Märkmikuga mööda maja....

Tahaksin meie 5. aastast Naerumere lasteaeda Toilas tutvustada natuke teise nurga alt.

Nii, et räägiksime sügavamalt ja südamest rühmadest ja muust...

Triin Ilves, alustame sinust.

Kui laps on kodu peegel, siis mis on sinusse jäänud Kiviõli lapsepõlvekodust?

Lapsepõlvekodu oli/on mul nagu kodu ikka. Ainsa lapsena võtsin kogu oma vanemate tähelepanu ja olin alati harjunud oma tahtmist saama. Eks ma olen natuke vati sees kasvanud ka, palju asju tehti mulle ette ja taha ära. Kuid just sellest on kasvanud mul välja suur ind iseseisvalt asjadega hakkama saada ja nende kallal pusida ning proovida üle oma varju hüpata.

Kuidas sündis mõte õppida lasteaednikuks?

Suhteliselt ekspromt sündis see mõte. Peale 12. klassi saatsin pabereid mitmetesse koolidesse ja erinevatele erialadele. Kuid kuna TLÜ Rakvere Kolledži katsed olid esimesed ja ma läbisin need vägagi edukalt, otsustasin proovida.

Kui sa poleks õpetaja, kes siis tahaksid olla?

Siis ma oleksin seotud teatriga. Meelsamini oleksin näiteks lavastaja. Kärgiksin ja näitaksin näpuga kuidas mida teha. Kuigi üks lapsevanem just ütles, et „Вы настоящая актриса“ (tõeline näitlejanna).

Talviti ma tegeleksin lavastamisega ja suviti koguksin seljakott seljas folkloori.

Millise rühmas õpetaja oled ja mis paneb su silmad särama Naerumeres?

Ma olen 6. aastat Õnnekillukeste õpetaja. Töö – lapsed seovad mind erinevate põnevate väljakutsetega. See innustab ja motiveeribki.

Huumorimeel on üks sinu iseloomu kullaterasid. Tore on vaadata, kuidas proovid naljasoont ka lastes arendada. Tuleb sul meelde mõni hea ütlus laste suust?

Huumorisoon on mul jah natuke laiem ja pikem kui teistel, kahjuks on ta ka veidi vildakas ja omanäoline. Ma ikka igapäevaselt üritan huumorit kasutada, lapsed siis lõkerdavad naerda ja ütlevad, et tädi Triin on igavene naljatilk ja padajaan.

Veebruaris on sõbrapäev ja kodumaa sünnipäev. Mis on rühmaga sel puhul plaanis ?

Veebruar on lühike ja väga kiire kuu. Kuna seda tuntakse veel sõbrakuuna, siis on praegu meil aktuaalsed sõpruskohtumised teiste lasteaedadega. 14. veebruaril käisid külas Jõhvi lasteaed Pillerkaar. Oma rühmaga käisime 15. veebruaril kohtumas Voka Naksitrallide kooliminejatega. Kindlasti läheme Eesti iseseisvuspäeva paiku tervitama valla töötajaid ja meie uut vallavanemat, kes muuseas ise ka Kiviõlist pärit.

Sellel kevadel saadad kogu rühma - 17 last kooli. See on seniste lendude rekordarv lõpetajaid. Iseloomusta, millistena need kasvandikud su mälestustesse jäävad?

Uskumatult naerusuised, rõõmsad, mängulustlikud, aktiivsed… Ma võiksin neid iseloomustama jäädagi, see nimekiri tuleks mitu lehekülge pikk. Aga lühidalt kokku võttes: kõige-kõige paremad!

Lõpetajate hulgas on ka päris mitu vene keelt kõnelevat last. Kuidas sulle tundub, on nad valmis eesti kooli minema või polegi see kõigil lastevanematel eesmärgiks?

Eelmise aasta lõpetajate hulgas oli mul ka mitu vene keelt kõnelevat last ja tagasiside on olnud seni positiivne. Sellel aastal on aga natuke teistmoodi, lapsed on passiivsemad eesti keeles suhtlema. Loomulikult on vanematel eesmärk panna lapsed Toila kooli. Aga siinkohal

tuleb arvestada lapse heaolu ja toimetulekuga. Last ei tohiks lükata lasteaeda, et õpetage talle eesti keel selgeks. Koduselt tuleb ka sellesse panustada ja ise huvi üles näidata. Kindlasti tuleks mõelda ka sellele varakult, kas täiskasvanu ise saaksid hakkama koolist antud eestikeelsete koduste töödega, kui laps peaks abi ja suunamist vajama.

