Aprill

Tuul on idast.
Tuule tinamehed
on tallanud taeva
tinahalliks maadligi.
Juba lõugab nende päälik.
Juba adru sees püherdab 
pärdiku viisi.
Anna mulle suur vasar.
Ma naelutan kinni
halli madala taeva
ja värvin siniseks
ja kollaseks.
Ma värvin ta kirjuks 
lihavõttemunaks.

Tütrele lihavõttemunaks
lihavõttehommikul.

/Kalju Lepik/

Teade detailplaneeringu algatamisest Ranna tn 12

Toila Vallavalitsuse 10. märtsi 2014.a. korraldusega nr 47 „Toila vallas, Toila alevikus, Ranna tn 12 detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskonnamõju strateegilise hindamise mitte algatamine" on algatatud Toila vallas, Toila alevikus, Ranna tn 12 kinnistul (katastritunnus 80206:001:0133, reg nr 3696608, maa sihtotstarve ärimaa 100%, pindala 45002 m²) detailplaneeringu koostamine.

Detailplaneering on kooskõlas Toila Vallavolikogu 28.10.2005.a. määrusega nr 1 kehtestatud Toila valla üldplaneeringuga. Planeeringuala on hoonestatud.

Ranna tn 12 detailplaneeringu eesmärgiks on krundile ehitusõiguse määramine, uute hoonestusalade määramine, liikluskorralduse ja parkimise määramine, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, kujade määramine, tehnovõrkude ja-rajatiste asukoha määramine, ehitise olulisemate arhitektuurinõuete seadmine ja keskonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks

Keskkonnamõju strateegilist hindamist Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes ei algatata, sest planeeringuga ei kavandata olulise keskonnamõjuga tegevusi, sh tootmistegevust, millega kaasneb krundipiiridest väljuv mõju, kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimeste tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara.

Detailplaneeringu korraldaja on Toila Vallavalitsus.

Detailplaneeringu eskiislahenduse arutelu toimub 16.04.2014.a. Kell 15.00 Toila vallamajas aadressil Pikk 13a Toila alevik Toila vald. Informatsioon detailplaneeringu kohta: Toila valla veebilehel www.toila.ee ja Toila valla maakorraldaja Hannes Kohtring tel 3369 546 hannes.kohtring@toila.ee.

Toila Vallavolikogu märtsikuu istung

1. Noorte projektlaagri pidamise tingimused ja projektlaagri pidamise loa väljastamise kord Toila vallas

2. Arvamuse andmine Süsinõmme liivamaardla Süsinõmme liivakarjääri maavara kaevandamise loa kohta.

Päevakorra väliselt olid volikogu liikmetele kutsutud informatsiooni jagama Ida-Viru Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna töötajad. Hariduselust ja arengutest rääkis osakonna juhataja Kaarin Veinbergs, sotsiaalvaldkonna probleeme valgustas Evi Kruzman ja noortetööst tegi lühikese kokkuvõtte alaealiste komisjoni sekretär Jane Koppel.

Toila valla elanike arv väheneb

1. jaanuar 2012. aasta elanike arv - 2457
1. jaanuar 2013. aasta elanike arv - 2434
1. jaanuar 2014. aasta elanike arv - 2376

Mehi 1155, naisi 1215 s.h. lapsi 418 (poisse 219, tüdrukuid 199), tööealisi (19-62. a)astased) 1465, neist mehi 752 ja naisi 713, pensionäre (63-100.aastased) 487 neist mehi 184 ja naisi 303.

Täpsem info valla rahvastiku kohta Toila valla kodulehel www.toila.ee.

TVL

Tõuseb ja särab!

 

Toila Gümnaasiumi 5B klassis õpib Arvo Pärt. 

Tunnis tubli ja püüdlik, vahetunnis elab oma energia välja sõpradega spordisaalis. Tundide lõppedes ei kiirusta Arvo ei arvutisse ega trenni, vaid muusikakooli – tema hobi on muusika. 

Peale muusikakooli võib Arvoga kindlasti kohtuda Voka noortekeskuses, kus on Spetcheri harjutusruum.

Koos valitakse uut repertuaari ja harjutatakse vanu lugusid. Nii need oskused tulevad!

Ühel päeval märkas ETV produtsent Karmel Eikner Spetcherit ja Arvo Pärti laias meedias ja järgnenud kutsest esineda saates Tõuse ja sära ei olnud võimalik keelduda.

Saate põhjal on kokku pandud intervjuu Arvoga.

Millal alustasid trummimängu?

Trummimäng hakkas meeldima kolmeaastaselt kui nägin muusikavideot trummarist. Alguses põrgatasin palli trummirütmis.

Kus sa õpid trummimängu?

Trummimängu õpin viiendat aastat Jõhvi Muusikakoolis.

Kui palju Sa harjutad ja kas häirid ka naabrite kodurahu?

Ma harjutan iga päev, tund kuni kaks. Naabreid ma ei häiri, sest harjutamiseks on mul spetsiaalne trummimatt. Õhtuti, pärast kella kuut, saan trumme mängida Voka Noortekeskuses koos Spetcheriga.

Milliseid pille Sa veel mängid?

Muusikakoolis mängin klaverit ja ksülofoni. Kodus olen ka kitarri vahelduseks kätte võtnud.

Ka Sul on peale pillimängu veel hobisid?

