E- raamatukogu käis külas

16. septembril toimus Toila Gümnaasiumis koolitus “ E-raamatukogu tuleb külla”. Meid külastasid Eesti Rahvusraamatukogu töötajad: Kristina Rood (juhtivspetsialist ja koolitaja), Jane Makke (peaspetsialist) ja Külli Solo (laenuosakonna juhataja) ja Maie Ristissaar (E-teenuste peaspetsialist).

Lisaks Toila Gümnaasiumi 12. klassile olid loengut kutsutud kuulama ka maakonna raamatukogude töötajad. Abituriente informeeriti kaks koolitundi, bibliograafide jaoks kestis üritus kauem.

Meile tutvustati Rahvusraamatukogu e-võimalusi. Tänu lektoritele oskame paremini kasutada e-ressursse ESTERI ja ISE kaudu. Suudame leida kodukoha uusi ja vanu digitaalseid ajalehti, teame, kust ja kuidas leida hõlpsasti e-raamatuid, e-ajakirju, artikleid, pilte, kaarte, reklaamplakateid jms. 

On hea teada, et hätta sattudes võib alati abi küsida, võimalus on saata kiri, helistada või suhelda reaalajas. Raamatukogu professionaalsed töötajad on asutuse lahtiolekuaegadel alati abiks.

Kindlasti on saadud teadmised meile väga vajalikud ja kasulikud ning püüame nende abil oma elu reaalselt kergemaks muuta, sest raamatukogu saab külastada ka kodust lahkumata ja see hoiab päris palju aega kokku.

TG abituriendid

Foto: Lea Rand

Noored aitavad valla kultuurikangast kududa

Küllap on uudis Toila Gümnaasiumi tublidest noortest, kes juunikuus oma laulud-tantsud keset Londoni linna laiali laotasid, jõudnud kõikjale. Sündmus oli märkimisväärne veel seetõttu, et eelmisest reisist polnud aastatki möödas ja noori oli seekord lausa külla kutsutud.

Jaanipäeva hommikul asusime teele, kohvrites kõigele tavapärasele lisaks veel rahvariided ja jalanõud, kaabud ning muu vajalik tantsuatribuutika. Kergema pagasi nimel olime esialgu küll teistsuguste kostüümidega arvestanud, aga alati ei lähe kõik nii, nagu plaanitud ja meie rahvariided on samuti laias maailmas esitlemist väärt.

Kahel õhtul oli meil suurepärane võimalus rõõmustada nii londonlasi kui ka sel hetkel Travel Joy Hostelis viibivaid turiste. Pooletunnine tantsukava välisterrassil tekitas möödujateski huvi ning noori filmiti ja pildistati päris palju. Kuna hostel paiknes tiheda liiklusega tänava ääres, siis tõi lakkamatu autodevool kaasa hulgaliselt signaaltervitusi. Laulutüdrukud astusid oma kavaga üles hiljem, kui vaba mikrofoni õhtu oli hoo sisse saanud. Teade eestlastest, kes esinema hakkavad, levis kulutulena ja nii mõnigi artist tervitas meid enne oma esinemise algust ning rääkis, mil moel ta Eestiga seotud on. Ühel muusikul oli eestlasest ülemus, teine oskas päris ilusas eesti keeles öelda: “Sul on ilusad silmad.” See kõik tekitas meis loomulikult elevust. Laulutüdrukute kava võeti väga soojalt vastu, plaksutati kaasa ja kuna paar laulu esitasime ka inglise keeles, siis leidus neidki, kes mõne viisijupi meiega koos laulsid.

