Naksitrallide 2019-2020 õppeaasta digitegu

Huvi tõstmine inseneriteaduste vastu; tehnoloogilise kirjaoskuse, probleemilahendamis- ja programmeerimisoskuse arendamine; digiõppe kasutamine – need on võimalused 21. sajandi oskuste omandamiseks. Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) toetab haridustehnoloogiat, kus pedagoogika ja tehnoloogia koos soodustavad õppimist. 

HITSA avas 2019. aastal ProgeTiigri programmi seadmete taotlusvooru. Osalesime – esitasime rahastustaotluse koos tegevuskavaga. Olime õnnelikud toetusesaajad ja juuniks olid juba vahendid soetatud.
Haridusasutustesse jõuab järjest rohkem haridustehnolooge, kes arendavad digiõppe alast tegevust, nõustavad ja toetavad õpetajaid ja õppijaid. Pidime meiegi õpetajatena kõigepealt ise õppima hakkama. 

 Traditsioonilisel teadmistepäeva „Tere, lasteaed!“ mänguhommikul olid Muhv, Kingpool, Sammalhabe ja Hiireke need, kes lastelegi uusi roboteid tutvustasid. Käisime ise Tarekese lasteaias digivahendeid ja nende kasutamisega seotud töökorraldust kaemas. Tarekese õpetajad tulid Vokka ja õpetasid MatataLab`i, Dash ja Dot ning LEGO WEDO robotite programmeerimist. Projektirahastuse toel saime kolme erinevat liiki roboteid (4 tk) ja omaosalusena soetasime 4 tahvelarvutit. Eelnevalt oli meil olemas 4 BeeBot´i.
MatataLab komplekt võimaldab õppida programmeerimist läbi mängulise ning käelise tegevuse. „Majakale“ koodi õigesti ladunud laps saab kohese eduelamuse, sest ta näeb „roboti“ liikumise teekonda ja soovitud punkti jõudmist. 

Naksitrallid avastavad digimaailma. Foto Mariet Aps

Saime soetada Dash ja Dot põrandarobotid, mida juhitakse „tahvli“ ja „äpi“ abil. Robotid annavad tagasisidet värvi ja heliga. Küljes on kolm mikrofoni, kaugusandurid jms. Lisaks saab Dash oma pead liigutada. Tahvelarvutiga saab roboteid programmeerida liikuma kindlal rajal, „laaduriga“ tõstma vastavat tähe- või numbriklotsi; viskama palle nt korvi jne. Lapsed õpivad mänguliselt ja loovalt erinevaid probleeme lahendama, areneb loogiline mõtlemine ja eeldused programmeerimisega alustamiseks.
Lego on iga 5-7 aastase poisi unistus. Kui laps järgib täpselt juhiseid, siis tema legoklotsidest robot hakkab liikuma. Ja kui koolieeliku huvi tähtede kokkulugemise vastu ilmnes alles legorobotit juhtides, siis õpetaja võis rõõmustada – töö sai tasutud, töö kandis vilja!
Punaste Nakside (5-6 a.) isadepäeval oli 4 erinevat tegevuskeskust, kus peredega kõiki robootikavahendeid sai uudistada. Mõne robotiga sai joonistada, teisega jälle isadepäeva pizzaks vajalikke toiduaineid koguda. Dashiga tehti muinasjuttu ja LEGO klotsidest roboti programmeerimine õnnestus esialgu vist vaid tänu pereisadele.

Ka Toila Gümnaasiumi algklasside õpetajaga on vahendite jagamine kokku lepitud. I klassi lapsed said talvisel koolivaheajal lasteaias robootikavahenditega tegutseda. Loomulikult õpilaste loovus lokkas eriti Lego WeDO-st erinevaid roboteid luues ja programmeerides (aitäh isale, kelle insener-tehniline mõtlemine loomisel abiks oli!) või Dash´ile tegevusi välja mõeldes!
Jaanuaris koostasid Naksitrallide õpetajad (lõimides eri ainevaldkondi ning arvestades lasterühma eakohaseid oskusi) programmeerimist sisaldavaid tunnikavu. Robo Mikkude ja Mannide pidu oli lustiline. Tänu kodu toetusel valminud kostüümidele kirev ka!