Ei jõua muuga tegelda, pühendan oma aja trummimängule ja muusikale.

Kes on Sinu iidolid ja eeskujud?

Ansambli Metsatöll trummar Marko Atso ja veel Lars Ulrich ja Joly Jordison.

Kas oled Eesti tuntuima helilooja Arvo Pärdi sugulane?

Ei tea, pole uurinud.

Trummaritel on tavaliselt ka bänd, kellega koos esinetakse. Kellega Sina koos mängid?

Spetcheriga. Mängime koos, valime koos lugusid ja käime ka esinemas.

Sinu suuremad esinemised?

Olen esinenud Jõhvi Muusikakooli sünnipäevapidudel, Toila Gümnaasiumi aktustel ja pidudel. Veebruaris osalesime Spetscheriga koolibändide konkursil BÄM 2014 Viljandis. Spetsher pälvis konkursil tiitli Tulevikulootus. Enne vaheaega olime kutsutud ETV saate Tõuse ja sära lindistusele. Saime juurde esinemiskogemust ja näha telesaate rõõme ja muresid.

Kuidas ETV-s läks?

Hästi, pabistasime rohkem kui asi väärt oli. Maire Aunastega oli huvitav vestelda, ta tegi palju nalja ja oli väga emotsionaalne. Kohal oli ka Eri Klas, kes oma muusikuteed on alustanud samuti trummarina. Korraks vahetasime isegi kohad trummide taga!

Soovime Sulle nobedaid näppe ja olgu Sul trummipulgad alati käepärast! Aitäh!

Veebruar ja märts kujunesid Arvole väga pingeliseks ka muusikakoolis. Oma õpetaja Raivo Kallase juhendamisel osales Arvo Eesti Muusikakoolide Liidu Noorte interpreetide 2014 konkursil. 

26. veebruaril oli Arvo oma vanuserühma Loode-Eesti ja Virumaa regionaalvooru parim ja 17. märtsil, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias toimunud vabariiklikus finaalvoorus, saavutas Arvo oma vanuserühma löökpillimängijate seas 1. koha!  

Palju õnne, Arvo!

Peale telesaadet intervjueerisid Arvo Pärti Liina Murd ja Kati Markus, jutu pani kirja ja pildistas Maire Aul.

Emakeelenädal

Sel aastal viisid Toila kooli emakeelenädala 10.-14. märtsini läbi 8. klassi õpilased, kes valisid selle oma praktiliseks tööks. Õpilasi abistas õpetaja Maie Marks.

Esmaspäeval toimus esimese tunni ajal 1.-8. klassi õpilastele suures saalis lippude meisterdamine, mille teemaks olid eesti keele sugulaskeeled. Igale klassile anti erinevad lipud ning materjalid. Osad õpilased said joonistada lippu vildikate või pliiatsitega, teised said lippu teha värviliste paberitega või rasvakriitidega. Õpilased tulid lippude tegemisega väga hästi toime. Nende lisaülesandeks oli joonistada ka eelnevalt antud jutu põhjal iga lipu juurde sugulaskeele kõnelejatele iseloomulikke tunnuseid. Õpetajatele toimus samal ajal teises ruumis etteütlus.

Teisipäeval toimusid erinevatele vanuseastmetele (1.-4. , 5.-9. ja gümnaasium ning õpetajad) viktoriinid. Eelneval päeval olime me viktoriinilehed raamatukokku viinud. Viktoriine lahendas üpris palju õpilasi, nende hulgas kõige rohkem 1.-4. ja 5.-9. klassi vanuseastmes. Võitjaid oli kokku kuus.

Kolmapäeval toimus 1.-4. klassini ühisluuletamine. Peale esimest tundi jaotasime me klassijuhatajatele paberid, kuhu tuli kirjutada terve klassiga emakeelepäevaga seotud luuletus. Luuletus pidi valmis olema neljanda tunni lõpuks, kuid luuletusi toodi meie kätte ka varem. Võitjaks osutus 2.a klass.

Neljapäeval, 13. märtsil oli meil emakeelepäeva kontsertaktus. Esinesid laulja Kristina Vähi, trompetimängija Priit Rusalepp ning klaverimängija Irina Oja. Nad esitasid meile kodumaiseid viise. Kontsertaktuse lõpus tänasime külalisesinejaid ning eelneva kolme päeva tublimaid. Autasud said parimad lippude meisterdajad, parimad õpetajad etteütluses, tublid viktoriinide lahendajad ning emakeelepäeva teemal luuletuste kirjutajad.

Reedel toimus väikeses saalis 5.-8. klassi võistkondadele sõnasõda. Kohal oli ainult 3 võistkonda, sest kaks klassi olid ekskursioonil ja üks klass unustas tulla. Kohapeal otsustasime teha ka õpetajate võistkonna. Mäng käis nii: karbi sees olid sõnad ning sealt tuli võtta 10 sõna, aga vaadata ei tohtinud. Kui sõnad olid valitud, siis hakkasid võistkonnad neid sõnu seletama ning kui kõik sõnad olid ära seletatud, siis pandi aeg kinni ja see võistkond, kes kõige kiiremini 10 sõna seletas, võitiski. Sõnasõja võitis õpetajate võistkond.

Kuna olime nädalaks põhjalikult valmistunud, siis tundsime end korraldajatena üsna kindlalt. Saime juurde uusi kogemusi, kuidas ülekoolilisi üritusi korraldada. Ise peame nädalat kordaläinuks.

