MTÜ Toila Noored avab selleks suveks Toila Pritsukuuri uksed ning kutsub
sinna kõiki Toila valla inimesi huvitegevusest osa võtma!
Enne
seda on aga tarvis kasutuseta seisnud maja siit-sealt kõpitseda.
Seepärast ootame kõiki hakkajaid noori-vanu laupäeval, 2. juunil endale appi lihtsamaid korrastustöid tegema.
Kavas:
- korrastame pritsukuuri ümbrust
- lapime seinu ja katust
- pühime tolmu
Tulijale: võta palun kaasa töökindad!
Lisaks vajab pritsukuur aiamööblit: kellel on mõni töötav, aga
üleliigne tool-pink-laud, siis võib selle meile annetada. Oleksime väga
tänulikud!
Pärast rõõmsat tööpäeva pakume kõigile talgulistele pirukat-kooki, noorematele morssi, vanematele koduõlut á la Peep.
ilmub alates 1996. aastast. Paberväljaanne ilmub iga kuu teisel nädalal. Kaastööd on oodatud 25. kuupäevaks e-posti aadressil lea.rand65@gmail.com. Toimetaja Lea Rand tel. 33 69 551 või 53 428 705
Wednesday, May 30, 2012
Monday, May 28, 2012
Soovin rentida heina- ja põllumaad Ida-Virumaal
Soovin
rentida heina- ja põllumaad Ida-Virumaal. KIIRE !
Kontakt
: Argo
Mobiil:
+372 56 663 816
Fax
: +372 3220055
e-mail:
argo@partneras.com
Thursday, May 24, 2012
Head segapakendi ja paperi- ning papikonteinerite kasutajad!
Kordame taas üle need jäätmeliigid,
mida eelpool nimetatud konteineritesse panna sobib:
1. SEGAPAKENDIKONTEINER-
klaas- ja plasttaara,
metallpakend, joogikartong
Konteinerisse
sobivad puhtaks tehtud
jogurti- ja võitopsid, õli-, ketsupi- ja majoneesipudelid,
šampoonipudelid, plastnõud ja karbid, kilekotid, klaaspudelid ja
–purgid, konservikarbid ja puhtad kartongist piima-, mahla-, veini-
ja jogurtipakendid.
Konteinerisse
EI TOHI panna tühjendamata
ja määrdunud pakendeid, samuti kemikaalide pakendeid. Samuti muid
kõiksugu plastist, metallist või klaasist asju (mänguasjad,
aknaklaas, keraamilised ja klaasnõud, lambipirnid), mis ei ole
pakendid. Konteinerisse pandavad pakendid peavad olema mõistlikult
puhtad ja tühjad. Pakenditel ei tohi olla toidujäätmeid. Kui
pakendeid ei ole võimalik lihtsate võtetega puhtaks saada, on
mõistlikum need panna segaolmekonteinerisse.
2. PABERI- ja PAPI KONTEINER
Konteinerisse
sobivad
ajalehed, ajakirjad, kataloogid ja reklaammaterjalid, töövihikud,
paberist ja papist kaustikud, trükiga ja puhas kirja- ning
joonistuspaber, ilma
kaaneta
raamatud, pappkastid ja –karbid, jõupaber ja puhtad paberkotid ja
muud puhtad paberpakendid.
Konteinerisse
ei sobi
määrdunud
või vettinud papp või paber, munakarbid, kasutatud salv- ja
taskurätid, vana tapeet, kasutatud pabernõud, metallklambritega
kiirköitjad. Pappkastide puhul on soovitav need enne kokku suruda,
siis mahub rohkem.
PALUN KÕIGIL KONTEINERITE
KASUTAJATEL VIIA KONTEINERITESSE TÕEPOOLEST AINULT NEID JÄÄTMELIIKE,
MIS SINNA SOBIVAD!
Eelkõige puudutab see just Toila
alevikus, kaupluse juures olevate paberi- ja papi konteinerite
kasutajaid: kui konteineritesse jätkuvalt viiakse sinna
mittesobivaid jäätmeid, oleme me sunnitud need konteinerid alates
1. juulist 2012.a ära viima!
- Toila jäätmepunkti- Pikk tn 41 - Jäätmete üleandmiseks TULEB KINDLASTI eelnevalt kokku leppida tel 53 469 472, Sven Okunev ( heakorratöötaja Toila alevikus)
- Voka jäätmemaja, Narva mnt 5a- Jäätmete üleandmiseks TULEB KINDLASTI eelnevalt kokku leppida tel 53814016, Tiia Lehismets (ajutine heakorratöötaja Voka alevikus)Jäätmete ukse taha mahapanemine on keelatud!
Levinumad
ohtlikud jäätmed on patareid ja akud, päevavalgustuslambid ja muud
elavhõbedat sisaldavad jäätmed nt kraadiklaas, vananenud ravimid,
värvid, lakid, liimid ja lahustid, õli sisaldavad jäätmed,
saastunud pinnas, ohtlike ainetega reostunud taara ja materjalid
(kaltsud, saepuru jms,), kemikaalide jäägid ja nende pakendid
(puhastusvahendid, fotokemikaalid, happed, alused jms.),
mürkkemikaalid (putuka- ja taimemürgid).
Toila vallavolikogu 23. mai istung
1. Suuremäe Karjäär OÜ vaie Toila Vallavolikogu 21.03.2012.a.
otsuse nr 98 peale
2. Toila vallas Toila alevikus Pikk tn 41b asuva maaüksuse munitsipaalomandisse taotlemine
3. Toila vallas, Päite külas asuvate Silla ja Mäe maaüksuste detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõjude
strateegilise hindamise mittealgatamine
4. Toila valla kalmistute kasutamise eeskiri
5. Toila valla 2012. aasta eelarve muutmine (I lugemine)
6. Vallavalitsuse seisukoht valla kultuuriobjektide kohta
7. Vallavalitsuse informatsioon Toila valla 2012.aasta eelarvesse lülitatud sihtotstarbelistest eraldistest
8. Toila valla 2012. aasta eelarve muutmine
2. Toila vallas Toila alevikus Pikk tn 41b asuva maaüksuse munitsipaalomandisse taotlemine
3. Toila vallas, Päite külas asuvate Silla ja Mäe maaüksuste detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõjude
strateegilise hindamise mittealgatamine
4. Toila valla kalmistute kasutamise eeskiri
5. Toila valla 2012. aasta eelarve muutmine (I lugemine)
6. Vallavalitsuse seisukoht valla kultuuriobjektide kohta
7. Vallavalitsuse informatsioon Toila valla 2012.aasta eelarvesse lülitatud sihtotstarbelistest eraldistest
8. Toila valla 2012. aasta eelarve muutmine
Toila korvpallurid on tegijad
Toila
valla korvpallurid on möödunud hooajal saavutanud palju erinevatel
tasemetel võistlustel. Eriliselt tasub esile tõsta noorte edu
Eurosarjas ja A-vanuseklassi Eesti meistrivõistlustel.
Euroopa noorte korvpalliliigas U20 vanuseklassis (s. 1992. a ja hiljem) põhiturniiri täiseduga lõpetanud ja lõpuks hõbemedalid saanud KK HITO meeskonda kuulusid meie vallast neli mängijat, neist Jalmar Joosep Saar ja Mario Kirsimaa kuulusid põhiviisikusse ning mänguaega said ka Jonas Kuslap ja Rasmus Luud.
Eesti A-klassi (s. 1993. a ja hiljem) meistritiitlit kaitsnud KK HITO meeskonna ridades said kuldmedali koguni kaheksa Toila valla poissi: Jonas Kuslap, Fredi Müür, Sten Kunts, Rasmus Luud, Mario Kirsimaa, Jalmar Joosep Saar, Mikk Teelahk ja Karl Sööt. Ühe mängu mängis kaasa Kristen Milk.
