Aprill

101 aastat tagasi kirjutas Hendrik Visnapuu:

See aasta tuleb kevad teisiti,
tiu tiu! ja teisiti, see aasta teisiti,
ja kevad teisiti ja tuleb teisiti,
tiu tiu! ja teisiti ning hoopis teisiti.

Tema kevad tuli sel ajal teisiti kindlasti hoopis teistel põhjustel, kui meil täna.
Aga vaatamata kõigele tuleb kevad igal aastal ikka ja jälle, toob endaga kaasa uued värvid ja uued lõhnad, peseb puhtaks maa ja metsa, paneb liikuma uued energiad looduses ja inimestes.

Jah, me oleme täna olukorras, milleks me keegi valmis ei olnud, ei saanudki olla... Õpetajad, õpilased ja lapsevanemad peavad hakkama saama e-õppega, paljud meist peavad hakkama saama oma töödega kodukontoris ja kahjuks on palju ka neid, kes peavad toime tulema sellega, et nende töö on nö „lukku pandud” ja tööd teha ei saagi.

Aga hoolimata kõigest me peame sellega toime tulema, sest teisiti lihtsalt ei saa. Kahtlemata on praegu kõige raskemas olukorras need, kes peavad oma tööd tegema selleks, et riik ja majandus ikkagi edasi toimiks või selleks, et meile kõigile oleks tagatud arstiabi ja turvalisus. Nende tööd saame me kõik kergemaks teha eeskätt sellega, et püsime võimalikult palju kodus, püsime terved.

Igasugused piirangud on kindlasti paljudele rasked üle elada, aga täna on vaja nendega leppida, et homme saaksime tugevamatena edasi minna.

Seepärast – püsige kodus, püsige terved, kasutage tekkinud vaba aega perega koos olemiseks, looduses jalutamiseks, lugude jutustamiseks, vanade fotoalbumite vaatamiseks, raamatute lugemiseks, lauamängude mängimiseks, koos kokkamiseks, remondi tegemiseks või suurpuhastuseks jne. Ühesõnaga selleks, milleks teil tavaolukorras ringi tormates ehk aega nii palju ei jää.

Lõpetan meie presidendi tsitaadiga: „Head Eesti inimesed – on ühte hoidmise aeg. Paraku on ka eemale hoidmise aeg. Teeme nii, et see ei oleks üksinduse aeg, vaid see oleks ka suhtlemise aeg ja hoolimise aeg. Nii saame sest jagu.”

Tervist soovides

Lea Rand

Toila Vallavolikogu teated

25. märtsi istungil

* Kuulas volikogu ära ja kinnitas revisjonikomisjoni 2019. aasta töö aruande ja 2020. aasta tööplaani;

* Tunnistas kehtetuks Toila Vallavolikogu 20.06.2007 otsusega nr 100 kehtestatud Toila valla, Toila aleviku „Kivi tänava detailplaneeringu” ja Toila Vallavolikogu 20.06.2007 otsusega nr 101 kehtestatud Toila valla „Metsapargi detailplaneeringu”;

* Andis Toila Vallavalitsusele loa alljärgneva vallavara võõrandamiseks:

1) Korteriomand aadressil Ida-Virumaa, Toila vald, Kohtla-Nõmme alev, Juurdeveo tn 6 korter nr 4, 1-toaline, pindala 35,6 m2.

2) Hoonestatud kinnistu Baasi, Ida-Viru maakond, Toila vald, Kukruse küla, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa 100%, pindala 9 019 m². Kinnistul paikneb Kukruse mõisa tootmisbaas.

3) korteriomand aadressil Ida-Virumaa, Toila vald, Kohtla-Nõmme alev, Kreegi tn 6 korter

nr 4, 1-toaline, pindala 30,8 m2.

4) korteriomand aadressil Ida-Virumaa, Toila vald, Kohtla-Nõmme alev, Kreegi tn 6 korter

nr 6, 1-toaline, pindala 32,00 m2.