Beatrice Peetsalu, Kirsika Liiva ja Eliise Tamme

I kooliastme minikonverents

Eesti koolides kasutusel olevas uues õppekavas on nõue, et III kooliastmes teostaksid õpilased loovtöö, mille eesmärgiks on pakkuda õpilastele võimetekohast ning huvidest lähtuvat eneseteostuse võimalust.

Toila Gümnaasiumis tulid seda ideed edasi arendades õpetajad mõttele juba I kooliastme lastele anda võimalus loov-või uurimistöödega kätt proovida.

Ettevalmistused algasid juba sügisel, mil iga laps pidi endale valima teema ja ka juhendaja. Juhendajaks valiti ikka eelkõige klassijuhataja, aga kuna üks inimene kõike ei jõua, sai leitud juhendajaid ka teiste õpetajate seast. Toomase ja Jaani vahvad isad aga võtsid oma poegade juhendamise endi õlule! Ka teiste laste vanemad olid suureks abiks oma laste tegemistel. Suur tänu teile, 3. klassi vanemad!

Uurimis-ja loovtööd saab teostada nii üksi kui ka väikeses rühmas. Teemade valik on suur ja lai ning tuli ette sedagi, et juba valitud teema sai aja möödudes ära muudetud. Paraku teema valik ei ole veel valmis töö, tuli asuda tegutsema. Mõnda last oli vaja veidi tagant torkida, teist meelitada, aga lõpuks jõudsid pooled lapsed nii kaugele, et 13. märtsil Toila Gümnaasiumi väikeses saalis kaitsta oma töid. 

Meie konverentsil oli nii publik, hindamiskomisjon kui ka veidi ärevuses tööde kaitsjad. Lapsed said näidata ning rääkida, kuidas oma tööd teostati, milliste tulemusteni jõuti ja miks just selline valik tehti. Kindlasti pakub huvi, milliseid loov- ja uurimistöid tehti! Anett-Marie, Adeele, Diana ja Marleen korraldasid klassiõhtu, Jegor ja Stefan meisterdamiste ja mängudega sõbraõhtu, Arthur ja Jan-Martin viisid läbi mudelautode võidusõidu, Berit otsis vanu jõulukaarte ja tegi jõuluteemalise stendi, kus olid ka tema meisterdused, Toomas uuris, millise tähega algavaid nimesid on Toila Gümnaasiumi algklasside laste hulgas kõige rohkem, Jaan uuris meie kooli õpetajate keskmist vanust ja vanuselist jaotust, Arminit aga huvitasid 3. klassi õpilaste kodudes elavad loomad, nende tõud, nimed ja lemmiktegevused. Haiguselaine tegi 3. veerandil meie klassis palju kurja, seetõttu ei jõudnud kõik lapsed I minikonverentsil kaitsmiseni, kuid II minikonverents toimub juba 25. aprillil, kus kõik huvilised saavad teada, mille põneva uurimise või korraldamisega 3. klassi õpilased veel tegelenud on.

Suur tänu õpilaste juhendamise eest Merike Lepsalu, Sirje Bombe ja Signe Ilmjärv, tehnika töösse sättimise eest Avar Pentel ja pildile jäädvustamise eest Maire Aul!

3. klassi klassijuhataja Kaja Oja

Noor pildis

Keeka filosoof Platon on öelnud, et „Suund, kuhu haridus inimese viib, määratleb tema tulevase elu“.

Ümara laua taga kohtuvad noored ja otsustajad on Toila valla koolinoorte initsiatiivil alguse saanud igakuine kohtumiste sari, kus lahatakse meie valla jaoks olulisi teemasid ja otsitakse esilekerkinud küsimustele üheskoos lahendusi.

Noored ja otsustajad on koos käinud juba kolm korda ning kaks viimast aruteluringi on keskendunud teemale „Kogukonna ootused koolile“.

Noored nimelt usuvad, et just kogukonna liikmed ise teavad kõige paremini piirkonna vajadusi ja suudavad leida kõigile osapooltele jõukohaseid lahendusi.

Et luubi all oli haridus, otsustati uurida lastevanematelt, õpetajatelt, vallavolikogu esindajatelt ja noortelt endilt, et mida ootavad nemad meie koolilt, õpetajatelt, õpilastelt. Arutelud, mida noored ise juhtisid, oli viljakad. Kirja said pandud mitmed tegevused, mõtted, head tavad ja tehti ka konkreetsemaid plaane.

Kavas on käima lükata arvutiõpe noorelt eakale, tuua õppetundidesse uued põnevad suunad, arvestada väljaspool kooli korraldatavaga senisest enam ka õppetöös jne.

Ülevaate 12. märtsil toimunud kohtumise aruteludest leiab Voka Avatud Noortekeskuse blogikeskkonnast aadressil www.vokanoortekas.blogspot..com või noortekeskuse Facebooki lehelt.

Aprillikuu kohtumise kuupäev ja teema ei ole veel paigas. Seega, kui ka Sinul on ideid, mille üle võiksid nii noored kui otsustajad omavahel arutleda, kutsume Sind sõna sekka ütlema.

Kirjuta meile!