Euroopa noorte korvpalliliigas U20 vanuseklassis (s. 1992. a ja hiljem) põhiturniiri täiseduga lõpetanud ja lõpuks hõbemedalid saanud KK HITO meeskonda kuulusid meie vallast neli mängijat, neist Jalmar Joosep Saar ja Mario Kirsimaa kuulusid põhiviisikusse ning mänguaega said ka Jonas Kuslap ja Rasmus Luud.
Eesti A-klassi (s. 1993. a ja hiljem) meistritiitlit kaitsnud KK HITO meeskonna ridades said kuldmedali koguni kaheksa Toila valla poissi: Jonas Kuslap, Fredi Müür, Sten Kunts, Rasmus Luud, Mario Kirsimaa, Jalmar Joosep Saar, Mikk Teelahk ja Karl Sööt. Ühe mängu mängis kaasa Kristen Milk.
A-klassi kuldsed mehed |
Meeste
liigas medalil Unt, Simm ja Vinni
Eesti meeste meistriliigas sai Toila juurtega Kristjan Makke TTÜ KK eest mängides kaheksa meeskonna seas viienda koha
Eesti meeste esiliigas saavutasid KK HITO/Jõhvi meeskonna koosseisus hõbemedali Riho Unt, Veiko Simm ja Marek Vinni.
Eesti meeste teises liigas lõi kaasa KK HIOTO/Toila võistkond, kes esimese etapi põhjal pääses tugevamasse alagruppi ning play-offiks saadi kuues asetus, kuid kohe play-offi avaringis jäädi mängudega 1:2 alla Tallinna Puhhid meeskonnale ning lõppkokkuvõttes oli HITO/Toila koht 17 meeskonna seas üheksas.
Ida-Virumaal edukaimad naised ja veteranid
Ida-Virumaa korvpallimeistrivõistluste meistriliigas sai Riho Unt KK HITO eest mängides medali ja tuli karikavõitjaks. Toila meeskond pidi sel aastal meistriliigas leppima viienda kohaga ning BC Viru Basket oli seitsmes.
Meeste esiliigas kuulus Keith Klettenberg KK HITO/Kohtla-Nõmme rivistusse.
Meeste rahvaliigas kaotas Voka Veteran lisaajal Virumaa PSS meeskonnale, kelle kodusaal on samuti Voka.
Eesti meeste meistriliigas sai Toila juurtega Kristjan Makke TTÜ KK eest mängides kaheksa meeskonna seas viienda koha
Eesti meeste esiliigas saavutasid KK HITO/Jõhvi meeskonna koosseisus hõbemedali Riho Unt, Veiko Simm ja Marek Vinni.
Eesti meeste teises liigas lõi kaasa KK HIOTO/Toila võistkond, kes esimese etapi põhjal pääses tugevamasse alagruppi ning play-offiks saadi kuues asetus, kuid kohe play-offi avaringis jäädi mängudega 1:2 alla Tallinna Puhhid meeskonnale ning lõppkokkuvõttes oli HITO/Toila koht 17 meeskonna seas üheksas.
Ida-Virumaal edukaimad naised ja veteranid
Ida-Virumaa korvpallimeistrivõistluste meistriliigas sai Riho Unt KK HITO eest mängides medali ja tuli karikavõitjaks. Toila meeskond pidi sel aastal meistriliigas leppima viienda kohaga ning BC Viru Basket oli seitsmes.
Meeste esiliigas kuulus Keith Klettenberg KK HITO/Kohtla-Nõmme rivistusse.
Meeste rahvaliigas kaotas Voka Veteran lisaajal Virumaa PSS meeskonnale, kelle kodusaal on samuti Voka.
Naiste
liigas saavutas Toila valla naiskond pronksmedalid, alistades
otsustavas kohtumises Sillamäe Kalevi.
Sealjuures peeti nii meeste rahvaliiga kui ka naiste liiga finaalturniir Voka spordihoones.
Sealjuures peeti nii meeste rahvaliiga kui ka naiste liiga finaalturniir Voka spordihoones.
Pronksmedali saavutanud Toila neiud |
Peeter
Sööt
Nii palju asju, mis alati on head...
18. mail
laulsid “Päikesekillukesed” kevadkontserdi Voka rahvamajas
nendesamade sõnadega avatuks. Tunni aja jooksul, mis oli
pealtvaatajate aplausi täis, astusid üles Toila Gümnaasiumi kõik
rahvatantsurühmad, “Päikesekillukeste” koor ja ansambel ning
sõnakunstimeistrid. Kui tavalised tüdrukud olevat tehtud suhkrust,
jahust ja maasikavahust ning poisid tiigrist ja konnast ja
kutsikahännast, siis tahaksin küsida: “Mida on retseptile
lisatud, et tulemuseks on niisugused tublid lapsed, kes jaksavad
peale õppimise veel laulda, tantsida, luuletusi lugeda? On sinna
lisatud kilode viisi kohusetunnet, tegutsemistahet, vastupidamist?”
Võib-olla teavad vastust need head ja tublid lapsed ise. Üks on
aga kindel, need lapsed on tulevikus hingelt rikkamad,
vastutusvõimelisemad ja oskavad kaaslastega arvestada.
Loomulikult
ei ole kõik päevad vennad, satub meiegi meepotti mõni tõrvatilk,
kui ammu teda oleva esinemise asemel valitakse sõbra sünnipäevale
minek või jäetakse hoopis tulemata ja ei anta sellest ka õpetajale
teada. Hea, kui saadakse ühel päeval aru, et esinemine on
samasugune töö nagu kõik teised. Kui sina ei tee, siis peavad sinu
töö ära tegema teised. Seega, meil on, kuhu poole püüelda.
Kui ma
peaksin üles lugema, mis on need asjad, mis minu jaoks on alati
head, siis ei teagi, kustkohast alustada, sest neid on päris palju.
Teie, minu head neiduderühma tantsijad... olete olnud mulle päris
tükk aega õhtuseks energiapommiks. Vaatamata päevatöö väsimusele
alustasin teiega iga kolmapäeva õhtul, raudkindlalt kell kuus ja
eranditult iga kord laadisid teie lustakad “Mammatütred” ja
“Jänesepolkad” mu akud pilgeni täis. Kui võimalik oleks, siis
jätaksin Laura, Nele, Merke, Kareti ja Anna kohe päris
mitmeks-mitmeks aastaks gümnaasiumikursust kordama. Et see aga minu
võimuses ei ole, siis jään lootma, et edaspidiste
koostööprojektide käigus saame taas millegi toredaga hakkama.
Minu head
ja tublid “Päikesekillukesed”, olete sellel aastal taas
näidanud, et särada on tore ja et päikest lihtsalt peab jaguma
igasse päeva. Meil on olnud palju esinemisi ja mind rõõmustab
eriti asjaolu, et meid ikka ja jälle kutsutakse kaunistama
maakondlikke pidusid. Järelikult olete silma paistnud!
“Päikesekillukeste” vanemad õed 6. klassi tütarlasteansamblis
säravad edasi ka veel juunikuus. Kui kõikidel teistel on juba
suvevaheaeg täies hoos, laulavad nemad Sillamäe linna 55. juubelil.
Mul on hea
meel, et 18. mai kontserdil olid nõus esinema kõik need lauljad,
kes on alates 2002. aastast oma panuse andnud selleks, et
mudilaskooril oleks jätkuvalt kõrgeim kategooria.
Samuti
rõõmustan selle üle, et 6.-7. klassi tantsurühm ei ole alla
andnud teismeliseea tuhinale. Kindlasti tundub teile vahel, et
tantsususside jalgatõmbamise asemel on selles vanuses nii palju
muudki huvitavat teha. Ei väsi kordamast kiidusõnu, mille teile ka
e-kooli kirjutasin: “Tuhat korda ütlen aitäh, et tantsisid.
Teiega koos on ALATI VAHVA!” Ärge loobuge tantsust, kes siis muidu
selle halli ilmaelu kirevaks teeb!
