August

augustikuu ööl on mustad sametist kardinad
kullaga tikitud kuu
ja hõbedaga õmmeldud tähed
/.../
ööliblikaid keerleb heleda akna taga
salapärane on ja natuke kole
(A. Lamp)

Jah, nii see on. Aeg läheb omasoodu – juunist, kui viimati leheveergudel kohtusime, on märkamatult august saanud. Õhtuti hiilib pimedusetont põõsas ja ritsikate ühendkoorid loovad meeleolu.

Tänases lehes pühendame suure osa lastele ja noortele. On ju siiski veel laste- ja noortekultuuri aasta. Ja patt oleks tegusaid ja tublisid noori mitte märgata.

Nagu selle aasta Toila valla lehtedes kombeks, teeme juttu ühe eduka noore inimesega, kes on teel oma unistuste poole. Toredad kokkuvõtted on ka juunikuus Voka staadionil toimunud lasteaedade tantsupeost ja sellest, kuidas meie valla noored pealinnas suurel peol käisid. Sekka ka maleva muljeid, väikeste purjetajate suvelaagrist ja Laste Vabariigist.

Tõsisematest teemadest on lehes info selle kohta, et alates 1. septembrist muutuvad meie vallas prügiveo hinnad.

Kui keegi otsib teemasid, mis puudutavad haldusreformi, siis seekord sellest juttu ei tee.

Nii palju on selge, et peale oktoobris toimuvaid valimisi on uus haldusüksus Toila vald, mis hõlmab endas lisaks praegusele Toila vallale ka praegused Kohtla ja Kohtla-Nõmme vallad ja peale seda hakkab tööle juba uus volikogu.

Mis ja kuidas edasi, seda näitab aeg.

Küllap septembris keskendume juba valimiste teemadele, aga seni naudime veel suve ja sumedat augustikuud.

Päikest!

Lea Rand

Alates 1. septembrist 2017 muutuvad Toila vallas korraldatud jäätmeveo hinnad

Vastavalt kehtivale hankelepingule ja omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale on jäätmevedajal õigus esitada põhjendatud taotlus teenustasude muutmiseks.

Täna kehtiv jäätmeveo teenustasu ei ole piisav katmaks seadusega nõutud jäätmete kogumise, vedamise, taaskasutamise ja kõrvaldamisega seotud kulusid.

Osaühing Ekovir esitas 28.04.2017 Toila Vallavalitsusele teenustasude muutmise taotluse, millega vallavalitsus nõustus osaliselt.

Uued jäätmeveo hinnad koos käibemaksuga alates 01.09.2017:

Konteineri maht ( m³)	Graafikujärgne tühjendus (eurot/ kord)	Graafikuväline tühjendus (eurot/ kord)
kilekott kuni 100L	0,80	1,04
80 l	0,64	0,83
140 l	1,12	1,45
240 l	1,93	2,51
600 l	4,80	6,24
660 l	5,28	6,86
800 l	6,41	8,33
1500 l	12,01	15,61
2500 l	20,01	26,01
4500 l	36,02	46,82
tühisõit, kord	0,80

Konteinerite rendihinnad ei muutu.

Uued segaolmejäätmete veo teenustasud Toila vallas rakenduvad alates 01.09.2017!

Lisainfo:

Piret Aller, piret.aller@toila.ee

+ 372 518 2845

Laulu- ja tantsulustiga südamed soojaks

See suvi oma põhjamaiselt kargete õhtute ja jahedate tuultega tekitas ilmselt meis kõigis suuremat vajadust päikese ja soojuse järele.

Päikest kõigi südamesse ja põue aitasid juunikuu esimesel pühapäeval tuua mudilased. Vokas toimus III Ida-Virumaa lasteaedade laulu- ja tantsupidu. Peopäev oli piduliste auks ja korraldajate meeleheaks õnneks päikseline. Ja kui staadionimurule tekkis pisikestest peolistest koos saatjatega päikeseratta kujund, täpselt kui väikelapse käega tehtud päike paberil, siis pani see heldima iga pealtvaataja.

Olen peoga seonduvatest tegevustest varasemaltki leheveergudel teada andnud. Põgus meeldetuletus siiski veel. Peo traditsiooni algatas 2015. aastal lasteaiaõpetaja Silja Sarap. Naerumere kollektiiv soovis pärast kahte pidu Toilas korraldamise teatepulga edasi anda. Nõnda pisikese põnevusega põues oli Naksitrallide lasteaed valmis end nö proovile panema. Ütlesime „jah“ sõna üsna 2016.aasta hilissügisel. Mõttes oli luua peole uus formaat põhimõttel, et iga väike piduline on kogu aeg peol osaline. Soovisime, et hoolimata peoks ettevalmistumisest peaks peopäev olema lapse jaoks liikumist ja üllatusi pakkuv. Osalevaid lasteaedu registreerus 18. Kuna koolieelses eas on lapse tähelepanu aktiivne maksimaalselt 30-40 minutit, siis ei olnud võimalik igale tantsurühmale individuaalselt oma esinemisaega anda. Tekitasime kaks erineva tantsukava, mida koos lauludega vahelduvalt esitati. Igast lasteaiarühmast valitud solistid olid mikrofonide ees mudilaste ühendkoori- de eeslauljateks.

