KONTSERDIBUSS

12.12. kell  19.00. gosbelmuusika kõige ehedamas esituses Ethel
Caffie-Augustin Singers (USA)

26.12. kell  17.00. Maarja ja Peeter Rebase jõulukontsert

30.12. kell 17.00. Hennessy aastalõpukontsert

13.01.2013. kell 14.00. Toomas Anni uue aasta tervituskontsert

27.01.2013  kell 17.00. Kuldne Klassika. Pärnu Linnaorkester, solistid
Arvo Leibur (viiul), Henry David Varema (tšello), dirigent: Jüri
Alperten

Kontserdibuss sõidab suunal Voka-Toila-Jõhvi ja pärast kontserti ka samal suunal tagasi. Buss väljub 1 tund enne kontserdi algust Vokast ja 45 min enne Toilast.
Bussi eest tuleb tasuda väike piletihind mis on 1 euro ja see tagab teie sõidu Jõhvi ja tagasi.
Bussi kasutamine toimub AINULT eelregistreerimise alusel.
Registreerimata sõitjaid ei ole bussil kohustus peale võtta.
Registreerida saab Jõhvi Kontserdimaja kassas 3342000 märksõna „Toila kontserdibuss“.
Kontserdibussile registreerimine lõpeb päev enne kontserti.
 

Info Toila vallas 53068323.
 

Meeleolukat jõulukuud soovivad Toila vallavalitsus ja Jõhvi Kontserdimaja!

Hea vallaelanik!

Vastavalt Rahvastikuregistri seaduse §-le 39 on Isik kohustatud hoolitsema oma elukoha aadressi õigsuse eest. Kui Sa ei ole oma ega lähedaste elukohta veel Toila valda registreerinud, kuid ometi elad siin, siis on viimane aeg registritoimingud ära teha, et täita heakodanlikult Eesti Vabariigis kehtivat seadust.

Toila valla elanike arv tundub reaalpildis justkui kasvavat, kuid tegelikkus räägib midagi muud. Võrreldes 2011. aasta novembriga on valla elanike arv vähenenud ca 30 inimese võrra, see tähendab ühtlasi üksikisiku poolt makstava tulumaksu (mida vald saab ca 11%) vähenemist, millega oleks võimalik pakkuda paremat avalikku teenust, sh paremaid õpitingimusi meie koolis ja lasteaedades, valgustada ja hooldada senisest enam meie tänavaid, tagada rohkem turvalisust jpm.

Toila vallal on tänaseni olnud võimalik tagada omafinantseering erinevatele investeeringuprojektidele tänu kaevandamisest saadavale ressursitasule. Riik on alustanud järk-järgulist ressursitasude vähendamist kohalikele omavalitsustele ning tõenäoliselt ei saa me selle ressursiga enam 5 aasta pärast arvestada, mis annab tõsise hoobi meie investeerimisvõimekusele.

Seda olulisem on kasvatada meie tulubaasi ning jätkata olemasolevate inimeste registreerimist Toila valda lisaks uute elamualade rajamisele. Aita Sinagi sellele kaasa ning uuri oma siin elavate naabrite käest, et kas nad on juba seadust täitnud ja oma elukoha Toila valda registreerinud.

Väljavõte Rahvastikuregistri seadusest

§ 391. Isiku kohustus hoolitseda elukoha aadressi õigsuse eest

(1) Rahvastikuregistri objektiks olev isik hoolitseb enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris, kasutades käesolevas peatükis sätestatud võimalusi.

(2) Kui isik, tema alaealised lapsed ja eestkostetavad asuvad püsivalt elama teise elukohta, esitab isik uude elukohta elama asumisest alates 30 päeva jooksul uue elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks.

[RT I 2005, 25, 192 - jõust. 27.05.2005]

Уважаемый житель волости!

Согласно 39 параграфу закона Регистра населения, каждое лицо должно предоставлять верные сведения о месте свеоего проживания. Если Ты еще не зарегистрировал свое местожительство в волости Тойла, хотя проживаешь здесь, тогда это время, чтобы зарегистрироватся и таким образом поступить согласно закону Эстонской Республики.

Количество жителей Тойлаской волости кажется растет, но действительность свидетельствует о другом. По сравнению с ноябрем 2011 года количество жителей волости уменьшилось на 30 человек, а это значит уменьшение выплачиваемого налога от каждого индивидуума (волость получает 11 %), за счет которого мог мы могли бы предложить более качественное обслуживание населения на нужды нашей школы и детских садов, лучше освещать и поодержиать в порядке улицы, обеспечить большую безопасность и т.п.

У волости Тойла до сегодняшнего дня была возможность обеспечивать самофинансирование в различные инвестиционные проекты, благодаря получаемым ресурным выплатам от добычи полезных ископаемых. Государство начало постепенно снижать ресурсные выплаты местным самоуправлениям и, в действительности, через пять лет мы не можем расчитывать на эти ресуры,что наносит серьезный удар по нашим инвестиционным способностям.

Тем важнее поэтому разрабатывать нашу базу доходов и в дополнение к строительству новых районов продолжать уже существующую регистрацию людей в волости Тойла.

Помоги и ТЫ содействовать этому и узнай у своих проживающих здесь соседей, выполнили ли уже они закон и зарегистрировали ли свое место жительства в Тойла.

Выдержка из закона Регистра населения:

§ 391. Каждое лицо обязано предоставлять верные сведения о месте свеоего проживания

(1) Являющееся объектом Регистра населения лицо,гарантирует верные сведения о месте своего проживания, а также о месте проживания своих несовершеннолетних детей и подопечных в Регистре населения

(2) Если лицо, его несовершеннолетние дети и подопечные начинают постянно проживать в другом месте, новый адрес предъявлется в Регистр населения в течении 30 дней с начала переселения.