 Meie ühtehoidev seltskond omandas sellelt reisilt mitu hiilgavat kogemust. Esiteks saime korraliku vastupidavustreeningu. Olime varahommikust peale jalul ja külastasime Londonis neid paiku, kuhu eelmisel korral ei jõudnud. Vastu õhtut hostelisse saabudes saime tunnikese puhata ning juba oligi aeg särada. Teine suurepärane kogemus seisnes selles, et pidime oma rahvatantsude ja laulude sõnumi viima inimesteni, kellest suurem osa arvatavasti esmakordselt eesti kultuuriga kokku puutus. Tehnilise poole pealt aitas meid professionaalne heliinsener Gregor, kellele meie kava väga meeldis. Kiidusõnu vaprate noorte kohta jagasid nii pealtvaatajad kui ka hosteli personal. Teele saadeti meid sõnadega: “Järgmisel aastal jälle!” Kui oleks toetajaid, kes finantsilisele poolele õla alla paneksid, siis loomulikult! Hetkel peame aga end lohutama mõttega - kunagi ehk tõesti. Toimunud reisi eest täname südamest Toila valda, Toila SPA-d, Toila Hariduse- ja Kultuuriseltsi, Toila Jahtklubi, Saka rahvamaja, Mäetaguse rahvamaja, Toila lasteaeda, Hannes Pertelit, Andra Pärnamäed, Aare Rebbanit ja paljusid teisi. Mina õpetaja ja reisi eestvedajana olen otsata tänulik lapsevanematele, kes igakülgselt meie sõitu toetasid. Need kirjad, mis Londonist tagasi jõudes lapsevanematelt minu meiliaadressile saabusid, tegid südame väga soojaks. Sellise toetusega ei ole mulle ükski ettevõtmine liiga raske. Samuti tahan tänada tugimeeskonda koosseisus Helle Astok, Külli Guljavin ja Sigrit Ustav – kui läheme uuele ringile, olete ikka minuga kaasa oodatud!

Ja need noored, need noored… Vahel ma mõtlen, toimub see ikka päriselt? Või näen ma und? Minu suureks õnneks – tõepoolest päriselt. Need noored on imepärased! Reisi õnnestumise nimel käisid nad mitmeid kordi esinemas ja leidsid ka muid võimalusi rahateenimiseks. Seda kõike oma põhitöö, õppimise kõrvalt. Kes taidlust imelihtsaks peab, võiks peale tööpäeva lõppu minna ning püüda laulude ja tantsudega inimesi lõbustada, aga teha seda nii, et see oleks nauditav ja publik teid välja ei vilistataks. Augustis, oma suvevaheajal, ei pidanud nad paljuks kokku tulla, et lüüa kaasa Muinastulede kavas. Nad on valmis tulema proovidele ja esinemistele oma puhkehetkedel ning nädalavahetustel.

Oktoobris ootab ees rahvamajade päev ja novembris sõidetakse Kiviõli elanikke rõõmustama. Kõik needsamad noored lõid äsja ETV võttemeeskonna ja lavastaja Ain Mäeotsa käe all kaasa “Eestimaa õpib ja tänab” vaheklippide filmimisel. Kuidas saaksin mina öelda, et olen väsinud? Ehkki mõnel hetkel olen tõepoolest väsinud ja eks ole mu töös ka probleeme ning isegi väga haigettegevaid hetki või suhtumist. Kuid ma ei soovi tänast rõõmsat lugu ära rikkuda ja kirjutan sellest kunagi teinekord. Siis, kui tunnen, et enam vaikida ei saa. Hetkel aga tahan mõelda nendest – noortest, kelle pärast on ka sombusel hommikul tore kooli minna või jaksata hilisõhtul rampväsinuna uute ettevõtmiste osas pead murda. Järelkasvu pärast ei pea veel samuti praegu muretsema. Näiteks “Päikesekillukeste” koor esines 1. oktoobril rahvusvahelise muusikapäeva raames Jõhvis Jewe keskuses. Kusjuures koos tütarlasteansambliga anti 40-minutiline kontsert ja seda ainsa üldhariduskoolina meie maakonnas!

Seepärast ongi Toila Gümnaasiumi lapsed kuldaväärt! Kas me oskame neid alati hoida? Soovin, et oskaksime. Minu südames on nad erakordsed, parimatest parimad. Minu hinge on nad kõvasti sisse kasvanud. Nemad koovad meie valla kultuurikangasse nooruslikult rõõmsat mustrit.

õpetaja Anu Pungas

Alt üles vaatan su poole, veel olen väikene ma...

Vanavanemate päeva eesmärgiks on tänada ning avaldada austust vanavanematele laste ja lastelaste kasvatamise, jagatud hoole ning armastuse eest. Vanavanemate päev on Eestis riiklik tähtpäev, mida tähistatakse septembri teisel pühapäeval. Kuna vanavanemad oma laste kaudu hakkasid huvi tundma, millal Punaste Nakside rühmas see päev toimub, siis otsustasime traditsiooni mitte rikkuda ja kutsusime vanavanemad 14. septembril külla.

