Ohutuse tagamiseks tuleb lumi ja jää ehitiste katustelt õigeaegselt eemaldada

Viimastel nädalatel on üle Eesti rohkelt lund maha sadanud ja seoses sellega on meil oluline ohutusalane teadaanne hoonete omanikele. Lumeperioodil on oluline jälgida katusele kogunenud lund ja jääd ning see õigeaegselt eemaldada. Katusele kogunenud lumi ja jää võivad kukkuda üle räästaserva ning põhjustada ohtu inimestele ja varale, lisaks võib liigne lumekoormus katusel olla ohuks hoone konstruktsioonidele.

Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) tuletab ehitiste omanikele meelde, et ohutuse tagamiseks tuleb lumeperioodil jälgida katusele kogunenud lund ja jääd ning see õigeaegselt eemaldada. Katusele kogunenud lumi ja jää võivad kukkuda üle räästaserva ning põhjustada ohtu inimestele ja varale, lisaks võib liigne lumekoormus katusel olla ohuks hoone konstruktsioonidele. Kui on tekkinud olukord, kus jää ja lumi hakkavad katuselt liikuma ning seda ei ole jõutud eemaldada, tuleb ala piirata ning takistada inimeste sattumine sinna kuni ohu eemaldamiseni.

Liigne lumekoormus ohustab kõige enam teras- ja puitkonstruktsioonidega kergehitisi või ehitiste osasid (varjualused, varikatused, karniisid), lameda katusega või väikese katusekaldega ehitisi (bensiinijaamad, spordirajatised, angaarid, estakaadid) ning vanemaid amortiseerunud ehitisi. Lisaks tuleb vältida lume ja jää kogunemist katuse räästarennidesse ning sadevee äravoolutorudesse ja -lehtritesse, kuna see võib kahjustada sadeveesüsteeme ning takistada katuselt lumesulamise vee ärajuhtimist.
Lumekoormuse hindamisel tuleb silmas pidada, et seisnud ning märgunud lume kaal on tunduvalt suurem värske lumekihi kaalust. Arvestama peab ka hoonele projekteerimisel ette nähtud võimalikest lisakoormustest.


Lume ja jää koristamisel tuleb järgida järgmisi nõudeid:
• eelnevalt hinnata, kas katuselt lume lükkamiseks on möödapääsmatu minna katusele või saab lume ära koristada katusele minemata, näiteks redeli või tõstuki abil
• enne katusele minekut teha kindlaks, kas katusel on ette nähtud kohad, kus liikuda ning fikseerida kohad, kus on oht katusest läbi kukkuda (näiteks katuseaknad ja haprad katusekattematerjalid, mis ei talu inimese raskust)
• katusel liikumisel tuleb kasutada turvavarustust ning end kindlalt konstruktsiooni külge kinnitada
• juhul kui hoone omanikul puudub nõuetekohane turvavarustus ja muud tööohutuse tagamiseks vajalikud vahendid, siis on soovitav tellida katuse lumekoristustööd sellele spetsialiseerunud ettevõttelt
• katusele minnes arvestada ilmastikutingimustega, sest jää, tugev lumesadu ja tuul võivad alla kukkumise riski oluliselt suurendada
• lund ei tohi visata hoone kõrgemalt osalt madalamale osale, kuna nii võib tekkida liigne koormus hoone madalamale osale ning põhjustada selle varingut
• võimaluse korral paigaldada katuse servadesse ajutised, piisava tugevusega piirded
• kui lund visatakse inimeste ja sõidukite liikumistsooni, tuleb see tööde teostamise ajaks piirata ohutuslintidega (pärast tööde lõpetamist tuleb ohutuslindid eemaldada)
• tööde tegemisel ei tohi visata töövahendeid katuselt alla
• ohutuks liikumiseks on soovitav paigaldada katusele katusesillad ja -redelid
• lume ja jää katuselt varisemise takistamiseks tuleb katusele paigaldada lumetõke
• lume ja jää sulatamisel vältida keemilisi aineid ja tehnoloogiaid, mis võivad kahjustada katust või sadeveesüsteeme, samuti vältida jää lõhkumisel teravaid esemeid, mis võivad katusekatet vigastada
• lume ja jää mehaanilisel eemaldamisel kasutada õigeid vahendeid, et vältida külmaga rabedaks muutunud katuse või selle katte lõhkumist

Ehitise ohutuse eest vastutab omanik. Hoone puhul, kus on moodustatud korteriomandid, vastutavad korteriomanikud ühiselt. Ehitusseadustiku kohaselt peab ehitis olema ehitatud ja hooldatud selliselt, et see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale ning ehitis peab olema mehaaniliselt vastupidav ja stabiilne, sealhulgas pidama vastu ka lumekoormusele. Ehitise omanik on kohustatud tagama ehitise korrashoiu ja kasutamise ohutuse. Ehitise omaniku kohustuste eiramisel võib füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilist isikut kuni 32 000 eurot. Varalise kahju tekkimisel vastutab omanik tsiviilkorras, teisele inimesele tervisekahjustuse põhjustamisel võib järgneda omaniku vastutus karistusseadustiku alusel.
Ehitiste ohutuse tagamist kontrollivad kohalikud omavalitsused ja TJA.

Anu Võlma
Avalike suhete peaspetsialist