November

Novembri lõpu õunapuud

on nagu raagus vanad naised

krimpsus õunad

rippumas

rinnad

õrritavalt nähtaval

pensionieas prostituudid

oiates uluvad tuule käes

või ulub tuul

see Tallinna don Juan

naiste kondiste sõrmede vahel

igihämarates igatsusega palistatud

looduse tagatubades

enne kui algab talv

/Carolina Pihelgas/

I advendi kontsert Pühajõe kirikus

Toila Vallavolikogu 21. novembri istungi päevakord

1. Kohalike teede ja tänavate nimekirja täiendamine

2. Maa munitsipaalomandisse taotlemine

3.Sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord

4. Riikliku toimetulekutoetuse ülejäägi ja sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamiseks ja arendamiseks eraldatud vahendite kasutamise kord

5. Täisealisele isikule hoolduse seadmise ja hooldaja määramise ning hooldajatoetuse maksmise kord

6. Koduhooldusteenuse osutamise tingimused ja kord

7. Toila valla eelarvestrateegia 2013-2016 II lugemine ja kinnitamine

8. Toila valla 2012.aasta lisaeelarve II lugemine ja vastuvõtmine
9. Toila Vallavolikogu 17.11.2010.a. määruse nr 10 „Toila valla jäätmehoolduseeskiri“ muutmine.

Muudatusi sotsiaalvaldkonna küsimustes kommenteerib 

Toila valla sotsiaalspetsialist ILONA SÄDE:

1. Riikliku toimetulekutoetuse ülejäägi ja sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamiseks ja arendamiseks eraldatud vahendite kasutamise kord

Kehtestatud kord sätestab riigieelarvest toimetulekutoetuse maksmiseks eraldatud rahaliste vahendite ülejäägi ning sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamiseks ja arendamiseks eraldatud vahendite tingimused.

Toimetulekutoetuse ülejäägist on võimalik maksta abivajavatele isikutele toimetuleku parandamiseks täiendavaid sotsiaaltoetusi.

Sotsiaaltoetuste ja -teenuste arendamiseks eraldatud vahendeid on võimalik vastavalt kehtestatud korrale kasutada edaspidiste toimetulekutoetuse summade vähendamiseks või abivajavate isikute iseseisva toimetulemise pikemaajaliseks parandamiseks ja uute sotsiaalteenuste käivitamiseks.

Sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamiseks (haldamiseks) eraldatud vahendeid on võimalik kasutada teenuste administreerimisega seotud kulutuste katmiseks, sh töövahendite soetamine, täiendava töökoormuse hüvitamine sotsiaaltöötajatele, sotsiaaltöötajate koolituskulud jms.

2. Sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord

Peamine muudatus uues sotsiaaltoetuste määramise korras:

• Leibkonna sissetulekust sõltuvate toetuste hulka lisandus uus toetuse liik – toetus laste spordi- ja puhkelaagrite ning klassiekskursioonide maksumuse osaliseks kompenseerimiseks. Nimetatud toetusele kehtestab vallavalistus aastase piirmäära lapse kohta.

3. Täisealisele isikule hoolduse seadmise ja hooldaja määramise ning holdajatoetuse maksmise kord

Kehtestatud korra järgi ei seata hooldust ning ei määrata hooldajat isikule, kellel on olemas perekonnaseaduse alusel ülalpidamiskohustusega isikud (abikaasa, vanem, täisealine laps või lapselaps, vanavanem).

Samuti ei seata hooldust isikule, kelle toimetulekut on võimalik tagada Toila Vallavalitsuse poolt korraldatavate sotsiaalteenuste osutamise, sotsiaaltoetuste maksmise, vältimatu sotsiaalabi või muu abi osutamise teel.

Isikule, kellel on olemas ülalpidamiskohustusega sugulased, seatakse hooldus vaid erandjuhul, tingimusel, et hooldusvajaduse hindamise tulemusena selgub, et isik vajab kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet ööpäevaringselt või kui isik vajab pidevat järelevalvet vaimse seisundi tõttu.

Hooldusvajaduse selgitab välja sotsiaalspetsialist, viies kodukülastuse käigus läbi hindamisintervjuu ja täites hooldusvajaduse ja sotsiaalteenuste määramise hindamisakti.

Hooldajaks määratud isik on kohustatud tagama hooldatavale piisava kõrvalabi ja juhendamise ning hooldatava ohutuse, arvestades tema füüsilisi ja vaimseid võimeid, samuti on hooldaja kohustatud teavitama sotsiaalspetsialisti hooldusega seoses tekkinud probleemidest ning hooldusvajaduse muutumisest 10 kalendripäeva jooksul nimetatud asjaolude tekkimisest.

Hoolduse seadmine ja hoolda määramine ning hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse vallavalitsuse korraldusega, kui ära on langenud hoolduse seadmise tinginud asjaolud, kui hooldatav soovib uue hooldaja määramist või kui hooldaja ei täida/ ei saa täita hooldaja kohustusi.

Sotsiaalspetsialistil on õigus teostada järelevalvet hooldaja tegevuse üle ning vajadusel läbi viia korduvhindamist.

Enne 01. jaanuari 2013 seatud hooldused ja hooldaja määramised kehtivad kuni korralduses määratud tähtajani, kuid mitte kauem kui 30. aprillini 2014 a. Hiljemalt 30.aprilliks 2013 a hinnatakse hindamisinstrumendi abil kõigi hooldatavate hooldusvajadust ning vastavalt hindamise tulemusele kas jätkatakse või lõpetatakse hooldus.

3. Koduhooldusteenuse osutamise tingimused ja kord

Koduhooldusteenus on teenus, mida osutatakse eakatele ja ajutist kõrvalist abi vajavatele täisealistele isikutele kodustes tingimustes, aitamaks neil harjumuspärases keskkonnas toime tulla.

