1. advent Pühajõe kirikus

... isaga teha võib kõike, limpsida limpsi, kui paistmas päike...

November

Hea valla lehe lugeja!

Pole juba päris ammu Sulle kirjutanud. Ikka on olnud tähtsamaid asju, millega leheruumi täita või on olnud hoopis olukord, kus pole midagi öelda olnud. 

Nendel kordadel olen püüdnud Sind luulepisikuga nakatada. 

Loodan, et oled nendest väikestest luuleridadest midagi hingele ja südamele saanud.

Seekord aga tundsin, et tahaks üle pika aja ka natuke oma mõtteid Sinuga jagada.

Valimised on selleks korraks läbi. Kas tulemused meeldivad või mitte, eks see sõltub... 

Sõltub sellest, kas ollakse rahul sellega, mis olnud või loodetakse midagi uut ja edasiviivat. Sõltub sellest, kas valimas käidi või mitte. 

Neil, kes oma häält ei andnud, pole ka põhjust nuriseda, kui asjad ei läinud nii, nagu loodeti. 

Tegelikult näitavad ju järgmised neli aastat, kas tehtud valikud olid õiged või mitte. Jääb ainult loota, et valitutel jätkub head tahet ja mõistust ajada oma valla asja nii, et kõik rahul oleksid. 

Kuid kas üldse on võimalik midagi teha nii, et KÕIK oleks rahul? Ilmselt mitte! Ikka tundub, et vot kui mina oleks otsustaja, küll siis läheksid asjad õiges suunas ja hästi!

Õnneks ei möödunud valimiseelne aeg meie vallas nii räpaselt ja inetult, kui ehk mujal kuulda ja näha oli, aga eks väikest naginat ja poriloopimist oli meilgi. 

Öeldakse, et parfüümi pole võimalik piserdada nii, et kõrvalseisjad sellest osa ei saaks – sama lugu on ka poriga – loopides seda teistele, on alati oht, et tuul toob osa viskajale endale tagasi. Nii lihtsalt on. 

Kõige hullem, kui kõige selle vahele jäävad inimesed, kes tegelikult asjaga üldse seotud pole, nagu juhtus minuga peale eelmise lehe ilmumist. Aga eks see oli mulle õppetunniks, et mõnest inimesest ja tema tegemistest tuleb ennast võimalikult kaugele hoida.

Ühes asjast, mis enne valimisi ühe erakonna lehest silma jäi, tahaks veel rääkida. See on see, tegelikult juba vana teema, et valla leht kajastab liiga palju kooli ja lasteaedade tegemisi.

Jah, tõesti on mõnes valla lehes enamus teemasid seotud meie haridusasutustega. Etteheide oli sel teemal, et vähe kirjutatakse volikogu ja valitsuse tegemistest. 

Siinkohal küsimus – kes peaks näiteks volikogu asjadest kirjutama, kui mitte volikogu liikmed ise? Kahjuks ei ole ma nende, nö näpuga näitajate, käest eriti palju kaastöid saanud. Ehk on asjad muutuses ja uue volikogu liikmed agaramad kirjutajad. 

Valla leht avaldab täpselt seda, millest meie valla volikogu, valitsus, allasutused ja vallas elavad inimesed kirjutada tahavad. Ainuke tingimus on see, et musta pesu me lehes pesta ei tahaks – see tegevus jäägu nö koduseinte vahele.

Valla leht on valla inimeste tegu ja nende nägu, sest toimetaja ei jõua ega ka pea lehte nö täis kirjutama.

Nii et – kui Sul, hea lugeja, on midagi südamel, millest tahaks teistele teada anda, mõni tore sündmust või ettevõtmine, millest võiksid teisedki osa saada, siis anna aga teada! 

Ja kui tundub, et ise kirjutada ei oska, siis olen hea meelega nõu ja jõuga abiks. Helista või kirjuta ainult.

Nii palju siis valimistest ja sellest, mis südamel oli.

Aga looduses on alanud hingede aeg ja ega jõuluootuski enam mägede taga ole.

Kohtumiseni detsembris! 

Seniks rahulikku olemist ja päikest läbi hallide pilvede!

Lea Rand

Elu võimalikkusest peale valimisi

Valimistega on asi siis selleks korraks jälle ühel pool.

Ajalehed või ajalehemoodi väljaanded, millega saab tappa nii kärbseid kui ametnikke, on samuti vaikinud.

