Voka jäätmemajast... murelikult

Voka elanike jaoks on juba aastaid loomulik, et prügikonteinerid ei seisa lahtise taeva all, vaid selleks on rajatud Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel Voka jäätmemaja ning ühistute lähedusse väiksemad prügimajad. Tänu sellele on lahenenud prügimajandusega seotud probleemid majade ümbruses.

Kõik korteriühistute liikmed peavad omalt poolt tagama jäätmemajade ohutu ja nõuetekohase kasutamise. Millegipärast on aga viimasel ajal sagenenud olukorrad, kus see nii ei ole.

Paljud elanikud paistavad arvavat, et jäätmemaja on ju niisama, iseenesest korras ja puhas, maha loobitud prügikotid ronivad "ise" prügikasti jne. Meeldetuletuseks olgu öeldud, et heakorratöötajate tööaeg on 8 tundi, nagu meil kõigil, mitte 24 tundi ööpäevas nagu millegipärast arvatakse.

Viimase ajal on levinud olukorrad, kus kotid erinevate jäätmetega (ka nendega, mis tegelikult seal ei peaks olema) jäetakse lihtsalt ukse taha maha. Kuidas need sealt edasi konteineritesse jõuavad, pole enam kellegi mure.

Väga lihtne on kritiseerida ja anda hinnanguid. Liiga tihti kuulevad heakorratöötajad kriitikat millegi tegematajätmiste või hoopis valesti tegemiste kohta.

Tuleb tunnistada – ka kõige parema tahtmise juures need inimesed igale poole paratamatult ei jõua. Seda enam ootame ka aleviku elanikelt endilt pisut rohkem heasoovlikkust ja toetust.

PALUME KÕIGIL KONTEINERITE KASUTAJATEL VIIA KONTEINERITESSE TÕEPOOLEST AINULT NEID JÄÄTMELIIKE, MIS SINNA SOBIVAD! Jäätmete ukse taha mahapanemine on keelatud! Valla heakorratöötaja ei pea oma tööpäevi alustama prügi sorteerimisega. Ohtlike jäätmete ja vanaelektroonika üleandmiseks TULEB KINDLASTI eelnevalt kokku leppida Voka aleviku heakorratöötaja Tiina Juursaluga tel. 5614 7667.

Jäätmejaamad on vajalikud ennekõike kohalikele elanikele, et nad saaksid oma jäätmed mugavalt ja tasuta üle anda. Sellest võidab ka keskkond. Kui näiteks ohtlikud jäätmed satuvad tavaprügi hulka, võib see olla ohtlik tervisele, varale, keskkonnale.

Kõik saab üsna lihtsalt ja ohutult korda, kui:
* sordid jäätmeid juba tekkekohal ning kasutad taaskasutussüsteeme (jäätmejaamad, jäätmekogumispunktid), isegi kui need ei asu päris koduukse kõrval;
* küsid vajadusel rohkem lisateavet kohalikust omavalitsusest;
* liitud korraldatud jäätmeveoga;
* ei põleta jäätmeid ega viska neid teepervele või metsa alla või kellegi teise konteinerisse.

TVL

Tänavavalgustuse uuendamine Toila ja Voka alevikus

Toila Vallavalitsus on kavandamas Toila ja Voka alevike tänavavalgustuse kaasajastamist ning tööde elluviimiseks taotleb vald 2019. aasta I pooles Keskkonnainvesteeringute Keskuselt tänavavalgustuse rekonstrueerimise meetmest toetust. Toila ja Voka alevike tänavavalgustuse kaasajastamise projekt on konkreetse tegevusena toodud ka Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme valla ühinemislepingus (ainsa endise Toila valla investeeringuprojektina).

Projekti ettevalmistamise perioodil soovime vallaelanikelt tagasisidet üleliigsetest valgustuspostidest ning alavalgustatud lõikudest aadressil mehis.luus@toila.ee.

Täpse ülevaate Toila ja Voka tänavavalgustuspostidest saab EOMAP kaardiserveri rakendusest aadressil https://service.eomap.ee/toilavald_uus/, kus märkides menüü "Infokihid" alt "Välisvalgustus" leiate kaardilt konkreetse tänavavalgustuspunkti numbri.

Ettepanekute saabumisel vaatab need üle vallavalitsuse majandusosakond ning teeb vastavalt toetusmeetme määrusele kaalutletud otsuse. Kui puudub võimalus digitaalselt oma ettepanek esitada, tasub vallavalitsusse (Pikk 13a, Toila) kohale tulla ning oma ettepanek suuliselt edastada.

TVL

Lemmikud ja kevadised „miiniväljad”

Saabuv kevad ja päikesepaistelised ilmad tekitavad meis kõigis soovi rohkem värskes õhus viibida, teha tervisesporti, niisama ilma nautida ja oma lemmikuga jalutada. Kahjuks toob kevad välja ka lemmikutega seotud pahupoole, milles on süüdi nende omanikud.