Kõige enam oleme kasutanud ikkagi Bee Botte. Need on suurepärased vahendeid, mida loovalt kujundades („kostümeerides“ teiseks tegelaseks või pliiatsit külge teipides joonistama või muusikasse „tantsima“ programmeerides) saab mänguliselt kõne ja jutustamisoskuse arenguks kasutada. Lisandub oluline oskus oma järjekorda kannatlikult oodata. Kes osavamad, siis nemad saavad kaaslasi juhendades õpitut edasi anda. Toila valla kolme lasteaia töötajate kogemuspäevadest 2019 kasvas välja nö õpetajavahetuse projekt. Selle raames on Naksitrallide õpetajad Bee Bot´te juba ka Naerumere ja Kohtla-Nõmme lasteaias läbiviidud õppetegevustes kasutanud. 

Arvan, et tehnoloogiaharidus ehk mänguliste robotitega teadmiste saamine on ja jääb lasteaias kontrollituks. Õpetame turvalist digivahendite kasutamist.
See on võimalusterohke ja põnev valdkond, mis ärgitab õpetajat katsetama ja pidevalt uut õppima. Ülitore oleks leida programmeerimisest huvitunud, oma teadmisi ja aega lastega jagada soovivat inimest, kes valmis lasteaia robootikaringi ellu kutsuma ja seda vedama!

Lugejaile rõõme uute oskuste omandamisest soovides

Julie Laur
direktor

Vaprusehelmeste töötuba Voka lasteaias Naksitrallid

15. oktoobril kutsusime Punaste Nakside lapsevanemaid esimest korda meisterdama vaprusehelmeid.

Vaprusehelmed on mõeldud lastele, kellel on raske krooniline haigus ning helmekeesse helmeste kogumine aitab lapse jaoks lahti mõtestada oma haigust ja ravi kulgemist. Iga helmes näitab, et laps on ületanud haigusega seotud raskuseid, sh raviprotseduuridega vapralt hakkama saanud. Ravi lõppedes saab laps viimase helme, kee seotakse kokku ning see jääb tähistama üht rasket, kuid tähenduslikku perioodi tema elus.

Kuigi põhjus, miks me sel õhtul kokku kogunesime, oligi võib-olla natuke kurb, siis hea muusika saatel ja toredate inimestega oli täitsa mõnus hea eesmärgi nimel meisterdada. Iga helme voolimisse sai pandud kuhjaga soojust ja armastust, et väikestel vapratel lastel seda vaprust veelgi rohkem oleks.

Helmeid meisterdasime fimo savist ning iga osaleja valis endale südamelähedase kujundusega helme. Igal helmel on oma tähendus: näiteks - roheline ussike tähendab ühte haiglanädalat, sinise lillega helme saab laps narkoosi korral, punakollase spiraalikujulise helme saab laps kiiritusravi korral. Sünnipäeva puhul lisab laps oma helmekeesse kollase naerunäo. Igal kalendrikuul on ka oma sümbol, näiteks oktoobrit tähistab vahtralehe kujuline helmes.

Vaprusehelmeste algne idee on pärit Ameerikast, kust see on edasi levinud teistesse maadesse. Eestisse on inspiratsioon helmeste meisterdamiseks jõudnud ühe väikese poisi Sandri kaudu, kes oli Saksamaal ravil. Sandrit ennast enam meie hulgas pole, kuid tema lugu on puudutanud paljude eestlaste meeli ja südameid.

Saksamaal telliti helmekeesse helmeid Hiinast, kuid Eestis mõeldi – miks mitte neid helmeid ise teha. Nii ongi saanud alguse vaprusehelmete meisterdamine, kus iga helmes valmib armastuse ja südamesoojusega.

Nüüdseks oleme vaprusehelmeid meisterdanud lasteaias juba kahel korral. Kui esimeses töötoas osalesid ainult Punaste Nakside vanemad, siis jõulukuine töötuba oli mõeldud lasteaia kõikidele lapsevanematele ja töötajatele - et ikka iga soovija saaks anda oma panuse haigete laste toetuseks.

Mõned mõtted töötoas osalejatelt.

Liis: „Hästi armas on, et laste jaoks tehakse selliseid asju. Samas on kurb, et need lapsed peavad nii palju kannatusi taluma. Mul on hea meel, et saan kuidagi aidata ja nendele lastele rõõmu valmistada.”