Põhjus, mis ajendas mind kirjutama just peale valimisi, on lihtne.

Valimiste aasta on olnud pikk ja ta on kandnud endas küsimusi, mis ikka tahavad aeg ajalt üle rääkida. Lisaks arvan, et vahetult enne ja valimiste ajal kirjutatu ei oleks olnud vast objektiivne, oht juhinduda emotsioonidest võinuks olla suurem kui tavaliselt.

Aga lähen natuke ajas tagasi.

Veidi üle aasta tagasi otsustas vallavolikogu peale vallavalitsuse poolseid läbirääkimisi Lõokese ja Ööbiku elamurajooni kinnisvaraarendajaga, osta ühe euro eest välja antud kinnisvaraarendus, et päästa sealsed elanikud kehvast olukorrast, kuhu nad heauskselt olid sattunud.

Lohakil oli nii veevärk kui kanalisatsioon, muust elementaarsest rääkimata.

Valla toel ja AS Toila V.V. teostusel sai vee ja kanali osas vajalik sealsetele elanikele tagatud.

Käesoleval aastal vastavalt volikogu otsustele ja elamurajooni arenduse plaanidele, anti käiku mõlema tänava valgustus, lisaks arvestades võimalusi, asfalteeriti Ööbiku tänav. Antud aasta eelarve koostamisel lihtsalt kõikide nüanssidega ei osatud arvestada ja seetõttu Lõokese tänava katmine peaks jääma eeleolevasse aastasse. Eks siin ole olnud mõningaid eriarvamusi, aga küsimus on siiski eelkõige sõnapidamises, mis lubatud, see tuleb ka teoks teha, kuidas muidu saab edaspidi inimestele silma vaadata?!

Lisaks väidan, et suhtluskõnepruugis viidatavatele rahvuse, usu ja muudele tunnustele antud elamurajoonis toimetamise osas, on pehmelt öeldes kohatu.

Voka lasteaia katuse ja kogu maja renoveerimise osas on olnud erinevaid väljaütlemisi. Enamalt jaolt sellest, miks ikkagi on katusega alustatud vastu talve.

Enne veel kui edasi selgitan, lihtsalt väike kõrvalepõige – nimelt sattus näppu dokument, mis käsitleb lasteaia täieliku renoveerimise lõpptähtaega daatumiga aastal 2011!? Tekib küsimus, mis siis juhtus?

Nüüd tagasi antud aasta kevadesse. Nimelt oli siis volikogus arutelu lasteaia remonditöödest.

Kuna eelarves ettenähtud rahalised vahendid ei katnud kogu katusetööde mahtu, oli vajalik viia läbi vastavad eelarvemuudatused. Selles küsimuses kahjuks volikogus kokkuleppele ei jõutud ja kogu lahend lükkuski suve lõppu. Uued kokkulepped, lepingute sõlmimine ja ehitustööd jäid sügisesse. Nii juhtub, kui tekivad eriarvamused ja erinevad arusaamad või arusaamatused asjade kulgemisest, kus emotsioon võidab mõistuslikkuse.

Nüüd Toila seltsimaja ja Voka olemehoone ehk teisisõnu Toila rahvamaja ehitustest.

Tore on ellu viia mahukaid projekte, elada uusehituste rajamise tähe all. Aga võta näpust, mitte alati ei ole see võimalik ja ka reaalselt ellu viidav.

Seepärast sai poolteist aastat tagasi läbi räägitud suund, viia võimalikult valutult vallale ja valla eelarvele tegevus nende kahe objekti osas eeldatavalt Toilas kolmele ja Vokas viiele aastale, kahjustamata seejuures hoonetes tegutsevate seltsingute ja MTÜ-de igapäevast tööd.

Jätkus siis skeptikuid ja jätkub tänaseni. Mõtlen siinjuures neid, kes näevad elu pigem mustades värvides, pahura näo ja kortsus kulmuga.

Mõistan, et nii mõnelegi tundub asi veidi utoopiline, aga elada usuta eesmärgi saavutamise ees, on sama mis istuda käed rüpes, ohkida või tammuda lihtsalt kohapeal.

Nende objektide sisu üle arutatu jätan hetkel puutumata.