Teenust hakkab osututama hooldustöötaja, kellega sõlmib töölepingu vallavanem või tema poolt volitatud isik.

Teenuse osutamiseks sõlmitakse teenuse saaja ja vallavalitsuse vahel kahe- või kolmepoolne leping, mis sisaldab muuhulgas osutatavate teenuse tegevuste täpset loetelu ja sagedust. Üheks lepingu pooleks võib olla ka teenuse saaja suhtes ülalpidamiskohustust omav isik.

Toila Raamatukogu 100

Tänapäevase Toila Raamatukogu sünniaastaks on märgitud 1948.

Vaatamata sellele tahame tänavu tähistada raamatukogu 100. juubelit. Kuidas siis nii, küsite nüüd.

Aastal 1912 loodi Toilas Haridusselts, mis asutas ka oma raamatukogu. Kuna tänane raamatukogu peab ennast selle järglaseks, siis võimegi ümmargust sünnipäeva tähistada.

Niisiis kuulus raamatukogu oma algusaastatel Toila Haridusseltsile, tegelik juhataja oli Johann Triifeldt. Selts muretses ka uute raamatute soetamise eest.

Raamatukogu asus Toila tuletõrje seltsimaja nn jalutusruumis ja oli avatud pühapäeviti kella üheksast kaheni. Raamatud asusid kolmes kapis ja igal kapil oli oma kataloog, mille järgi juhataja soovitud raamatud välja andis. Kes lugejaks soovis hakata, see märgiti raamatusse. Raamatu vahel olevale lehele märgiti lugeja number ja aeg, millal raamat tagastada või pikendada. Juhatajad töötasid ühiskondlikus korras.

Raamatukogusee olid tellitud ka ajakirjad Taluperenaine, Maret, Perekonna leht, Kodu, Romaan, ajakiri Kõigile, Odamehe väljaandeid ja Tehnika ajakiri.

Juhatajateks olid ka Ilma Otto, Marie Eljas, Karl Vainu, Hilda Linnamaa ja Valentina Semjonova.

1914. aastast on säilinud Toila Haridusseltsi raamatukogu inventari raamat, kuhu on sisse kantud 621 raamatut.

Veel andmeid tollase raamatukogu tegevusest.

Köidete arv kogus 1922. aasta lõpus oli 675. Raamatuid laenutatud aasta jooksul 728 korda.

1925. aastal oli raamatuid juba 739, mida kasutati lugemiseks 823 korral.

Eesti Entsüklopeedia andmeil oli 1934. aastal Toila Haridusselts raamatukogus 983 köidet ja teeninduspiirkonnas oli elanikke 900.

Vahepealsed segased ajad andsid tunda ka raamatukogu tegevuses ja sõja ajal raamatukogu hävis.

1948. aastal moodustati raamatukogu uuesti ja kaks aastat hiljem asus peale keskkooli lõpetamist raamatukogu juhatajana tööle Heli Darzinš. Heli jagas Toila rahvale vaimuvalgust 45 aastat ja nö „Heli aega“ meenutavad lugejad veel tänagi sooja sõna ja südamega.

Ka taasloodud raamatukogu asus esialgu seltsimaja ruumides, aga peale maja põlengut 1954. aastal toodi raamatukogu Pikale tänavale, kus see asus kuni 1995. aastani.

Peale Heli lahkumist pensionile asus Toila Raamatukogu juhatajana tööle allakirjutanu ja uue töötajaga kaasnes ka raamatukogu kolimine Allika tänavale, kus raamatukogu asus ühes tiivas perearstikeskusega ja hiljem hooldekoduga. Kuna sealsed ruumid olid kitsad ega olnud raamatukogule kõige sobivamad, siis seisis 2004. aasta kevadel taas ees kolimine. See sai teoks külaelanike ja Toila Gümnaasiumi abiga ja raamatud liikusid oma uude koju vallavalitsuse soklikorrusel mööda inimketti.

Milline on tänane Toila Raamatukogu? See on koduks ~15 000 raamatule ning pakub erinevat kirjandust ja meelelahutust 321 lugejale. Laenutuste arv oli möödunud aasta lõpus veidi üle 3 000.

Tänane raamatukogu ei erine oma eelkäijast mitte ainult sisu poolest, vaid muutunud on ka vorm. Kui kõik algas kolmest kapist ja kataloogist, siis tänaseks on nii lugejad kui raamatud kolinud arvutisse ja kogu laenutustegevus toimub elektrooniliselt. Kui 100 aastat tagasi pidi ikka ise kohale minema, et teada saada, mis on olemas ja mis toimub, siis täna piisab arvutist ja internetist, et kõige raamatukogus olemas oleva ja toimuvaga kursis olla. Mis on aga samaks jäänud, need on lugejad ja raamatud.

Detsembrikuu on meil sünnipäevakuu ja selleks puhuks teeb raamatukogu oma lugejatele ka kingitusi, terve kuu on avatud tasuta raamatute laat, kust huvi korral saab endale lugemisvara soetada. Mis siis, et juba kellegi poolt loetud. Vahel tundub, et see raamat, mis eriti „ära on loetud“, ongi see kõige parem ja huvitavam.

Laupäeval, 15. detsembril, kell kolm päeval on külla oodatud kõik need, kes tahaksid kuulda, mida on tänasest kirjandus- ja kultuurielust rääkida REIN VEIDEMANNIL.

Kolmapäeval, 12. detsembril, saab raamatukogust üheks päevaks arstipunkt, kus on võimalus veresooni kontrollida.