Osalev lasteaiarühm nägi tõeliselt kauni peolisena välja tänu hoolivale lasteaia juhtkonnale või õpetajate suurepärasele koostööle lastevanematega. Iga peoline oli peol just nii tubli kui osavõtlik ja tähelepanelik oli tema õpetaja peo ettevalmistavas perioodis olnud. Tundsime koostöövalmidust ja teame täpselt, kellega võime koos julgelt järgmisi väljakutseid vastu võtta. Suur ja ilus pilt väljakul sai kokku igast väikesest hoolimisest ja hoolivusest.

Üldisele peo meeleolule ja lapselikule lustile andis oma väärikuse rahvariiete kandmise oskus ja vastav käitumine. Aitäh, Toila Gümnaasiumi tantsurühm Kekskast ja õpetaja Kaja! Küllap nii mõnigi mudilane imetles teie tantsuosavust või täiskasvanud teie järjekindlust ja töökust suurele peole pääsemise nimel!

Aitäh, tantsurühm Kiiguri koos Anett Marie, Angelika ja Lenne Lottaga abi eest piduliste suunamisel! Aitäh, õpetaja Helle astok, kes Sa hoolid rahvatantsijate järelkasvu eest! Aitäh, Peeter, abi eest peopaiga kodusemaks muutmisel! Aitäh, armas Lidia, kes Sa kogedes esimest tööaastat muusikaõpetajana näitasid end suurepärase tegija ja meeskonnaliikmena. Aitäh, Külli, Raili, Diana, oluliste panuste eest pidu ettevalmistades ning kallid igale meeskonnaliikmele väiksema või suurema panuse eest peo kordamineku heaks! Ja uhked ja rõõmsad me oleme! Ja tänusõnu saime tagasisidedes palju! Ja edasiviivaid või julgustavaid mõtteid järgmistele korraldajatele oleme samuti lahked jagama!

Hindame kõrgelt Kultuurkapitalilt ja ideekonkursilt „Mina ka!“ saadud rahastust ning sponsorlust firmadelt Vegelog OÜ, Helter AS , AS Toila SPA ning AS Voka Masin. Ka õhupallid AGDECK AUTO´lt või õhupallipump Kontserdimajast olid meile oluliseks abiks.

Voka lasteaed Naksitrallid sai korraldamisega anda panuse mudilaste laulu- ja tantsupeo „Oleme Virumaa lapsed“ traditsiooni jätkamisele ja osakese „Eesti Vabariik 100“ juubeliürituste sarja. Osalenud lasteaedadele jäävad pidu meenutama Piret Almiste fotod ning Bruno Uustali poolt filmitu põhjal valminud DVD.

Naksitrallide pere on suurepärase koostöö ja avaliku ürituse korraldamise kogemuse võrra rikkamad ning sellest jahedast suvest hoolimata õnnelikud kogetud (südamete)soojusest.

Julie Laur
direktor

Fotod: Piret Almiste

Mõeldes tagasi laulu- ja tantsupeole

Üks pidu on taas ajalooks saanud – noorte laulu- ja tantsupidu “Mina jään”. Pidu, mis keskendus meie ühistele ja põlistele väärtustele ning nende väärtuste edasiandmisele tulevastele põlvedele. Pidu, milles peidus ilus sõnum noortele, et esivanemate tarkus on midagi, mida peame oma meeltes kandma selleks, et hoida kestvat sidet oma maaga.

Pidu, mida oli ilus vaadata, vajab täies mahus kohalejõudmiseks ka seda, et süvenetaks kõigesse, mis sellele ilule eelneb. Mitte ükski laulupidu ega tantsupeo etendus pole lihtsalt kontsert, vaid midagi märksa olulisemat. Õpetaja annab endast kõik ja rohkemgi veel, sest vastasel juhul ei ole võimalik ülitihedast konkursisõelast läbi pääseda. Õpetaja püüdlustest üksinda aga ei piisa. Kui vaja, tuleb kokku tulla kasvõi puhkepäeva hommikul kell 9 ja neid hommikuid tuli vähemalt C-rühma puhul päris sageli ette. Kogu elutarkus õpetajalt lastele ongi nii lihtne: kui me ei panusta kogu hingega, siis lõpptulemusena ei jõua me mitte kuhugi. Kõik, mille me sel puhul saame, on mõttetult raisatud aeg ja energia.