Kuidas hindad praeguste lastevanemate sidet lasteaiaga? Meil on koduleht, korraldame vahvaid üritusi. Näed sa veel mingit „auku“, mille täitmisel oleks vastastikune rahulolu 100%?

Eks aastatega on tulnud igasuguseid asju ette. Kuid ma arvan, et mina saan oma rühma lapsevanematega suhteliselt hästi läbi. Suhtleme aktiivselt, korraldame üritusi. Minu rühma vanemad löövad väga rõõmsalt alati kõiges kaasa ja panustavad samuti sajaprotsendiliselt lasteaia ellu.

Meenuta mõni mõnus üritus, mis on sinu juhtida olnud ning mis jääb edulaekasse igaveseks! No nagu tahaks uhkusega öelda, et tehke järele või makske kinni...

Mina annan iga üritusega endast maksimumi ja veel rohkemgi. Hetk peale pidu olen ma nii tühi ja hall kuniks tulevad lapsed, lapsevanemad ja töökaaslased, kes mind kiidavad. Siis ma tunnen, kuidas energia taas minusse koguneb ja uut tööindu tulevikuks juurde voolab. Välja võiks tuua „legendaarse“ lastekaitsepäeva kahasse Toila Gümnaasiumi noortega ja selleaastase indiaanistiilis isadepäeva. Mulle meeldib asju natuke teistmoodi teha ja oma nišš leida. Kuid samas ma arvan, et tõeliselt suured asjad on mul veel ees! 

Kirjelda palun mõnda Naerumere head traditsioon või eripära?

Ega iga lasteaed saa kiidelda nii fantastilise asukohaga nagu meie lasteaed – meri ja Toila Oru park. Ümbrus ongi meie eripära.

Oled igavesti positiivne Õnnekilluke ning nõukogus õpetajate esindaja. Millise kogemuse - elutarkuse sooviksid teistelegi edasi anda? Seisa alati näoga päikese poole, siis jäävad varjud selja taha!

Tulevikus, sellel sügisel tulebki sul taas uus rühm kokku koguda ja üles kasvatada. Seni on veel vähe avaldusi, kuigi on teada, et Toilas on 2. aastaseid lapsi sügiseks rohkem. Mida ütleksid uutele lastevanematele?

Ärge kartke lasteaeda, aga ärge pange ka kõiki lootusi meie peale. Õpetaja moodustab koos lapsevanemaga meeskonna ja ühes suunas tegutsedes jõutakse alati eesmärgini. Kõige tähtsam on vanemate enda positiivne suhtumine lasteaeda.

Olen väga uhke sinu üle sellepärast, et elad Jõhvis lausa Sipsiku lasteaia taga ja ikkagi oled südamest ja üdini meie maja õpetaja. Mis peaks juhtuma, et sa enam ei tahaks Toilasse sõita?

Ma olin kolmandal kursusel Rakvere Kolledžis kui läksin mingeid pabereid paljundama praktika jaoks. Maja oli suhteliselt vaikne ja tühi. Siis tuligi mu juurde üks selle kooli töötaja ja ütles, et vajatakse noori õpetajaid peatselt avatavasse lasteaeda Ida-Virumaal. Mulle määrati kohtumine omanikuga ja siin ma olengi. Ma ei ütle, nagu midagi peaks juhtuma, et ma siia enam ei tahaks tulla. Maailm on suur ja lai ning see on minu ees valla. Mul on veel palju nägemata ja avastamata. Elame näeme:)

Mis on sinu hobid, huvid vabal ajal?

Huvisid ja hobisid on seinast seina: bowling, uisutamine, pikk uni ... Jõu ja energia toob minusse pere ning sõpradega koosveedetud aeg. Väikestest ekstreemsustest, mis vere vemmeldama ajavad, ei ütle ma ka ära.

Lõpetuseks ütle veel midagi, et ei jääks südamele........

Minu süda lööb normaalses tempos, seega tundub, et midagi suurt südamel ei ole 

Aitäh ja sillerda veel kaua meie Naerumere lainetel!

Märkmikuga kõnetas

Aili Saarne, Toila Lasteaed Naerumeri direktor