16. detsembril kell üks ootame lapsi jõulukaarte meisterdama ja sünnipäevakuu kulminatsioon saab olema päris jõulude eel – 20. detsembri õhtupoolikul. Selle päevaga seoses on kindel vaid see, et torti saab. Aga muu jäägu üllatuseks.

Kohtumiseni raamatukogus!

Lea Rand

Naksitrallid ootavad meisterdama

"Siuru" advendikontserdid

Vokaalansambel SIURU
                ootab teid advendikontserdile
JÄÄLILLED KLAASIL

9. detsembril kell 16 Voka olmehoones
14. detsembril kell 18 Toila vallamajas

Kaastegevad Tiit Kuusmik, Tiit Aruvee ja
Pipi Triinu Nõmmiste,
talveluulet esitavad
Lea Rand ja Toomas Nõmmiste

Koduste laste jõulupidu

Toila valla koduste laste jõulupidu toimub 

kolmapäeval, 19. detsembril kell 10.00

Toila Lasteaias Naerumeri.

Olete oodatud!

REIN VEIDEMANN Toila Raamatukogus

Laupäeval, 15. detsembril

kell kolm päeval

räägib

Toila Raamatukogus

kirjandusteadlane, kirjanik, ajakirjanik ja kultuuriloolane

REIN VEIDEMANN

viimase kümnendi eesti kirjandusest, kultuurist ja kultuuritusest

ning kui hästi läheb, siis tutvustab ka oma uut raamatut.

“Päikesekillukeste” põnev lauluaasta

“Päikesekillukestele” on uus kooliaasta toonud hulgaliselt uusi ja põnevaid väljakutseid. Päev enne isadepäevakontserti, mis seekord toimus Voka raamatukogus, käisime laulmas Jõhvi Rimis. Kuna Tsentraal tähistas 10. sünnipäeva, siis alustasime oma väikest tervitust lauluga “Õnne soovime sul…”.

Detsembrikuus võtame taas ette teekonna Jõhvi. Sedapuhku osaleme Ostuöö raames nii kaubanduskeskuse Jewe kui Tsentraal meelelahutusprogrammis. Peale “Päikesekillukeste” koori ja tütarlasteansambli astub üles veel Toila Gümnaasiumi neidude liikumisrühm. Samuti saab laval näha vilistlasi, õpetajaid ja lapsevanemaid. Kava on mitmekesine ning kuna detsember on varsti käes, siis saab kuulda ka jõululaule.

Veel ootab meid 6. detsembril ees traditsiooniline talvekontsert koolimajas, samuti oleme küllakutse saanud Saka rahvamajalt. Uude, 2013. aastasse jääb veebruarikuine maakonna mudilaskooride päev Kohtla-Järve Kultuurikeskuses ja loomulikult on meie kõige suurem sündmus kevadine muusikaliõhtu, mille tarvis on vaja selgeks saada mitu laulu koos liikumisega. Et 2014. aasta suvel on Tallinnas taas toimumas üldlaulu- ja tantsupidu, on peatselt oodata õpitavasse repertuaari lisandumas mudilaskooride liigilaule. Kuna peole soovijaid on väga-väga palju, seisab ees tõsine pingutus ja raske töö. Aga “killukesed” on harjunud raskusi võitma, muredest üle saama ja väsimust unustama.

1. juunil 2013 toimub Toilas Peipsiäärsete maakondade laulupidu, kus Ida-Virumaa mudilaskooridel tuleb 4 lauluga üles astuda. Mõistagi, ei peeta sedagi pidu ilma meie koorita.

Tänan “Päikesekillukeste” tublisid vanemaid, kes hoolitsevad selle eest, et lapsed on õigel ajal proovidel, esinemistel, et nad sealt ka koju saavad ja et neil oleks alati esinemisriietus korras. Aitäh ka selle eest, et meie kontserditel on alati jätkunud pealtvaatajaid, teie toetus aitab meil särada. Kohtumiseni Jõhvi kaubanduskeskustes 7. ja 14. detsembril.

Õpetaja Anu Pungas

Rafael ei taha teha ühte ja sama, vaid näha, kuidas mujal töötatakse...

Käesolev õppeaasta algas Toila Muusika- ja Kunstikooli kitarrieriala õpilastele põnevalt. Nimelt juhib neid alates septembrikuust klassikale kitarri võlumaailma juurde Rafael M. Calvo Diaz – vabatahtlik Hispaaniast.

 Foto: Põhjarannik

 Palusin Rafaelil rääkida endast ja oma elust Eestis. Intervjuu tegemisel oli tõlkimisel abiks Liina Rand.

Miks tuleb üks Hispaania mees ära oma soojalt kodumaalt ja asub vabatahtlikuna tööle Eestisse?
Alustaksin sellest, et minu kodu on põhja Hispaanias, mis ei ole Hispaania kõige soojem osa (küllaltki jahe hispaanlase jaoks, kuid kindlasti piisavalt soe eestlase jaoks). Asturias – regioonis, kus ma elan, on küllaltki tavaline, et aasta läbi sajab vihma. Lapsepõlvest on mälestus, kuidas rannas sadas lund (Gijon – linn, kus ma elan, asub rannikul) ja linnas, kust osa mu perekonda pärineb, oli tavaline, et õpilased ei saanud osadel päevadel lume tõttu kooli minna. Nüüd on olukord pisut teine. Ei tea, kas asi on kliimamuutuses, kuid ilmaolud on muutunud. Kuid saan öelda, et seal ei ole normaalne, et oktoobrikuus sajab lund, nagu oli siin paar nädalat tagasi. Ilm Eestis sügisel on sarnane sellele, milline on meil Asturias ilm talvel (tavaliselt on meil talvel öösiti miinuskraadid, kuid päeval on ikka plusspoolel).

