Maapäev 2019

Selleks aastaks on XIII Maapäev ajalooks saanud – tehtud, nagu tavaks öelda. Mida kujutab endast see sündmus ja miks on sellest üldse vaja rääkida? Külaliikumise märksõnaks on alati olnud inimesed. Vahvad, lahked, positiivsed, toetavad ja ettevõtlikud inimesed, kes jäävad maale ka raskustele ja keerulistele olukordadele vaatamata. Külaliikumine sai hoo sisse enam-vähem kohe pärast taasiseseisvumist. Ühise katusühenduse Eesti Külaliikumine Kodukant loomise otsuseni jõuti aastal 1996 esimesel Eestimaa külade maapäeval ja ühendus asutati 1997. aastal. Ida-Virumaal on külaliikumist vedanud 1995. aastal asutatud Ida-Virumaa Külade Esindus, mille liikmete arv on algusaastatega võrreldes praeguseks tunduvalt vähenenud, aga me elame ja tegutseme veel. Järgmisel aastal jõuab Ida-Virumaa Külade Esindus (IVKE) märkimisväärse juubelini – 25 aastat asutamisest. Maapäev on külaliikumise suursündmus. 

Maapäeva ehk külade parlamendi eesmärk on koondada oma liikmed, maakondade külade esindajad, koostööpartnerid ja võimuorganid ühistesse mõttetalgutesse maaelu arendamise teemal.

I Maapäev toimus 20.-21. aprillini 1996. aastal Narva-Jõesuus Ida-Virumaal. Kõigist maakondadest saabunud külaedendajad arutasid viies töörühmas, mida suudetakse omal jõul ära teha, kus oodatakse abi ja koostööd omavalitsustelt ja kus riigilt. I Maapäev tõestas sellise koostöövormi võimalikkust ja vajalikkust.

Maapäevad toimuvad iga kahe aasta tagant ja korraldajaks on igal aastal erinev maakond. Selle aasta maapäeva juhtmõte oli „Tugev küla = tugev Eesti!”. Maapäeval osales ligi 400 inimest, enamik neist maakondade delegatsioonides – iga maakonna delegatsioon oli kuni 20-liikmeline. Maapäeval kuulutatakse välja üleriigiline AASTA KÜLA. Ida-Virumaa Aasta Küla kandidaadiks esitasime sel aastal Kiikla küla Alutaguse vallast. Aasta Küla kandidaate tunnustasid mitmed asutused ja ettevõtted. Kiikla küla tunnistati esikoha auhinna vääriliseks Eesti Pagari korraldatud külakiigelugude konkursil. Aasta Küla valiti sel aastal kaheksandat korda. Varasematel aastatel on Ida-Virumaalt nominentideks olnud Lüganuse küla 2017, Pühajõe küla 2015, Kõrtsialuse küla 2013, Oonurme küla 2011, Vadi küla 2009, Laagna-Puhkova külade piirkond 2007, Krabuli küla 2005. Üleriigiline Aasta Küla tiitel ei ole meie maakonda veel jõudnud. Tähelepanu, külad – teil on juba järgmine kord võimalus tuua see suur tiitel meie maakonda.
Nüüd siis värsketest muljetest XIII Maapäevast Räpinas 26.-28.07.2019. Maapäeva korraldava maakonna külad võtavad vastu maapäevale saabuvate külade delegatsioone ja teevad neile tutvumisretke. Ida-Virumaa 20-liikmeline esindus tutvus eluoluga Rasina ja Linte külas. Rasina külas oli kaetud laud ning kohvi juues ja pirukaid-kooke süües kuulasime külavanemat, kes rääkis oma küla tegemistest ning rõõmudest ja muredest. Seejärel siirdusime külas tegutsevasse loodusõppekeskusesse, kus nägime loomade selliseid luid, mille olemasolust kellelgi meie hulgast aimugi ei olnud – seega saime teada palju huvitavat ja nägime suurel hulgal topiseid, sarvi, kihvasid. Meie teadmiste rikastamine vääris äramärkimist laupäevaõhtusel pidulikul koosviibimisel ja tõi meile auhinna.



