Külaskäik Tartu Tervishoiu Kõrgkooli

9. märtsil käisime rakendusbioloogia õppuritega Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Tol päeval toimus seal gümnasistidele terviseteadlikkuse õppepäev, mis hõlmas laboritöö ja geneetika õpituba, lisaks saime me veel majatuuri.

Ma arvan, et võin julgelt öelda, et oma hea maine on Tartu Tervishoiu Kõrgkool 1200 üliõpilase, 111 õppejõu ja veidi teistsuguste õpimeetoditega 100 % ära teeninud. Praktikale paneb see kool hämmastavalt palju rõhku ja see muudabki Tartu Tervishoiu Kõrgkooli teistest nii erinevaks ja võib-olla isegi paremaks. Aga aitab sellest kiidulaulust. 9. märtsil toimus kõrgkoolis kaks õpituba: kliiniline keemia ja geneetika õpituba. Mina osalesin geneetika õpitoas, kus me paljundasime oma DNA-st geene, mis pidid meile ütlema, kas oleme eeldavalt loodud sprinteriteks või maratonijooksjateks. Sellele tulemusele jõudmiseks pidime oma DNA-st õige geeni leidma (lihaste valku kodeeriva geeni ACTN3, täiendas A. Aia) , mis kokkuvõttes vältas mitu tundi, nõudis kindlat kätt pipeti käsitlemises ja suurt täpsust ainete mõõtmises. Tudengite poolt korraldati meile ka loeng.

Biokeemia õpitoas toimus aga suhkruhaiguste tekkepõhjuste leidmine ja pärast seda patohistoloogia ehk haiguste õpetus. Proovijad said veenduda, et kudede lõikamine ning ka mikroskoobiga vaatlemine vajab suurt täpsust ja kannatlikkust. Kuna meditsiini valdkonnas lisandub järjest uusi aparaate, kutsuti meie noormehi antud koolile mõtlema. Neile tutvustati ka MRT (magnetresonantstomograafi) ning KT (kompuutertomograafi) töö põhimõtteid.

Kokkuvõtteks võib öelda, et oli äärmiselt huvitav ja ehk just see kool saab kellelegi meie hulgast tulevikukooliks.

 

Eliise Tamme

Toila Gümnaasiumi10. klassi õpilane

 

Tore oli see, et just siis, kui meie õpilased olid geneetika õpitoas, astusid sisse ka “Postimehe” ajakirjanikud ja ülevaadet antud õpitoast ning ka meie kooli õpilaste vastuseid saab lugeda: http://tartu.postimees.ee/3614351/noored-otsisid-geenidest-lihasjoudu , avaldatud 11.03.2016

 

Tervishoiukõrgkooli õpipäeval osalenud Toila gümnaasiumi õpilased Kristina Oja (vasakul) ja Beatrice Peetsalu. 

Foto: Sille Annuk

(Ka antud foto on avaldatud Postimehes 11. märtsil, täiendas Anne Aia)

Sa kahetsed, et pole seda raamatut lugenud!

18. märtsi õhtul kogunesid Toila Gümnaasiumi lugemishuvilised kooli lugemisööle. 

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia praktikant Janika Juuse soovis korraldada 2.-6. klassi õpilastele ühise raamatulugemise. Lugemisraamatuks sai valitud A. Kivirähu raamat “Oskar ja asjad”.

Õhtu juhatasid sisse Janika korraldatud vahvad mängud ja siis asuti lugema. Raamat jagati peatükkide kaupa ära ja iga rühm sai ise otsustada, kus ja kuidas oma osa läbi lugeda. E-raamatut ja arvutit ei saanud kasutada, oli ainult “päris” raamat. Harjutati ettelugemist, aga ka jutustamist, sest usinamad lugejad olid raamatu juba eelnevalt kaanest kaaneni läbi lugenud.

Peale tervislikku õhtusööki etendati kaasõpilastele läbiloetut. Väiksest tüdrukust sai vanaema, magamismatt sobis hästi kuuriukseks, raskem oli kehastuda vihmapilveks või koorekannuks, aga ka sellega saadi hakkama. Lõpuks sai iga lugeja esitada raamatu põhjal ühe küsimuse koolikaaslastele ja ühiselt leiti õiged vastused ka.

Öölugejatel olid kaasas ka oma lemmikraamatud, mida väga huvitavalt teistele tutvustati. Lugemishuvi muudkui kasvas ja nii mõnigi lugeja läks kooli raamatukogusse, mis oli sellel õhtul erandkorras avatud kella 21-22. Unejutuga polnud probleemi, jutustajaid jätkus!