Kui rääkida põhjustest, siis oskan esile tuua kaks erinevat. Ühest küljest ma arvan, et on normaalne ringi reisida ja tutvuda uute paikadega ning aru saada sellest, et teistes kultuurides mõeldakse erinevalt ning osata aktsepteerida, et enda mõtteviis ei ole see ainus ja õige. Ma olen õpetaja ja põhikoolis käib mul tundides õpilasi Lõuna-Ameerikast, Hiinast, Moldovast ja muudest riikidest. Mõnikord ma mõistan, et aine õpetamine ei ole kõige keerulisem osa ja isegi mitte kõige olulisem.

Miks just Eesti? Kui ma ülikoolis ajalugu õppisin, tundus see osa Euroopast mulle väga huvitav, hoopis teistusugune. Asub küll Euroopa põhjaosas, kuid omab hoopis teistsugust ajalugu, kui teised põhjas asuvad riigid ning nii ma tahtsingi selle maa kohta rohkem teada saada. Kuna parim viis ühe maaga tutvumiseks on viibida seal võimalikult pikka aega, siis võtsin ühendust Maritega, kes on Eurese nõunik. Tema rääkis omakorda Juliaga Eesti Kitarriühingust, kes uuris, millised võimalused mul siin oleks. Nii pean ma tänama neid mõlemaid, kuna nende tõttu olen ma praegu siin.

Räägi natuke oma perest. Kas muusika armastuse oled kodust kaasa saanud?
Jah, emapoolses suguvõsas on kõik õppinud muusikat. Üks mu nõbu on viiuliõpetaja meie linnas asuvas konservatooriumis, mu tädi oli muusikaõpetaja erakoolides ja kõik mu nõbud ja õed on õppinud muusikat. Ainult 2 meist on omandanud nö terve kraadi, kuid me kõik oleme õppinud erinevat pilli vähemalt 6-8 aastat, muusikakeelt (solfedžo vist eesti keeles), harmooniat (kooskõla), koorilaulu... ja kõik mu nõbude lapsed on samuti oma muusikaõpingutega alustanud. Nii on meil kodus väike orkester. Ning lisaks, selles osas perekonnas on mu kolmest nõost kaks abielus inimesega, kes on samuti õppinud muusikat, üks neist on muusikaõpetaja põhikoolis ja teine mängib paaris Asturias asuvas orkestris viiulit.

Millega on Eesti ja eestlased Sind üllatanud?
Siiamaani on mulle kõik kohad, mida Eestis külastanud olen, väga meeldinud. Arhitektuur on minu jaoks uus, kuid mulle see meeldib. Ja minu jaoks on siin elamine väga mugav.

Eestlaste kohta ei saa ma öelda midagi üldistavat. Kuid usun, et samamoodi nagu erinevad inimesed Hispaanias (põhjas elavad inimesed väidetakse olevat külmad ja kinnised, võrreldes nendega, kes elavad lõunas), erinevad nad ka Eestis.

Kuid kultuurilised iseärasused on minu jaoks kõige raskemad. Meil on erinev suhtlusviis. Näiteks Hispaanias, olenevalt kontekstist on mõnikord see, kuidas inimene midagi ütleb hoopis olulisem, kui see, mida ta ütleb. Küsides inimeselt, keda ma tunnen, (mitte täiesti mulle võõras olev inimene, nt töökaaslane), kas ta tahab minuga nt muuseumi tulla, vastab ta kindlasti “jah”, kuid olenevalt sellest, kuidas ta seda ütleb ja kui hea meie omavaheline suhtlus on, võib sõna “jah” tähendus olla ka “võib-olla” või hoopis “ei”.

Osadel eestlastel, kellega ma olen suhelnud, puuduvad täielikult näoilmed, või siis on need väga minimaalsed. Nii pean ma kuulama, mida nad ütlevad. Kui ma lähen tagasi koju, pean ma mõtlema selle üle, mida nad ütlesid ja püüdma mõista. Samuti pean endale meelde tuletama, et olen Eestis, mitte Hispaanias. See tähendab, et minu jaoks on lihtsam kirja teel suhtlus, kus puuduvad näoilmed. Nii et mõnikord ei ole mul õrna aimugi, mida inimesed mulle tegelikult ütlevad, kuna olen harjunud teistmoodi suhtlema.

Vajan aega sellega harjumiseks ja on ilmselge, et mina olen see, kes peab muutuma või siis seda mõistma, mitte eestlased, kes minuga suhtlevad.

Usun, et keel on samuti oluline, seetõttu üritan õppida ka natukene eesti keelt. Kuid see on keeruline keel minu jaoks. Mu eesmärk on suuta öelda mõningaid lauseid, näiteks: “Üks pilet Tallinna”, kui sõidan Tallinnasse või muid taolisi igapäevaseid väljendeid. Kuid probleem tekib sellest, et vastusest ei saa ma aru. Nii ütlen ma mõnikord asju nii eesti kui inglise keeles ja loodan, et bussijuht ütleb mulle hinna inglise keeles, kuna mõnikord ei ole ma vastuses päris kindel. Kuid julgen öelda, et suhtluses ei ole probleeme, kuna tegelikult saab asjad alati aetud. Kui peaksin jääma siia pikemaks ajaks, siis on plaanis eesti keelt tõsiselt õppima hakata, kuid selle jaoks on mul vaja regulaarseid tunde.

