Nii palju asju, mis alati on head...

18. mail laulsid “Päikesekillukesed” kevadkontserdi Voka rahvamajas nendesamade sõnadega avatuks. Tunni aja jooksul, mis oli pealtvaatajate aplausi täis, astusid üles Toila Gümnaasiumi kõik rahvatantsurühmad, “Päikesekillukeste” koor ja ansambel ning sõnakunstimeistrid. Kui tavalised tüdrukud olevat tehtud suhkrust, jahust ja maasikavahust ning poisid tiigrist ja konnast ja kutsikahännast, siis tahaksin küsida: “Mida on retseptile lisatud, et tulemuseks on niisugused tublid lapsed, kes jaksavad peale õppimise veel laulda, tantsida, luuletusi lugeda? On sinna lisatud kilode viisi kohusetunnet, tegutsemistahet, vastupidamist?” Võib-olla teavad vastust need head ja tublid lapsed ise. Üks on aga kindel, need lapsed on tulevikus hingelt rikkamad, vastutusvõimelisemad ja oskavad kaaslastega arvestada.

Loomulikult ei ole kõik päevad vennad, satub meiegi meepotti mõni tõrvatilk, kui ammu teda oleva esinemise asemel valitakse sõbra sünnipäevale minek või jäetakse hoopis tulemata ja ei anta sellest ka õpetajale teada. Hea, kui saadakse ühel päeval aru, et esinemine on samasugune töö nagu kõik teised. Kui sina ei tee, siis peavad sinu töö ära tegema teised. Seega, meil on, kuhu poole püüelda.

Kui ma peaksin üles lugema, mis on need asjad, mis minu jaoks on alati head, siis ei teagi, kustkohast alustada, sest neid on päris palju. Teie, minu head neiduderühma tantsijad... olete olnud mulle päris tükk aega õhtuseks energiapommiks. Vaatamata päevatöö väsimusele alustasin teiega iga kolmapäeva õhtul, raudkindlalt kell kuus ja eranditult iga kord laadisid teie lustakad “Mammatütred” ja “Jänesepolkad” mu akud pilgeni täis. Kui võimalik oleks, siis jätaksin Laura, Nele, Merke, Kareti ja Anna kohe päris mitmeks-mitmeks aastaks gümnaasiumikursust kordama. Et see aga minu võimuses ei ole, siis jään lootma, et edaspidiste koostööprojektide käigus saame taas millegi toredaga hakkama.

Minu head ja tublid “Päikesekillukesed”, olete sellel aastal taas näidanud, et särada on tore ja et päikest lihtsalt peab jaguma igasse päeva. Meil on olnud palju esinemisi ja mind rõõmustab eriti asjaolu, et meid ikka ja jälle kutsutakse kaunistama maakondlikke pidusid. Järelikult olete silma paistnud! “Päikesekillukeste” vanemad õed 6. klassi tütarlasteansamblis säravad edasi ka veel juunikuus. Kui kõikidel teistel on juba suvevaheaeg täies hoos, laulavad nemad Sillamäe linna 55. juubelil.

Mul on hea meel, et 18. mai kontserdil olid nõus esinema kõik need lauljad, kes on alates 2002. aastast oma panuse andnud selleks, et mudilaskooril oleks jätkuvalt kõrgeim kategooria.

Samuti rõõmustan selle üle, et 6.-7. klassi tantsurühm ei ole alla andnud teismeliseea tuhinale. Kindlasti tundub teile vahel, et tantsususside jalgatõmbamise asemel on selles vanuses nii palju muudki huvitavat teha. Ei väsi kordamast kiidusõnu, mille teile ka e-kooli kirjutasin: “Tuhat korda ütlen aitäh, et tantsisid. Teiega koos on ALATI VAHVA!” Ärge loobuge tantsust, kes siis muidu selle halli ilmaelu kirevaks teeb!

Ma võin alati kindel olla, et mul on terve hulk häid kolleege, mõttekaaslasi ja abilisi, kellele ei tundu ükski idee pöörane ja kes suudavad minu jooksusammuga kaasa tulla ka päris viimastel hetkedel. Kui ma teid nimepidi nimetama hakkaksin, tuleks ajalehele mahtu juurde kaubelda. Küllap te tunnete kõik ennast ära ja teate kindlalt, et kui ma ühel hetkel jälle teie ees olen... siis saab üheskoos taas midagi vahvat teoks.

Südantsoojendav on seegi, et meie pidudel on alati hulgaliselt pealtvaatajaid. Selles samas, peaaegu olematute tingimustega saalis on olnud ka niisuguseid kordi, kus istekohti enam ei jätku. Aitäh, et hindate meie tööd ja vaeva, teie rõkkav aplaus ja kiidusõnad ongi ju kõige parem tasu meie töö eest! Aitäh, et märkasite meie järgmise aasta uut ideed – muusikaliõhtut - ja andsite selle õnnestumisse oma panuse!

Kas hea on see, kui me saame kõik, mida üldse pähe tuleb soovida või see, kui ennast hästi tunneme? Üks on kindel - hea on see, mis emotsioonid kaasa haarab. Tihti öeldakse: need vanad head ajad või vanad head asjad. Vahel leiame, et tunneme headest asjadest puudust. Aga head asjad juhtuvad igal pool ja igal ajal, ka tänapäeval. Nad juhtuvad siis, kui me oskame oodata ja kui oleme nende märkamiseks lahti hoidnud nii silmad kui ka südame. Siis saabki tõeks “Päikesekillukeste” laulusalm: “Nii palju asju, mis on alati head...”

Anu Pungas