Igal kevadel tulevad lume alt välja "miiniväljad", mis ei tee rõõmu kellelegi. Eriti kurvastab ja küllap isegi vihastab see neid majaomanikke, kelle aiataguseid "korterikoerad" WC-na kasutavad.

Sama seis on haljasaladel ja parkides. Täiskasvanud märkab ehk astumise kohta valida, aga teeb ikka kurjaks küll, kui väike laps läbi hunniku kõnnib.

Aga kelle peale sa vihastad? Koera? Küllap on siin siiski põhisüü koerte omanikel, kes oma lemmikute järelt ei korista või lasevad nad lihtsalt vabalt jooksma. Ja nii need "miiniväljad" tekivadki. Kohusetundlik loomapidaja vastutab oma looma käitumise eest – ta ei lase oma lemmikut omapäi külavahele hulkuma ja ringi jooksma, koristab oma looma järelt ning arvestab loomaga jalutades ja ka muul ajal, et tema lemmik ei häiriks kaaskodanikke!

Seega, armas koeraomanik – alati, kui koduuksest väljud, pane oma lemmik jalutusrihma otsa ja kui Sa seni koeraga õues käies tema järelt koristanud ei ole, siis hakka seda tegema!

TVL

Pärimuspäev Toila seltsimajas

Head sõbrad!
Toila Vallaraamatukogu ja Viru Instituut on seljad kokku pannud ja korraldavad Toila seltsimajas pärimuspäeva.
Päeva sisse mahuvad huvitavad loengud ja kohtumised oma ala asjatundjatega:
Folklorist Mall Hiiemäe räägib metsloomadest ja lindudest Virumaa rahvapärimuses.
Folklorist Reet Hiiemäe räägib kaitsemaagiast Virumaal.
Lisaks külalistele on juturingis ka meie oma valla koduloo- ja pärandiuurijad.
Avatud ühine kohvilaud!
Osalemine tasuta!
Päeva paremaks korraldamiseks palun oma osalemissoovist teada anda 20. märtsiks Toila raamatukogu telefonil 33 69 551 või e-posti aadressil raamatukogu@toila.ee

Lea Rand

Olen oma kutsumuse leidnud ja tore, et seda tööd ka tunnustatakse

Veebruarikuu valla lehes jagasime uudiseid meie vallas elavatest tublidest naistest, kes tänavu vabariigi aastapäeva eel tunnustatud said.

Täna teeme lähemalt tutvust ühega neist. 

Konju külas elav Ida-Virumaa naiste tugikeskuse-varjupaiga juhataja Lilli Andrejev sai vabariigi aastapäeva eel presidendilt Punase Risti IV klassi teenetemärgi.

Praegune, tunnustuse toonud töö ei ole olnud Lilli esimene valik. "Jah, on nii juhtunud, et töötamine on olnud 10 aasta kaupa – agronoom, kirjakandja ja nüüd üle kümmne aasta naiste tugikeskuses. Sinna vahele on jäänud ka mõned aastad vanurite koduhoolekandes, õpetajana keelekümbluslasteaias ja vabatahtlikuna kriminaalhoolduses", loetleb Lilli oma tööelu verstaposte.

Aastal 2010 tunnustas ETKA Andras Sind Ida-Virumaa aasta õppija tiitliga. Oled lõpetanud Tallinna ülikooli Rakvere kolledži sotsiaaltöö erialal. Kuidas jõudsid sotsiaalteemadeni? Mis andis tõuke või ajendas alustada küpses eas õpinguid hoopis teises valdkonnas ja tänu sellele teha kannapööre ka tööelus?

"Arvan, et alguse sai kõik sellest, kui mind valiti Toila Vallavolikogusse, sest olin külas populaarne, abistasin vanureid ja tegelesin Konju Küla Seltsis ürituste korraldamisega. Tundsin, et olen võimeline enamaks. Korda läks ka halvustav suhtumine endise võimuliidu poolt "loll kirjakandja", mis ta volikogus teeb (seda ma nimetan räpaseks poliitikaks). Elu oli enne ülikooli nii rutiinne – olen praegu õnnelik, et otsustasin kõrghariduse omandada ja halli argipäeva värvikaks lõuendiks muutsin. Ma tunnen ennast ühiskonnale vajalikuna, lisaks sellele olen veendunud, et elan, mitte ei võta üksnes ruumi”, tsiteerib Lilli lõpetuseks moodsaid klassikuid.

Milline on Sinu tavaline tööpäev?