Kahe ja poole aasta jooksul sai seegi kord tehtud tööd tihendatud graafiku alusel, sest muudmoodi ei olnud lihtsalt võimalik. Laulu- ja tantsupidu ja selleks valmistumine ei ole kollektiivijuhi eraasi, vaid terve kogukonna asi, tükkis kõikide murede ja rõõmudega, mis selle protsessiga kaasas käivad. Ringitunnid on vabatahtlikud, seal ei panda hindeid ega jäeta suvetööle. Seal on rõhk koostööl. Kohusetundel ja koostööl. Sihikindlusel ja koostööl. Ning töökusel ja veelkord töökusel. Ainult sel moel on võimalik jõuda laulu-tantsupeole. Kui mõne lapse jaoks tunduvadki proovid koolitöö kõrval pelgalt tüütu lisakohustus olema, siis meie, õpetajad, loodame ikka, et peo lõpuks on arvamus muutunud. Õpetaja võib oma võitu tunnistada, kui lastes tekib soov edasi tantsida või edasi laulda. Sageli ongi lapsed selles valmistumise protsessis targemaks kasvanud, pidu tõstab emotsioonid kõrgele ja võib öelda, et peale füüsilise vastupidamise arenetakse väga olulisel määral ka hingeliselt. Seda tajudes jäävad õpetaja jaoks tahaplaanile need hetked, kui proovi pidi alustama vaevalt poole rühmaga, sest kellegi mingid plaanid muutusid või kui poolel õppimise teel jõuab kellelegi kohale arusaamine, et ta enam üldse ei jaksa ega jõua ega taha ka.

Meie koolist osales peol 87 last, see on märkimisväärne arv. Teeb südame soojaks, et palju oli lapsevanemaid, kes ulatasid lahkelt ja ilma torisemata oma abikäe. Sest õpetaja üksinda tõesti ei jõua muretseda igaühele madratsit külje alla, puuduvaid nööpe pluusile, pallikesi kleidisappa õmmelda või triikida-viikida-kohendada. Suure tänu on ära teeninud rühmade saatjad: Marge Rõõmus, Kertu Niidla, Diana Astok, Katrin Kivimeister, Sirje Bombe, Maire Aul, Anne Aia, Katrin Niine. Need tööpäevad ei ole kaheksatunnised, vaid algavad enne laste ärkamist ja lõpevad siis, kui lapsed juba magavad.

Pikem ühine koosolemine näitab ka selgelt ära, kes on kes, sest kuue päeva jooksul pannakse proovile kõik – vastupidavus, hakkamasaamine, kohuse- ja vastutustunne, sõbralikkus ja abivalmidus. Pidu kasvatab seda kõike rohkem kui miski muu. Ära tuleb unustada “mina tahan” ja “mulle ei meeldi”, sest kuus päeva räägime ainult “meie”-vormis. Saab selgeks, et iga väikese valu korral ei saa tantse tantsimata jätta või esimese probleemi ilmnemisel koju sõita.

Ilm meid ei hellitanud, justkui tahtes proovile panna seekordse peo pealkirja. Kas me jääme, kui vihmapilv end meie kohal tühjaks kallab ja kui külm tuul lõdisema võtab, aga proovipäeva lõpuni on mitmeid tunde veel aega? Me jäime! Saime hakkama! Olime vaprad vaatamata jahedusele, märgadele riietele ja jalanõudele.

Pidu oli ilus, meie lõpuni vastupidanud peolised olid väga tublid ja on igati kiidusõnad ära teeninud. Oli ka ootamatuid vahvaid üllatusi. Näiteks valiti meie 8.-9. klassi rühm nende hulka, kes peale viimast pidu liigijuhtidele lilli viisid. Viimase tantsuetenduse järel tuli lapsi tänama direktor Signe Ilmjärv ja tõi kõikidele preemiaks jäätise. Tänavuaastane pidu oli meie jaoks erakordne ja südantsoojendav veel seetõttu, et kool võimaldas meile kolmeks õhtuks bussid, mis sõidutasid meid Kalevi staadionilt otse majutuskohta. Jäi olemata mure ja peavalu, kuidas selle üle 80-pealise seltskonnaga ühistranspordiga õhtul hilja liigelda ja selle eest oleme meie, kollektiivijuhid, väga tänulikud.

Kindel on see, et meil on tubli kool ja tublid lapsed. Kogu Ida-Virumaa lõikes oli peale Toila Gümnaasiumi 8 kollektiivi välja panna veel ainult ühel koolil – Jõhvi Põhikoolil. Vaadates õpilaste arvu, on see Toila kohta igati tähelepanuväärne saavutus. Päris mitmele oli see üldse esimene suure peo kogemus ja ehkki lauljad said Tallinnas olla ainult kaks päeva, olid nad laulupeost suures vaimustuses. 14 last aga olid koguni nii tublid, et lõid kaasa nii lauljate kui tantsijatena. Kes palju teeb, see palju jõuab. Tervitan teid, armsad laulu- ja tantsulapsed, Maian Kärmase lauluridadega.

Killuke tuikavat tuld, ka minus on jõud,

väikene killuke vaid, see kangem kui raud!

Hoidke endas laulu- ja tantsusädet! Elisabethile, Karmelile, Getter Mariile ja Urmasele, kellele see tantsupidu oli koos oma rühmaga viimane ühine pidu, soovin tuult tiibadesse ja et teie tantsurajad ei rohtuks.

