Kodutütred Titanicul

Tallinna Lennusadama talvehooaja suursündmuseks on kujunenud Titanicu näitus.

Legendaarsest aurikust Titanic on palju räägitud, kirjutatud näidendeid ja filmgi vändatud. Legendist on alati huvitav midagi rohkem teada saada.

16. veebruaril said 36 Toila, Jõhvi ja Kiviõli kodutütart võimaluse oma silmaga näha näitust ja vaadata ringi Meremuuseumis ja Lennusadamas.

Tallinnas algas tutvumine mereriigi ajalooga keskaegses suurtükitornis Paks Margareeta. 100 aastat vana tuukriülikond, paadid ja purjekad erinevatest aegadest ning merepäästevahendid aitasid tuua selgust mereajalukku.

Ja siis Lennusadamasse!

1912. aasta 10. aprilli reisile said “piletid” ka kodutütred. Lastele jagus pardapileteid 1. ja 2. klassi kajutitesse. Kuna vanasti märgiti piletile ka sõidu eesmärk, siis lisan siia mõned näited. Proua Ethel (Adeele) oli äsja abiellunud ja sõitis koos abikaasaga Ameerikasse uut ühist elu alustama. Neil vedas – nad jõudsid kohale. Proua Sara Elisabeth (Anett) oli käinud Euroopas reisimas ja tagasi koju Ameerikasse ta ei jõudnud. Meie noorim reisija oli kõigest 6 aastane Nina (Diana). Ka tema reis ei lõppenud õnnelikult.

Nägime näitusel, mida kujutas endast ”uppumatu” laev, luksuslikult sisustatud kajutid rikkamatele ja väiksed kitsad kajutid madalama klassi reisijatele. Saime jalutada laevatekil ja kitsastes koridorides. Põnevust pakkus ka oma nime otsimine pääsenute nimekirjast.

Originaalleiud pärinevad 1985. aastast, kui vrakk lõpuks leiti ja paljud küsimused said vastuse. Tänapäeval on õnnetusest tehtud järeldused ja elementaarne nõue, et päästevahendeid peab jätkuma kõigile – on saanud alguse just Titanicu katastroofist.

Kodutütred said uusi teadmisi ja veetsid vahva pühapäeva teistmoodi kui tavaliselt!

Maire Aul

Kodutütarde Toila rühma rühmajuht 

Aeg on hakata toimetama

Lumevaene talv ongi lõppenud. Märtsikuu algus tõi endaga kaasa meeldiva kevadelõhna ja heliseva linnulaulu ning vastlapäeva pikim liulaskmine jäigi sellel korral tegemata. Siin-seal on veel vähesest lume sulamisest tekkinud porised alad. Kevadised tuuled kuivatavad need peagi ilusasti ära. Et kevadist loodusimet saaks paremini nautida, oleks just praegu sobilik aeg hakata tegelema kevadise suurpuhastusega. Sügisestest lehesadudest on nii mõnelgi pool veel jäänud koristamata puulehed ja oksapuru. Ohtlike ja suuremõõtmeliste jäätmete utiliseerimise kohta saate infot oma valla heakorraspetsialisti käest. Menetlusteenistus kutsub kõiki kogukonnaliikmeid üles hoolikusele ja aktiivsele tegevusele, et enda kodu ümbrus saaks puhtaks. Samuti palume teie kaasabi, märkamaks neid inimesi, kes ei austa teiste tööd ja risustavad oma prahiga meie kõigi elukeskkonda (jäätmete paigutamine selleks mitteettenähtud kohtadesse, nagu näiteks metsa või võõrale maale). Oma tähelepanelikkuse ja reageerimisega distsiplineerime ja aitame õigele teele ka neid, kes ei ole veel aru saanud, kuidas on kõige õigem käituda.

Menetlusteenistus on teiega. Püüame üheskoos muuta oma elukeskkonna paremaks. Kes siis veel, kui mitte meie, suudame seda paremini teha. Kui näed jäätmete valesse kohta ladustajat, siis võimalusel pildista see olukord ja anna meile sellest teada.

Menetlusteenistus on 2011. aastal viie omavalitsuse (Illuka, Jõhvi, Mäetaguse, Toila ja Vaivara) loodud korrakaitseüksus, mille ülesandeks on riikliku järelvalve ja väärteomenetluse läbiviimine. Menetlusteenistuse koduleht www.menetlusteenistus.vaivaravald.ee

Karistusena heakorra nõuete eiramise eest näeb seadusandja ette füüsilisele isikule kuni 400 eurot ja juriidilisele isikule kuni 1300 eurot.

Jäätmete ladustamise eest selleks mitteettenähtud kohta näeb seadusandja karistusena ette füüsilisele isikule kuni 1200 eurot ja juriidilisele isikule kuni 3200 eurot.

Nautigem puhast elukeskkonda!

Marek Ranne

Menetlusteenistuse juhataja

Meeldetuletus lemmikloomade omanikele!

Lemmikloomana on koer täisõiguslik pereliige ning oma pereliikmed teavad ja tunnevad tema käitumist. Tundes ise oma lemmikut, unustame aga tihtipeale väga tähtsa tõsiasja – koera käitumine erineb inimese omast.

Lahtiselt ringi jooksev koer võib ootamatult ehmatada teisi kevadilmu nautima tulnuid-näiteks laps, kes mängib ja satub järsku kokku võõra koeraga, võib tahtmatult teha selliseid liigutusi, mis koera meelest on ähvardavad ning alati hästi käitunud koer võib hetkega muutuda agressiivseks ja rünnata. Sellise rünnaku võimalikke kurbi tagajärgi aga ei soovi meist keegi ette kujutada – veel vähem ise kogeda.

Seega, armas koeraomanik!