Ma võin
alati kindel olla, et mul on terve hulk häid kolleege, mõttekaaslasi
ja abilisi, kellele ei tundu ükski idee pöörane ja kes suudavad
minu jooksusammuga kaasa tulla ka päris viimastel hetkedel. Kui ma
teid nimepidi nimetama hakkaksin, tuleks ajalehele mahtu juurde
kaubelda. Küllap te tunnete kõik ennast ära ja teate kindlalt, et
kui ma ühel hetkel jälle teie ees olen... siis saab üheskoos taas
midagi vahvat teoks.
Südantsoojendav
on seegi, et meie pidudel on alati hulgaliselt pealtvaatajaid. Selles
samas, peaaegu olematute tingimustega saalis on olnud ka niisuguseid
kordi, kus istekohti enam ei jätku. Aitäh, et hindate meie tööd
ja vaeva, teie rõkkav aplaus ja kiidusõnad
ongi ju kõige parem tasu meie töö eest! Aitäh, et märkasite meie
järgmise aasta uut ideed – muusikaliõhtut - ja andsite selle
õnnestumisse oma panuse!
Kas
hea on see, kui me saame kõik, mida üldse pähe tuleb soovida või
see, kui ennast hästi tunneme? Üks on kindel - hea on see, mis
emotsioonid kaasa haarab. Tihti öeldakse: need vanad head ajad või
vanad head asjad. Vahel leiame, et tunneme headest asjadest puudust.
Aga head asjad juhtuvad igal pool ja igal ajal, ka tänapäeval. Nad
juhtuvad siis, kui me oskame oodata ja kui oleme nende märkamiseks
lahti hoidnud nii silmad kui ka südame. Siis saabki tõeks
“Päikesekillukeste” laulusalm: “Nii palju asju, mis on alati
head...”
Anu
Pungas
Märkamine ja tunnustamine teeb südamele head
Kui
ütleme väiksele lapsele, kes on midagi uut õppinud ja õpitu hästi
välja tuleb, et ta on tubli, siis märkame kohe, kuidas silm särama
lööb ja ta innustunult oma tegevust jätkab.
"Nii nagu tunnustus on vajalik lapsele, on tunnustus vajalik ka täiskasvanule" ütleb aasta õppija 2010 tiitli omanik Egon Erkmann.
"Nii nagu tunnustus on vajalik lapsele, on tunnustus vajalik ka täiskasvanule" ütleb aasta õppija 2010 tiitli omanik Egon Erkmann.
Praegu on õige aeg märgata täiskasvanuid, kes õppimise läbi on oma elu muutnud ning esitada neid aasta õppija kandidaadiks.
Iga inimese elulugu ongi tema õppimise lugu. Elu näitab, et tunnustuse saanud õppijate lood on olnud paljudele inimestele julgustuseks, et jätkata poolelijäänud õpinguid või võtta ette uus õpitee.
XV täiskasvanud õppija nädala raames (12. – 19. oktoober 2012) tunnustatakse silmapaistvaid inimesi ja organisatsioone tiitlitega:
*
aasta õppija
*
aasta koolitaja
*
aasta koolitussõbralik organisatsioon
*
aasta koolitussõbralik omavalitsus
Märka Sinagi tublisid inimesi enda ümber ning esita kandidaat 15. juuniks 2012.
Tunnustamise
reglemendi ja esitamise vormid leiad www.andras.ee/tunnustamine
Sirje Plaks
ETKA
Andrase projektijuht
Nahktagi ja 12 kitarri
Reedeti on muusikaklass kitarrihelisid täis. Juba vahetunnis tuleb tegeleda kitarri häälestamisega, kel vähem kogemusi, kasutab kogenuma sõbra või õpetaja abi.
Koos tunnikellaga algab kitarritund.
Täpselt nii on 4.
veerandil alanud 7.,8. ja enamus 10. klassi õpilaste
muusikatundidest. Tänaseks on selgeks saanud, kus kitarril asuvad
noodid mõne pala mängimiseks ning tutvutud lihtsamate akordidega,
et loole saaks ka saadet kaasa mängida. Ei ole see nii kerge midagi,
aga visadus ja järjepidevus toob pikapeale vilumuse.
Tegemist on uue õppekava
8 pillitunniga 7. klassis, millega Toila Gümnaasium on tänu
pilootkooli staatusele ja juhtkonna toetusele kaasa läinud. Et
kitarrid jõude ei seisaks ja rohkem õpilasi uue kogemuse saaks,
kaasasin kitarriõppesse ka 8. ja 10. klassi õpilased.
Minul kui muusikaõpetajal
tuli alates 2011. aasta oktoobrist kõigepealt endale selgeks teha
kuidas kitarri mängitakse, sest eelnev kitarrimängu kogemus minul
puudus. Olnud ise kiirkursuse õpilase staatuses, saan väga hästi
aru nendest õpilastest, kellele kitarr on täiesti uudne instrument.
Õnneks on muusikaõpetajate kitarrikoolituse õppejõud Kristo Käo
Kitarrikoolist loonud küllalt lihtsa ja õpitava tunnimaterjali
silmas pidades just noori algajaid tavakooli õppijaid. Kui
aprillikuus alustasime tunnis 7 kitarriga, siis maikuust on koolis
juba kõik 12 projekti “Kitarr kooli” raames tellitud kitarri,
millest 2 on elektroakustilised. Elektroakustilised kitarrid on oma
esinemisristsed saanud nahktagides mängijate käes 3.-7.klassi
punkansambli koosseisus. Loodan, et kitarripisik on sattunud
soodsasse pinnasesse ja uut oskust kasutatakse ka väljaspool
muusikatundi.
Stella Müsler
Kitarri õppimine
Kitarri õppimine on väga
tore ja huvitav, arvavad meie klassi õpilased. Samas nendele, kes
käivad muusikakoolis või on kitarri õppinud kodus, on tunnis igav
ja liiga lihtne. Mõned meist saavad paremini ja kiiremini aru kui
teised. Kuid ka aeglasemalt õppijad ei anna alla, vaid üritavad aru
saada ja vajaliku selgeks õppida.
Alguses, kui kitarrid
kooli tulid, olid kõik ärevuses ja tahtsid pille kohe proovida.
Meie klass oli kõige esimene, kellel on selline õppeprogramm, seega
olid kõik väga õnnelikud.
Esimestes tundides tundus,
et kitarrimängu selgeks saamine on nii keeruline ja ebareaalne, kuna
näpud lihtsalt ei paindu nii nagu oleks vaja. Nüüd tundub
paljudele, et hoopis alguses oli lihtne ja nüüd alles läheb
keeruliseks. Kitarri õppimine on tore vaheldus tavalisele
tunnitööle! Vaatamata sellele, et meil pole väga palju
kitarritunde olnud, oskame me kõik mängida “Sünnipäevalaulu”
ja mitmeid saateakorde. Terve meie klass pooldab kitarriõpet 100%!
Diana Žiltsova
7. klassi õpilane
Saame kokku „turnika“ all
2012.
aasta augustis on täitumas 50 aastat esimese lasteaia loomisest
Vokas. Tänaseks on Vokas lasteaiateenust pakutud vaid kahes - Aia
ja Männiku tänaval asuvates hoonetes. Esimene lasteaed asus
kohandatud ühiselamu ruumides ja juba 1966. aastast laienes lasteaed
ka kahekorruselise juurdeehituse arvelt. Praegune Naksitrallide
lasteaiahoone on 36 aastane. On rõõm, et täna on olemas veel
inimesed, kes olid lasteaia loomise juures; inimesed, kelle
elutööks on olnud eelkooliealiste laste kasvatamine-õpetamine ja
inimesed, kellel on olnud pikaajaline seotus asutuse hea toimimisega.