Toila Gümnaasiumi ÕOV - elisabethpurga@gmail.com

Voka Avatud Noortekeskus - noortekeskus@toila.ee

Koolinoorte suusatamise MM Otepääl

Veebruari viimasel nädalal oli peamiseks lugemisvaraks erinevad ilmateated, sest sellest sõltus meie osavõtt Koolide maailmameistrivõistlustest suusatamises. Lõpuks tuli rõõmustav teade, et Otepää on suurvõistluseks valmis. 

Eesti koolidest osalesid peale Toila Gümnaasiumi veel Haanja kool, Põlva Ühisgümnaasium, Tallinna Saksa Gümnaasium ja Audentese Spordigümnaasium. Üldse osales MM-l 137 noort suusatajat üheksast riigist.

 Toila Gümnaasiumit esindasid Marten Jõeäär, Kaspar Krauvärk, Rait Mattias Salvan ja Robert Tarum. Poiste ühine arvamus oli, et väga kevadisele ilmale vaatamata olid suusarajad piisavalt heas korras, kuigi väga rasked. Aitäh treener Janek Vallimäele, kes poistele libedad suusad ette valmistas.

Avatseremoonia toimus Tehvandi suusastaadionil kõige suurvõistluse juurde kuuluvaga: hümnid, lippude sissemarss ning sportlaste ja kohtunike vanne. Peo lõpetas võimas ilutulestik.

Kahe võistluspäeva vahel oli kultuursem ja vist ka tegusam päev. Toimus väljasõit Tartusse AHHAA keskusesse, kus sai mitme tunni jooksul uudistada erinevaid atraktsioone, tutvuda ülikoolilinna ajaloo ja vaatamisväärsustega. Õhtu lõpetas üritus, mille teemaks oli “Rahvuste õhtu”, kus kõik riigid said ennast tutvustada omal maal valmistatud suupistete, infovoldikute ning tantsukavadega. Sellise võimsa emotsiooniga mindi vastu viimasele võistluspäevale. Hommikul toimus teatevõistlus, peale lõunat tegime väikese discgolfimängu, siis külastasime suusamuuseumi ja viimane ühine õhtu lõppes suure peoga.

Arvan, et vahel on olukordi, kus tõesti on osavõtt tähtsam kui võit, sest tänu osavõtule on võimalik veel suuremate sammudega edasi minna. Pikki samme spordipoistele ja kannatust treenerile.

Aitäh abi ja toetuse eest Külli Guljavinile ja Marge Rõõmusele ja suur tänu sponsoritele AS Toila Sanatoorium ja AS Voka Masin.

Maarika Raja

Kevadele vastu

Kevade tundemärkide uurimine ja avastamine – esimesed sinililled, sarapuu kuldsed urvad ja talvelõpu uhke lumi – on ilusad ja valmistavad lastele kindlasti ainult rõõmu. Taevas on kõrgem ja sinisem ning annab lootust ja kannab unistusi heale ja paremale loodetavasti igale inimesele.

Õhtuti on kauem valge, mistõttu lasteaia uus punane katus juba Voka omadel ja ka külalistel märgatud ja heakskiidetud. Veel enne kalendritalve lõppemist on viimased tööd tehtud ja aktid allkirjastatud. Lasteaiarahval on uuest viilkatusest rõõmu, kuid saame kogeda ka teadmatust katuselt lumelangemisega seotud võimalike ohtude osas.

Ei ole just tavapärane, et lasteaiahoone ehitustöid toimetatakse aktiivse õppetöö perioodil. Seetõttu on heameel, et lapsevanemad olid rahulikud ja mõistvad, õpetajad leidlikud õuesolekut organiseerima ja ehitajad paindlikud õppetööst lähtuvaid ja lasteaiatöötajate poolt edastatud soove arvestama. Aitäh!

Kõigil on suured lootused, et veel 2014. aastal realiseeruvad vallavalitsuse plaanid, mis seotud hoone fassaadi ja vundamendi soojustamisega. Õuealal jätkame amortiseerunud õuevahendite eemaldamist. On saavutatud kokkulepped Punaste Nakside rühma mööbli väljavahetamiseks; eeltööd käivad toidulao korrastamise osas. Hinnapäringute käigus oleme saanud paraku teadmise, et saali põrandat enam „värskendada“ pole võimalik ning jätkuvalt ei ole majas piisavalt sooja vett. Seetõttu vajab 38. aastane lasteaiamaja „ilukirurgiat“ järjepidevalt veel mitmel heal aastal.

Õppe- ja kasvatustöö vallas on sel kevadel aktiivsemalt kui tavaliselt plaanis külvitööd igas vanuses lastega. Tulevasi istikuid peaks jätkuma annetusteks Puuetega Laste Tugikodule Päiksekiir ja Alutaguse Hoolekeskusele, heategevuslikuks müügiks, rühmade terrasside ja lasteaia õueala kaunistamiseks. Onu Villemi abil saab iga rühm oma taimekasti, mille abil mulla taastootmisest aimu saada, oma „Tootsi peenart“ kujundada, oma ja teiste töö vilju näha ja võib olla maitstagi.