 

Ettevalmistused algasid juba nädal varem. Lapsed koos vanematega said ülesandeks valmistada sugupuu, millest tekkis rühma ilus perede sein. Igal lapsel oli võimalus tutvustada oma pere sugupuud teistele. Sugupuu tegemisel said lapsed juurde huvitavaid teadmisi oma esivanemate kohta. Oleme eelmisest õppeaastast alates püüdnud teha õpitut nähtavaks. Ka vanavanemate päevaks esitasime lastele küsimuse: „Miks on vanavanemad meile tähtsad?”. Laste vastustest valmis „lapsesuu sein”. Iga laps meisterdas eelnevalt oma vanaemale ja vanaisale kingituse. Hoolega käis ka luuletuse õppimine.

 

Esmaspäeva hommik algas väga ootusärevalt ja veel viimaste ettevalmistustega. Küpsetasime koos lastega külaliste saabumiseks šokolaadimuffineid ja kordasime luuletust.

 

Oligi aeg käes, kui vanavanemad hakkasid saabuma. Lapsed näitasid rühmaruumi, kus keegi magab, millised on lemmikmänguasjad. Vanavanemad tutvusid sugupuu seinaga ja sellest sai ka meie mänguhommik alguse. Vanavanemate ülesandeks oli Eesti kaardil ära märkida oma lapsepõlve kodu punase täpiga. Kuna kaardi uurimine on laste igapäevane meelistegevus, siis nüüd jälgiti erilise huviga, kuhu kellegi täpp sai pandud. 

Järgmiseks meisterdasid lapsed koos vanavanematega pildid, mida ehtisid erinevate põlvkondade käejäljed. Peale kunstitööd suunduti ühisesse lauluringi. Lauldi vanavanematele ja ka lastele tuttavat laulu. Oligi käes aeg laste valmistatud muffineid maitsta. Lõpetuseks lugesid lapsed luuletuse ja andsid üle kingitused. 

See päev oli väga toimekas. Vanaemad, vanaisad ja lapsed said sellest päevast meeldiva mälestuse koosveedetud kvaliteetajast lasteaias. Meie õpetajatena nägime selles päevas siirast rõõmu väikestest lihtsatest asjadest.

 

Laste kasvatamises on oluline vanavanemate osavõtt. Meie enda rühmas peame seda oluliseks, sest vanaemad ja vanaisad oma elukogemustega aitavad kaasa lapse tundemaailma kujunemisel. Vanavanematega koosolemine annab lapsele midagi, mida ei suuda anda ükski haridus. Vanavanemad on sageli eeskujud noorematele põlvkondadele. Neid võib samuti pidada ajaloolasteks, kes annavad edasi väärtusi ja suguvõsa traditsioone.

Aitäh teile, vanavanemad, et te ka meile oma väärtusi jagate!

Punaste Nakside rühma õpetajad

Berit Paun ja Helle Mänd

Lippude varastamine

Ilusate sügisilmade jätkumise korral toimub sügisesel koolivaheajal Voka alevikus luuremäng „Lippude varastamine“. Antud mäng on tuntud ka „Lipp“ nime all. Mäng toimub kahe võistkonna vahel, võrdselt pooleks jagatud territooriumil. Mängu eesmärgiks on varastada vastaste lipp ja toimetada see oma „pessa“. Esimene võistkond, kellel õnnestub vastaste lipp oma „pessa“ viia, võidab. Mängule lisab põnevust mõlemal võistkonnal olev „vangla“, kuhu satub vastaste poolt puudutatud mängija. Vanglast vabaneda saab vaid oma võistkonnakaaslaste abiga.

Täpsem informatsioon sündmuse kohta lisatakse Voka Avatud Noortekeskuse kodulehele www.vokanoortekas.blogpot.com ja noortekeskuse Facebooki lehele. Mängu korraldavad valla nooredkoostöös Voka Avatud Noortekeskusega.

NB! Kohalikud elanikud võivad sel õhtul kohata luuravaid noori, märgata peidetud lippe kui ka taskulampide valgusvihke. Ärge siis ehmuge, kui keegi teie akna all taskulambiga vehib ja jooksumüdinat tavapärasest rohkem kuulda on.

Sigrit Ustav

Meeldetuletus lemmikloomade omanikele!

Lemmikloomana on koer täisõiguslik pereliige ning oma pereliikmed teavad ja tunnevad tema käitumist. Tundes ise oma lemmikut, unustame aga tihtipeale väga tähtsa tõsiasja – koera käitumine erineb inimese omast.