Aitäh
õpetaja Maret Tammiksaarele, kes on koolituste raames paikkonna
alushariduse ajalugu uurinud ja kroonikaks talletatanud. Aitäh
õppealajuhataja Urve Niisukesele lasteaia tänase päeva tegemiste
ülestähendamise ja süstematiseerimisega. Aitäh õpetaja Mai
Voorele vilistlaste poolt lasteaia õuealale istutatud puude
kaardistamise ja näitlikuks tegemise eest. Lasteaia tekke- ja
arenguajalugu on osake paikkonna hariduse ajaloost. Aitäh Bruno
Uustalile, kes on leidnud aega, et lasteaia üritusi suurepäraselt
filmiks vormistada. Endiste juhatajate mälestustes mainitakse
omaaegse kohaliku suurettevõtte (hilisem nimetus Voka EPT) juhtkonna
hoolivust, toetust ja tunnustust allüksusele. Küllap hoolivuse
tõttu võime täna veel 1962. aastal valminud hoone
projektlahenduse üle vaid heameelt tunda, sest maja on tõeliselt
väikelapse sõbralik.
Iseseisvunud
Eestis on olnud lasteaia jaoks majanduslikult keerulisi aegu. Ka
laste sündivuses on olnud suurt arvulist kõikumist. Õnneks on
viimased vallavalitsuste ja volikogude koosseisud lasteaeda kui
toimivat struktuuri säästnud ja lasteaiatöötajat väärtustanud.
Lapse kasvukeskkond on muutunud hubasemaks ja värvikamaks. Tänud
majandusjuhataja Milvi Saarele rõõmsavärviliste kangaste hankimise
ning kardinate, voodipesu, rahvariiete, tööriiete ja
teatrikostüümide õmblemise eest ning tööde eest, mida 35
tööaasta sees veel tehtud. Võib uhkusega öelda, et lasteaias on
palju pika tööstaažiga inimesi, kes erinevates ametites töötanuna
oskavad kõiki ametikohti ka väärtustada. Hinnatud järjepidevus
toetab kollektiivi ühtse meeskonnana tegutsemist. Õpetajad on
oskuslikult kaasanud õppekasvatustöösse ka õpetaja abid ja
tegutsevad koostöös lapsevanematega. Majasiseselt on moodustunud
looduse, tervise ja ettevõtlikkuse meeskonnad, kuhu omakorda on
kaasatud töötajad köögist, kabinetist, saalist ja õuest. Koostöö
läbi tugevnevad asutuse traditsioonid.
Ühiselt
ettevalmistatud tegevuste kaudu väärtustatakse kodukandi inimesi
ning nende tegemisi-töid, loodust, peret, tervist ja
ettevõtlikkust.
„Koostöö“
on ka märksõnaks, mis julgustas ellu kutsuma üritust
„Lasteaiandust Vokas 50“. Meil on hea kontakt paikkonnas
tegutsevate asutuste ja kultuuri- ning spordiinimestega. Staažikate
töötajatena oleme kogenud suurepärast kontakti ja koosolemisi
lasteaia vilistlastega. Rõõm on suhelda ja koos töötada endise
kasvandikuga, kes täna on oma „silmatera“ meie kätte usaldav
lapsevanem või päikseline kolleeg. Ja kui nõnda palju saab koos
töötamist, siis peaks olema igati sobilik ka koos pidutseda. Saame
kokku „turnika“ all nagu ütleb vilistlane või lihtsalt lasteaia
õuealal alates kella 15.00. Saab vaadata ruume ja väljapanekuid
ning alates 17.00-st julgeid esinejaid meie hulgast. Tänusõnu
jagatakse väärikatele, teenekatele ja kõigile. Alates 19.00-st
saab ansambli saatel tantsida, meenutada lapse- või nooruspõlve ja
koos õhtujuhiga palju muudki teha.
Emadepäeva
etenduses „Breemeni linna moosekandid“ olid meie lasteaia
väikeses saalis „laval“ selle päeva 58 last ja 21 töötajat ja
pealtvaatajateks kõikide laste emad ja veel hulk häid inimesi.
Soovime, et kõigil lasteaia sõpradel oleks 2. juunil kokku saades
koduselt hea olla või nagu ütles kahe lasteaialapse ema:“
...etendust külg-külje kõrval vaadates oli ühtse pere tunne...“.
Aitäh kõigile emadele ilusate innustavate sõnade eest!
Rõõmsa
kohtumiseni!
Julie
Laur
Välismaale õppima ja tööle minek on lahe ja vajalik kogemus, kuid vajab läbimõeldud ja hoolikat planeerimist
15. mail, täitsa
koolipäeva lõpus, toimus Toila Gümnaasiumis 15-24 aastastele
noortele suunatud teabepäev, mis kandis nime „Turvaliselt
välismaale tööle“.
Teabepäevade korraldamine
on ajendatud inimeste järjest kasvavast huvist välismaale tööle-
ja õppimamineku vastu, millega samal ajal kaasnevad ka omad riskid.
Mida suurem on välismaal töötamisest huvitatud inimeste ring, seda
suurem on ka tõenäosus puutuda kokku ebaausate töövahendajatega.
Üheskoos Sirle
Blumbergiga MTÜst Living For Tomorrow arutleti
nii-öelda petturvahendajatega kaasnevate ohtude üle, ja räägiti
sellest, kuidas end pettuse eest kaitsta ning mida võtta ette siis
kui ollakse juba hätta jäänud.
Kasulikku teavet
saadi ka töötukassa konsultantidelt, kes
seekord keskendusid erinevatele
võimalustele tööle kandideerimisel läbi
EURES karjääriteenuste arenduskeskuse. Muuhulgas juhtisid noorte
tähelepanu ka kõige väiksematele detailidele, mis tuleb kindlasti
enne läbi mõelda, kui välismaale tööle lähed ja kutsusid noori
üles kindlasti spetsialisti, nõustaja juurde pöörduma, kui endal
jääb oskustest puudu näiteks võõrkeelse elulookirjelduse
koostamisel.
Pärast magusat teepausi
liitus meiega MTÜ EstYes esindaja, tutvustades rahvusvahelisi
laagreid, töömalevaid, õpilasvahetusi, vabatahtlikutööd –
kandideerimise ja osalusvõimalusi.
Et veenduda selliste
kohtumiste vajalikkuses, küsisime noortelt, millise
sooviga/eesmärgiga tulid nad "Turvaliselt välismaale"
teabepäeva kuulama ja mida enda jaoks kasulikku saadud infost välja
nopiti.
Martina
(15):
Mul on
juba ammusest ajast olnud soov minna välismaale õppima. Koos
vanematega olen arutanud, et vahetusõpilase staatus oleks väga
tore. Ja miks mitte. Kui
mulle see aastake, mis teises riigis veedetud,
meeldib, võib minna ka
välismaale ülikooli. Eelkõige tulingi sellepärast, et rohkem
infot välismaal õppimise kohta saada.
Väga huvitav oli see töölepingu
asi. Esiteks sain ma teada kindlad punktid, millele töölepingut
allkirjastades tähelepanu pöörata.
Muidugi ka õpilasvahetuse teema oli huvitav. Oli plaanis juba see
suvi minna keelelaagrisse inglismaale, kuid see on ikka päris
kulukas. Samas selle programmi kaudu saab poole soodsamalt leida uusi
tutvusi ning praktiseerida keelt.
Artjom (16):
Tulin selle eesmärgiga,
et saaks võimalikult palju välismaal tööl olemisest ja sinna
minekust teada saada. Sain teada ,kuidas tuleb lepingut vaadata ja
nendele alla kirjutada. Kuidas noori petetakse ja mis on tegelik palk
ja palju huvitavat veel.
Kristel (16):
Soovisin
rohkem teada saada võimalustest välismaal õppimise ja töötamise
kohta. Samuti ka ohtudest sinna minekul. Sain väga palju uut teada,
eriti rahvusvaheliste malevate ja õpilasvahetuste kohta.
Maarja-Liisa (18):
Eelkõige tahtsin end
kurssi viia, mis on reaalsed riskid, mis kaasnevad välismaale tööle
minemisega. Olin küll tuttavate käest ühte-teist kuulnud, kuid
see, mida räägivad asjatundjad, on hoopis midagi muud.