Hommikul ootas kõiki lugejaid suur üllatus – õpetajad olid küpsetanud ohtralt pannkooke ja moosi oli nii palju, et ei jõutudki ära süüa! Laste lemmikud olid vaarikamoos ja mustikamoos.

Peale sööki tuletati hommikuringis meelde Oskari tegemisi raamatust, vahetati omavahel põnevaid raamatuid ja oligi aeg järeletulnud vanematega koos koju minna. Kindlasti soovitavad lapsed ka vanematel Oskari raamat läbi lugeda.

Ühisele lugemisele ootavad õpilase järge ja see tuleb kindlasti!

Maire Aul

Toila Gümnaasiumi

huvijuht

Lugemisööl oli lugemine lubatud igas asendis. Foto: Maire Aul

Kuidas reklaamida lemmikraamatut? Foto: Maire Aul

Õiguskorra ülevaade Toila vallas

2015. aasta suvel on koostöös Toila vallaga tegeletud parkimisprobleemidega Toila-Oru pargis ning Toila alevikus tervikuna. Selleks, et puhkuste perioodi võimalikke parkimisprobleeme ennetada, anti võimalikest soovitustest teada läbi avalikkuse ning samuti paigaldati kriitilisematesse kohtadesse ka bännerid „Pargi õigesse kohta“. Tuleb tõdeda, et eelmisel aastal oli parkimisprobleeme vähem. Tõenäoliselt mängisid oma rolli ka jahedad ilmad.

Kuritegevus Toila vallas on 2015. aastal langenud võrreldes varasema aastaga 5%. Kuriteoliikidest registreeriti enam varavastaseid, isikuvastaseid ning liikluskuritegusid. Positiivse punktina võib välja tuua, et liikluskuriteod on Toila vallas langenud juba paar viimast aastat. Samas probleemkoht on aga jätkuvalt varavastased süüteod, mille hulk 2015. aastal vähesel määral kasvas. On väga oluline, et inimesed mõistaksid oma vara väärtust ning nende endi tegevuse olulisust. Vaid ise oma vara kaitseks tegutsedes on võimalik vargus ära hoida. Ükski õigusrikkumine ei tohiks jääda märkamata. Väga oluline on ka see, et inimesed annaksid õigusrikkumistest teada.

2015. aastal registreeriti väärtegusid 44% võrra vähem kui 2014. aastal. Peamised registreeritud väärteod olid liiklusseaduse rikkumised, mille arv on võrreldes 2014. aastaga registreeritud 73% vähem. Negatiivse tendentsina tuleb tõdeda, et alkoholiseaduse rikkumisi registreeriti 2015. aastal 25 juhtumi võrra rohkem kui aasta varem.

2015. aastal toimus Toila vallas üks liiklusõnnetus, milles sai viga kolm inimest.

Piirkonnapolitseinikuna saan öelda, et Toila vald on rahulik piirkond, kus koostöö kohaliku omavalitsusega on väga hea ning infovahetus toimib. Koostööaltid on ka kool ja noortekeskus, kellega ühiselt saab erinevaid üritusi korraldada. Kohalikele elanikele toimuvad Toila vallamajas vastuvõtud iga kuu esimesel teisipäeval kell 10.00.

Anna Tihhomirova

Jõhvi politseijaoskonna piirkonnapolitseinik

NAABRIVALVE KOOSTÖÖ ÜMARLAUD

Kuidas luua naabrivalvet?
Kas riik tahab kõik oma ülesanded vabatahtlike õlule veeretada?
 
Saad teada, kui tuled 13. aprillil toimuvale naabrivalve koostöö ümarlauale, mille korraldavad Eesti Naabrivalve koostöös Eesti Politsei ja Toila Vallavalitsusega.

Ümarlaud toimub kolmapäeval, 13. aprillil:
kell 16 TOILAS, vallamaja volikogu saalis (Pikk tn 13a)
kell 18 VOKAS, rahvamaja saalis ( Narva mnt 2)
 
Sõna saavad:
Tiit Kuusmik, Toila vallavanem
Tervitus ja sissejuhatus
Marek Väljari, Eesti Naabrivalve tegevjuht
Turvalise elukeskkonna kujundamine läbi igaühe panuse;
Naabrivalvepiirkonna loomine
Anna Tihhomirova, piirkonnapolitseinik
Avalik kord – igaühe roll korrakaitses
Saad küsida või välja öelda, kui miski jäi kripeldama!
 