Toila lasteaed pidas veidi aega tagasi oma seitsmendat sünnipäeva. Tore uus ehitus. Hästi vastuvõetav kõigile väikestele ja suurtele, kes seal sees toimetavad.

Küll aga on lasteaiaga seoses toimunud ja toimetatud erisuguseid asju, mis paraku tekitavad nii vallavolikogule kui -valitsusele parajat peavalu.

Jutt käib eelkõige aastaid tagasi valla ja lasteaia omaniku vahel sõlmitud lepingust ja selle lisadest.

Asi on kallutatud ja rakendanud valla 20 aastaks seesuguste tingimustega vankri ette, mida aasta aastalt on üha raskem, et mitte öelda võimatu, vedada.

Võib olla tollane aeg tingis seda, mine sa tea, kuid kahjuks oli asi ettevaatavalt lõpuni läbi ja lahti mõtlemata.

Aega tagasi pole võimalik pöörata, küll aga saab ajas teha korrektuure, mis võimaldaksid hea tava ja tahte kohaselt luua mõlemapoolselt vastuvõetava partnerlussuhte valla ja Toila lasteaia omaniku vahel.

Kui see osutub mingitel tingimustel võimatuks, siis tuleb kõike korraldada ühepoolselt, vaadates ümber kogu leppereeglistiku. Hoovad selleks on kindlasti olemas.

Niipalju siis seikadest, millest kõneldakse, mis jutuks.

Esimene vastvalitud volikogu istung toimub 31. oktoobril k.a., selleks ajaks valla leht veel ilmunud ei ole. Küll aga valitakse sellel istungil volikogu esimees, volikogu aseesimees ja vallavalitsus esitab lahkumispalve. Nii näeb ette seadus.

Järgmistel volikogu istungitel on arutusel volikogu komisjoni esimeeste, aseesimeeste ja liikmete ning vallavanema ja valitsuse liikmete kandidatuurid.

Mul on hea meel, et viimase kahe aasta koostöös on vallavolikogu valitsuse suhtes järginud kahetasandilise omavalitsuse ranget põhimõtet, mis kahjuks ei ole omane kõikidele omavalitsustele, kus volikogud on minetanud kohaliku seaduseandja rolli ning tegelevad valitsuse ülesannete ja tegevusega ning kus vallavanem koos vallavalitsusega on muutunud volikogu marionetiks.

Soovin kogu südamest jõudu ja indu ning mõistuspärast koostegevust kogu uuele volikogu koosseisule.

Soovin volikogu ja vallavalitsuse, nii otsustava osa kui ametnikkonna ühisele tihedale koostööle Toila valla ja tema elanikkonna heaolu nimel.

Üksteisemõistmist ja armastust!

Austusega

Tiit Kuusmik

vallavanem

Head valla kodanikud!

Valla volikogu valimised 2013 on seljataga ja ülimalt hea meel on tõdeda, et oleme saanud teie usalduse ja toetuse osaliseks.

Volikogu VI koosseisu viimasel istungil tänasin volikogu liikmeid konstruktiivse valitsemise eest möödunud neljal aastal. Rõhutasin meeldivat valimisvõitlust, kus ei toimu vastandamist, kus pole kohta pori loopimisel, vaid keskendutakse oma visioonidele ja tegevuskavadele.

Olin natuke naiivne, sest järgmisel päeval ilmus IRL „Otsustav Oktoober“, mis näitas, et mõned mehed ei ole muutunud. Kui kaks aastat tagasi rõhutati, et koalitsiooni muutmisel jääme ilma rahast, sest rahastatakse ainult omasid, siis sel korral ei olnud raske ka musta valgeks kirjutada ning oma patud teiste kaela ajada. Tundub, et mõni mees mõtleb ja kirjutab oma rikutuse tasemel.

Vanasõna ütleb, et igal oinal on oma mihklipäev ja kõik, mis oled teinud teistele, tuleb ringiga sulle tagasi. Küllap see nii ongi.

Valimisliit Ühtne Vald ei esinda sanatooriumi või „Voka poisse“, nagu teadlikult on püütud jätta muljet.