Ilma võõrkeeleoskuseta
ei tasu enda turvalisuse huvides välismaale tööle trügida -
suhted tööandjaga peavad mõlema osapoole jaoks ühtselt ning
selgelt mõistetavad olema. Ja kui peaks juhtuma, et tööandja veab
Sind alt, siis julge sellest rääkida, mitte ära hoia endas ning
tööta hambad ristis edasi.
Teabepäeva
peakorraldajaks oli Narva Noortekeskus.
Lisaks suur aitäh ruumide, tehniliste vahendite eest Toila
Gümnaasiumi perele!
Uute ja põnevate kohtumisteni!
Merle Harjo
Voka Avatud Noortekeskus
Muudatused postiteenuse osutamisel Toila vallas
Ajutiselt
on Toila vallas postiteenuse osutamisel teatud perioodil muudatusi :
Toila
postkontor
on ajutiselt suletud järgmistel perioodidel:
14.06.-29.06.2012
ja 17.08.-31.08.2012
Voka
postkontor
on ajutiselt suletud järgmistel perioodidel:
12.06.-27.06.2012
ja 12.07.-25.07.2012
Antud
perioodil on võimalik postiteenuseid ka edasi tarbida ning selleks
on järgmised võimalused:
TELLIDA
KIRJAKANDJA TASUTA KOJU!
Kirjakandjat
saavad TASUTA
elu- või asukohta tellida kõik füüsilised- ja juriidilised
isikud, kes elavad/asuvad maapiirkonnas lähimast postkontorist
kaugemal kui 5 km. Maa-piirkonnaks on küla, aleviku või alevi
territoorium. Elu- või asukohas osutab kirjakandja järgmiseid
teenuseid:
- kirisaadetise ja postipaki vastuvõtmine/kättetoimetamine;
- rahakaartide saatmine;
- perioodikatellimuste vormistamine;
- maksete teostamine;
- postimaksevahendite müük;
- pensioni ja muude sotsiaaltoetuste kättesaamine.
Kirjakandjat
saab koju tellida Eesti Posti kliendiinfo telefonil 1661. Tellimusi
võetakse vastu E–L kella 9–18.
Klienditeeninduskeskuses
registreeritakse kliendi tellimus, mis edastatakse klienti teenindava
piirkonna postiasutusse. Enne kella 16.00 saabunud tellimuste korral
võetakse kliendiga ühendust samal päeval ning lepitakse kokku
tellimuse täitmise aeg. Hilisemate tellimuste korral võetakse
ühendust järgmisel tööpäeval (E–R). Kirjakandja osutab
postiteenuseid tellija elu- või asukohas tellimuse saamisele
järgneval tööpäeval (E–R), kui ei ole kokku lepitud teisiti.
Konkreetne tellimuse osutamise ajavahemik antakse kliendile täpsusega
1 tund.
Külastada
lähimat postiasutust
JÕHVI
POSTKONTOR (Narva
mnt.8 41501 Jõhvi). Postkontor on avatud:
E-R 9.00-18.00
L 9.00-14.00
Juunis
ja juulis saab külastada ka ORU
POSTKONTORit
(Männi 3 31221 Kohtla-Järve). Postkontor on avatud:
E-R 8.30-13.00
Küsimuste
puhul palume pöörduda Ida-Viru piirkondliku postkontori juhataja
poole, kelleks on Klarika
Laanemäe GSM 53303824.
Klarika
Laanemäe
Ida-Viru
piirkonna juhataja
Saame tuttavaks – Toila valla sotsiaalspetsialist ILONA SÄDE
- Kes Sa oled ja kust tuled?
Olen
Ilona Säde, elan Toila vallas Vokas koos elukaaslase ja tütrega.
- Öeldakse, et me kõik tuleme lapsepõlvest. Kus möödus Sinu lapsepõlv ja mida Sa sealt kaasa oled võtnud?
Lapsepõlv
möödus Iisaku vallas, Vaikla külas ja hiljem Iisaku alevikus. Eks
me kõik saame lapsepõlvekodust kaasa teatud väärtused, nõnda ka
mina. Pean olulisemateks neist ausust, kohusetunnet, õpihimu,
arvestamist teistega. Maapiirkonnas üles kasvades õppisin lugu
pidama loodusest ja loomadest, looduslähedane eluviis meeldib ka
praegu.
- Kelleks tahtsid lapsepõlves saada?
Ei
tule praegu meelde, kas mul lapsena mingi kindel unistuste amet oli.
Ideid tulevikuks on aga elu jooksul olnud erinevaid, alates
raadiodiktori ametist kuni lendurini välja.
- Kus oled õppinud? Miks valisid just selle eriala?
Juunis
lõpetan Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö erialal, vaid
lõputöö on jäänud kaitsta. Varem olen õppinud kutsekoolis
kokandust. Sotsiaaltöö valisin sisemisel sunnil – tundsin, et
ühiskonnas toimuv läheb mulle korda ning tekkis soov anda ka oma
panus selle paremaks muutmisel.
- Kus Sa oled varem töötanud?
Olen
töötanud kokana ja klienditeenindajana, viimane töökoht oli aga
Illuka vallas, Kurtna Noortekeskuses noorsootöötajana.
- Kui valmis oled muutusteks – uuteks kohtadeks, uuteks inimesteks?
Tean,
et muutused viivad elus edasi, seetõttu olen nende suhtes
positiivselt meelestatud. Mulle meeldib vastu võtta uusi
väljakutseid, mille käigus ma ise õpin ja arenen.
- Kuidas Sa Toilasse sattusid?
Toila
valda asusin elama aastal 2008, kui hakkasime elukaaslasega ühist
pesa punuma. Voka jäi meile silma kui armas ja rahulik paik, kus on
ka lapsel hea ja turvaline kasvada. Inimesed on siin sõbralikud ning
loodus ilus – meri vaid kiviviske kaugusel. Mõnus koht elamiseks.
- Mis on sotsiaaltöö juures kõige olulisem?
Sotsiaaltöötajana
on oluline osata näha inimesi sellistena nagu nad on, olla
empaatiavõimeline ning eelarvamustest vaba. Ressursid inimese
toimetuleku parandamiseks tuleks aga leida eelkõige temast endast –
motiveerides, nõustades, julgustades elus edasi minema.
- Mis on Sinu jaoks elus tähtis?
Perekond
ja sõbrad on tähtsad. Et mind ümbritseksid mulle olulised
inimesed. Samuti areng – uued kogemused ja teadmised, mis aitavad
maailma asjadest paremini aru saada ning olla ka ise seeläbi parem
inimene.
- Mis teeb tuju heaks?
Päike,
suvi, mulle kallid inimesed.
- Hobid? Meelistegevus vabal ajal? Kuidas Sa puhkad?
Väga
oluliseks pean pere ja sõpradega kvaliteetselt veedetud aega. Samuti
aega enese jaoks, mida on viimastel aastatel töö ja õpingute
kõrvalt olnud keeruline leida. Suvel meeldib käia rannas ning mööda
Eestit ringi rännata, talvel sõita lumelauaga. Hea uni on parim
puhkus.
- Oled nüüdseks juba paar kuud Toilas töötanud. Millised on muljed? Mida oleks sotsiaalvaldkonnas Toila vallas vaja muuta/parandada?
Muljed
on meeldivad, inimesed toredad ja vastutulelikud. Koostöö
lastekaitsespetsialisti ning ka teiste vallavalitsuse töötajatega
on olnud hea, mis on kohanemisele tublisti kaasa aidanud.
Konkreetseid ettepanekuid sotsiaalvaldkonna parandamiseks ma hetkel
veel välja ei tooks, sest praegusest olukorrast täieliku
ülevaate saamine nõuab veidi rohkem aega ja süvenemist. Mõningaid
mõtteid siiski juba on.