Kuidas Sa oled siin kohanenud? Jagad oma aega Toila ja Tallinna vahel. Kus Sa ennast kodusemalt tunned, kas suures linnas või Toilas, kus rahu ja vaikust on rohkem?
Alguses ei olnud just kerge, kuna kõik on nii uus minu jaoks, kuid mul on olnud abilisi. Julia Tallinnast aitab mind palju majutusega, Diana ja ta abikaasa siin Toilas samuti. Kui viibisin esimene kuu Tia juures, oli väga lihtne, kuna ta räägib inglise keelt. Nüüd Lea juures tunnen ma end samuti väga mugavalt. Ja Irena muusikakoolist räägib minuga samuti inglise keeles (usun, et tema õpib rohkem inglise keelt kui mina eesti), ja Küllilt saan abi osade probleemide puhul, mis mul tekivad. Tallinnas olles räägivad teised õpetajad minuga samuti inglise keeles, uurivad, kuidas mul läheb, nii et siis on kergem.

Võrreldes Tallinna ja Toilat – Toila on suurem külast, kust osa mu peret pärit on ja Tallinn on rohkem sarnane Gijonile. Arvan, et Tallinnas on natukene vähem kui 400 000 elanikku, Gijonis natukene vähem kui 300 000. Nii et Tallinn on selline linn, kus ma olen harjunud elama, see ei ole Madrid – mitmete miljonite inimestega, mis oleks minu jaoks natukene liiast. Gijonis või Tallinnas saan ma rahulikult 40 minutiga jalutatud soovitud sihtpaika (muidugi juhul, kui see ei asu linnast väljas, nt Pirita Tallinnas või Porceyo Gijonis). Toila on väga ilust koht elamiseks.

Teisest küljest – Tallinnas saan teha rohkem toimetusi nii, et ei pea eesti keeles rääkima, nii on mul praegu seal lihtsam. Ja seal kohtun ka teistest rahvustest inimestega. Eelnevalt rääkisin erinevatest suhtlemisstiilidest, mõnikord tunnen, et mul on vaja suhelda kellegagi, kes väljendab end minuga samamoodi, või siis vähemalt sarnaselt, nagu teeb üks õpetaja Ameerikast, kellega olen tutvunud.

Oled nüüd juba 2 kuud Toilas õpetajana töötanud. Kas õpetaja töö Hispaanias ja Eestis on kuidagi erinev? 
Mitte eriti. Kui oled juba klassiruumis, siis pole suurt vahet. Kitarriõpetamine ei ole eriti erinev, sul on kitarr, muusika ... ja muusikaline keel on igalpool sama. Õpilased on ka sarnased (eriti nooremad).

Kas Sul on olnud aega ennast ka Eesti kultuurieluga kurssi viia? 
Alustan alles sellega. Eelmisel nädalal käisin Tallinnas kontserdil ja nüüd uurin uute võimaluste kohta. Tallinna vanalinnas avastasin ühe väikese muuseumi ning aegajalt käin seal uusi asju vaatamas.

Kus Sa ennast näiteks kahe aasta pärast näed? Kas tagasi Hispaanias, ikka Eestis või hoopis kusagil järgmises kohas vabatahtliku tööd tegemas?
See on keeruline küsimus ja vastust mul sellele ei ole. Ühest küljest, mul on Hispaanias olemas töö (mu ülemus hoiab seda mulle, kuid üheks, maksimum kaheks aastaks, rohkemaks ma ei ole kindel). Teisest küljest, mul ei ole probleemi ka reisida või siis siia jääda. Nii et ma otsustan selle aasta lõpus, mida ma edasi teen. Kui vähegi võimalik, siis ma ei läheks niipea Hispaaniasse tagasi ja jääksin veel Eestisse, kuid hetkel ei saa veel midagi kindlat öelda. Otsustan siis, kui akadeemiline aasta lõppeb.

Aitäh!

Lea Rand

Pingi lugu

Küllap jälgivad paljud teist laupäeva õhtuti ETV-s Vahur Kersna saadet „Iga pink räägib loo“.

Kas sellest inspireerituna või olid need mingid muud jõud, mis suunasid nii mõnegi inimese mõtted selles suunas, et ka meil on inimesi, kes sellist pinki väärt on – seda ei tea. Aga tõsi on see, et Toila kooli aastapäeval sai pink kooli õuele paika ja 20. novembril jõudis ka mees, kellele see pühendati, lõpuks pingile istuma.

Meie pink on pühendatud kooli kauaaegsele direktorile ja põlisele Pühajõe elanikule, Olav Vallimäele, kes lisaks hariduse ajalugu käsitlevatele raamatutele ka oma küla ajaloo kaante vahele on pannud.

Soovime Olavile pikka iga, tervist ja aega ka oma pingil jalga puhkamas käia.

Lea Rand

„Siuru“ sügisesed sirinad ...

Ajaratas on järjekordselt jõudnud aasta pimedamasse perioodi. Selle peab lihtsalt üle elama ootuses ja lootuses, et varsti saabub valge jõuluaeg.

Ansambel „Siuru“ on selgi aastal õppinud selgeks uusi laule ja lihvinud oma lauluhääli, et astuda üles juba traditsiooniks saanud jõulukontserdiga 9. detsembril kell 16 Voka olmehoone fuajees ja 14. detsembril Toilas, vallamaja fuajees.

Aasta on peagi lõppemas ja tagasi vaadates võib öelda, et ansambli tegevus on olnud küllaltki tihe ja tegude (loe: laulude) rohke. Alates lauluproovidest kaks korda nädalas, millelt ei puudu naljalt keegi, kui just mingi tõbi kallale ei tule.

Tähtsamad etteasted ansamblile olid sel aastal hiidlaste vastuvõtt koos „Vokirattaga“ märtsikuus, juunis toimus Oru pargis memme-taadi laulupäev, juulis külastas meie valda sõpruskogudus Saksamaalt, augusti alguses olime kutsutud esinema Narva-Jõesuu linna aastapäevale pühendatud kontsert-ettekannetele Meresuu Spa hotellis. Augusti lõpus aga viibisime Soomes Alavuse linna koguduse kutsel.