Esimesed seemnepakid ja istikud nö töövõtete harjutamiseks kingiti rühmadele juba 3. märtsil Iisaku Loodusmajas käpiknukk Muti poolt. Nimelt said lapsed kutse, kus Naksitrallid ja Hiireke kutsusid 3 vanemat rühma lasteaia sünnipäeva puhul väljasõidule. Loodusrajal otsiti kevademärke, mõistatati ja kuulati helisid. Loodusmajas saadi teadmisi mulla olulisusest ja keerulisest koostisest. Iisaku Loodusmaja oli oma väljanägemise, eksponaatide ja lahke pererahvaga meie kõigi jaoks avastamist väärt koht. Maitsev kringel ja jook ning tagasiteel bussis nähtud „Jääaja“ multifilm toetasid sünnipäevalainel olemist.

Õuesõppe-aasta kevad viib vanemaid rühmi õppekäigule Uikala prügilasse ja annab nii lastele kui täiskasvanutele võimaluse kohtuda meie lasteaia kasvandiku, loodusfotograafina juba tuntust kogunud vilistlasega. Eesmärgiks on, et selle kohtumise ja muude jätkutegevuste tulemusel oskaks laps ja meie kõik rohkem märgata ja teadvustada kodukandi looduse “ ilu ja valu“.

Kevad toob lasteaeda külalisi – lasteaiajuhte Viljandimaalt, kes uudistamas meie ettevõtlikkustegevusi; spordipäeva koos Kohtla-Järve lasteaiaga ning heategevuslikku koostööprojekti koos Naerumerega.

Juba on rühmades toimetamisel arenguvestlused. On käivitunud koolieelikute tutvumisprogramm kooliga ja koostöö maakondliku õppenõustamiskeskusega. Ja kogu lasteaiapere saab kaasatud emadepäeva liikumispeole, mis toimub spordihoones 7. mail algusega 16.30. Rõõmsa kohtumiseni!

Julie Laur
direktor

 Foto: Külli Mänd

Kultuuri- ja spordiuudised

11.04. 18.00-21.00 VABASTAV HINGAMINE JA TANTS Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskuses

12.04. KORVPALL: Ida-Virumaa meistrivõistlused, II liiga finaalmängud.

14.04. 18.00-21.00 tutvustatakse Voka spordihoones idamaade praktilisi võtteid enesekorrastamiseks, harjutusi selja ja kaela korrastamiseks. Kõigile kes niigi tegelevad oma kehaga – rahvatantsuga, spordiga, joogaga, aeroobikaga, tervisevõimlemisega, ravikehakultuuriga, laulmisega jne. Kõigile, kes tahavad alustada oma vaimse ja füüsilise korrastamisega – vanusele vaatamata. Juhendaja Mart Parmas Eesti Tervise Qigongi Ühingust.

Osalustasu 4 eurot.
 

17.04. Toila valla 21. aastapäeva kontsert. Maarja-Liis Ilus ja Peeter Rebane. Kontsert on tasuta!
 

23.04. Jüriöö jooks
 

3.05. Virtuaalne rännak ümber ilma koos Marko Matverega. Marko Matvere räägib ilmareisist ja näitab enam kui 2000 pilti.

9.05. Kontsert „Aja puudutus, puudutuse aeg“ Tasuta! Esinevad laulu- ja tantsupeolised Toila vallast.

10.05. Emadepäeva kontsert koosseisult „Kurb kauboi“ Surva, Purga, Saar. Voka rahvamajas, kell 15.00 Tasuta!

Täpsem info sündmuste toimumise aja ja kohtade kohta tuleb jooksvalt Toila valla kodulehel, Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskuse Faceeboki lehel ja plakatitel Toilas ja Vokas.

Marju Mõru maalid vallamajas ja Toila raamatukogus

Marju Mõru on harrastuskunstnik, kes alles mõned aastad tagasi avastas, et oskab maalida. Et tulemus valmistab rõõmu teistele ja pakub rahuldust eneselegi.

Marju elab Lüganusel ja töötab Püssi lasteaias. Seal on olnud võimalus oma kunstnikukätt harjutada kaunistusi tehes ja stende kujundades.

Maalimisega tegeleb ta vabal ajal ja paljud tema tööd on leidnud tee sõprade kodudesse.

Marju maalid ja realistlikud ja arusaadavad igale nautijale.

Igaüks võib selles ise veenduda. Näitus on avatud aprillikuu lõpuni.

P.S. Soovi korral on peale näituse mahavõtmist teid kõnetanud pilt ka endale koju osta. Täpsemat infot saab raamatukogust.

Lea Rand

Eesti triatloni kolmekümnes juubel ehk 30. Voka triatlon 28. juunil!

Armsad sõbrad!

Märkige kalendrisse üks rõõmus suvepäev: Eesti triatloni kolmekümnes juubel ehk 30. Voka triatlon 28. juunil – olete väga oodatud osalema ja kaasa elama.

Põhivõistlus algab kell 16, enne on laste duatlon ja suurmeistrite lühem distants. Õhtul pidu.

Kuidas Eesti kõige esimene triatlon hoo sisse sai, sellest allpool.