- Kui püüaksid kinni kuldkalakese, millised oleksid 3 soovi?
Raske
küsimus. Soove on nii palju, et neist kolme olulisemat välja valida
oleks keeruline.
Tähtsaim
soov - et minu lähedased oleksid jätkuvalt terved ja õnnelikud.
Teiseks
- et maailmas oleks vähem ülekohut ja ebaõiglust.
Kolmandaks
– rohkem päikest ja naeratavaid nägusid!
Tänan
küsimast!
Aitäh!
Küsis
Lea Rand
Kalmistupühad Pühajõe koguduses 2012.a.
PÜHAJÕE KOGUDUSE SURNUAIAPÜHAD 2012.a.
1. juulil 12.00 TOILA
KALMISTUL
1. juulil 14.00 PÜHAJÕE KALMISTUL
SUVI ALGAB TOILAST EHK IV TOILA MEREPÄEVAD
Jätkates traditsiooni, oleme taaskord
kutsumas rahvast mereäärde ja Toila sadamasse, et koos tervitada
valgete ööde tulekut.
15.-16. juunil on põhjust Toila
sadamasse sammud seada, sest just siis toimuvadki IV Toila
Merepäevad. Teeme algust 15. juunil kell 18.00 koos ansambliga
„Detail“. Samal õhtul algusega kell 20.30 pakub oma muusikalist
külakosti ansambel „PS Troika“.
Et esimene päev muusika seltsis pisut
rõõmsam oleks, siis on kohale tulemas külalistena „Lapin Kulta“,
„Metaxa“ ja „Passoa“. Nad on loomulikult kohal ka teisel
päeval.
16. juuni ehk teine päev algab rannas
tegutsemisega kell 11.00, kui algab „Laadur Cup“ petanquis.
Osaleda sellel üritusel võivad kõik soovijad ja oma osalussoov
tuleb teatavaks teha Hillar Neilandile.
Sadamas algavad tegevused kell
14.00-st, kui alustavad tegutsemist erinevad töötoad. Tegemislusti
ja nõuandeid näputööks pakuvad kaunite kunstidega tegelejad
Toilast Konjuni ja lastele pakuvad erinevaid tegevusi Toila Muusika-
ja Kunstikooli õpilased.
Kaugemate külalistena on meie üritust
külastamas ka Eesti Veeteede ameti esindajad, kes lahkesti
tutvustavad kalameestele ja lihtsalt merehuvilistele erinevaid
juriidilisi ja ohutustehnika-alaseid nõudeid. Kuulama ja küsima
ootame igaüht, kellel mingilgi määral merega kokkupuudet on.
Toimima saavad ka erinevad elevust
tekitavad võistlused, nii ürituse külalistete vahel kui ka
kohalike omavalitsuste esindajate jõuproovina. Valdade esindusi
ootame nii Toila kui ka kõigist naaberomavalitsustest, aga eks näis
kellel julgust jagub, et teatevõistkond võistlustulle saata.
Enne õhtust muusikalist blokki saame
loodetavasti osa ka Toila Gümnaasiumi poolt pakutavast kaunite
kunstide etteastest ja lootus jääb, et enne suuremat tantsutuuri
saab tehtud ka soojendus Voka kaunite kehade vormijate eestvõttel.
Kindlasti saab olema üritusel ka mõni
üllatus, mida siinkohal vara oleks teadvustada. Ja mis üllatus see
olekski, kui enne kõik teada on?
Õhtuse muusikalise osaga teeb algust
Mait Seger oma ansambliga kell 18.00 ja kell 21.00 astub lavale meie
ürituse peaesinejana ansambel „ Singer Vinger“.
Korraldajad ootavad omalt poolt
aktiivset kaasalöömist nii Toila valla inimestelt kui ka kaugemalt
tulijatelt. Kellel on mõni hea idee, mis võiks kokku sobida meie
ühise üritusega, siis andke teada, peame nõu ja teeme ära.
Täpsema ürituse ajakava leiab igaüks,
kes loeb kuulutusi või külastab internetis vastavaid lehekülgi.
Lõpetuseks ka mõnda merepäevade
külastajale, mis oleks hea meeles pidada.
Üritus toimub sellel aastal kinnisel
territooriumil ja on tasuline. 1 päeva pilet maksab 3€. Kui ostad
kohe 2 päeva pileti, siis saad selle 5€ eest. Kui külaline on
lühem kui 120 cm, siis on sissepääs prii.
Tulles üritusele ära võta kaasa oma
alkoholi, sest turvamehel on õigus siis sind üritusele mitte
lubada.
Tule ja tee endale hea äraolemine koos
sõprade ja tuttavatega. Ütleme sõbralikult koos lustides suvele
tere.
Kohtume merepäevadel, Toila Sadamas!
MTÜ Toila Jahtklubi ja tema suure
hulga sõprade-toetajate nimel
Mait Põdra
Meenutus möödunud aasta merepäevadest, kui võrgust korjati valmis sprotte:) |
Foto: Lea Rand
TÄHTSAD KUUPÄEVAD Toila Gümnaasiumis
29. mail 13.20 9. KLASSI
VIIMANE KOOLIKELL
Toila Gümnaasiumi saalis
31. mail 18.00 Toila
Muusika- ja Kunstikooli LÕPUPIDU
Toila Gümnaasiumi
väikses saalis
1. juunil 9.30
TALENDISHOW
Toila Talent 2
Toila Gümnaasiumi saalis
1. juunil 13.00 MEISTRITE
AKADEEMIA
Pille Lille Muusikute
Fond
KONTSERT
Toila Gümnaasiumi
väikses saalis
Esinevad
Pille Lill (sopran )
Oksana Sinkova (flööt)
Ralf Taal (klaver)
Sissepääs vaba!
Oodatud on ka valla
muusikahuvilised.
5. juunil 10.00 VIIMANE
KOOLIPÄEV
PIDULIK AKTUS
Toila Gümnaasiumi saalis
22. juunil 14.00 9.
KLASSI LÕPUPIDU
Toila Gümnaasiumi saalis
22. juunil 18.00 12.
KLASSI LÕPUPIDU
Toila Gümnaasiumi saalis
Tervituskontsert emadepäevaks
10. mai keskpäeval oli vallamajas rahvarohke. Toila Gümnaasiumi etlejad, lauljad, pillimängijad ja käsitöömeistrid tulid tervitama emasid, vanaemasid, vallarahvast.
Avasõnad raamatukogu
juhatajalt, Lea Rannalt, ema imelistest oskustest ja tegemistest
andsid lastele esinemisjulgust juurde. Nii me õpimegi esinema! Algul
kodule lähemal ja vähemale publikule, küll siis tulevad ka suured
esinemised. Käsikellade ansambel ja kitarristid olid eakamatele
kuulajatele meeldivaks üllatuseks.
Rõõmupisara vanaemale
silmanurka võlusid 1. klassi õpilased Lene Tiinas, Armin Peet ja
Toomas Matt.
Foto: Kevin Oja
Küllap tulid silme ette omad lapselapsed. Mõnusa segaduse tekitas Getter Marii Kalviku esitatud proosapala, kus tädid ja vanaemad võisid ennast näha läbi lapsesilmade. Luuletuste vahel kõlasid laulud Toila valla 16. lauluvõistluse tublimatelt esinejatelt.
1. klassi õpilane Lene Tiinas |
Küllap tulid silme ette omad lapselapsed. Mõnusa segaduse tekitas Getter Marii Kalviku esitatud proosapala, kus tädid ja vanaemad võisid ennast näha läbi lapsesilmade. Luuletuste vahel kõlasid laulud Toila valla 16. lauluvõistluse tublimatelt esinejatelt.
6. klassi õpilased
näitasid oma käsitöid laulu ja liikumisega. Käsitöötunnis
valmistatud esemed on kõik praktilise väärtusega, ilusad,
vastupidavad ja tervislikud.
Kontserdi lõpetas 6.
klassi tütarlaste lõbus ansambel.