"Kõik mu tööpäevad on nii erinevad. Kõik oleneb sellest, kas olen telefoni päeva- või öövalves ja kas viin nõustamist läbi Narvas või Jõhvis. Külastan regulaarselt ka turvakorterites elavaid kliente. Suhtlen omavalitsustega, ohvriabiga, politsei või prokuratuuriga, kellega meil on välja kujunenud väga hea koostöövõgustik. Juhtub ka, et mõni päev on õppepäev või tuleb viibida ümarlaual. Tuleb ette ka olukordi, kus tuleb koristada turvakorterit või hoida klientide lapsi."

Selles raskes töös on kindlasti ka oma päikselised päevad. Mis teeb rõõmu ja toob rahulolu?

"Rõõmu teeb see, kui oleme suutnud naisi vägivallast välja tuua. Kui nende silmad säravad ja nad suudavad jälle elust rõõmu tunda. Rahulolu pakub iga kohtulahingu võit. On väga hea tunne, kui kuuleme tänusõnu naistelt, kes on mingi kohtulahingu võitnud. See on võit kogu meeskonnale."

Kuidas Sa ise puhkad, pingeid maandad?

"Reisin, koostan fotoraamatuid nii reisidest kui ka pere aastaraamatuid. Ka mõnele tuttavale olen fotoraamatuid teinud. Joonistamine ja maalimine on kahjuks jäänud unarusse ja paljud maalid ootavad lõpetamist. See on tegevus, mida ma väga naudin. Suvel toimetan aias – agranoomi kirg saab lohutust."

Kas ja kuidas me kõik saaksime kaasa aidata sellele, et üha vähem naisi/lapsi peaksid abi otsima naiste tugikeskustest?

"Üle 40 aasta tagasi lugesin esimest korda raamatut " Tõde ja õigus". Nüüd, enne kinno minekut, otsustasin selle uuesti läbi lugeda. Mind tabas paras šokk. Selle aja kultuuritaust oligi vägivald – peksti naisi, lapsi ja ka loomad ei jäänud ilma.

Tänapäeval see õnneks enam nii ei ole. Eriti viimastel aastatel on suhtumine lähisuhtevägivalda väga palju muutunud. Kersti Kaljulaid käis meil külas oma esimesel Ida-Virumaa visiidil. Ta tahtis teada, millega me tegeleme ja kes on meie kliendid. Ütles, et on hea õpilane. Hiljem tõstatas president naistevastase vägivalla teema oma aastapäevakõnes − see oli super, et suutsime temani oma sõnumi viia. Peale seda, kui president sellest rääkis, hakkas see teema ühiskonnas üha rohkem kõlama.

Meie kõik saame oma panuse anda sellega, kui me ei aktsepteeri mitte mingit vägivalda ühiskonnas, kui me ei õigusta seda. Igaüks peab võtma vastutuse oma tegude, mõtete ja tunnete eest. Lapsed peavad saama kodus piisavalt kiindumust, armastust ja turvalised piirid, mille raames nad õpivad oma tunnetega toime tulema ning oma käitumist reguleerima. Ainult nii saavad neist täiskasvanud, kes austavad teisi inimesi."

Aitäh, Lilli! Veel kord palju õnne tunnustuse puhul ja jõudu Sulle Sinu raskes ja tänuväärt töös!

Lea Rand

Toila vald osaleb projektis "Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine

Projekti raames on võimalik kohandada koduseid liikumisteid (nt eluruumi sissepääs, hoone välisukse ja eluruumi vaheline käigutee, hoonesse ja selle territooriumile sissepääs), hügieeniruume ja kööke.

Eluruumi kohandamist saab taotleda, kui isikul on tuvastatud puude raskusaste puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse mõistes ja tal on sellekohane kehtiv otsus.

Taotlused koos lisadokumentidega tuleb esitada hiljemalt 30.04.2019 Toila vallavalitsuse meiliaadressil toilavv@toila.ee (digitaalselt allkirjastatud) või postiaadressil Pikk 13a, Toila alevik, 41702 Toila märgusõnaga "Puudega inimeste elusaseme kohandamise toetus". Samuti võtavad taotlusi vastu elukohajärgsed Toila vallavalitsuse teenuspunktid Kohtla-Nõmmel ja Kohtlas.

Taotluse vorm on leitav Toila valla kodulehel.

Lisainfo Krista Kool tel. 5341 9885 krista.kool@toila.ee

Üksi elava pensionäri toetuse saamiseks peab alates 1. aprillist vastama kolmele tingimusele

Juba kolmandat aastat saavad Eestis üksi elavad pensionärid oktoobrikuus nn. üksi elava pensionäri toetust. 115 euro suuruse toetuse maksab Sotsiaalkindlustusamet ilma taotluseta kõigile, kes vastavad 1. aprillist kuni 30. septembrini kolmele tingimusele:

• on kogu sellel perioodil vanaduspensionieas;
• elavad rahvastikuregistri andmetel üksi;
• kelle kättesaadav pension on väiksem, kui 1,2 kordne Eesti keskmine vanaduspension, mis 2019. aastal on 540 eurot.