Alutaguse Suusaklubi,

Robert Peets,

Aadu, Tiit ja Tõnu Pekk

NELI ÖIST STARTIJAT JA KOLM UUDISHIMULIKKU TEISMELIST

1984. aasta 28. juuni varahommikul kell kolm (3) alustasid Voka endise vallamaja juurest 200 kilomeetri pikkuse jalgrattadistantsi läbimist neli spordifanaatikut: Agu Normak ja Aadu Pekk Vokast, Arvo Tenner Tallinnast ja Olev Marja Põlvast. Starteriteks ja kohtunikeks olid Voka EPT spordifanaatikud Ave Haan ja Urmas Kuusk. Starti jälgisid kolm Toila küla noorukit. Nemad olid lugenud Eestis seni tundmatu triatloni esmakordsest toimumisest Noorte Hääle rubriigist „Ainult üks küsimus” ja tahtsid veenduda, et „raudse mehe eksam” sel öösel tõesti algab. Tunni pikkuste vahedega järgnesid esimestele startijatele Oivo Selder Vokast, Sulev Marja Põlvast ja Kaarel Schmidt Vokast. Erinevatel aegadel startijatel oli ühine eesmärk rattasõidu lõppedes hüpata Kohtla-Järve ujula basseini, ujuda kaks kilomeetrit ja siis joosta täismaraton ning finiseeruda kõik solidaarselt kella viie paiku õhtul Voka staadionil. Nii sai Eestis (ja terves Nõukogude Liidus) alguse triatlon. Selgituseks niipalju, et tänased distantsid ja alade järjekord on: ujumine 3,8 km, jalgratas 180 km ja maraton 42,195 km. Peale Voka noorte olid meie üritusest Noorte Häälest lugenud ka Tartu Ülikooli spordimeedikud ning nende brigaad saabus hommikul Vokka. Varem polnud neil sellise suurte koormustega võistlejaid mõõta ja diagnoosida õnnestunud. Kõik õnnestus. Esimesena staadionile jõudnud Agu Normak sai pärja, parim aeg oli küll hiljem startinud Kaarel Schmidtil. Kella seitsmeks olid kõik seitse alustajat distantsid lõpetanud, meedikud oma proovid võtnud ja esimene võistlus lõppenud. Nõnda sai alguse triatlon Eestis, mis tänaseks on tõusnud üheks populaarsemaks mitmevõistluse alaks. Kindlasti ei olnud me „raudsemad“ kui sajad fantastiliste saavutustega hiilanud Maarjamaa spordifanaatikud enne meid (Klein maadles olümpia finaalis 12 tundi, Palusalu võitis kaks kulda ühel Olümpial, Ahto sõitis üksinda purjekal ümber maakera...), aga uhke tunne oli ikka küll! Lähikuudel sorteerime korraldajatega vanu fotoalbumeid ja loeme vanu ajalehti ning jagame lugemist sellest, kuidas fanaatikud ennast triatlonis proovile panid. Loodan teid kõiki juuni lõpus Vokas näha! Aadu Pekk Märts 2014, Vokas

Sõja-ajalugu on meie vallas pikk ja kirev

Militaarajalugu praeguse Toila valla territooriumil on pikk ja kirju. Alustades Põhjasõja-aegsetest sündmustest lõpetades nõukogude piirivalve kohaloleku ja raketibaasini Vokas.

Toila valla raamatukogud koos Toila valla Hariduse ja Kultuuri Seltsiga plaanivad korraldada 13. septembril sõja-ajaloo päeva.

Sündmuse õnnestumiseks ootame kohalike elanike abi.

Palun vaadake üle oma keldrid, lakapealsed ja räästa-alused – ehk leidub seal mingeid esemeid, mis on kuidagi seotud militaarteemaga ja sündmustega. 

Tehke inventuuri oma fotoalbumites, küllap leidub seal pilte, mis sobiksid näitusele. Võtke aega meenutusteks, tuletage meelde, mis on juhtunud teie endaga või millest on ehk vanemad rääkinud. Ja pange need meenutused ja lood ka kirja. Lood võiksid olla teemal „Mina ja sõda“. 

Kui ise ei oska, siis olete lahkesti oodatud nii Voka kui Toila raamatukogusse, kuulame hea meelega teie lugusid ja paneme need ise kirja. Lubame, et kõik näituse jaoks toodud esemed saavad omanikud tagasi ja fotod tagastame peale ümberpildistamist samuti.

Asju, fotosid ja kirjapandud lugusid võib tuua raamatukogudesse. Lugusid võib saata ka e-posti aadressitele merle.ari@toila.ee või lea.rand65@gmail.com.

Samadel aadressitel võib saata ka täiendavaid küsimusi ja muidugi võib alati helistada telefonidel 33 98 572 või 33 69 551.

Lea Rand

2013. aastal Toila vallas sündinud

Imik elab teiste seas. 

Tal on omad mõtted peas.

Tal on müstiline meel, suus on just kui ingliskeel. 

Võtab peoga toosist võid, näost on tark, kui lapi nõid.

Nagu juba tavaks saanud, toimub aprillikuus, valla aastapäeva eel, vastuvõtt möödunud aastal sündinud laste vanematele. 

Loodusõhtu "Soome lahe ja hüljeste aasta" Mart Jüssiga Toila seltsimajas

Puurkaevumeistrid tulevad appi!

Õnnitlused

Kevadkontsert Toila seltsimajas

Märts

Emakeelepäevaks

Sain ükskord emalt oma esimesed sõnad,

siis, kui mul enesel ei olnud sõnu veel.

Ja sellest peale eesti keele kõla

kui käsipuu on toeks mu eluteel.

Nii sain ma kingituseks mere, maa ja taeva -

kõik oma karehalli kodumaa.

Sain töö ja õnne, armastuse, vaeva

ja laulu, milleta ka elada ei saa.

Mu rahva saatuse, ta iidsed rännurajad

on tänaseni hoidnud alles emakeel.