Lapsi õpetasid ja
juhendasid Stella Müsler, Anu Pungas, Diana Veisner, Kaja Oja ja
Katrin Kivimeister.
Kontserdilt said kaasa
rõõmsa energiapisiku emadepäevaks nii kuulajad kui ka esinejad.
Maire Aul
huvijuht
Rohkem pilte vaata Toila Gümnaasiumi fotogaleriist
Avastasime Sankt-Peterburgi
Milleks on vaja õppida
vene keelt? Selleks, et hakkama saada meie idanaabrite juures
Venemaal.
11.-12. mail külastas
suur grupp Toila Gümnaasiumi õpilasi Sankt-Peterburgi.
Meile nii lähedal paiknev
turismimagnet oma 5 miljoni elanikuga on suurte võimaluste linn.
Kunagiste Venemaa valitsejate rikkuse tõestamiseks loodud hiilgus ja
ilu on tänapäeval taastatud. 18. ja 19. sajandil Neeva jõe
kallastele ehitatud hooned on restaureeritud ja kannavad ajaloolist
hõngu tänapäeva.
Esimesel päeval nautisime
delfiinide esinemist ja tutvusime veealuse maailmaga Okeanaariumis.
Pärastlõunal külastasime üht Euroopa suurimat kunstimuuseumi
Ermitaaži. Tsaari õukonnamuuseumist välja arenenud kunstikoguga
soovisid õpilased edaspidi põhjalikumalt tutvuda.
Teisel päeval tutvusime
linnaga ülevaatliku ekskursiooni käigus. Eestlaste kultuurielu on
tihedalt seotud Peterburiga, sellele viitas ka korda tehtud Peterburi
Jaani kirik. Tihti esinevad kirikus eesti koorid ja muusikud.
Peterburi nimetatakse
Põhjamaade Veneetsiaks, sest linn on rajatud Neeva jõe suudmes
paiknevatele saartele. Peterburi on maailmas 1. kohal sildade
arvukuselt, neid on ligi 600. Sõitsime õpilastega üle kõige
pikema ja kõige laiema silla. 21 silda käivad öösel lahti, et
suured laevad saaksid sõita Laadoga järvest Soome lahte. Neeva jõel
nägime ära ka revolutsiooni sümboli – ristleja Aurora.
Keskpäevaks jõudsime
Peeter-Pauli kindlusesse. Täpselt kell 12 kõlab seal iga päev
Peeter I poolt algatatud suurtükipauk, mis tähistab linnarahvale
keskpäeva ja admiralilõuna algust. Kolm tundi möödusid ruttu ja
meie järgmiseks vaatamisväärsuseks oli Peterhof. Tsaari
suveresidentsis tähistatakse sel aastal eriti pidulikult Peterburile
pealinna staatuse andmise 300 aastapäeva. Jahedale ja tuulisele
ilmale vaatamata oli huvitav avastada järjest uusi purskkaeve.
Nähtud muljed on
kindlasti suurema kaaluga kui läbielatud katsumused linnaliikluses,
olmes ja piiri peal.
Suurlinna ilu on selleks
korraks nähtud ja uued sihid järgmiseks aastaks seatud.
Maire Aul
huvijuht
1000 tänu
Käesolev õppeaasta on
möödunud ülikiiresti ja seda tänu eeskätt paljudele sündmustele,
kus Toila Gümnaasiumi lauljad on edukalt osalenud. Üles on astutud
solistidena, ansamblitena, kooridena ja pillimängijatena. Tore, et
meie lauljaid-mängijaid on tähele pandud ning esinema kutsutud ka
väljapoole meie valda. Meelde jäävad neidudekoori meeleolukad
proovid ning esinemine Talvisel laulupäeval “Jää hääl”
Toilas, lastekoori tubli kontsertetteaste Lastekooride
konkurss-festivalil Türil, käsikelladeansambli ja solistideringi
liikmete ülesastumised Vabariiklikul muusikaõpetuse olümpiaadil,
Väätsa Rahvamajas, Jõhvi Kontserdimajas ja Kohtla-Järve
Kultuurihoones, ansamblite toredad tulemused Ida-Virumaa koolide
vokaalansamblite konkursil Sillamäel, solistide kiiduväärt
esinemised “Viru laulukesel”, ETV Laulukarusselli maakonna
finaalvoorus Kohtla-Järvel ja muidugi meie enda kooli aktustel ja
Toila valla XVI laste lauluvõistlusel.
Olgu siinkohal äratoodud
viimati ära nimetatud lauluvõistluse tulemused 7-17. aastaste seas.
7-9 -aastased
1. koht Pipi Triinu
Nõmmiste (valitud ETV Laulukarusselli maakonna finaalvooru žürii
poolt 6 parima hulka)
2. koht Jannes Niine
3. koht Anett Marie Astok
(juh.A. Pungas)
10-13 -aastased
1. koht Kirsika Liiva
(valitud ETV Laulukarusselli maakonna finaalvooru žürii poolt 2
parima hulka)
2. koht Lilian Männi
3. koht Mari Sarap,
Meriliis Merirand
14-17 -aastased
1. Martina Jõeäär
2. Keiu Lindeburg
Laste- ja neidudekoori
ootab ees veel Noorte popmuusika laulupäev, mis toimub 30. juunil
Tartus.
Suured tänud kõikidele
tublidele lauljatele, nende vanematele ning koolirahvale toetava
suhtumise eest!
Stella Müsler
Toila Gümnaasiumi
muusikaõpetaja
Üllatuslik emadepäev Voka lasteaias
10. mai õhtuks olid Voka
lasteaia Naksitrallid saali kutsutud kõikide laste emad ja vanaemad.
Isasid kahjuks ruumipuuduse tõttu mitte ja vaid seetõttu pidid nad
nii huvitavast ja kaasahaaravast etendusest ilma jääma.
Emasid-vanaemasidki oli kogunenud niivõrd palju, et kõigile
istekohti ei jätkunud, mistõttu tuli koht aknalaudadel sisse võtta.
Hirm selle ees, et aknalauad raskuse all alla kukkuda võivad ja et
osad emad seisid etenduse vältel, olid ainukesed puudused, mida
nimetada oskame. Ka oli veidi palav, kuid näitlejatel kostüümides
oli igal juhul palju palavam kui pealtvaatajatel. Väikesed
näitlejad olid nii toredad, nende nägudelt ei saanud küll aru, et
neil palav võiks olla.
Breemeni linna moosekandid |
Laval on kogu pere |
Etendus, mida meid
vaatama kutsuti, oli “Breemeni linna moosekandid” uues
versioonis, mitmete vahvate vahepaladega, nii et kaasatud olid
kõikide rühmade kõik lapsed, õpetajad, kogu lasteaed-juhatajast
medõeni, ka kokatädid, tõesti kogu personal. See oli äärmiselt
mahukas ja osalejaterohke muusikal, milles peategelastena astusid
esile töökas lüpsjatädi, lustakas lehm, vapper kukk, tubli koer,
nõtke kass ning rõõmus eesel, keda mängisid kasvatajad.
Lauluõpetaja Tiina oli taas tubli tööd teinud ning võib vaid ette
kujutada, kuipalju proove oli vaja enne nii hästi mängitud
muusikali teha. Samas välja õpetada ka kõikide rühmade lapsed.
Muusikalis oli mitmeid
vahepalu, mille esitajateks olid lapsed. Kõige väiksemad –
Trallid – mängisid sipelgaid. Eriti toredasti laulis nendele
sipelgate laulu Gregor Roheliste Nakside rühmast. Sinised Naksid
olid hiired. Rohelised Naksid jänesed. Kollased Naksid konnad.
Punased Naksid röövlid. Kõik rühmad olid toredates kostüümides.
Konnade tantsud ja laulud olid toredad, nad sukeldusid lõpuks vette
ujuma. Röövlid pidid oma rahast ja rikkusest loobuma ning majast
põgenema, kuna moosekandid olid nad ära hirmutanud.