See külaskäik jääb meelde külalislahke vastuvõtu ja meie esinemistega mitmetes kirikutes. Oktoobris osalesime Toila Gümnaasiumi lipu õnnistamisel Pühajõe kirikus ja seenioride laulupäeval Kohtla-Järve Kultuurimajas.

Arusaadavalt ei möödunud ükski üritus ilma meie ansambli lauludeta. Vastukajadena oleme kuulnud vaid kiidusõnu meie aadressil ja suur tänu selle eest ütleme meie juhendajale, kellel on jätkunud tahet ja kannatust, et panna ansambel ikka paremini kõlama.

Jätkuvalt on oodatud meie ridadesse uued, noored, lauluhuvilised liikmed!

Ansambel „Siuru“ nimel

Evi Noorhani

TEADMISEKS SEGAPAKENDIKONTEINERI KASUTAJATELE!

Head inimesed!

Tuletame veelkord meelde põhitõed jäätmete liigiti kogumisest ning konteinerite kasutamisest, kuna on ilmselge, et kordamine on tarkuse ema ja küll küllale liiga ei tee.

Seega:

S   SEGAPAKENDIKONTEINERISSE võib panna: jogurti- ja võitopsid, õli-, ketšupi- ja majoneesipudel, kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid, plastnõud ja karbid jm. puhtad plastpakendid, kilekotid, pakkekile, kartongist piima- ja mahlapakendid jm kartongpakend, toidu- ja joogipakendi metallkaaned ja korgid, konservpakendid, alumiiniumpakend, muud puhtad metallpakendid, värvitud ja värvilised klaaspudelid, klaaspurgid

     TEE NII:

1. Pakend tuleb eraldada orgaanilisest- ja olmejäätmetest
2. Pakend tuleb tühjendada ja võimalusel loputada
3. Tühjendatud pakend tuleb kokku suruda
4. Pakendijäätmed tuleb panna selleks ettenähtud konteinerisse , mitte selle kõrvale

PABERI JA PAPI KONTEINERISSE võib panna: ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaam, töövihikud, paberist ja papist kaustikud, trükiga puhas kirja- ning joonistuspaber, ümbrikud, ilma kaanteta raamatud, kokku pressitud pappkastid- ja karbid, jõupaber, paberkotid jm puhtad ja paberpakendid.

PALUN KÕIGIL KONTEINERITE KASUTAJATEL VIIA KONTEINERISSE TÕEPOOLEST AINULT NEID JÄÄTMELIIKE, MIS SINNA SOBIVAD!OLMEJÄÄTMETE TOOMINE ON KEELATUD!!!

PÜHAJÕE KÜLA SEGAPAKENDIKONTEINERIST.

S  Seoses Oru pargi karuväravate juures asuva parkla ehitustöödega muutub Pühajõe külas segapakendikonteineri asukoht. Konteiner teisaldatakse gümnaasiumi bussipeatuse juures olevale parkimisplatsile ning alates 5. detsembrist on võimalik Pühajõe küla elanikel oma segapakendid juba sinna viia.

NB! Uus asukoht ei muuda konteinerisse toodavatele pakenditele esitatavaid nõudeid!

Ülevaade ohtlike jäätmete kogumisringist 2011- 2012

Olmeprügist ohtlike jäätmete kõrvaldamise eesmärgil ning nende käitlemiseks eraldi üldisest jäätmeveost viis Toila Vallavalitsus esmakordselt läbi valla elanikelt ohtlike jäätmete kogumisringid.

Kogumisringide läbiviimist rahastas Keskkonna Investeeringute Keskus (KIK), kogumisringid toimusid 12.11.2011.a ja 24-26.05.2012.a.

Kogumisringide käigus kutsuti elanikke üles koguma ja ära andma nende majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, samuti anti elanikele võimalus ära anda ka vanaelektroonikat, eraldi koguti ka eterniiti. Jäätmete kogumiseks kasutati selleks ettevalmistatud furgoonautot ning spetsiaalseid ohtlike jäätmete jaoks mõeldud jäätmekonteinereid. Kogumisautol sorteeriti ja pakiti ning märgistati jäätmed, paigutati liikide kaupa vastavatesse konteineritesse.

Ohtlike jäätmete kogumisringide käigus koguti elanikkonnalt kokku ~37 tonni ohtlikke jäätmeid:

Jäätmeliigi nimetus	Kogus/ tonni
Ohtlikke aineid sisaldavad pakendid	0,8
Kemikaalid	0,2
pestitsiidid	0,5
Ohtlikke aineid sisaldavad värvid	3,5
Sortimata ravimikogumid	0,06
Patarei- ja akukogumid	0,3
Luminestsentslambid jm elavhõbedat sisaldavad jäätmed	3,1
Määrdeõlid	0,12
Õlifiltrid	0,25
Pliiakud	0,09
Vanaelektroonika	3,2
Vanarehvid	0,8
Asbesti sisaldavad materjalid	24,7

2011. ja 2012.a läbi viidud kogumisringide maksumuseks koos käibemaksuga kujunes 6000,94 eurot, millest KIKi toetus oli 5092,20 eurot ning valla omafinantseering 908,74 eurot.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et kogumisringide läbiviimine tõestas keskkonnaohtlike jäätmetega seotud probleemide lahendamist ja teadvustamist- pidevalt on vaja elanikele selgitada ohtlike jäätmete keskkonnaohtlikkust ning nende eraldi kogumise vajalikkust.

Elanike suhtumine kogumisringide toimumisse oli positiivne, eriti tänulikud olid inimesed, kel endil puudub võimalus ohtlikke jäätmeid vastavasse kogumispunkti transportida.