Et oktoobrikuus toetus kindlasti üksi elava vanaduspensionärini jõuaks, soovitame juba praegu veenduda, et alates 1. aprillist ka kõik need tingimused täidetud on.

Kontrolli enda andmeid rahvastikuregistris

Kõige rohkem küsimusi on varasematel aastatel olnud seoses üksi elamisega. Enamasti on põhjuseks see, et inimese andmed rahvastikuregistris ei vasta tegelikule olukorrale. Vanemate juurde on sisse kirjutatud lapsed, kes seal enam ammu ei ela jms. Toetuse määramisel lähtub Sotsiaalkindlustusamet ainult rahvastikuregistri andmetest. Seetõttu võib juhtuda, et reaalselt üksi elav pensionär jääb toetusest ilma, kuna sissekirjutused on jäänud rahvastikuregistris muutmata.

Üksi elamise reeglil on siiski ka mõned erandid. Näiteks, kui samal elamispinnal elavad eestkostja ja eestkostetav ning üks nendest on pensionär, on tal õigus üksi elava pensionäri toetusele. Kui eestkostja ja eestkostetav on mõlemad pensionärid, on õigus toetusele mõlemal. Ka juhul, kui pensionär elab koos oma lapsega, kes on tema ülalpidamisel perekonnaseaduse mõistes, saab pensionär üksi elava pensionäri toetust. See erisus on mõeldud just juhuks, kui pensionär kasvatab ise oma alaealist või kuni 21-aastast õppivat last.

Üksi elava pensionäri toetust makstakse ka kõikidele ööpäevaringset hooldusteenust saavatele pensionäridele, kes viibivad hooldekodus vähemalt alates 1. aprillist. Lisaks hooldekodus elavale pensionärile, saab toetust ka temaga samal elamispinnal elanud teine pensionär. Tema on jäänud üksi koju elama kuna üldjuhul hooldekodud ei võimalda teenuse saajaid hooldekodusse sisse kirjutada, ei ole võimalik rahvastikuregistri andmeid tegelikkusele vastavaks muuta.

Iga aasta aprillis tõusevad pensionid

Oluline on tähele panna, et iga aasta aprillis indekseeritakse vanaduspensione ja sellega seoses vanaduspensionid suurenevad. Üksi elava pensionäri toetuse tingimuste juures on seda arvesse võetud ja nii tõuseb ka toetuse saamise tingimuseks seatud pensionisumma igal aastal. Kui möödunud aastal pidi toetuse saamiseks jääma igakuise kättesaadava pensioni summa alla 492 euro, siis sel aastal on piiriks 540 eurot.

Käesoleval aastal toetuse saamiseks on seega oluline, et vanaduspensionäri indekseeritud pensioni kättesaadav summa on väiksem kui 540 eurot. Täpne vanaduspensioni summa selgub igale pensionärile pärast indekseerimist. Et aidata juba varem hinnata, milliseks vanaduspensioni suurus pärast indekseerimist kujuneb, on Sotsiaalkindlustusameti kodulehel indekseerimise kalkulaator: www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/pension-toetused/pensioni-indekseerimine-0#pensioni-kalkulaator Sinna enda praeguse pensionisumma sisestamisel annab kalkulaator tulemuseks eeldatava uue pensionisumma. Oluline on siiski teada, et kalkulaatoriga saab kalkuleerida vaid uut vanaduspensioni summat ja see annab õige tulemuse vaid juhul, kui kõik vanaduspensioni saamise alused on jäänud samaks. Näiteks, kui vanaduspensionär on vahepeal tööl käinud või otsustab edaspidi kasutada tulumaksuvabastust töötasult vms, ei pruugi kalkulaatorist saadav tulemus täpne olla.

Toetuse määramisel läheb lisaks arvesse ka välismaalt saadav pension. Üksi elava pensionäri toetust makstakse juhul, kui Eestist ja välisriigist saadavate pensionite summa kokku jääb alla 540 euro. Oluline on, mis on välisriigist saadava pensioni suurus 1. aprilli 2019 seisuga. Välismaalt saadava pensioni kohta peab vanaduspensionär ise Sotsiaalkindlustusametile info andma.

Kokkuvõtteks

Üksi elava pensionäri toetuse saamise peamiseks eelduseks on korras andmed rahvastikuregistris. Kui pensionär ei vasta mingil põhjusel selleaastasel vaatlusperioodil, aprillist septembri lõpuni, üksi elava pensionäri toetuse saamise tingimustele, tekib järgmine võimalus toetust saada järgmisel aastal. Ka siis võetakse aluseks rahvastikuregistris aprillist septembri lõpuni olevad andmed.

Merle Sumil-Laanemaa

Sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna nõunik