Loodan, et minu armsad kaasteelised, õpetajad Helle Astok ja Kaja Oja on jõudnud puhata ja võib olla on uuteks väljakutseteks ehk mõned ideedki juba valmis.

Kohtumiseni järgmistes ühistes ettevõtmistes!

Laulu- ja tantsuõpetaja Anu Pungas

Tänavu Toila Gümnaasiumi lõpetanud Urmas Tuzberg, kellele see pidu oli nende kaaslastega ilmselt viimane meenutab:

„Kuigi ma käisin esimest korda tantsupeol 10 aastat tagasi ning mul olid eelnevad kogemused olemas, olid esimesed proovipäevad ikka väga väsitavad. Peale esimesi proovipäevi ei suutnudki enam midagi teha, sest päike ja pidev tantsimine olid teinud oma töö. Küll aga muutusid need järjest lihtsamaks lihtsalt sellepärast, et kõik teadsid, et varsti ei peagi enam proove tegema. Kui tulid need päris etendused, siis oli soov tantsida väga suur, sest väga suurt vaeva oli nende jooniste ja pisut uuendatud tantsude selgeks õppimisega nähtud. Peale viimast etendust tuli hetk, kus mõistsin, et seda oleks võinud veel olla. Ka teise etenduse ära jäämine muutis enamus inimesi (kaasa arvatud ka mind) väga kurvaks, sest me kõik ikka ootasime, et saaksime veel ja veel tantsida ning seda oma pereliikmetele, sõpradele ja sugulastele näidata. Õnneks korraldasid mõned noored selle teise etenduse ise. Eriti kahju oli kõikidest nendest inimestest, kes olid piletid ostnud vaid sellele etendusele. Muidugi sai kolmandat etendust vaadata ka teleka vahendusel, kuid see pole päris see. Tantsupidu oli uskumatu just seepärast, et sai oma inimestega aega veeta, tantsida tantse, mille nimel oled väga kaua vaeva näinud ning tutvuda uute inimestega. Võibolla kõige parem asi tantsupeo juures oli see, et ma sain ka ise näha, kui palju see üritus meid rahvana ühendab ja seda, kui palju see meile tähendab.”  

Ujudes maailma tippude hulka

Just nii suurelt unistab meie tänase persooniloo kangelane Joonas Niine.

Ja nii peabki. Noored peavadki unistama ja oma unistuste poole püüdlema. Millal siis veel?

16 aastane Joonas õpib ja treenib täna Audentese Spordigümnaasiumis, aga lapsepõlve veetis ta Toilas ja „enamjaolt ka Ahtmes, kus toimusid ujumistrennid“, nagu ta ise ütleb. Küllap oli pikkadest ujumisringidest kasu ja tugev põhi laoti just seal Ahtme ujulas, sest Joonase praegune treener Siiri Põlluveer ütleb, et tema pika praktika jooksul pole kellelgi nii muljetavaldavat arenguhüpet olnud.

„Eesti ujumise tagalas on palju tublisid noorsportlasi, ent Joonas Niine liigub lausa valguskiirusel“.

Kui Joonas maikuu alguses Leedus lühikeses basseinis 100 m rinnuliujumise starti läks, oli tema isiklik rekord 1.11. Anykšciaist naasis ta Eesti noorte rekordi 1.02,48 omanikuna. Järgmisel etteastel Sillamäel purustas ta kaks korda pikemal distantsil isikliku tippmargi kuue sekundiga – 2.17,15.

Hea ujuja võimekust peegeldavad tema pika raja tulemused. Mai lõpus püstitas Joonas Riias Läti lahtistel meistrivõistlustel 100 m rinnuliujumises Eesti noorte rekordi 1.05,05 ja täitis juunioride EMi normi.

Palusin Joonasel vastata meie intervjuude traditsioonilistele küsimustele.

Mida Sa kodust kaasa oled saanud?st

„Kodust, ma usun, olen kaasa saanud inimestest arusaamise ja teiste austamise.“ sa oled saanud?

Kelleks tahtsid lapsepõlves saada?

„Lapsepõlves tahtsin saada piirivalvuriks.“

Mis teeb tuju heaks? Mida hindad inimestes? Elus üldse?

„Tuju teeb heaks, kui saan olla sõpradega või tegeleda asjadega, mida armastan. Inimestes hindan enamjaolt ausust, rõõmsameelsust ja nende suhtumist teistesse inimestesse. Elus hindan väikesid asju, mis teevad tuju paremaks.“

Millega tegeled vabal ajal meelsasti?

„Vabal ajal ma üritan veeta aega sõpradega, tihti magan, söön või veedan aega arvutis.“

Kuidas Sa ujumise juurde jõudsid? Miks just see spordiala?

„Ujumise juurde jõudsin, kuna ema tahtis mind ujuma panna. Täpselt ei teagi miks, aga mulle see valik sobis.“

Milliseid omadusi on vaja, et ujumises või spordis üldse tippu jõuda?