Meeldetuleks veel, et aastaringselt on Toila valla elanikel võimalus kodumajapidamistes tekkinud ohtlikud jäätmed ja vanaelektroonika üle anda valla jäätmepunktides:

Toila alevik Pikk tn 41, eelnevalt KINDLASTI kokku leppida tel 53 469 472, Sven Okunev

Voka alevik Narva mnt 5a , eelnevalt KINDLASTI kokku leppida tel 53 814 016, Tiia Lehismets

Piret Aller

heakorraspetsialist

Lumetõrjetööd valla territooriumil

Toila valla teede suve- ja talihoolduse teostamiseks perioodil 2012- 2016 on läbi viidud riigihange.

Vastavalt tulemustele on eelpool nimetatud perioodil teehoolduse teostaja

kogu valla territooriumil OÜ SKVEOD, kontaktisik Tatjana Sokolovskaja.

Probleemide korral ja info saamiseks lumetõrjetööde küsimustes palume helistada:

Tatjana Sokolovskaja, tel 518 7871

Kontaktid vallavalitsuses:

ehitus- ja majandusnõunik Rein Merirand tel 33 69 905; 515 7292; e- post: rein.merirand@toila.ee

või Toila Vallavalitsus tel 33 69 845; e- post: toilavv@toila.ee

Toila sadamasse rajati uus navigatsioonimärgistus

Toila vald soetas PRIA meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng“ toel Toila sadamasse navigatsioonimärgistuse, mis on sadamateenuse pakkumise mõistes hädavajalik. Nimelt nõuavad seda sadamate pidamisega seotud õigusaktid.

Navigatsioonimärgistus sai tellitud vastavalt talvisele teisaldamissoovile, et vältida olukorda, kus talvised jäämassid selle sadamakailt minema pühivad. Seade ammutab energiat päikesest ning roheline LED-tuli juhatab kõik meresõitjad turvaliselt sadamasse. Kuna seade on sadamakail nö „avatud“ ja sellele on võimalus lihtsalt ligi pääseda, siis loodame, et see püsib ka tervena ning vallal ei tule teha täiendavaid kulutusi selle remontimiseks. Vandalismi vältimiseks oleme plaaninud paigaldada ka videovalve.

Turvalist mereteed!

Mehis Luus

Naksitrallid avastasid savi leiukohti

Veel sel aastal saab aruandlusega lõpusirgele SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt rahastuse saanud projekt „ Naksitrallid avastamas savi leiukohti ja kasutamisvõimalusi“.

Projekti aktiivne tegevus on tänaseks toimunud ja siinkohal kõigest lühike ülevaade. Projekt hõlmas otseselt 5-7 aastaseid lapsi, kuid osaliselt kõiki lasteaia vanuserühmi. Tegevused algasid juba juunis, augustis õppekäikudega kohalikku mereranda, et sinisavi paljandumist kohapeal jälgida. Kaasatoodud savi jagati ka väiksematele. Rühmades uuendati voolimistegevuste tarvis laudade kattematerjale ja savi hoiustamiseks muretseti karbid. Metoodilises kabinetis avati õpimapp, kuhu kogutakse materjali kodukandi pankranniku, pangametsade koosluse jms kohta ning õppemänge, töölehti jne. 

Septembris toimus õppesõit Aserisse, et saada aimu ka savi kaevandamisest karjääris¸ teadmisi savist kui ehitusmaterjalist ning tunda rõõmu voolimistegevusest Kõrtsialuse Külastuskeskuses. Karjääris pakkusid lastele huvi nii ekskavaator, millel kopad kui vagunid savi karjäärist välja vinnavad ja autokasti sõidutavad; kui ka erineva värvi ja vormiga purustatud ehitustellised, mida pinnase tugevdamiseks teele laotatakse; ning hulgaliselt suuri tellisepakendeid tehaseõuel. Kõik suured ja väikesed õppekäigus osalejad said retkejuhilt Annelilt huvitavaid teadmisi savist kui taastumatust maavarast. Heameel oli näha, et laste hulgas oli teraseid lapsi, kes retkejuhi teadmisi kinnistavatele küsimustele vastata oskasid või ise küsimusi esitasid.

Savitoas põnevus jätkus – valmistööd riiulitel ja vahendid savi töötlemiseks põletusahju ja savirulli näol ning loomulikult omaloomingulise savitöö tegemine. Nakside laste savist „toodang“ jäi ahjus küpsetamist ootama.

Üks hallivõitu sügisnädal möödus lasteaias teemal „Voolida on vahva“. See oli nädal, kus vooliti rohkem kui tavaliselt ja kasutati ka erinevaid voolimismasse. Eesmärgiks oli tunnetada materjalide erinevusi ja sõnastada need erisused.

Isadepäeva pidudeks kaunistasid rühmad lasteaia koridori ja fuajee laste ja õpetajate poolt erinevatest materjalidest valminud voolingutega ning uhke Voka asula maketiga.

Julie Laur

Voka Lasteaed Naksitrallid direktor

Fotod: Külli Mänd

Väikesed tüdrukud suurel peol

3. novembril tähistas Naiskodukaitse Alutaguse Ringkond Kukruse Polaarmõisas oma 15. aastapäeva. Suurele peole said kutse esinema ka väikesed Toila rühma kodutütred. Sünnipäevatervituse panime kokku lauludest ja luuletustest.

Osalemine niisugusel ametlikul üritusel annab hea võimaluse õppida elust endast.

Pidulikud vormiriided, mitmekäiguline õhtusöök ja tutvumine polaarmõisa ekspositsiooniga andsid suure kogemuse ja õpetasid käituma kirjutatud ja kirjutamata reeglite järgi.

Eestimaa vajab tüdrukuid, kes kannavad uhkusega edasi tublide naiste rahvuslikku meelsust, armastust oma kodu ja kodumaa vastu.

Toila rühma juht Maire Aul

Toila rühma kodutütar Mari Sarap