Siin püsib kõik, mis kestnud aastasajad,

ja leiab nime see, mis pole loodud veel.

Said minu lapsedki mult esimesed sõnad,

siis, kui neil enestel veel polnud sõnu suus,

et püsiks edasi me rahva keelekõla

ja kestaks meie jaoks veel aeg ja ilmaruum.

Kes teab, kui kaugele meid viivad teed ja aastad?

Ükskõik, kui omaseks saab mõni teine keel,

kuid pea ja südame võib anda kodust kaasa

vaid üks ja ainuke – me endi emakeel.

/I. Põldsaar/

14. märtsi, luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, hakati Eestis emakeelepäevana tähistama 1996. aastal Ida-Virumaa Sonda põhikooli kauaaegse õpetaja Meinhard Laksi eestvedamisel.

Veebruarikuu volikogus

1.Toila valla 2014. aasta eelarve projekti II lugemine ja vastuvõtmine

2014. aasta eelarvest tegi ülevaate Toila valla arendusnõunik Mehis Luus. Volikogu kinnitas Toila valla 2014. aasta eelarve. Ülevaadet vastuvõetud eelarvest saab lugeda järgmisest Toila valla lehest.

 
2. Toila valla arengukava 2014-2020 II lugemine ja kinnitamine

Arengukava koostamise käigus tehti parandus- ja täiendusettepanekuid volikogu komisjonide, Toila Gümnaasiumi, lasteaia Naksitrallid ja raamatukogude poolt. Menetluse käigus tehtud muudatused ja parandused on arengukavasse sisse viidud. Arengukavaga on võimalik tutvuda Toila valla kodulehel www.toila.ee.

 
3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava muutmine

Kehtiva kava muutmine on tingitud sellest, et Voka aleviku joogivee kvaliteedi parandamiseks on vajalik ühe puurkaevu rekonstrueerimine.

 
4. Revisjonikomisjoni tegevuskava kinnitamine

Revisjonikomisjoni esimees Ursi Joost tutvustas komisjoni tegevusplaani käesolevaks aastaks. Komisjonil on kavas anda hinnangud 2013. aasta hangetele, koduhooldusteenusele, 2013. aasta majandusaruandele, Toila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale ning tutvuda vallavara kasutamisega.

 
5. Konju külas Liivaroosi kinnistu detailplaneeringu algatamine/mittealagatamine

Kinnistu omanikul on plaanis rajada vastavale kinnistule kauplus, kalasuitsutustsehh ja abihoone. Kuna plaanid ei vasta üldplaneeringule ega haaku olemasoleva olukorraga, siis hääletas volikogu detailplaneeringu algatamise vastu.

 
6. Toila alevikus Jõe tn 12 kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine

Volikogu istungil osales ka „Põhjaranniku“ ajakirjanik Sirle Sommer-Kalda, kelle selleteemalist artiklit on võimalik lugeda ajalest „Põhjarannik“ 1. märts 2014. Sealset pealkirja selle kohta, et Viru Rand ehitab spaa asemel kalatsehhid, ei saa küll veel päris tõena võtta, sest enne, kui Viru Rand tahab sellel kinnistul hakata tootmist arendama, tuleb teha uus detailplaneering. Sellega seoses saab kohalik rahvas arutelul öelda, kas ta on sellega nõus või mitte. Nii et tegelikult pole kindlat veel midagi.

„Jätkuks vaid aega, et kõigest sellest osa saada!“

Aasta esimesed kuud on kultuuri- ja spordisündmustest nii tulvil olnud, et... lausa lust kohe!

Nagu ütles üks proua järjekordsele sündmusele pileteid ostes: „See kultuurielu on meil siin nii kirjuks läinud, et varsti ei ole enam üldse aega õhtuti raamatuid lugeda!“

9. jaanuaril olid Pühajõe koguduse pastoraadi majja tänupäevale oodatud kultuuritegelased ja MTÜ-de esindajad, kes on andnud oma panuse meie valla kultuuri- ja seltsielu edendamisele.

16. jaanuaril oli Voka raamatukogus võimalus vaadata dokfilm „Okupeeri oma müür“. Kohal oli ka üks filmi autoritest, 2013.a. kultuuripärandi saadik, Artur Talvik.
Peale filmi vaatamist toimus vestlusring kogukondade osast kohalikus elus ja kuulsime, kuidas elatakse Juminda poolsaarel.

25. jaanuaril sai samas teha matka Uus-Guinea saare hõimurahvaste juurde.
Reisimuljeid vahendas alpinist ja matkasportlane Helme Suuk.

26. jaanuaril tõi meie valla rahvale muusikalise tervituse Toomas Anni. Ühispildile on jäänud ka meie Kaisa, tänu kellele ongi kultuurielu sellise hoo ja uue hingamise saanud.

8. veebruaril toimus "VOKA KALA 2014". Võistlusel osales 103 võistlejat . Suurima kala püüdis
Kaido Puutamm. Kohalikest kalameestest olid edukamad Marek Milk 680, Kalle Lehismets 550, Heinar Müür 420. (Arv nime taga näitab püütud kalade kogust).

16. veebruaril olid reisihuvilised oodatud Toila raamatukogus, kus oma Lõuna-Ameerika reisimuljeid rääkis õhtujuht, pulmaisa, jõuluvana, rännumees, lendur ja muidu muhe mees
Aare Rebban.