Evelyn: „Mulle meeldis see idee. Kodus hakkasime ka helmeid koos lastega plastiliinist tegema. Helmeste tegemisel lähtusin oma lähedasest inimesest suguvõsas. Temale mõeldes valisin, milliseid helmeid tegema hakkan. Väga tore oli üheskoos olla. Sellist töötuba võiks teinekordki teha.”

Oleme veendunud, et head tuleks teha aastaringselt, olenemata aastaajast. Seega peame juba plaane, millal võiks järgmist ühist töötuba korraldada.

Rohkem infot: MTÜ Vaprusehelmed.

Eneli Arge ja Vaprusehelmeste eestvedaja Ulvi Salundo

Vaprusehelmed on loodud krooniliste haigustega laste ravi toetamiseks, nende abistamiseks valulike protseduuride ja pikkade raviperioodidega toimetulekul. Eestis on programmiga liitunud hetkel TÜ Kliinikumi ja Tallinna Lastehaigla hematoloogia-onkoloogia osakonna lapsed.

Punaste Nakside rühma õpetajad

Eneli Arge

Anneli Arge

Mereharidus saab alguse lapsepõlvest

12. veebruaril toimus Voka lasteaias "Naksitrallid" talendihommik, kus iga laps 

osales vabal teemal. Seekordsel Talendipäeval astusid üles 21 julget last, keda

juhatasid sisse Siim Otto ja Henri Aps Toila Gümnaasiumist.

Merepäästehuviline Albert E. Luus tutvustas kõigile erinevat tüüpi päästeveste ning tõi välja nende plussid ja miinused, lisaks said vabatahtlikud neid Albert E. juhendamisel selga proovida. Ehk siis kasvatame järelkasvu, kes ka päästevesti kandmise olulisust igal sammul meelde tuletaksid.

Aitame inimesi merel!

Võimalus taotleda puuetega inimese eluaseme kohandamist

Toila vald osaleb projekti „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine" III taotlusvoorus, mille raames kohandatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ja vallaeelarveliste vahendite toel erivajadusega inimese eluruumid nende vajadustele vastavaks.

Projekti raames on võimalik kohandada koduseid liikumisteid (nt eluruumi sissepääs, hoone välisukse ja eluruumi vaheline käigutee, hoonesse ja selle territooriumile sissepääs), hügieeniruume ja kööke.

Eluruumi kohandamist saab taotleda, kui isikul on tuvastatud puude raskusaste puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse mõistes ja tal on sellekohane kehtiv otsus.

Taotlused koos lisadokumentidega tuleb esitada hiljemalt 30.04.2020 Toila vallavalitsuse meiliaadressil toilavv@toila.ee (digitaalselt allkirjastatud) või postiaadressil Pikk 13a, Toila alevik, 41702 Toila märgusõnaga "Puudega inimeste elusaseme kohandamise toetus". Samuti võtavad taotlusi vastu elukohajärgsed Toila vallavalitsuse teenuspunktid Kohtla-Nõmmel ja Kohtlas. Taotlusvormi leiab Toila valla kodulehelt või saab kätte teenuspunktist.

TVL

Hajaasustuse programm pakub toetust maal elavatele peredele

Maapiirkondades elavatele peredele avanes taas võimalus oma elutingimuste parandamiseks taotleda toetust hajaasustuse programmist. Taotlusi saab esitada programmis osalevatele kohalikele omavalitsustele kuni 17. aprillini.

„Maale elama kolimisel on omad suured plussid – looduskaunis ja sageli privaatne elukeskkond. Samal ajal võib see võrreldes linnaeluga olla ka raskem teekond kodu rajamiseks," nentis riigihalduse minister Jaak Aab. „Võib juhtuda, et ise tuleb juurde rajada vee- ja kanalisatsioonisüsteem, elektrisüsteem või koduni viivad juurdepääsuteed. Sellise väljakutse ees seisvad inimesed väärivad igakülgset tuge ja abi, et tagada elementaarsed elutingimused."
Programmiga soovitakse tagada maapiirkondades elavatele peredele head elutingimused ja aidata kaasa elanike arvu püsimisele neis piirkondades.
Sellel aastal toetab riik hajaasustuse programmi 2,1 miljoni euroga. Kahel eelmisel aastal on riigi toetus olnud samas suurusjärgus. Programmi toetusvahenditest panustab ühe kolmandiku riik, kolmandiku omavalitsus ja kolmandiku eraisikud ise omafinantseeringuna.