Lahtiselt ringi jooksev koer võib ootamatult ehmatada – näiteks laps, kes mängib ja satub järsku kokku võõra koeraga, võib tahtmatult teha selliseid liigutusi, mis koera meelest on ähvardavad ning alati hästi käitunud koer võib hetkega muutuda agressiivseks ja rünnata.

Koeraga jalutamisel peab loom alati olema rihmastatud!

Lahtiselt ringi jooksvad koerad on väga tülikad oma koertega jalutavatele inimestele. Alati, kui loomaga koduuksest väljud, pane oma lemmik jalutusrihma otsa, et vältida hilisemaid kurbi tagajärgi.

Miks ei tohi koera omapead ringi jooksma lubada?

See on seadusega keelatud. Enamiku, tõenäoliselt aga kõigi omavalitsuste koerapidamiseeskirjades on punkt, mis keelab koertel omapead avalikes kohtades ringi joosta. Ilma omanikuta leitud koera võib kinni püüda ja viia varjupaika. Tema sealt välja lunastamiseks peate maksma püüdmise ja hoidmise kulud.

Kui koer jääb auto ette ja auto vajab remonti, peab selle kinni maksma koeraomanik. Sellised pretsedendid on Eesti kohtupraktikas olemas.

Kui koer ründab tänaval võõrast koera või inimest, peab omanik hüvitama kahjud, lisaks tuleb koer tõenäoliselt n-ö magama panna. Rääkimata rikutud suhetest rünnaku ohvriks langenud naabritega. Kui viga saab teie koer, peate maksma kopsakaid loomaarstiarveid.

Kõigile inimestele ei meeldi koerad, eriti võõrad koerad, kes omapead tänaval hulguvad. On inimesi, kes koeri lausa paaniliselt kardavad, ning pole üldse oluline, kui sõbralik ja nunnu see koer peremehe arvates olla võib. Ka sellistel inimestel on õigus rahulikult tänaval kõndida.

Lahtiselt ringi jooksvad koerad on väga tülikad oma koertega jalutavatele inimestele. Nii sel juhul, kui endal on rihma otsas kaitsehimuline kuri koer, keda tuleb nuuskima sõbralik hulkur, aga ka juhul, kui hulkuv koer ähvardab teie koera rünnakuga.

Korista alati oma looma järelt.

Selleks võta koeraga jalutama minnes kaasa väike kilekott, kuhu saad panna oma looma väljaheite ja selle hiljem prügikasti visata.

Kilekotikese looma väljaheitega saad visata kõikidesse Toila ja Voka aleviks olevatesse tavalistesse prügiurnidesse. Väide, et meil puuduvad spetsiaalsed koerte väljaheidete kogumise kastid, ei ole piisav põhjendus lemmiklooma järelt mitte koristamiseks, kuna avalikke prügikaste tühjendatakse igapäevaselt ning on välistatud ebameeldiva haisu tekkimine vmt.

Registreeri oma loom loomaarsti juures ning võimalusel lase märgistada mikrokiibiga! Mikrokiip on kindlaim viis peremehe tuvastamiseks looma kaotsimineku korral.

Lase oma loom steriliseerida/ kastreerida! Siis on välistatud, et Sinu loom annab „panuse“ kodutute loomade arvu suurenemisele.

Koera või kassi kadumisel informeeri sellest vallavalitsust, samuti külasta kodutute loomade varjupaika GreyDogs Kohtla- Järvel ( Metsa tn 3, 30328, Kohtla- Järve; www.greydogs.ee)

Kohusetundlik loomapidaja vastutab oma looma käitumise eest - ta ei lase oma lemmikut omapäi külavahele hulkuma ja ringi jooksma, koristab oma looma järelt ning arvestab loomaga jalutades ja ka muul ajal, et tema lemmik ei häiriks kaaskodanikke - kõigile inimestele ei meeldi koerad, eriti võõrad koerad, kes omapead tänaval hulguvad.

TVL

Jäätmete põletamine ei ole sorteerimisele hea alternatiiv

Suvehooaja lõpus koduaias või suvilas lõket tehes visatakse lõkkesse puitmaterjali kõrval ka kõiksugu muid pealtnäha süütuid materjale. Jäätmete põletamine koduahjus või lõkkes saastab keskkonda ja on tervisele ohtlik.