Ümarlaua paremaks planeerimiseks anna palun oma tulekust
teada: Marek Väljari, tel 6 522 522; 513 6630 või
marek.valjari@naabrivalve.ee.
 
Osalemise eest raha ei küsita!
Ootame aktiivset osavõttu ja julget kaasamõtlemist!

Kuidas võimaldada eakale või puudega inimesele iseseisev, turvaline ja muretum elu?

Tõhus abimees on Medi häirenuputeenus.

Mis on häirenuputeenus?

Medi häirenupu eesmärk on abi jõudmine abivajajani ning meelerahu tagamine eakate või puudega inimeste lähedastele.

Häirenuputeenuse aitab inimesel end oma kodus olles turvalisemalt tunda ja vajadusel alati ühe nupuvajutusega abi kutsuda.

Häirenuputeenuse põhimõte on lihtne ja elusid päästev:

1. kui juhtub õnnetus või veab tervis alt – midagi sellist, mille puhul ise telefonini ei jõua – tuleb vajutada häirenuppu, mis on kogu aeg randmel või kaelas;
2. kodus oleva spetsiaalse käed-vabad telefoniseadme abil saab ühendust Medi kõnekeskuse operaatoriga, kellele juhtunust rääkida;
3. Medi operaator annab info edasi inimese enda valitud lähedasele, kes saab peagi appi tulla. Vajadusel kutsutakse välja kasvõi kiirabi, päästeamet või politsei.

Medi häirenuputeenuse kasutamiseks vajalikke seadmeid saab nii soetada kui rentida.

Lisaks Medi häirenupule on võimalik häire korral kiiremaks reageerimiseks lisada täiendavaid elusid päästvaid andureid:

• täiendav häirenupp teisele, kolmandale jne hoolealusele
• optiline suitsuandur
• kukkumisanduriga häirenupp
• voodiandur
• liikumisandur infrapunaga
• ukseandur
• põranda/uksematt dementsuse korral
• möödumisandur
• häirenupu laiendused piiratud liikumisvõimega hoolealusele
• ravimidosaator
• pliidivalvur

Kõik lisaandurid (v.a. ravimidosaator ja pliidivalvur) annavad häiret saades ja anduri aktiveerudes automaatselt signaali hoolekandetelefonile, mis helistab ilma hoolealuse poolt nuppu vajutamata automaatselt Medi kõnekeskusesse. Medi operaator näeb, mis tüüpi andur häire põhjustas ning reageerib ja suhtleb hoolealusega vastavalt.

Kõikidele Medi pakutavatele seadmetele kehtib tootja poolt aastane garantii. Tolmu- ja veekindla häirenupu patarei kestab 5 aastat või 100 000 vajutust ehk 5 aasta jooksul 55 vajutust päevas. Seadmed on praktiliselt hooldusvabad.

Teenus töötab kõikjal Eestis!

Lisainfo: www.medi.ee; nõuandetelefon 661 8181; facebook.com/medi.ee

Kutse omastehoolduse foorumile

On taas rõõm kutsuda kõiki omastehoolduse teemast huvitatuid, arengutele kaasa aitajaid ja lähedasi kodus hooldavaid pereliikmeid omastehoolduse foorumile, mis on järjekorras juba kolmas ja toimub neljapäeval, 28. aprillil 2016 Sakala Keskuses Viljandis.

Esinejad on EV valitsusest, külalisesinejad Lätist ja Soomest, sõna võtavad omastehooldajad.

Buss huvitatuile väljub 28.04 Vokast ja Toilast. Palun, kellel on tahe ja võimalus osaleda, teatage endast 13. aprilliks meilitsi või telefonil 55547129 Kaja Rebane. Samas lisainfo väljasõidu kohta.

Vaata ka MTÜ Eesti Omastehooldus kodulehte www.omastehooldus.eu.

Liikumine on elu ja südametervise alus!

Südamenädal, mida on Eestis regulaarselt tähistatud 1993. aastast, on muutunud nii oluliseks sündmuseks, et 2016. aastal viime läbi Südamekuu. Aprillikuus toimub üle kogu Eesti südametervisele pühendatud liikumisüritusi. Esimese nädala teemaks on liikumine ja vererõhk, teisel liikumine ja kehakaal, kolmandal liikumine ja kolesterool ning neljandal liikumine ja südamehaigused.

