Emakeelepäevaks

Sain ükskord emalt oma esimesed sõnad,

siis, kui mul enesel ei olnud sõnu veel.

Ja sellest peale eesti keele kõla

kui käsipuu on toeks mu eluteel.

Nii sain ma kingituseks mere, maa ja taeva -

kõik oma karehalli kodumaa.

Sain töö ja õnne, armastuse, vaeva

ja laulu, milleta ka elada ei saa.

Mu rahva saatuse, ta iidsed rännurajad

on tänaseni hoidnud alles emakeel.

Siin püsib kõik, mis kestnud aastasajad,

ja leiab nime see, mis pole loodud veel.

Said minu lapsedki mult esimesed sõnad,

siis, kui neil enestel veel polnud sõnu suus,

et püsiks edasi me rahva keelekõla

ja kestaks meie jaoks veel aeg ja ilmaruum.

Kes teab, kui kaugele meid viivad teed ja aastad?

Ükskõik, kui omaseks saab mõni teine keel,

kuid pea ja südame võib anda kodust kaasa

vaid üks ja ainuke – me endi emakeel.

/I. Põldsaar/

14. märtsi, luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, hakati Eestis emakeelepäevana tähistama 1996. aastal Ida-Virumaa Sonda põhikooli kauaaegse õpetaja Meinhard Laksi eestvedamisel.

Veebruarikuu volikogus

1.Toila valla 2014. aasta eelarve projekti II lugemine ja vastuvõtmine

2014. aasta eelarvest tegi ülevaate Toila valla arendusnõunik Mehis Luus. Volikogu kinnitas Toila valla 2014. aasta eelarve. Ülevaadet vastuvõetud eelarvest saab lugeda järgmisest Toila valla lehest.

 
2. Toila valla arengukava 2014-2020 II lugemine ja kinnitamine

Arengukava koostamise käigus tehti parandus- ja täiendusettepanekuid volikogu komisjonide, Toila Gümnaasiumi, lasteaia Naksitrallid ja raamatukogude poolt. Menetluse käigus tehtud muudatused ja parandused on arengukavasse sisse viidud. Arengukavaga on võimalik tutvuda Toila valla kodulehel www.toila.ee.

 
3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava muutmine

Kehtiva kava muutmine on tingitud sellest, et Voka aleviku joogivee kvaliteedi parandamiseks on vajalik ühe puurkaevu rekonstrueerimine.

 
4. Revisjonikomisjoni tegevuskava kinnitamine

Revisjonikomisjoni esimees Ursi Joost tutvustas komisjoni tegevusplaani käesolevaks aastaks. Komisjonil on kavas anda hinnangud 2013. aasta hangetele, koduhooldusteenusele, 2013. aasta majandusaruandele, Toila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale ning tutvuda vallavara kasutamisega.

 
5. Konju külas Liivaroosi kinnistu detailplaneeringu algatamine/mittealagatamine

Kinnistu omanikul on plaanis rajada vastavale kinnistule kauplus, kalasuitsutustsehh ja abihoone. Kuna plaanid ei vasta üldplaneeringule ega haaku olemasoleva olukorraga, siis hääletas volikogu detailplaneeringu algatamise vastu.

 
6. Toila alevikus Jõe tn 12 kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine

Volikogu istungil osales ka „Põhjaranniku“ ajakirjanik Sirle Sommer-Kalda, kelle selleteemalist artiklit on võimalik lugeda ajalest „Põhjarannik“ 1. märts 2014. Sealset pealkirja selle kohta, et Viru Rand ehitab spaa asemel kalatsehhid, ei saa küll veel päris tõena võtta, sest enne, kui Viru Rand tahab sellel kinnistul hakata tootmist arendama, tuleb teha uus detailplaneering. Sellega seoses saab kohalik rahvas arutelul öelda, kas ta on sellega nõus või mitte. Nii et tegelikult pole kindlat veel midagi.

„Jätkuks vaid aega, et kõigest sellest osa saada!“

Aasta esimesed kuud on kultuuri- ja spordisündmustest nii tulvil olnud, et... lausa lust kohe!