See etendus oli nii hästi
mängitud, et tekitas mõtte – vahest oli see paremgi kui külla
kutsutud teatritrupi poolt esitatu. Kõik osalised olid nii hästi
oma rollidesse sisse elanud ja paistsid silma suurepärase
näitlemisoskuse poolest. Ning kogu lasteaed oli laval nagu üks
pere. Meie lapsevanematena vaatasime seda imetlusega ja pisarad
silmis, mõeldes, et see oli meie laste üks viimaseid ettevõtmisi.
Juba 1. juunil jäetakse lasteaiaga hüvasti, et minna kooli. Nii
palju toredaid ettevõtmisi on nende aastate jooksul olnud, nii palju
positiivsust rõõmsameelsete kasvatajate keskel. Soovime siinkohal
jõudu edaspidiseks ja meie lastelt ning vanematelt suur tänu selle
suure emadepäeva üllatuse ning kogu töö eest, kõigile teile, kes
te laval esinesite, armas lasteaiapere!
Punastest Naksidest Paula
ning Helise emad Anne ning Evelyn
Üleskutse vallakodanikele!
2012. aastal
möödub 130 aastat sellest, kui Abram Simon rajas Toilasse Eesti
esimese maateatrimaja. Toila valla Hariduse ja Kultuuri Seltsil on
koostöös Lembit Pritsuga seks puhuks plaanis tänavu suvel taas
kord üks näitemäng “lavale” tuua.
Oma teatrimaja
meil küll enam pole ja rahvamajaga on ka lood nii nagu nad parajasti
on, aga näitemängu on Toilas tehtud Simoni aegadest alates
vahelduva eduga kogu aeg.
Viimane kord, kui
Toila rahvamaja laval teatritükk etendus, jääb vist küll möödunud
sajandisse (vabandust, külalisesinejaid on ikka hiljem ka olnud).
Möödunud suvi näitas, et ega näitemängu tegemiseks olegi alati
lava tarvis – piisab ka heast tahtmisest ja vahvatest tegijatest.
Fotol hetk möödunud aasta näitemängust “Arborist ehk merele metsavahiks”. |
Foto: Lea Rand
Ühesõnaga
– KUI SA OLED NÄITEMÄNGUHUVILINE (vanus pole oluline,
peaasi, et jalg juba kannab ja veel kannab) JA OLED VALMIS KAASA
LÖÖMA, SIIS ANNA ENDAST TEADA Toila raamatukogusse, tel. 33 69 551,
või võta ühendust Lembit Pritsuga tel. 51 257 58. Kui peaossa ei
julge kandideerida, siis mängulusti saab kätte ka massistseenides
kaasa lüües!
Samas ootame abi ka rekvisiitide
saamiseks! Kel on kodus ära anda vanu riideid ja majapidamistarbeid,
mis sobiksid möödunud sajandi alguse aegadesse, siis needki võib
tuua Toila Raamatukogusse või viia otse Lembit Pritsule koju
(aadressile Mere pst. 5-11)
Täname juba ette igakülgse abi
eest!
Lea Rand
Monday, May 21, 2012
Eesti Soojuspumba Liidu (ESPEL) esindaja Jüri Miks Toila vallamajas
Toila
vallamaja saalis
kolmapäeval,
30.
mail 2012 kell 18
- tutvustame soojuspumpa kui tänapäeva kõige efektiivsemat, taastuvat ja saastevaba kohalikku küttevormi liiki.
- räägime soojuspumpade levikust Eestis ja mujal ning nende kasutamise tulevikuperspektiividest võrdlevalt teiste kütteliikidega. Toome konkreetseid praktilisi näiteid.
- räägime erinevatest soojuspumpadest ja nende kasutamise otstarbekusest, komplekslahendustest ning projektide rahastamise võimalustest.
- tutvustame reklaamkampaanias osalevaid firmasid ning nende kaubamärke.
Lisainfo:GSM 50 86 772,
espel@solo.delfi.ee
Jüri Miks
ESPEL-i tegevdirektor
Oodatud on kõik soojuspumpade (kõik süsteemid)
kasutajad ja need, kes plaanivad soojuspumba paigaldamist.
Samuti saame vastused ekspluatatsioonis tehtud ja
paigaldusvigade kohta, kui ka nõuandeid, milliseid süsteeme ja kuhu tasub paigaldada.
Wednesday, May 9, 2012
Puhates arvesta ka teiste puhkajatega
Kätte on jõudnud ilusad
päikesepaistelised soojad ilmad, mis meelitavad inimesi linnakärast
eemale vabasse loodusesse oma meeli rahustama. See on aeg, kus vabas
looduses suureneb puhkusel viibivate inimeste arv. Seega on oluline,
et looduses viibiv puhkaja arvestaks oma tegemistes teda übritsevate
teiste puhkajatega. Selline suhtumine ja käitumine tagab, et puhkus
möödub turvaliselt, rahulikult ja lõõgastavalt.
Kuna meie loodusressurss on
piiratud, siis tuleb seda tarbida mõõdukalt ja ratsionaalselt ehk
siis mitte priiskavalt. Siinjuures menetlusteenistus kutsub üles, et
ärge sõitke mootorsõidukiga metsaalla või liivaluitele, sest
selline tegvus rikub maastikku. Ärge tehke lõket või grillige
väljaspool selleks ettenähtud kohti. Puhkekoha omanikud on
tuleohutust silmaspidades valmistanud sellised kohad ise ette. Ärge
saagige lõkke või grilli materjaliks kasvavat metsa või põõsaid,
kasutage selleks puhkekoha omaniku poolt ettevalmistatud
küttematerjali, või veel parem, võtke see endaga puhkama tulles
kaasa. Ärge kuulake liiga valjult muusikat, see segab teisi
puhkajaid ja metsloomi. Ärge jätke enda järel prügi vedelema.
Võtke puhkama minnes prügikott kaasa, kuhu saate enda poolt
tekitatud prügi panna. Pügikott paigutage prügikonteinerisse või
selle puudumisel võtke prügi endaga kaasa. Prügi ei ole mõtet
jätta prügikotiga metsaalla, sest uudishimulikud metsloomad rebivad
koti katki ja selle sees leiduv prügi võib kahjustada metslooma
tervist ja risustada metsaalust, mis rikub looduse esteetilist
väljanägemist. Ärge pruukige avalikus kohas alkoholi!
Menetlusteenistus plaanib teha
puhkekohtadesse ja nende lähiümbrustesse pistelisi patrullkäike,
eesmärgil ennetada ja avastada rikkumiste toimepanemist ning tõsta
seeläbi turvatunnet. Eeskirjade vastu patustajaid võib oodata
karistunena kuni 100 euro suurune rahatrahv.
MAREK
RANNE
Vaivara
Vallavalitsuse õigusnõunik
menetlusteenistuse
juhataja ülesannetes
Friday, May 4, 2012
Alates 7. maist 2012 muutusid Toila vallavalitsuse tööajad
Alates 7. maist 2012.a. on
vallavalitsuse tööaeg:
esmaspäev 8.00-16.00
teisipäev 8.00-16.00
kolmapäev 8.00-18.00
neljapäev 8.00-16.00
reede 8.00-14.00
VASTUVÕTUAJAD
VALLAVALITSUSES
- Vallavanem: esmaspäev9.00-12.00 tel. 33 69901
- Vallasekretär: esmaspäev, neljapäev9.00-15.00 tel. 33 69965
- Sotsiaalspetsialist: esmaspäev, neljapäev9.00-15.00 tel. 33 69855Vokas, Narva mnt. 2 kolmapäev9.00-13.00 tel. 33 98646
- Maakorraldaja: esmaspäev, neljapäev9.00-15.00 tel. 33 69546
- Ehitus- ja majandusnõunik: esmaspäev, neljapäev 9.00-15.00 tel. 33 69905
Subscribe to:
Posts (Atom)