Eesti Pakendiringluse juhatuse esimehe Aivo Kanguse sõnul on prügi põletamine lõkkes ebamõistlik. “Kuigi näiteks piimapaki viskamine ahju või lõkkesse tundub ohutu, on see mulje petlik. Põletamise käigus eraldub atmosfääri erinevaid ohtlikke elemente, sh ka raskmetalle ja dioksiine, mis jäävad hiljem pinnasesse,” räägib Kangus. Tema sõnul tohib jäätmeid põletada vaid spetsiaalselt selleks rajatud prügipõletusjaamades, kus suitsugaaside puhastamiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiliselt keerukaid filtreid, mis erinevat sorti saasteaineid kinni püüavad.

“Mööda ei tohiks vaadata ka sellest, et näiteks pakendid väärtuslik toormaterjal, millest saaks uusi tooteid. Jäätmete väärtust on selgelt teadvustanud ka Euroopa Liit - aastaks 2020 peab 50% olmejäätmetes sisalduvatest jäätmetest olema uutes toodetes taaskasutatud. Seega selle asemel, et see toore lihtsalt korstnasse lasta, võiks teel suvilast linna pakendid kilekotiga selleks ette nähtud konteinerisse viia,” selgitas Kangus.

Ohtlikud ained, mis põletamisel tekivad, on väga püsivad. “Näiteks peenardele langenud tuhaga “vürtsitatud” mullas kasvanud maasikate kaudu jõuavad ohtlikud saasteained ka meie organismi, kuhu samuti pikemaks püsima jäävad. Paljud põletamisel tekkivad ained on vähkitekitava mõjuga, ent riske on teisigi,” hoiatab Kangus.

Kehtib lihtne reegel, et lõkkes on ohutu põletada vaid immutamata puitu ja katmata paberit. “Seega näiteks erinevate värvide või kaitsevahenditega töödeldud ehitusjäätmed tuleks lõkkest eemal hoida ning lõkkesse ei ole kohta ka tetrapakil. Tulehakatuseks võib kasutada näiteks munareste,” soovitab Kangus.

Jäätmete põletamise kahjulikku mõju arvesse võttes tuleb seega jäätmed käidelda keskkonnasõbralikul moel. See tähendab, et jäätmed tuleb sorteerida ja suunata taaskasutusse, mitte lasta kasulikel materjalidel muutuda ohuks tervisele ja elukeskkonnale.

Eesti Pakendiringlus on riigi suurim taaskasutusorganisatsioon, mis kogub pakendeid kõigis kohalikes omavalitsustes kokku 1384 kogumiskohas. Kogutud jäätmed järelsorteeritakse Maardus asuvas sorteerimistehases ning sealsamas toodetakse pakenditest tooraine uute toodete valmistamiseks. Osa toormest kasutatakse ära Eestis, ent kõigi jäätmete taaskasutamise võimekust siin paraku ei ole, mistõttu läheb osa pakenditest ümbertöötluseks välismaale.

Eesti Pakendiringlus

Tartu flamenko-ja kõhutantsustuudio Duende tantsuetendus "Kostüüm"

Laupäeval, 31. oktoobril kell 19.00 tomub Jõhvi Kontserdimajas Tartu flamenko-ja kõhutantsustuudio Duende tantsuetendus "Kostüüm".
 

Stuudio Duende käis Jõhvi kontserdimajas esinemas 2007. aastal etendusega "Päev ja kogu elu".
Etenduses "Kostüüm"võib näha läbilõiget Duende 15. juubeliaasta tantsudest ja muidugi kostüümidest, mis aja jooksul on kogunenud stuudioriidelattu ja tantsijate kodudesse. Iga kostüümiga käib kaasas lugu, mida jutustab vaatajale selle esitaja.
Sajad meetrid flamenkokleitide volange ja kõhutantsukostüümide ükshaaval tikitud pärle peidavad endas hiliseid õhtutunde selleks, et tulla kolmeks-neljaks minutiks lavale...
Lisaks 80 tantsijale teevad muusikutena kaasa kitarristid Anton Golovko ja Jorge Arena (Hispaania)
ning lauljanna Stefania Airapetjan.
Stuudio koduleheküg on  http://www.hot.ee/mtyduende
Piletid müügil Jõhvi Kontserdimajas, Piletimaailmas ja Piletilevis.

Foto: Stuudio Duende FB lehelt