„Ma usun, et selleks on vaja enesekindlust, töökust, kirge, ebaõnnestumistega toime tulemist ja ka natuke ülbust ja ego.“

Mis on Sinu eesmärk, kus Sa ennast 5 aasta pärast näed?

„Hetkel on kõige tähtsamaks eesmärgiks kool lõpetada ja peale seda kuskile välismaale ülikooli sisse saada. 5 aasta pärast näeksin ennast meelsasti Eesti ujumise tipus või isegi maailma tippude seas.“

Septembris jätkab Joonas õpinguid Audentese spordigümnaasiumi 11. klassis. Aga kus me teda mõne aasta pärast näeme, seda näitab aeg. Igatahes soovime, et unistuste poole püüdlemisel jätkuks nii enesekindlust kui ka kirge ja loodame, et kuuleme Joonase uutest saavutustest õige pea.

Lea Rand

Foto on pärit Ujumisklubi Aktiiv FB lehelt.

Purjetamine on mereäärse kogukonna privileeg

Nii mõnelgi suveõhtul on Voka tiigil märgata pisikesi valgeid purjesid ja veel väiksemaid lapsi nende ümber askeldamas. Peab ütlema, et see on päris uhke ja tore vaatepilt, kui need „opakad“ seal veel peal liuglevad. No jah, kui aus olla, siis sujuva liuglemiseni läheb vist veel natuke aega, aga treeneri juhendamisel tuleb see siiski juba päris hästi välja.

Treener Raido Taela sõnul on Voka tiik ideaalne koht, kus esimesi veeharjutusi teha. „Seal on tuul vaiksem ning puudub lainetus, mis teeb sellest ideaalse koha, kus lastele õpetada, kuidas paadiga tegutseda tuleb. Tavaliselt toimetasime Toila sadamas, kuid sel hooajal mõtlesin, et kui õpetada noori, kes pole varem purjetanud, oleks mõnusam alustada Voka tiigi peal.“

Kersti Raja, kelle poeg samuti purjetamistrennis käib, leiab, et võimalus purjetada ja purjetamist õppida on just mereäärase kogukonna üks privileege, eriti kui kõik vajaminev seda toetab - vahendid, juhendajad, soodne asukoht, toetav kogukond. „Supervõimalus arendada laste iseseisvat mõtlemist, otsustamist, ületada hirme, uskuda iseendasse, tunda rõõmu õnnestumistest ja nautida tuult, vett ja laineid. Miks mitte seda kõike siis maast-madalast pakkuda. Olen ka ise suur veetegevuste fänn ning loodan näha samu rõõme nautimas ka oma järeltulijaid. Tuult purjedesse!“

8aastane Jaanus Jaak lisab omalt poolt: „Mulle meeldib purjetada, sest siis saab targaks. Targad mehed teavad, kuidas hästi vee peal sõita, et ei kuku pikali ja ei löö ennast ära. Vahel võib ümber ka minna, kui kõva tuul on, aga siis peab õppima. Mulle meeldib emaga aerutada ka.“

Ei jäägi tõesti muud soovida, kui tuult purjedesse ja ehk sirguvad siit uued kanged eesti mehed, kes ühel päeval maailmameresid vallutavad või eesti lipu ümber maailma viivad.

Lea Rand

Foto: Kersti Raja

Kas „kehvad suusailmad“ mõjutavad ka äritegevust?

Möödunud suvi tõi meie valla inimestele ja meie külalistele rõõmsaid uudiseid – korraga alustas tegevust kolm suve-ettevõtjat, Oru pargi nautlemise toetajat – Toila pargi kohvik, Sadamasalong ja kokteilibaar KONGO Kokteilikas.

Teine hooaeg on viimasesse veerandisse jõudnud ja paras aeg uurida, kuidas neil läinud on.

Tegutsete teist hooaega. Mis andis julgust jätkata ja kas või kuidas erineb tänavune aasta eelmisest? Mis on teie juures uut ja põnevat?

Keith Prits (kokteilibaar KONGO Kokteilikas):

„Julgust ja jõudu jätkata annavad meile tänulikud kliendid. Meie missiooniks on kokteilikultuuri arendamine Ida-Virumaal, seega tööpõld on ees suur ja lai, lõppu pole näha. Meie jaoks on olulised inimesed, kes meid külastavad. Külastajate jaoks uuendame ja investeerime mugavusse, et teha rannamõnude nautimine võimalikuks. Käesolevaks hooajaks kolisime kokteilibaari telgist konteinerisse, ehitasime terrassi ja klaasist tuuletõkkeseina, milletaolist mererannas ei leidu. Täiustasime kokteililisti ja pöörasime veelgi enam tähelepanu alkoholivabadele kokteilidele. Lõime "Ida-Virumaa = seiklusmaa" puhuks metsiku kombo – mojito & tšeburek. Täiesti uue asjana oleme jaheda õhtu peletamiseks toonud külastajateni omapärased shotid.“

Signe Valsberg (Toila pargi kohvik):

„Julgust jätkata andis kindlasti klientide tagasiside eelmisel hooajal. See tänulikkus, mida kliendid välja kiirgasid ja ka ütlesid, tekitasid kindla veendumuse, et tahame jätakata. Samuti on kogukond ja vallarahvas meie ettevõtmisse väga toetavalt suhtunud, see lisas kindlasti veel kindlustunnet ja julgust. Ja muidugi Toila oma looduse ja iluga võlus meie südamed. Oleme tõsiselt kaalumas siia kolimist. See omakorda tähendab, et saaksime mõelda ka talvisel ajal kohviku avamist kasvõi lumistel nädalalõppudel, et klientidele sooja teed ja glöggi pakkuda.