Meie valimisliidus on esindatud valla suuremad asulad ja külad, valla asutused, põllumehed ja ettevõtjad. Me püüame tõesti olla ü h t n e vald ja esindada teid kõiki. Meie koalitsioonis ja meie poolt juhitud komisjonides on tegevuse põhireegliks olnud vastastikune lugupidamine, arutelud ja kokkulepped ning neist kinnipidamine, mitte ühe mehe või partei diktaat. Kõik küsimused on komisjonides põhjalikult läbi arutatud, enne kui tuua need volikogu ette. See hoiab mõistuse selge ja lubab võimalikult laiemal ringil inimestel asju arutada ja oma ettepanekuid teha. Volikogu peab olema otsuste tegemise koht, kus pädevad komisjonid esitavad oma ettepanekud, milleni on jõutud paljude inimeste ühisel arutelul. Ja mida paremini on tehtud töö komisjonides, seda lihtsam on vastu võtta otsuseid volikogus.

Tänane valimistulemus näitab, et meie valla valija peab lugu inimestest, kes vaatavad tulevikku ja oskavad vahet teha näilisel ja tõesel.

Suur tänu selle toetuse ja usalduse eest!

Lugupidamisega

Roland Peets

Valimisliit Ühtne Vald

Tolm ja sõrmejäljed

16. oktoobril, pärast teist koolitundi, hakkasid 10. ja 11. klassi õpilased, Toila Gümnaasiumi poolt tellitud bussiga, sõitma Lääne-Virumaale.

Eesmärgiks külastada suurettevõtet ning osaleda kriminalistika töötoas. Kuna 10. klassi õpilased külastasid eelmisel õppeaastal Viru Keemia Gruppi, siis 11. klassi juhataja Katrin Pentel kontakteerus ning leppis kokku külaskäigu AS Kunda Nordic Heidelberg Cement Group tsemenditehasesse.

Kui vanem lehelugeja ehk mäletab, siis Kundaga seostusid omal ajal sealkandi tolmused õunapuud ning aknad, mis hommikul pestes mõne aja pärast jälle sama tolmused välja nägid. Võime kinnitada, et sellist tolmu Kundas enam ei ole. Tegemist on kaasaegse, keskkonnasõbraliku ettevõttega, mille toodang tsemendi ja klinkeri näol läheb peale Eesti paljudesse maailmariikidesse. Tegemist on ka väga pikaajalise ettevõttega, mis alustas tegevust juba 19. sajandil. Hetkel on ettevõtte tegevusvaldkonnaks ehitusmaterjalide tootmine ja transporditeenus, mida osutab Kunda kaasaegne sadam.

Kaitsekiivrid peas asusime Ülari Pai kannul ekskursioonile läbi tehase kõikide objektide tutvudes samal ajal kogu tootmisprotsessi ning selle etappidega. Läbisime vahemaid ühe tsehhi juurest teise juurde ronides üles ja laskudes treppidest, kord olles külmas siis jälle väga soojas. Saime teada, et kogu tootmisprotsess on tihedalt seotud keemia, füüsika ja matemaatikaga, 2/3 tehase toodangust läheb välismaale, enne tsemendi valmimist läbib see ahju temperatuuriga 1400-1450 kraadi ning tsemenditehase laborites töötavad keemia- või füüsikaalast kõrgharidust omavad spetsialistid, lihttöötajaid õpetatakse välja kohapeal, palk vastab eesti keskmisele. 

Kunda Tsemenditehase tootmisprotsessidega tutvutud läks sõit edasi Rakvere Politseimuuseumisse, selle külastuse leppis kokku 10. klassi juhataja Stella Müsler.

Muuseumis ootas õpilasi ees kriminalistika töötuba nimetusega: Uurimise all, mille käigus tutvustati lähemalt politseitöö ühte osa – kuritegude avastamist. Näidati vahendeid, millega politsei avastab kuritegusid. Tutvustati sõrmejälgede liike ning nende võtmise metoodikat. 

Õpilased püüdsid ise leida asitõendeid ning avastada seifivarguse ning, läbi fotoroboti koostamise, mõrva toimepanijaid. Meeskonnatööna arvati ära seifikood, milleks pidi olema vihjete lugemisel osav ja seda me õpilased olid!

Töötuba pakkus palju põnevust ning oma töölehtedes arvasid noored, et õppekäik Kundasse ja Rakverre läks korda!

Stella Müsler

Rohkem pilte

8. klassi õpilased käisid õppekäigul Viinis

14.-18. oktoobrini oli 8. klassi saksa keele rühm õppekäigul Viini. 