Linte küla nimel tervitas meid MTÜ Linte Tegusad, kelle eestvedajaks on kohalik noormees. Temaga koos on ühingus neli aktiivset daami, sest ühingusse võetakse ainult aktiivseid tegutsejaid, ei aeta taga suuri numbrilisi näitajaid. Tutvusime kahe kohapealse ettevõtte tegevusega: palkmajade ehitus ja pehme mööbli valmistamine. Kummaski ettevõttes töötab 50 inimese ringis ning enamik on kohalikud ja lähiümbruse elanikud. Seejärel korraldati meile „päkapikubussiga” küla tutvustav ringreis. Nägime küla kolme mäge, motokrossirada, kus korraldatakse isade-poegade ja teisi võistlusi. Ja siis jõudsime lõunalauda. Lõunalauas rääkisime teemal „ Ettevõtlik küla ja aktiivsed noored kodukandis”. Meie aeg kulus ettevõtlikku ja tegusat noormeest kuulates kiiresti ning juba tuligi minna istutama sõpruspuid. Saime ka sellega edukalt hakkama ning seejärel vurasime oma sõiduvahenditega Räpina poole. Meie aasta küla kandidaadi esindajad läksid presidendiga kohtuma, meie seadsime ennast ööbimispaigas sisse ning valmistusime maapäeva rongkäiguks ja osalemiseks avatseremoonial. Rongkäiguga liikusime Räpina Aianduskooli juurest Räpina tuletõrjeväljakule kiriku kõrval. Kuulasime presidendi kõnet maapäevalistele, nägime Põlvamaa kaunite kodude auhindade üleandmist ja muidugi olime tunnistajaks suursündmusel – üleriigilise Aasta Küla 2019 tiitli saaja väljakuulutamisel. Hindamiskomisjon, kes oli kuu aja jooksul tutvunud kõikide kandidaatkülade tegemistega, otsustas tiitli anda Lüübnitsa külale Võrumaalt. Seejärel saime osa suurepärasest kontserdist Räpina kirikus, kus laulis Tõnis Mägi ja mängis Põlva Muusikakooli keelpilliorkester Riivo Jõgi dirigeerimisel. Kontsert oli võimas ja jättis sügava mulje kõikidele.



Teisel päeval andis Sulev Valner ülevaate haldusreformi tulemustest. Seejärel suundusid maapäevalised enda valitud teemakodadesse. Teemasid oli kokku 11 ning igaüks sai valida sellise teema, mis teda kõige rohkem puudutas. Teemakodades kirjutati üles tähtsamad mõtted maapäeva manifesti täiendamiseks ning püüti leida ühiseid tegevussuundi, mida kogukonnad saavad koos omavalitsustega maapäeva järel ellu viia. Teemakodasid juhtisid Kodukandi partnerid ja valdkondlikud eksperdid koos Kodukandi esindajatega. Maapäeva manifestiga on võimalik täpsemalt tutvuda aadressil www.kodukant.ee.
Pärast lõunat toimus heade ideede turg, kus sai tutvuda heade algatustega ja neid ise tutvustada, jagada omavahel edulugusid ja leida koostööpartnereid uute ideede elluviimiseks. Ideed olid huvitavad ja keskustelu elav. Turul oli üle 10 „kaubitsemiskoha”. Enne õhtusööki toimus maakondadevaheline orienteerumismäng. Osalesime ainukesena koguni kahe võistkonnaga. Õhtuprogramm algas viktoriiniga „Kas tunned Eestimaad?”. Tuleb välja, et ega eriti ei tunne küll.
Ootamatult oligi kätte jõudnud pühapäev. Pärast hommikusööki pidas lühikese tervituskõne maaeluminister Mart Järvik. Ja edasi vestlusjuhi Urmas Vaino oskuslikul juhtimisel „Suud puhtaks”: mida plaanib valitsuskoalitsioon oma tegevuskava kaudu teha ära maaelu arendamiseks ning kuidas ja kellega koos oma tegevusi planeeritakse? Arutelu oli huvitav, aga küsimus jäigi õhku rippuma. Plaane on kõikidel osapooltel, kuid kohati tundub luige, haugi ja vähi juhtumiga sarnane tulemus.
Seejärel anti maaeluministrile üle maapäeva manifesti täiendatud variant. Nii mitmedki maapäevalised lootsid, et manifesti uues variandis kirjutatakse natuke pikemalt ja paremini lahti sotsiaalse innovatsiooni teema täiskasvanute hariduses ja panustamine rahva tervisesse. Aga seekord läks sedasi.

Kuna muljed on värsked ja vajavad selginemist, siis meenub ehk hiljem veel mingi huvitav nüanss. Aga Ida-Virumaa Külade Esinduse (IVKE) juhatuse liikmena tahaksin kõiki Ida-Virumaa külade elanikke kutsuda üles aktiivsemalt osalema oma kodukandi tegemistes ja otsima üles oma küla vanema või IVKE juhatuse liikmed, et saada teavet külaliikumise kohta ning miks mitte olla üks osalejatest järgmistel Maapäevadel või pakkuda oma küla aasta küla nominendiks. Maapäeval osalenud delegatsiooni liikmetele aga suur tänu, et leidsite aega osaleda ja pidasite vastu need kolm väga palavat päeva.

Kaja Niinlaup
IVKE juhatuse liige

Maapäevale mineku projekti "Ärka, IVKE" on rahastatud Kohaliku Omaalgatuse Programmi vahenditest.