Nagu ütles üks proua järjekordsele sündmusele pileteid ostes: „See kultuurielu on meil siin nii kirjuks läinud, et varsti ei ole enam üldse aega õhtuti raamatuid lugeda!“

9. jaanuaril olid Pühajõe koguduse pastoraadi majja tänupäevale oodatud kultuuritegelased ja MTÜ-de esindajad, kes on andnud oma panuse meie valla kultuuri- ja seltsielu edendamisele.

16. jaanuaril oli Voka raamatukogus võimalus vaadata dokfilm „Okupeeri oma müür“. Kohal oli ka üks filmi autoritest, 2013.a. kultuuripärandi saadik, Artur Talvik.
Peale filmi vaatamist toimus vestlusring kogukondade osast kohalikus elus ja kuulsime, kuidas elatakse Juminda poolsaarel.

25. jaanuaril sai samas teha matka Uus-Guinea saare hõimurahvaste juurde.
Reisimuljeid vahendas alpinist ja matkasportlane Helme Suuk.

26. jaanuaril tõi meie valla rahvale muusikalise tervituse Toomas Anni. Ühispildile on jäänud ka meie Kaisa, tänu kellele ongi kultuurielu sellise hoo ja uue hingamise saanud.

8. veebruaril toimus "VOKA KALA 2014". Võistlusel osales 103 võistlejat . Suurima kala püüdis
Kaido Puutamm. Kohalikest kalameestest olid edukamad Marek Milk 680, Kalle Lehismets 550, Heinar Müür 420. (Arv nime taga näitab püütud kalade kogust).

16. veebruaril olid reisihuvilised oodatud Toila raamatukogus, kus oma Lõuna-Ameerika reisimuljeid rääkis õhtujuht, pulmaisa, jõuluvana, rännumees, lendur ja muidu muhe mees
Aare Rebban.

19. veebruaril oli Vana Baskini teater etendusega "Ootamatu ettepanek" Toila seltsimajas. Nõnda palju publikut, kui sel õhtul värskelt renoveeritud vanas saalis kokku oli tulnud, ei ole need seinad juba ammu näinud!

Vabariigi 96. aastapäeva eel, 23. veebruaril, tõid muusikalise tervituse Nele-Liis Vaiksoo ja Olav Ehala. Oli armas ja soe kontsert, kus kõlasid isamaalised ja koduteemalised laulud.

Et Eestimaa päike tõuseb ikka idast, sellele said kinnitust need, kes 24. veebruari varahommikul olid kogunenud Toila Gümnaasiumi juurde, et koos lipp heisata. Tõusvat päikest ja kodumaad tervitas lauluga „Siuru“.

Nagu juba aastaid traditsiooniks saanud, käivad lasteaia „Naerumeri“ mudilased koos õpetajatega vabariigi aastapäeva puhul ka vallamaja rahvast tervitamas. Seekord ei piirdunud asi ainult lauluga, vaid tantsuringi kaasati ka vallamaja töötajad.

Märtsikuu esimesel päeval helises Oru pargis taas JääHääl. Tänavu siis juba kolmandat korda ja sedapuhku koos ansambliga Apelsin.

Fotod: Väino Aul, Kaisa Pukk, Reet Laane ja Lea Rand

Pildigalerii pani kokku Lea Rand

Rohkem fotosid toimunud sündmustest Toila valla kodulehel

Milline on kogukonna ootustele vastav kool?

Toila Gümnaasiumi Õpilasomavalitsus pöördub teie poole oma veidi kurbade ja segaste emotsioonidega.

29. jaanuaril saime meie – noored ja otsustajad – kokku Voka Avatud Noortekeskuses „ümara laua“ taga. Selline kokkusaamine toimus juba teist korda ning seekord arutasime teemal „Milline on kogukonna ootustele vastav kool?“. Koosoleku alguses ütlesid kõik julgelt välja oma ootused. Mitmeid kordi käis läbi lause, et tahetakse üksteise mõtteid kuulda. Kuid kui meie, noored, pärast omavahelisi emotsioone jagasime, siis tundsid pea kõik, et me ei saanud südamelt ära öelda kõike, mis tahtsime, kuna lihtsalt ei olnud selleks võimalust. Samuti tundsime, et me ei püsinud piisavalt teema juures ning jutt valgus laiali. Jutuvada on küll alati huvitav, kuid kahjuks ei juhtu seda väga tihti, et nii palju toredaid ja olulisi inimesi kokku satub ning ootasime konkreetsemaid mõtteid ja vastuseid.

