine“, juhendaja Anne Kraubner).

Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi õpilased Marit-Jenna Seppar, Dominika Trejer ja Artjom Esholts (töö“ Õppefilm kodupaigast põhikooli õpilastele (7.-9.kl)“, juhendaja Oksana Nazarova).

Eriauhinna sai uudse teema käsitlemise eest Rakvere Gümnaasiumi õpilane Artur Lvov (töö“ Lühifilm Viru-Nigula ja Aseri tuulegeneraatorite hooldusest“, juhendaja Eve Raja).

Peale õpilaste tunnustati ka õpetajaid-juhendajaid, koole ja abilisi Virumaa noorte kodu-uurimiskonverentsi õnnestumise eest.

Parimaid töid kutsutakse esitlema üleriigilisel juubelikonverentsil 2020.a. kevadel Rakveres.

Täname koostööpartnereid, Kohtla-Nõmme Kooli, Iisaku Kihelkonna Muuseumi, Eesti Kaevandusmuuseumi, MTÜ Õpetaja Autähist, IVOLit ja VIROLit konkursi ja konverentsi läbiviimise eest.

Tiina Grauberg Kohtla-Nõmme Kooli õppejuht

Marge Lepik MTÜ Viru Instituut projektijuht

Toila valla kaasav eelarve 2020

Toila Vallavolikogu kinnitas 30.10.2019 toimunud istungil Toila valla kaasava eelarve korra, mille eesmärgiks on parandada kogukondade arusaama vallaeelarvest ja selle kujunemisest, parandada kogukondadevahelist koostööd ja viia ellu mõni uus idee või leida lahendus mõnele olulisele kitsaskohale vallas. Kaasava eelarve kord on toodud valla veebilehel http://toila.kovtp.ee eelarve- ja majandusaasta aruanded alalehel.

Kaasava eelarve suurus on 10 000 eurot ning selle kasutamise osas võivad oma vormistatud ideid ja ettepanekuid esitada kõik vallas tegutsevad MTÜ-d, seltsingud või teised huvigrupid. Arvestama peab asjaoluga, et kaasava eelarve objektiks saab olla avalikes huvides kasutatavate investeeringute tegemine või avalikus ruumis olulise tegevuse kulude katmine (v.a. sündmuse korraldamine), mille suurus on vähemalt 5 000 eurot. Idee või ettepanek peab pakkuma avalikku huvi, olema vallaruumis avalikus kasutuses ning sellest ei tohi tekkida ebamõistlikke kulutusi valla järgnevate aastate eelarvetele.

Ideede ja ettepanekute esitamise tähtaeg on 15. detsembril 2019. aastal, misjärel vallavanema poolt moodustatud komisjon tutvub ning valib välja kuni 5 ideed, mis suunatakse avalikule hääletusele valla sotsiaalmeedia (Facebook) lehel ning paberkandjal valla raamatukogudes. Komisjon suunab ideed ja ettepanekud hääletusele hiljemalt 2. jaanuaril 2020. aastal. Toetatakse ideed, mis saab avalikul hääletusel kõige enim hääli. Juhul kui vahendeid jätkub, rahastatakse ka järgmist enim hääli saanud projekti.

Kaasav eelarve annab kogukondadele taas põhjuse kokku tulla ning arutada just oma küla või seltsi tegevuste kontekstis kõige olulisema üle. Kaasavat eelarvet rakendavad täna juba paljud kohalikud omavalitsused ning selle raames on viidud ellu väga huvitavaid ja avalikku ruumi ilmestavaid projekte. Inspiratsiooni ammutamiseks tasub vaid Google otsingukeskkonda sisestada märksõnad “kaasava eelarve projektid” ja järgneb väga palju erinevaid kogukondlikke algatusi – olgu selleks siis mõni mängu- või spordiväljak, kunstiline installatsioon vms.

Kiirustage, ideede vormistamiseks ja esitamiseks on jäänud ca 1 kuu. Idee vormistamiseks mõeldud vorm asub eelpool toodud veebilehel. Kui tekib kahtlusi oma idee sobivuse osas, tasub mõne vallavalitsuses töötava spetsialistiga nõu pidada.