Kõik sai alguse rahvusvahelisest e-Twinningu projektist “Einladung zur Party”, millega sel hetkel veel 5. klassis õppinud õpilased 2011 aastal Ettevõtliku kooli projektikonkursil 385 eurot võitsid. Otsustasime seda raha kasutada ühiseks reisiks Viini. Enne seda tuli aga veel paar aastat saksa keelt õppida ja natuke raha koguda. Reisi jaoks teenisid ettevõtlikud lapsed näiteks valla aastapäeval lisaraha kohvikuga “Viini!”.

Selle aasta jaanuaris viibis meie koolis vahetusõpetaja Viinist, kellega koostöös siis õppekäik lõpuks teoks sai. Õpetaja Karin Veit taotles ka Viinis ühest sihtasutusest raha meie muuseumipiletite ja ühistranspordi jaoks, nii saimegi Viinis vabalt liikuda ja mitmeid erinevaid muuseume külastada..

Esimesel õhtul tutvusime omal käel linnas jalutades kesklinna põhiliste vaatamisväärsustega. Tänu sellele oli lastel järgmistel päevadel ka juba lihtsam iseseisvalt orienteeruda. Meie laste jaoks olid põnevad nii esimene lennureis kui ka metrooga sõitmine. Hakkamasaamine tõelises suurlinnas oli kindlasti eduelamus.

Partnerkoolis tervitas meid järgmisel hommikul direktor ja õpilased tutvustasid ennast ning oma maja. Saime piiluda erinevatesse tundidesse ja meie õpilased tegid esitlused Eestist ning meie koolist. Kõigil päevadel saime kooli sööklas osa traditsioonilisest Viini köögist. Nii olid meie menüüs näiteks Frittatensuppe (pannkoogiribadega supp) ja veiseliha spinatiga. Pärastlõunal olid meie programmis veel Hunderwasseri maja, Schönbrunni lossi aed ning sealsed labürindid. Põnevas interaktiivses muusikamuuseumis Haus der Musik sai katsetada ja uurida näiteks oma kuulmist ja helide tekkimist ning levikut, aga kõige rohkem elevust tekitas kindlasti võimalus dirigendina Viini filharmoonikute ees seismine. Mõne noore dirigendi taktikepi all jäid virtuaalsed muusikud rahule, kui aga Väikese öömuusika tempo liiga kiireks läks, võis viiuldaja püsti tõusta ja edasimängimisest keelduda. Viini klassikutest on kõigil nüüd parem ülevaade.

Kolmandal päeval sõitsime Prateri lõbustuspargis ajaloolise vaaterattaga, käisime audiogiidi saatel Hofburgi lossi Hõbedakambris, Sisi muuseumis ja keiserlikes ruumides. Päeva lõpus võõrustas partnerkooli direktor meid traditsioonilises Viini kohvikus, kus kohustuslikuks programmiks oli loomulikult tort või õunstruudel ja kuum šokolaad.

Neljas päev algas kogunemisega Viini südalinnas. Partnerklassi õpilased olid jaotatud kuude rühma, iga rühmaga liitus üks meie õpilane. Õpilased said Viini kaardid ning töölehed küsimustega, millele nad koostöös pidid vastused leidma. Kuna meie partnerklassis õpib päris palju lapsi, kes ei ole pärit Austriast, siis ei olnud küsimustele vastuste leidmine ka nende jaoks alati lihtne. Ühise linnaralli käigus sõlmiti uusi sõprussidemeid ja püüti suhelda saksa keeles. Meie jaoks oli kindlasti huvitav kogemus tavalise Viini kooli õpilaste väga kirev rahvuste koosseis.

Viini teema võtsime kokku interaktiivses ajaloomuuseumis Time Travel, kus seintel kõnelesid “sigatüükalikud” kuulsate austerlaste maalid, 5D kinos sai rännata läbi Viini ajaloo, käia audientsil keiser Franz Josefi juures, elada varjendis üle Viini pommitamine ja sõita Fiakeriga Viini katuste kohal.

Õpilaste jaoks oli see õppereis vaheldusrikas lõiming keeleõppest, ajaloost, muusikast, kunstist ja kultuurist. Usun, et reis oli motiveeriv ja nii mõnigi reisil sõlmitud sõprus kestab tänu kirjavahetusele ja internetisuhtlusele veel kaua.

Signe Ilmjärv

Toila Gümnaasiumi saksa keele õpetaja

Rohkem pilte