Meie õpilasomavalitsusega oleme oma kooli täielikud fännid. Me teame, et kooli juhtkond võtab meid alati kuulda. Meie oleme üks ainukesi koole Ida-Virumaal, mis osaleb nii paljudes eri asjades. Seda isegi oma väikese õpilaste arvu juures. Me ei saa aru sellest, miks surutakse meile tasapisi peale suurt ja uhket riigigümnaasiumit, kui oleme oma kallis Toila Gümnaasiumis õppimisega täiesti rahul? Igas koolis on võimalik enda jaoks sobiv haridus kätte saada, kui sa ise vaid pingutad. Pealegi leiame, et kõrgtaseme tehnoloogiast ning superõpetajatest on palju olulisem sõbralik õhkkond ja ilus kooliümbrus.

29. jaanuari kokkusaamisel kaldusime palju rääkima sellest, mis on meie kooli juures halvasti ning miks teised koolid on paremad. Meie ootustele vastavad arutelud oleksid olnud aga sellised, mis aitaksid meie kooli häid külgi paremaks arendada. Miks pöörame rohkem tähelepanu negatiivsele? Samuti, miks keskendutakse rohkem sellele, et mõned õpilased soovivad meie koolist lahkuda, kui on seal juures nii palju õpilasi ja ka õpetajaid, kes meie kooli armastavad just sellisena, nagu see on?

Uurides eelmise õppeaasta kooli rahuloluküsitluse tulemusi (5.-12. klass), selgub, et 80% meie kooli õpilastest on meie kooliga rahul või isegi väga rahul. 68% soovitaksid oma sõpradele Toila Gümnaasiumit. 85% õpilastest arvavad, et meie koolis on sõbralik või väga sõbralik õhkkond. 75% õpilastest arvavad, et õpetajad on üldiselt head ning meie koolis hinnatakse õpilaste saavutusi. Need tulemused näitavad selget positiivset arvamust meie koolist.

Selleks, et tõeliselt läbimõeldult ja üheskoos arendada meie kooli häid külgi ja lihvida maha teravad nurgad, kutsume kokku erilise koosoleku märtsi alguses. Palume kõigil Toila kooli uutel ja vanadel, suurtel ja väiksematel sõpradel tulla 12. märtsil kell 17.00 Voka Avatud Noortekeskusesse. 

Saame kokku ümara laua taga ning arutame seekord tõsiselt teemal „Milline on kogukonna ootustele vastav kool?“. Palun anda teada oma tulekust meiliaadressile elisabethpurga@gmail.com 10. märtsiks 2014.

Lugupidamisega,

Toila Gümnaasiumi õpilasomavalitsus

Noor pildis

Sõbrapäeval, 14. veebruaril, toimus Viljandi Pärimusmuusika Aidas vabariiklik koolibändide konkurss BÄM 2014. 

BÄM tõi kokku ansambliks koondunud õpilased üle Eesti ning pani noored muusikud heategevuse nimel võistlustulle.

Tänavu viiendat aastat toimunud BÄM-il astus üles üheksa muusikakollektiivi Eesti erinevaist paigust.

Kui Spetcheri tutvustustamisel Toila ära nimetati, ei osanud publiku seas olnud teismelised selle peale suurt midagi kosta. Kiigati vaid imestunud nägudega lavale. See aga, mis laval juhtuma hakkas, tõi meie noortebändile oma kõige esimeselt võistluselt suisa kaks auhinda!

Soundchekis pisut kohmetuna tundunud kutid panid saali mõnusasti kaasa laulma ja nautisid laval olemist täiega.

BÄM 2014 parima trummari tiitli pälvis meie enda superstaar, kõigest 12 aastane bändipoiss, Arvo Pärt.

Niisamuti kuulutati Spetcher BÄM Tulevikulootuse auhinna võitjaks.

Tubli töö, poisid!

Heategevusliku ürituse piletitulu läheb mullu juunis Viljandis bangalo juures vettehüppel kaela murdnud ja liikumisvõime kaotanud Magnus Annertile.