Lennukaid ideid!
Mehis Luus

Tähelepanu kõik spordi- ja kultuurihuvilised!

Kus, mis ja mis kell toimub? Kui tahad mõnest huviringist või treeningust osa saada, siis on alljärgnev info just Sulle!

TOILA-VOKA
🔘Kiiguri rahvatantsurühm, E, Voka rahvamaja, 18:30.-20.00 Juhendaja Helle Astok
🔘Seeniorrühm Merekivi, E, Toila seltsimajas, 10:00-11:30 Juhendaja Helle Astok
🔘Suusatrenn, E, K, 13.30 - 15.00, Toila Gümnaasiumi staadion ja park, Alates 6. eluaastast
Treener Janek Vallimäe
🔘Korvpall väikesed, E,T,N,R, 15.00-17.00 Voka spordihoone Tasuta, 8-10 a poisid/tüdrukud
Treener Andrus Lehismets
🔘Showtants, E 17.05 - 18.00, K 17.45-18.30 Voka spordihoone, 1.-6. klass
Juhendaja Karolin Möllits
🔘Rahvatantsurühm VOKA, T Voka rahvamaja 19:30-21:00 Juhendaja Helle Astok
🔘Seeniorrühm Vokiratas, T, Voka rahvamaja 14.00-15.30 Juhendaja Helle Astok
🔘Eakate võimlemine, T, 10.00, Toila seltsimaja Kaja Rebane
🔘Lasteaia spordiring, T, 10.30-12.15 Voka spordihoone Treener Andrus Lehismets
🔘 Strong by Zumba, T,N, 19.00-20.00 Voka spordihoone Treener Kadri Arras
🔘 Rühmatrenn, T,N, 18.45-19.15, Voka spordihoone Treener Andrus Lehismets
🔘 Korvpall, T,N 19.30-21.00 16.a + mehed
🔘 Shindo venitused, T, 18.00-19.00 Eve Saar
🔘 Võrkpall, K 19.30-21.00, Voka spordihoone, 16. a +
🔘 Jalgpall, K,R 18.00-19.30 Voka spordihoone Treener Vladimir Zakharenkov
🔘 Päikesekillukeste ansambel, K 18.00-19.00 Voka rahvamajas Anu Pungas
🔘 Lausa Lust või Seltsing Muusikal lauluproovid, K 19.00-21.00 Voka rahvamaja
Anu Pungas
Huviringid Voka Avatud Noortekeskuses:
🔘 Tantsutrenn poistele alates 4. klassist (hiphop, house) teisipäeval kell 18.00-19.00. Juhendaja Mark Dorošenko.
🔘 Tantsugrupp Bailar trennid, alates 7. klassist, Kolmapäeval 16.30-18.00 uued tantsijad, neljapäeval 16.30-18.00 edasijõudnud. Juhendaja Elisabeth Purga.
🔘 Fotoring, oodatud igas vanuses huvilised (alates 7. eluaastast). Juhendaja Katrin Puusepp, toimub iga kolmapäev ja reede kell 17.00-18.30.
🔘 Trummiring, oodatud igas vanuses huvilised (alates 7. eluaastast), individuaaltunnid, ajad lepitakse juhendajaga kokku. Juhendaja Katrin Puusepp.
🔘 Prantsuse keele ring, oodatud igas vanuses huvilised (alates 7. eluaastast) kolmapäev kell 19.00-20.00, juhendaja vabatahtlik Samuel Jouanne.
🔘 Koomiksiring, oodatud igas vanuses huvilised (alates 7. eluaastast), esmaspäev kell 18.00. Juhendaja Kristi Markov.
🔘 DJ ring, oodatud noored vanuses 13+, kolmapäeval ja neljapäeval 16.30-17.30. Juhendajad Keri Plaati noored.