• Koeraga jalutamisel peab loom alati olema rihmastatud!

Lahtiselt ringi jooksvad koerad on väga tülikad oma koertega jalutavatele inimestele. Alati, kui loomaga koduuksest väljud, pane oma lemmik jalutusrihma otsa, et vältida hilisemaid kurbi tagajärgi, kahjunõudeid või koerte ja kasside pidamise eeskirja täitmata jätmise eest tehtavat trahvi.

Kodukass võib rahumeeli elada tubastes tingimustes, kuid kui soovid temaga õues jalutada, siis kasuta kindlasti jalutusrihma. Palun ära lase kassi omapäi hulkuma!

• Korista alati oma looma järelt!

Selleks võta koeraga jalutama minnes kaasa väike kilekott, kuhu saad panna oma looma väljaheite ja selle hiljem prügikasti visata.

Kilekotikese looma väljaheitega saad visata kõikidesse Toila ja Voka aleviks olevatesse tavalistesse prügiurnidesse. Väide, et meil puuduvad spetsiaalsed koerte väljaheidete kogumise kastid, ei ole küll piisav põhjendus lemmiklooma järelt mitte koristamiseks, kuna avalikke prügikaste tühjendatakse igapäevaselt ning on välistatud ebameeldiva haisu tekkimine vmt.

Voka aleviku koeraomanikud on aasta-aastalt aina tublimad ning koguvad oma lemmiku väljaheited kenasti kokku, AGA seejärel lennutavad osad koeraomanikud need kilekotikesed koos sisuga põõsastesse! (eriti on seda märgata Tiigi tn prügimaja juures).

Teeme oma koduümbruse puhtana hoidmise puhul siis veel ühe liigutuse ja viskame selle kotikese ikka prügikasti!

• Registreeri oma loom loomaarsti juures ning võimalusel märgista mikrokiibiga! Mikrokiip on kindlaim viis peremehe tuvastamiseks looma kaotsimineku korral.

Lase oma loom steriliseerida/ kastreerida! Siis on välistatud, et Sinu loom annab „panuse“ kodutute loomade arvu suurenemisele.

• Koera või kassi kadumisel informeeri sellest vallavalitsust, samuti külasta kodutute loomade varjupaika GreyDogs Kohtla-Järvel (Metsa tn 3 30328 Kohtla-Järve; www.greydogs.ee)

    Kohusetundlik loomapidaja vastutab oma looma käitumise eest – ta ei lase oma lemmikut omapäi külavahele hulkuma ja ringi jooksma, koristab oma looma järelt ning arvestab loomaga jalutades ja ka muul ajal, et tema lemmik ei häiriks kaaskodanikke!

    Kõigile inimestele ei meeldi koerad, eriti võõrad koerad, kes omapead tänaval hulguvad. On inimesi, kes koeri lausa paaniliselt kardavad ning pole üldse oluline, kui sõbralik ja „nunnu“ see koer peremehe arvates olla võib. Ka sellistel inimestel on õigus rahulikult tänaval kõndida.

    Piret Aller

Kummalised anomaaliad Vokas jätkuvad

Eelmises valla lehes kirjutasime kummalistest nähtustest Vokas. Tundub, et kahtlased tegelased „paljunevad“ ja nüüd on liikvel ka tuhnajad.

Voka elanik kirjutab meile:

„Voka elu on väga mitmekülgne. Siin leidub igasuguseid tegelasi, nende hulgas ka tuhnajaid. Kes nad on? Tuhnajad lähevad läbi seinte korteritesse, majadesse. Kolavad ja tuhnivad kõikjal. Kottides ja kappides. Kilekottide põhja tekivad sõrmejämedused augud. Plekist kohvipurkide põhja väiksemad. Kui keerata põhi valguse poole, vaatab vastu taevas.

Dokumentidest meeldivad tuhnajatele kõige rohkem need, kus mõne panga logo peal. Kui ette juhtub mõni käekott, siis sealt erastatakse võtmeid. Riidekappides ja käsitöökarpides sorivad nad ka. Äkki on käsitööhuvilised?

Külmik on neile samuti huvipakkuv, aga kaerahelbe- ja jahuputru nad ei söö. Ju on harjunud peenema kraamiga.

Kangesti tahaks teada, kas neil tuhnajatel oma kodu ka on? Või käivad nad lihtsalt võõraste juures sooja kohta otsimas?

Lootus, et tuhnajad lehte loevad on küll väike, aga mine tea. Tuhnajad, kui teil pole elamist ega õiget olemist, siis kirjutage lehte. Ehk leiame koos sotsiaaltöötajatega teile katuse aluse.“

TVL

(Artikli autor on toimetajale teada)

Kirill Vassiljev – Eesti meister sisekergejõustikus

Jaanuari lõpus toimunud Eesti Meistrivõitlustel sisekergejõustikus saavutasid Toila Kergejõustikuklubi noored sportlased juuniorite arvestuses kaks medalit:

Kirill Vassiljev – 3. koht 300 m jooksus ja Dmitri Aristov 2. koht 3000 m jooksus.

22.-23. veebruaril Tartus toimunud Eesti Meistrivõitlustel näidati häid tulemusi juba ka täiskasvanute arvestuses.

Kirill Vassiljev – 400 m jooksus 7. koht ja teatejooksus 4x400 m Audentese meeskonnas saavutas Kirill Eesti meistri tiitli.

Dmitri Aristov – 1500 m jooksus isikliku rekordiga 5. koht ja 3000 m jooksus 4. koht.

Kui arvestada, et viimastel võistlustel võisteldi juba täiskasvanute arvestuses, siis olid need väga head tulemused.

TVL

Toila raamatukogu ootab muusikalisele luuleõhtule

Õnnitlused