Spetcher ootab soundcheki järjekorras

Naksitrallid väärtustavad keskkonda

"Mina ja keskkond" on üks koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava valdkondadest, mille eeldatavaks tulemuseks on, et laps suhtub ümbritsevasse hoolivalt ning käitub seda säästvalt; teab prügi sorteerimise vajalikkust ning oskab sorteerida lihtsamat prügi. Seda kõike arvesse võttes, korraldasime jaanuari viimastel päevadel keskkonnateemalise nädala.

Nädala avasid loodusmeeskonna liikmed, kes olid maskeerunud metsloomadeks, ja Sammalhabe näidendiga "Loomad leiavad metsast prügi". See oli kurb lugu sellest, kuidas inimtegevus rikub loomade heaolu ja sellest mida ette võtta, et prügi ei satuks metsa ja loomad jääksid terveks.

Teisel päeval said 3-7 aastased lapsed osa programmist "Sipelgas Ferda vähendab prügi". Programmi viis läbi Anne-Ly Feršel Iisaku looduskeskusest. Tema abil sai lastel jäätmete sorteerimine päris selgeks, eriti hästi jäid kõige vanemas rühmas meelde ohtlikud- ja biojäätmed.

Kolmapäeval käisid Sinised ja Rohelised Naksid külma ilma trotsides Voka jäätmemajas, kus valla heakorraspetsialist Piret Aller koos Maimu Neemega tutvustasid kohalikku jäätmete sorteerimise võimalusi ja prügikonteineritel olevaid märgistusi. Lapsed nägid ka ohtlikejäätmete kogumise ruumi ja esemeid, mida seal hoiustatakse. Kõige põnevam oli ikka siis, kui lapsed said ise jäätmeid sorteerida ja õigetesse konteineritesse panna.

Reedel avasime lasteaia koridoris väljapaneku taaskasutusmaterjalidest valmistatud esemetest. Näitusele pandi välja 96 erinevat tööd. Lapsed meisterdasid koos õpetajatega lasteaias kui ka vanematega kodus. Oma tehtud esemeid tõid veel maja personal ja lapsevanemad. Aitäh teile kõigile, et kaasa lõite ja näitasite oma hoolivust looduse suhtes ja andsite mõnele muidu prügikasti minevale esemele uue elu!

Säästvat mõtteviisi saab kujundada igas eas, aga mida varem me seda lastes juurutame, seda vähem jäätmeid me tekitame. 

Hoidkem loodust ja olgem säästlikumad!

Külli Mänd

Voka Lasteaed Naksitrallid

Foto: Külli Mänd

Vahva ja eriline hommik Naksitrallide lasteaias

Sel aastal oli talendihommik eriline. Eriline sellepärast, et lapsi võttis saali uksel vastu kloun Albert. Ta tervitas julgemaid kättpidi, teistele aga lehvitas, mõnele piibitas oma ninaga. Lapsed olid rõõmsad ja naersid klouni naljade üle.

Kloun Albert juhatas sisse talendihommiku ja kutsus lapsi lavale. Eriline oli talendihommik ka selle poolest, et näha ja kuulda sai erinevaid etteasteid. Väike 3-aastane Pipi laulis meile laulu lasteaiast, mida tavaliselt õpitakse viimases rühmas. Aleksander etles vene keeles nii pika luuletuse, et selle lõppu polnud nähagi. Leonard koos isaga panid põksuma iga väiksemagi poisi südame, näidates robotite sumot ja Leonard näitas roboti programmeerimist. Robin oli nii tubli, et mõtles oma laulu ise välja ja saatis end kitarril. Ellen näitas oma võimlemiskava ja Reio tegi pärast spordimehe luuletust kätekõverdusi. Anethe võlus kübarast jänese ja pliiatsitrikk oli vapustav.

Kloun Albert proovis ka mõnd laste trikki järele teha, aga need ei õnnestunud. Kuid temal õnnestus oma pallitrikk ja akrobaatika ning lastele kommide-šokolaadide jagamine.

Olgugi, et haigused oli lasteaias laste arvu tugevasti vähendanud, olid meil suurepärased talendid ja vahvad etteasted.

Täname lapsevanemaid, kes tunnustasid lapse oskusi ja aitasid välja tuua tema ainulaadsuse.

Aitäh Andrus Lehismets, kes Sa laste nimel oled kõigeks valmis!

Külli Mänd ja Berit Paun

Ettevõtlikkuse meeskonnast