Regulaarne liikumine on parim viis ennetada südamehaigustesse haigestumist. See vähendab lisaks südamehaigustele ka diabeedi, kõrgvererõhutõve, vähi ja varajase surma riski, langetab kolesterooli ja kehakaalu, vabastab stressist ja depressioonist, annab energiat, parandab und, seksuaalelu ja ajufunktsiooni.

Eesti Kardioloogide Selts soovitab Euroopa juhistele toetudes, et terve täiskasvanu kehaline koormus peaks nädalas kestma vähemalt 2,5-5 tundi mõõdukal koormusel või 1-2,5 tundi intensiivsel koormusel. Seega pool tundi päevas kõndi igapäev annab lõviosa kehalise koormuse positiivsest toimest kätte!

Regulaarne liikumine normaliseerib vererõhku.

Kõrgenenud vererõhk on väga tihedalt seotud liikumisvaegusega. Kehaline koormus tõstab vererõhku lühikeseks ajaks, aga peale koormust see langeb algväärtusest madalamale. Mida sportlikum Te olete, seda kiiremini vererõhk taastub.

Regulaarne liikumine on ravimivaba võimalus vererõhu langetamiseks. Süstoolne („ülemine“) vererõhk langeb regulaarse liikumisega 4-9 mm Hg. See efekt on võrreldav vererõhuravimite toimega. Sageli piisab vererõhuhaiguse algfaasis regulaarsest liikumisest ja tablettravi polegi vaja. Soodne toime vererõhule püsib ainult siis kui liigute regulaarselt. Kui muutute passiivseks, kõrgeneb ka rõhk.

Liikumine aitab hoida kehakaalu normis.

Ülekaalulisuse peamisteks põhjusteks on madal kehaline aktiivsus ja energiarikka toidu üleküllus. Kõrgenenud kehakaal põhjustab elukvaliteedi langust ja on paljude haiguste (kõrgvererõhutõbi, insult, südameinfarkt jne.) riskiteguriks. Ülekaalulistel aitab kaalu langetada kehalise aktiivsuse suurendamine. Igasugune liikumine kiirendab ainevahetust, mis jätkub ka mõnda aega pärast liikumise lõppemist.

Väljendunud ülekaaluga inimestele sobib suurepäraselt ujumine, kuna see ei ole suureks koormuseks liigestele. Kaalukaotus muudab liikumise kergemaks ja seega saate kehalist aktiivsust suurendada. Füüsilise koormuse mõõdukas regulaarne tõstmine on parim viis kaalu langetamiseks ja parema enesetunde saavutamiseks.

Liikumine parandab kolesteroolinäitajaid.

Regulaarse liikumisega on võimalik langetada LDL-kolesterooli taset 10-15% ja tõusta HDL-kolesterooli taset 20%. Lisaks suureneb kolestrooli- ja valgupartiklite (lipoproteiinide) maht, mis kaitseb artereid lupjumise eest.

Positiivseteks muutusteks vererasvades piisab 30 minutilisest regulaarsest liikumisest päevas. Intensiivsem regulaarne aeroobne treening annab veelgi paremaid tulemusi.

Liikumine on väga vajalik ka südamehaigetele.

Ka haige süda vajab doseeritud koormust, et taastuda ägedast haigusest (südameinfarkt) või tulla toime kroonilise haigusega (südamepuudulikkus). Sobiva koormuse osas tuleb konsulteerida arstiga.

Ei tohi koormata südant üle täis kõhuga, peale sööki tuleb puhata vähemalt üks tund. Vedelikupuududus koormusel on oht südamele. Jooge mõõdukas koguses vett koormuse eel, ajal ja järgselt. Katkestage koormus koheselt, kui tunnete valu südame piirkonnas, rütmihäireid, või järsku nõrkustunnet. Teatage sellest oma arstile. Konsulteerige arstiga kehalise treeningu osas peale raviskeemi muudatusi. Mõned ravimid mõjustavad koormustaluvust väga oluliselt.

Südamearstina soovin teile kõigile mõnusaid tunde tervisespordi ja hobidega tegelemisel. Ilus kevadilm on parim aeg alustamiseks. Liikumine vabastab aju, tugevdab südant ja veresooni. Kaitskem Südamekuul üheskoos oma südant ja nautigem liikumisest tulevat jõudu!

Margus Viigimaa, südamearst