Sellel aastal on Pargi Kohvikus suure lisaväärtusena Segwayde rentimise võimalus. Segwayga on vahva teha imeilusale Oru pargile tiir peale, samal ajal ka väikest adrenaliini verre lastes. Antud võimalus on klientide hulgas väga menukaks osutunud ja paljud tulevad teadlikena, et soovivad meie juurest Segwayd rentida. Samuti saavad sellel aastal maiasmokad meie juures kuumal suvepäeval kosutavaid jäätisekokteile rüübata. Augusti alguses toimus Pannkoogi Laupäev, mis sai suure menu osaliseks, nii et planeerime selle traditsiooniks kujundada.“

Luise Sommer (Sadamasalong):

„Julgust andis see, et esimene hooaeg läks hästi ja saime klientidelt palju positiivset tagasisidet. Sellel aastal pakume tihedamat kultuuriprogrammi – salongiõhtud, muusikaviktoriinid ja loomemajanduse teeõhtud. Toodete poole pealt on tõusnud Ida-Virumaal tehtud tarbekunsti osakaal.“ (Eelmisel hooajal olid Sadamasalongis esindatud 15 tegijat Ida-Virumaalt ja 17 väljastpoolt maakonda.)

Kas tänavused "kehvad suusailmad" on kuidagi ka külastatavust mõjutanud?

Keith Prits: „Võrreldes eelmise hooajaga on külastatavus suhteliselt sama. Ootame põnevusega mida on augustil meile pakkuda.“

Signe Valsberg: „Kindlasti on ilmad üheks teguriks, mis Toilas sellist ettevõtmist mõjutab. Samas näeme, et meil ikka inimesi liigub ka siis, kui ilm kehva, kuigi mõju on ikka. Paistab, et inimesed on juba pikapeale harjunud, et selline kehv suvi on olnud ja riietavad ennast soojalt ega jäta oma käike ilma pärast tegemata. Nii nagu me teame „Pole olemas kehva ilma, on vaid ilmale mitte vastav riietus“.

Luise Sommer: „Mis siin salata, kehvad suusailmad mõjutasid küll äritegevust. Eelmisel aastal oli üllatav kogemus see, et ka väga tormise ilmaga olid uudistajad pargis jalutamas ning mere ääres ilma nautimas ning astusid ka Sadamasalongist läbi. Sel aastal on olnud aga nii, et kui on kehv ilm, siis ongi terves rannas vaikus. Avamisepeol sadas rahet ning oli tormituul, see ajas ka kõik uudistajad tuppa. Oli küll kitsas, aga kõik leidsid endale koha ja kõigil oli hea olla.“

Tore kuulda, et kõigil kolmel läheb hästi ja tehakse ka plaane tulevikuks.

Juba 18. augustil kell kaheksa õhtul on põhjust sammud sadamasse seada, sest seal toimub järgmine Salongiõhtu, kus saksofonil musitseerib Märten Kaldamäe, kooki ja kohvi pakub Sadamasalong ja
meeleolu valab KONGO Kokteilikas.

Pargikohvik muutub 20. augustil sushikohvikuks! Kohal on sushimeister, kes valmistab kohapeal maitsvaid sushisid ning Oru pargi Promenaadi kohvikualal pakutakse magusaid ja soolaseid suupisteid.

Lea Rand

Vokas oli ühel päeval Laste Vabariik

Laste ja noorte kultuuriaastal sõidab suvel mööda Eestit ringi elamustuur Laste Vabariik. See on ettevõtmiste sari, mille eesmärgiks on tähistada koos lastega Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. Laste Vabariik läbib perioodil maist septembrini 2017 kõik Eesti maakonnad. Laste Vabariigis on 3 tegevusala: Etenduseala, kus toimub etendus ning kohalike laste ja noorte programm, kus saab vaadata, kuulata ja kaasa elada; Mänguala, mille sisustavad projektis osalevad partnerid – elamuskeskused, muuseumid ja teised igapäevaselt lastele tegevusi pakkuvad partnerid, kus saab seigelda, mängida ja ise avastada; Töötubade ala, kus toimuvad projekti kaasatud partnerite töötoad, kus saab ise luua, meisterdada ja nuputada.

18. juunil oli Laste Vabariik Vokas.

Nagu mujalgi, said ka meie lapsed ja kõik huvilised osa ja kaasa lüüa erinevatel aladel.