Viimastel aastatel on hajaasustuse programm olnud taotlejate seas väga populaarne. Näiteks 2019. aastal esitati programmis 3022 projektitaotlust, neist rahastati 1465. Riigi toetus oli  2,2 miljonit eurot, omavalitsused panustasid 2,3 miljonit eurot ning toetuse saajate omafinantseering oli samuti 2,3 miljonit eurot.

Toetust saab taotleda elukohajärgsele majapidamisele, kuhu taotleja oli sisse registreeritud selle aasta 1. jaanuari seisuga. Programmist on võimalik saada toetust kuni 6500 eurot majapidamise kohta ja taotleja omafinantseering peab moodustama vähemalt 33 protsenti projekti maksumusest.

Kohalike omavalitsuste jaoks on programmis osalemine vabatahtlik. Taotlusvoor avatakse nendes omavalitsustes, kes on valmis programmi rahastamises ja rakendamises osalema.

Tänavu avaneb hajaasustuse programmi taotlusvoor pisut varem kui varasematel aastatel. Taotlusi on võimalik esitada kohalikele omavalitsustele kuni 17. aprillini.
Kontaktisik Toila vallas on arendusnõunik Mehis Luus.

TVL

Õiguskorra ülevaade Toila vallas

Hea valla elanik!

Seoses 2019. aasta möödumisega edastan teile lühikese politseipoolse kokkuvõtte valla territooriumil toimunu kohta.

Mul on rõõm tõdeda, et meie vallas on paljud õigusrikkumised langustrendis. Usun, et see tuleb sellest, et üha rohkem oleme hakanud hoolima nii enese kui ka kaaskodanikke heaolust. 

Oleme muutunud seaduskuulekamaks ja mõistma, milliseid tagajärgi üks või teine süütegu endaga kaasa võib tuua.
Siiski on kasvutrendis isikuvastased kuriteod, millest enamuse moodustavad maakeeli öelduna teise inimese löömised ja seda just lähedastega seoses. 

Numbriliselt võttes registreeriti isikuvastaseid kuritegusid 2018. aastal 16 ja 2019. aastal oli juba 21. Julgen väita, et see kasv on paljustki tingitud sellest, et inimesed märkavad enda ümber toimuvat ja julgevad sellest ka teada anda. Hea on tõdeda, et üha enam otsivad ka kannatanud ise abi väljastpoolt ning julgemalt annavad enda olukorrast teada. Kasutatakse nii ohvriabi teenust kui ka valla sotsiaaltöötaja abi, samuti ei kardeta abi otsimiseks pöörduda psühholoogi poole. Ka politsei paneb jätkuvalt üha enam rõhku lähisuhtevägivallaga seonduvate juhtumite lahendamisesse. 

Üheskoos kohaliku omavalitsusega, ohvriabi teenusega ja kogukonnaga saame abivajajat ka aidata.

Probleemiks on jätkuvalt liikluskultuur. Endiselt toimuvad Tallinn-Narva maanteel ohtlikud möödasõidud ja lubatud sõidukiiruse ületused. Politsei- ja Piirivalveameti analüüsibüroo ALIS andmete kohaselt aprillis 2019 Toila vallas fikseeriti politsei poolt suurim kiiruseületus, kus sõideti maanteel 167 km/h. Lisaks sellele, et sõidukiirus peab alati jääma lubatu piiridesse, peab kiirus vastamata alati ka juhi oskustele ning tee ja ilmastikuoludele. Raskete tee- või ilmastikuolude korral võib julgelt ka aeglasemalt sõita, kuid alati tuleb teiste juhtidega arvestada ning anda neile võimalus ohutult mööduda.

Murekohaks on jätkuvalt alaealiste poolt alkoholi tarvitamine ning suitsetamine, siis ka sel aastal korraldab politsei sihtsuunitlusega tegevusi – mille üheks eesmärgiks on ära hoida ja vähendada sõltuvainete tarbimist alaealiste poolt.
Noorte tervisest tuleb hoolida, seega pööran tähelepanu sellele, et iga täiskasvanu saab sellele kaasa aidata, rääkides alkoholi/suitsetamise ja narkootikumide kahjulikkusest.