19. veebruaril oli Vana Baskini teater etendusega "Ootamatu ettepanek" Toila seltsimajas. Nõnda palju publikut, kui sel õhtul värskelt renoveeritud vanas saalis kokku oli tulnud, ei ole need seinad juba ammu näinud!

Vabariigi 96. aastapäeva eel, 23. veebruaril, tõid muusikalise tervituse Nele-Liis Vaiksoo ja Olav Ehala. Oli armas ja soe kontsert, kus kõlasid isamaalised ja koduteemalised laulud.

Et Eestimaa päike tõuseb ikka idast, sellele said kinnitust need, kes 24. veebruari varahommikul olid kogunenud Toila Gümnaasiumi juurde, et koos lipp heisata. Tõusvat päikest ja kodumaad tervitas lauluga „Siuru“.

Nagu juba aastaid traditsiooniks saanud, käivad lasteaia „Naerumeri“ mudilased koos õpetajatega vabariigi aastapäeva puhul ka vallamaja rahvast tervitamas. Seekord ei piirdunud asi ainult lauluga, vaid tantsuringi kaasati ka vallamaja töötajad.

Märtsikuu esimesel päeval helises Oru pargis taas JääHääl. Tänavu siis juba kolmandat korda ja sedapuhku koos ansambliga Apelsin.

Fotod: Väino Aul, Kaisa Pukk, Reet Laane ja Lea Rand

Pildigalerii pani kokku Lea Rand

Rohkem fotosid toimunud sündmustest Toila valla kodulehel

Milline on kogukonna ootustele vastav kool?

Toila Gümnaasiumi Õpilasomavalitsus pöördub teie poole oma veidi kurbade ja segaste emotsioonidega.

29. jaanuaril saime meie – noored ja otsustajad – kokku Voka Avatud Noortekeskuses „ümara laua“ taga. Selline kokkusaamine toimus juba teist korda ning seekord arutasime teemal „Milline on kogukonna ootustele vastav kool?“. Koosoleku alguses ütlesid kõik julgelt välja oma ootused. Mitmeid kordi käis läbi lause, et tahetakse üksteise mõtteid kuulda. Kuid kui meie, noored, pärast omavahelisi emotsioone jagasime, siis tundsid pea kõik, et me ei saanud südamelt ära öelda kõike, mis tahtsime, kuna lihtsalt ei olnud selleks võimalust. Samuti tundsime, et me ei püsinud piisavalt teema juures ning jutt valgus laiali. Jutuvada on küll alati huvitav, kuid kahjuks ei juhtu seda väga tihti, et nii palju toredaid ja olulisi inimesi kokku satub ning ootasime konkreetsemaid mõtteid ja vastuseid.

Meie õpilasomavalitsusega oleme oma kooli täielikud fännid. Me teame, et kooli juhtkond võtab meid alati kuulda. Meie oleme üks ainukesi koole Ida-Virumaal, mis osaleb nii paljudes eri asjades. Seda isegi oma väikese õpilaste arvu juures. Me ei saa aru sellest, miks surutakse meile tasapisi peale suurt ja uhket riigigümnaasiumit, kui oleme oma kallis Toila Gümnaasiumis õppimisega täiesti rahul? Igas koolis on võimalik enda jaoks sobiv haridus kätte saada, kui sa ise vaid pingutad. Pealegi leiame, et kõrgtaseme tehnoloogiast ning superõpetajatest on palju olulisem sõbralik õhkkond ja ilus kooliümbrus.

29. jaanuari kokkusaamisel kaldusime palju rääkima sellest, mis on meie kooli juures halvasti ning miks teised koolid on paremad. Meie ootustele vastavad arutelud oleksid olnud aga sellised, mis aitaksid meie kooli häid külgi paremaks arendada. Miks pöörame rohkem tähelepanu negatiivsele? Samuti, miks keskendutakse rohkem sellele, et mõned õpilased soovivad meie koolist lahkuda, kui on seal juures nii palju õpilasi ja ka õpetajaid, kes meie kooli armastavad just sellisena, nagu see on?

Uurides eelmise õppeaasta kooli rahuloluküsitluse tulemusi (5.-12. klass), selgub, et 80% meie kooli õpilastest on meie kooliga rahul või isegi väga rahul. 68% soovitaksid oma sõpradele Toila Gümnaasiumit. 85% õpilastest arvavad, et meie koolis on sõbralik või väga sõbralik õhkkond. 75% õpilastest arvavad, et õpetajad on üldiselt head ning meie koolis hinnatakse õpilaste saavutusi. Need tulemused näitavad selget positiivset arvamust meie koolist.

Selleks, et tõeliselt läbimõeldult ja üheskoos arendada meie kooli häid külgi ja lihvida maha teravad nurgad, kutsume kokku erilise koosoleku märtsi alguses. Palume kõigil Toila kooli uutel ja vanadel, suurtel ja väiksematel sõpradel tulla 12. märtsil kell 17.00 Voka Avatud Noortekeskusesse. 

Saame kokku ümara laua taga ning arutame seekord tõsiselt teemal „Milline on kogukonna ootustele vastav kool?“. Palun anda teada oma tulekust meiliaadressile elisabethpurga@gmail.com 10. märtsiks 2014.

Lugupidamisega,

Toila Gümnaasiumi õpilasomavalitsus