Etenduse loo on kirjutanud Kätlin Vainola ja lavastanud Taavi Tõnisson. Loo peategelased on saja-aastased vanaprouad Hulda ja Gulda, kes peavad vanakraamipoodi ja hakkavad valmistuma Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. Läbi poes olevate esemete ja sünnipäevatordi valmistamise tuleb kokku lustakas lugu, mis räägib meist endist, eestlastest ja Eestist, meie elust ja tegemistest ja sellest, mida peame oluliseks ja väärtustame.
Päeva teises pooles sisustasid etenduseala enda kultuuriprogrammiga kohalikud lapsed ja noored.

Mängualal ehk labürintlinnakus sai avastada erinevaid maailmu – piiluda Eesti maa-alla ja merepõhja, heita pilk taevasse ja loodusesse, kuulata Eestimaa hääli, avastada nii omast kui uut.

Töötubasid viisid Vokas läbi AHHAA teadusteater ja Eesti Tervishoiumuuseum. 

Foto: Anneli Kengsepp

Oma lugemispesaga olid väljas Voka ja Toila raamatukogu. Miisu lugemispesas sai lugeda kassiteemalisi raamatuid, iga laps sai endale meisterdada paberist kassi ja mängida kalapüüdmise mängu.

Lea Rand

Malevasuvi on selleks aastaks läbi

3. juulil alanud ning kaks nädalat kestnud Toila Õpilasmalev on käesolevaks aastaks läbi. Malevas osales kokku 15 Toila valla noort, kes said võimaluse sisustada osa koolivaheajast läbimõeldud ning arukal viisil, omandades ehk esmase töökogemusegi. Maleva vältel teostati erinevaid heakorratöid, nii Toila, kui Voka alevikus.

Lisaks Toila rühmale tegutses Ida-Virumaal üheaegselt veel neli õpilasmalevat, kellega koostöös toimusid erinevad organiseeritud vaba aja tegevused. Maleva avamisega alustas Jõhvi rühm, sellele järgnes Vaivara korraldatud orienteerumine ajaloolisel Sinimäel, Mäetagusel toimus malevalaulude esitamine ning muusikviktoriin, Illukal lõbus spordipäev ja Toila rühma kanda jäi malevate ühine lõpupidu.

Täname tublisid malevlasi, kes need kaks nädalat teineteist toetades ja julgustaes ilusti vastu pidasid!

Täname Toila Vallavalitsust ja Eesti Noorsootöö Keskust tänu kellele sai malev toimuma.

Täname Toila Vabatahtliku Merepäästet, eesotsas Egon Lilleorgu ja Lauri Reidmad, kes tutvustasid noortele merepääste tähtsust ja tagamaid ning viisid läbi põgusa esmaabikursuse. Peale teoreetilist poolt, pääsesid noored kaatritega merele, mis oli Toila malevlaste jaoks üks maleva tipphetki.

Täname Pühajõe Puhkemaja, kes võõrustas meid lahkelt, pakkudes peale pikka malevapäeva lõõgastavat sauna ning kosutavat ujumist.

Täname Erelin Zirki, kes valmistas meile igaks malevapäevaks kosutava lõunasöögi.

Suur kummardus Jõhvi, Mäetaguse, Illuka ja Vaivara Õpilasmalevatele suurepärase koostöö eest.

Kohtume taas malevas juba suvel 2018!

Relika Parkman

Iga-aastased mõttetalgud kasvasid suvekooliks

4.-5. augustil toimus Toilas kahepäevane suvekool "Heas seltskonnas", kus sai kokku üle 40 kodu- ja väliseestlase.

Eesti kultuuriseltside ühendus on korraldanud seltside mõttetalguid 2006. aastast. Üks eesmärk on olnud tutvustada Eesti eri paikade seltsielu ning samas pakkuda võimalust arutleda üheskoos mitmesugustel seltsielu puudutavatel teemadel. Seekord arutleti läbiva teemana selle üle, mis annab seltsile elujõu. Peale selle vaeti mitmesuguseid koostööprojekte.

Esimest korda korraldati kahepäevane suvekool, mis võimaldas pakkuda seltsidele sisutihedamat koosolemist ning samas ka paremaid võimalusi kohaliku kultuuri- ja seltsieluga tutvumiseks. "Toila oma 150aastase seltsitegevusega on igati väärt paik, et meie esimene suvekool just siin toimuks," märkis Eesti kultuuriseltside ühenduse tegevjuht Margit Reinkubjas.

Peale pikema kestuse oli kokkusaamise eripära tavapärasest suurem hulk välisseltse.

"Muidu räägivad ühed ühte ja teised teist juttu ning ühist arutelu ei olegi," põhjendas Eesti kultuuriseltside ühenduse juhatuse liige Tiiu Toom Narva-Jõesuu eestlaste seltsist Kalju. Seda enam, et kultuuriseltside probleemid on üksteisega sarnased, tegutsegu need siin- või sealpool piiri. Esiteks liikmete (kõrge) vanus, teiseks raha. "Üks aruteluteema oligi see, kuidas saaksid seltsid ise hakkama, ilma et peaks kogu aeg, käsi pikal, toetust ootama," märkis Toom.