Koostöös loome turvalisuse!

Kui tunned, et võid valla turvalisusele kaasa aidata ja oled valmis õigusrikkujaid korrale kutsuma, siis võta palun valla piirkonnapolitseinikega ühendust ja mõtleme koos, kuidas saaksid just Sina valla turvalisusele panustada.

Toila valda teenindav piirkonnapolitseinik
Juhan Reisi

tel 337 313 juhan.reisi@politsei.ee
Kiireloomuliste probleemide korral helistada hädaabinumbril 112.

Kultuuriteated

12. märtsil 19.00 Saka Rahvamajas emakeelepäeva kontsert "Ilus emakeel". Esineb Kaire Rapur. Pääse: 5 €.

13. märtsil kell 17.00 klubiõhtu Kohtla-Nõmme Rahvamajas. Klubiõhtu külaline on Marina Kaljurand. Sissepääs tasuta.

13. märtsil 19.00 Erki Pärnoja Soolotuur Toila Seltsimajas. Piletimüük toimub kontserdi eel kohapeal. Piletihinnad 5-10 €.

14. märtsil 16.00 dokumentaalfilm "Fred Jüssi olemise ilu” Toila Seltsimajas. Piletid müügil kohapeal. Tavapilet: 5 €, sooduspilet: 3,50 €.

14. märtsil 19.00 dokumentaalfilm "Fred Jüssi olemise ilu” Kohtla-Nõmme Rahvamajas. Tavapilet: 5 € Sooduspilet: 3,50 €. Avatud kohvik!

14. märtsil 20.00 tantsuõhtu Saka Rahvamajas. Ansambel VIVALAVITA. Pääse: 10 €.
Laudade broneerimine tel. 53011031 Renna.

18. märtsil 18.45 Toila valla 3x3 võrkpalli III etapp Voka spordihoones. Osaleda võivad kõik inimesed, kes töötavad, õpivad, elavad või on sisse kirjutatud Toila valda. Osavõtutasu 5€ mängija
Toila valla koolide õpilastele osalemine tasuta! Registreerimine emaili teel: Andrus.Lehsimets@toila.ee Kohapeal registreerimine 18.45-19.00

19. märtsil 18.00 Salongiõhtu Toila Seltsimajas. Paastukuu Salongiõhtu külaline on laulja, kitarrist, endine poliitik, ajakirjanik ja kirjanik Mihkel Raud. Nagu ikka, on avatud ka Salongikohvik! Sissepääs prii!

22. märtsil 18.00 Selgeltnägijate tuur Voka Rahvamajas.  „Eesti selgeltnägijate tuleproovi“ parimad selgeltnägijad, maagid ja nõiad ootavad Teid kohtuma! Toimuvad eravestlused ja grupiseansid! 

Pilet 15€  

27. märtsil 19.00 filmiõhtu Kohtla-Nõmme Rahvamajas. Lauri Randla komöödia “Hüvasti, NSVL” on film Tarkkinenide pere värvikast elust Eestis nõukaaja viimastel aastatel. Tavapilet: 5 €, sooduspilet: 3,50 €. Avatud kohvik! Ettetellimine helistades: 57869113.

28. märtsil 18.00 filmiõhtu Voka Rahvamajas. Lauri Randla komöödia “Hüvasti, NSVL” on film Tarkkinenide pere värvikast elust Eestis nõukaaja viimastel aastatel. Tavapilet: 5 €, sooduspilet: 3,50 €.

29. märtsil 18.00 teatriõhtu Kohtla-Nõmme Rahvamajas. Teater KaRakTer etendusega "Igaühele oma". Piletid juba müügis! Helista 33 25174 või 5698 5434. Avatud kohvik.

10. aprillil 19.00 JÄÄÄÄRE kevadtuur Toila Seltsimajas. Piletid eelmüügis Piletilevis: täispilet (10.50 €), Õpilane/tudeng/pensionär (8.50 €), Erivajadustega klient (7.50 €), Laps 7-15 (7.50 €) ja enne kontserdi algust kohapeal. Avatud kohvik.

Kultuurisündmused kogus kokku Lea Rand