KOHTLA-NÕMME
🔘 AEROOBIKATANTSU RING E 19:00-20:00
Kõikidele vanustele, nii naistele kui ka meestele. Juhendaja Natalja Abramova
🔘 EAKATE PÄEVAKESKUS ELULÕNG IGA KUU TEINE TEISIPÄEV 11:00-13:00
eakad nii naised kui ka mehed
🔘FITNESS KADRIGA T 18:00-19:00 Juhendaja Kadri Arras
🔘 NAISRAHVATANTSURÜHM KUPPARI T 19:00-21:00
Naised 18a kuni 60a. Juhendaja Urve Kilk
🔘 AJALOORING IGA KUU TEINE KOLMAPÄEV
13:00-15:00 Juhendaja Aime Luuk
🔘SKY JUMPING FITNESS N 18:00-20:00 Juhendaja Kadri Arras
🔘 SEENIORITE TANTSURÜHM MINJOON R 19:00-20:00
eakad nii naised kui ka mehed. Juhendaja Urve Kilk
🔘 KUNSTIRING KOKKULEPPEL JUHENDAJAGA Sergei Tsaregorodtsev
🔘 KANGASTELGEDEL KUDUMINE KOKKULEPPEL JUHENDAJAGA Anita Retsja

SAKA RAHVAMAJA
🔘 Line tants E 19.00 Pille Naur
🔘 Memmede tantsuring T 10.00 Renna Nõmmiste
🔘Saa trimmi! K 19.00 Saka rahvamaja Kati Rõõmus
🔘 Eakate võimlemine N 10.00 Kaja Rebane

KOHTLA NOORTEKESKUS
🔘Spordi-, tantsu-, liikumistrenniga õues või jõusaalis T, R kell 15:00-16:00 lastele ja noortele Juhendaja Liivi Kingu
🔘Käsitööring N kell 14:00-19:00 Juhendaja Sirje Sillat

Lisainfo saamiseks palume pöörduda kas otse juhendaja poole või meiliaadressil: Andrus.Lehismets@toila.ee

Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskus

Kohtla jõe ja Vahtsepa kraavi puhastamine reostunud pinnasest

Kohtla jõe pikkus on 29 km, sellest oli kokku umbes 17 km reostatud. Reostunud olid nii jõepõhjas olevad setted kui ka jõe kaldad. Reostunud settekiht oli kohati isegi meetri paksune ning paiguti leidus pigiseid laike ka maapinnal.

2,3 kilomeetri pikkuse Vahtsepa kraavi põhjas oli umbes poole meetri paksune õlijääkidega saastunud mudakiht, milles leidus ka pigi.
Kohtla jõgi puhastatakse lõikude kaupa. Puhastatav jõeosa eraldatakse ajutiste tammidega ja vesi juhitakse ajutisse jõesängi. Kuivaks jäänud jõesängis kaevatakse reostunud pinnas välja ning puhastatakse. Puhastatud pinnast saab kasutada väljakaevatud alade täitmiseks ning vajadusel tuuakse juurde ka uut pinnast.

2019. aasta suvel rajati Kohtla jõel puhastustööde käigus 3,4 kilomeetri pikkune uus jõesäng. Uue jõesängi rajamine oli vajalik, sest reostus paiknes väga suurel ja soisel maa-alal ning reostunud ala laius ulatus jõe ristlõigetel kohati kuni 150 meetrini, mis tähendab, et väljakaeve- ja tagasitäitemahud muutuksid väga suureks ning kulukaks.
Jõesängi on rajatud lookekohad ja tehiskärestikud, mis loovad kaladele soodsa elukeskkonna ja kudemistingimused ning annavad alale looduslähedase ilme.
Kohtla jões on reostunud pinnas välja kaevatud ligi 4 kilomeetri pikkusel lõigul. Kohtla jõel ja Vahtsepas on kaevatud 8 kilomeetri pikkune möödavoolukraav ja vesi on juhitud jõesängist puhastustööde ajaks kraavi.

2,3 kilomeetrises Vahtsepa kraavis on reostus põhiosas välja kaevatud ning kuivab enne eeltöötlusplatsile äraviimist.
Käivad ettevalmistused järgmiste lõikude puhastamiseks. On rajatud juurdepääsuteed, tehakse raadamistöid, kaevatakse möödavoolukraavi ning lisaks projekteeritakse järgmiseid Kohtla jõe lõike.

TVL