Eesti kultuuriseltside ühenduse juhatuse liige, Tšehhi-Eesti klubi juht Iivi Zajedova pidas samuti oluliseks, et kõik korraga kokku said.

"Muidu tegutsevad Välis-Eesti seltsid omaette ja kodueestlased omaette, aga oleme kõik ühed eestlased. Juba 1935. aastal ütlesid Eesti riigimehed, et me oleme nii väike rahvas ega saa endale eraldi olemist lubada. Peame saama üheks rahvaks, panema tähele neid, kes on väljaspool, sest nad on oma südamega ikkagi Eestis. Miks mitte ära kasutada võimalusi, mida väliseestlased on loonud. Ja me rahvusena ju ka suureneme."

Eesti kultuuriseltside ühenduse auesimees Valter Haamer rõõmustas, et mõttetalgud toimusid juba 15. korda ja on läinud järjest sisukamaks. "On tähtis, et me ei unustaks peamist. Me tegutseme selleks, et Eesti rahvuslik kasvatus ja eestlaseks olemine edeneks."

Eesti kultuuriseltside ühenduse juhatuse esimees Meelis Toom lisas, et seltsid ajavad oma asja kirega ja vabast tahtest. "Teatavas vanuses on töö ja pere kõrval vaja midagi kolmandat, et elus rõõmu leida. Keegi ei sunni meid selleks."

Sirle Sommer-Kalda

P.S. Pikemalt on toimunud suvekoolist võimalik lugeda 8. augusti Põhjarannikust.

XXI Oru pargi Promenaad

XXI Oru pargi promenaad 20. augustil

Programmi algus kell 13.00

Lossiplatsil kell 17.00 kaheosaline kontsert:

Esineb ansambel Swingers ja solistidena on laval Tanja Mihhailova-Saar, Birgit Sarrap, Mikk Saar ja Karl-Erik Taukar.
Ansambel SWINGERS on tuntud oma särtsakate live-esinemiste poolest. Tegemist on ansambliga, mis mängib muusikat stiilis sinatra. Kuigi sellist stiili pole tegelikkuses olemas, on Frank Sinatra kõige parem sõnaühend, mis kõigile bändist kohe õige ilme loob.

Piletid soeta eelmüügist Toila raamatukogus, Piletilevis ja kohapeal 1h enne sündmuse algust.

Eelmüügist ostes pilet: kuni 20. augustini 8€.

Sündmuse päeval 1h enne ürituse algust 10€

Sooduspilet: Toila valla elanik 7€

Kübara- või kaabukandja 7€ (sündmuse päeval kohapealt piletit ostes)

Koolieelikud tasuta.

Alates 16.00-st HE Design moeshow punasel vaibal, pop-up müük ja soovijaile kontserdiks meigivärskendus.

Avatud on Tridensi koktelilounge ja kohvikualal pakub magusaid ja soolaseid suupisteid Toila Pargi Kohvik.

Hõbeallika koopa ees toimub Aap Tepperi ambient muusika performance "Symphony of Streams" (Voogude sümfoonia).

Sümfoonia moodustub eri kihtidest. Esitatakse loodushelisid, ambientseid tehishelisid. Tekib niiöelda kahe maailma segu, milles me tegelikult elame. Moodustub omapärane helimaastik.

Hõbeallika koopa kõrval on kaks fotonäitust, millest üks kätkeb endas Toila valla erinevaid paiku enne ja nüüd ning teine läbilõiget Toila kultuurielust läbi aegade.

Teel laululavale leiad Pireti kodukoogikohviku ning kohviku lähedusest disainer Helina Eha pop-up butiigi, kus saab tutvuda ja soetada HE Design 2017 suvekollektsiooni Amor-Smart Woman kleite ja eksklusiivseid lambanahast veste. Soovijaile suveõhtu meik.

Kohvikusse ja pop-up butiiki võta kaasa sularaha!

Pargikohvik muutub 20. augustil sushikohvikuks! Kohal on sushimeister, kes valmistab kohapeal maitsvaid sushisid.

Toila Pargi Kohviku vastas asuval rohealal saab osa avatud maalitunnist MTÜ Toila Loomekeskuse juhendamisel. Molbertitele saavad maalida suured ja väikesed kunstihuvilised. Vihmasabina korral toimub tegevus laululaval.

Promenaadiinfo külastajatele!

- Publikut on ootamas üle 500 istekoha, soovi korral võta kaasa pleed ja vihmakeep.

- Kohvikusse ja pop-up butiiki võta kaasa sularaha!

- Promenaadi külastaja ei ole suhkrust ja värske vihmalõhn ja õrn sabin äratab hoopis suvepeidus

muusikameele!

- Parkida saab Karuväravate juures, Toila Gümnaasiumi juures, Oru pargi parklas kohviku pool, kus reguleerija teid juhendab. Parkimine on tasuta.

- Toila vald tänab usaldusväärset ja head koostööpartnerit Toila Spa-d!

Suve lõpetavad meri, muusika ja muinastuled