10. mai õhtuks olid Voka
lasteaia Naksitrallid saali kutsutud kõikide laste emad ja vanaemad.
Isasid kahjuks ruumipuuduse tõttu mitte ja vaid seetõttu pidid nad
nii huvitavast ja kaasahaaravast etendusest ilma jääma.
Emasid-vanaemasidki oli kogunenud niivõrd palju, et kõigile
istekohti ei jätkunud, mistõttu tuli koht aknalaudadel sisse võtta.
Hirm selle ees, et aknalauad raskuse all alla kukkuda võivad ja et
osad emad seisid etenduse vältel, olid ainukesed puudused, mida
nimetada oskame. Ka oli veidi palav, kuid näitlejatel kostüümides
oli igal juhul palju palavam kui pealtvaatajatel. Väikesed
näitlejad olid nii toredad, nende nägudelt ei saanud küll aru, et
neil palav võiks olla.
Breemeni linna moosekandid |
Laval on kogu pere |
Etendus, mida meid
vaatama kutsuti, oli “Breemeni linna moosekandid” uues
versioonis, mitmete vahvate vahepaladega, nii et kaasatud olid
kõikide rühmade kõik lapsed, õpetajad, kogu lasteaed-juhatajast
medõeni, ka kokatädid, tõesti kogu personal. See oli äärmiselt
mahukas ja osalejaterohke muusikal, milles peategelastena astusid
esile töökas lüpsjatädi, lustakas lehm, vapper kukk, tubli koer,
nõtke kass ning rõõmus eesel, keda mängisid kasvatajad.
Lauluõpetaja Tiina oli taas tubli tööd teinud ning võib vaid ette
kujutada, kuipalju proove oli vaja enne nii hästi mängitud
muusikali teha. Samas välja õpetada ka kõikide rühmade lapsed.
Muusikalis oli mitmeid
vahepalu, mille esitajateks olid lapsed. Kõige väiksemad –
Trallid – mängisid sipelgaid. Eriti toredasti laulis nendele
sipelgate laulu Gregor Roheliste Nakside rühmast. Sinised Naksid
olid hiired. Rohelised Naksid jänesed. Kollased Naksid konnad.
Punased Naksid röövlid. Kõik rühmad olid toredates kostüümides.
Konnade tantsud ja laulud olid toredad, nad sukeldusid lõpuks vette
ujuma. Röövlid pidid oma rahast ja rikkusest loobuma ning majast
põgenema, kuna moosekandid olid nad ära hirmutanud.
See etendus oli nii hästi
mängitud, et tekitas mõtte – vahest oli see paremgi kui külla
kutsutud teatritrupi poolt esitatu. Kõik osalised olid nii hästi
oma rollidesse sisse elanud ja paistsid silma suurepärase
näitlemisoskuse poolest. Ning kogu lasteaed oli laval nagu üks
pere. Meie lapsevanematena vaatasime seda imetlusega ja pisarad
silmis, mõeldes, et see oli meie laste üks viimaseid ettevõtmisi.
Juba 1. juunil jäetakse lasteaiaga hüvasti, et minna kooli. Nii
palju toredaid ettevõtmisi on nende aastate jooksul olnud, nii palju
positiivsust rõõmsameelsete kasvatajate keskel. Soovime siinkohal
jõudu edaspidiseks ja meie lastelt ning vanematelt suur tänu selle
suure emadepäeva üllatuse ning kogu töö eest, kõigile teile, kes
te laval esinesite, armas lasteaiapere!
Punastest Naksidest Paula
ning Helise emad Anne ning Evelyn
No comments:
Post a Comment