5) korteriomand aadressil Ida-Virumaa, Toila vald, Kohtla-Nõmme alev, Kreegi tn 6 korter

nr 8, 1-toaline, pindala 31,70 m2.

* Toimus Toila valla 2020. aasta eelarve teine lugemine ja vastuvõtmine.

Kokkuvõte Toila valla 2020. aasta eelarve seletuskirjast (koostas Toila valla pearaamatupidaja Silja Vask):

Toila valla 2020. aasta eelarve maht on kokku 8 509 955 eurot. Eelarve on jaotatud valitsemisfunktsioonide alusel viieks valdkonnaks alljärgnevalt: vallavalitsemise, kultuuri, hariduse, majanduse ja sotsiaalvaldkond.

2020.aasta eeldatav tulude maht on vähenenud 116 797 eurot ja kulude maht suurenenud 474 016 eurot võrreldes 2019. aasta eelarve täitmisega. Tulude kasv on vähenenud võrreldes 2019. aastaga, see on tingitud maavarade ressursitasu laekumise vähenemisest ja seoses Kohtla Nõmme lastekodu sulgemisega.

Toila vallas on alljärgnevad hallatavad asutused:

2020. a alguse laste arv 2019 . a alguse laste arv

1. Toila Gümnaasium 253 õpilast 243 õpilast
2. Toila Muusika ja Kunstikool 81 õpilast 82 õpilast
3. Voka Lasteaed Naksitrallid 71 last 68 last
4. Kohtla-Nõmme Kool (sh lasteaed) 81 õpilast ja 45 last 83 õpilast ja 43 last
5. Kohtla-Nõmme Lastekodu 16 last 27 last
6. Toila Kultuuri-ja Spordikeskus (sh Voka kultuuri- ja spordihoone, Toila seltsimaja, Kohtla-Nõmme ja Saka rahvamaja ning Voka, Järve ja Kohtla-Nõmme noortekeskused. Lisaks lavad-väljakud).
7. Toila Vallaraamatukogu (sh Toila, Voka, Saka ja Kohtla-Nõmme)
8. Toila sadam

Laste arvu stabiilsus haridusasutustes on Toila vallas hea. Kohtla-Nõmme lastekodu laste arvu vähenemine on seotud 01. juulist 2020 lastekodu sulgemisega.

Pikaajaline leping Foronte OÜ lõpeb aastal 2026 lasteaiateenuse ja alushariduse teenuse ostmisel 60 le lapsele (hinnanguline summa 3 445 000 eurot.)

Ülevaade Toila valla hariduselu peamistest näitajatest:

• Toila vallas tegutseb 2019/2020 õppeaastal 3 alus-, põhi ja gümnaasiumihariduse asutust sh. Toila gümnaasiumi astmes on 50 õpilast.

Sotsiaalvaldkonna eelarve vähenemine on seotud Kohtla-Nõmme lastekodu sulgemisega 01. juulist 2020.

Puudega inimeste sotsiaalse kaitse eelarve on suurenenud 4446 eurot. Puudega inimeste toetust maksti 26 täiskasvanule ja 8 lapsele.

Eakate sotsiaalhoolekandeasutused on Toila valla poolt suunatud abivajajad erinevatesse hoolekandeasutustesse. 2019 aasta detsembris oli hoolealuseid 20 inimest. Hooldekandeasutuste eelarvet on suurendatud 15 293 eurot 27% seoses teenuste kallinemisega.

Toitjakaotanute sotsiaalse kaitse eelarves on matusetoetus, mis on Toila vallas matusekulude hüvitamiseks 300 eurot. 2019 aastal on matusetoetust makstud 63 inimesele.

Asendus- ja järelhooldustoetus on suurenenud 18 691 eurot ja on riigi toetus lastekodusse suunatud lastele ja eeskostel või peredes olevatele lastele. Teenuse eesmärk on iseseisva toimetuleku ning õpingute jätkamise toetamine.

Muu perekondade ja laste kaitse eelarve on suurenenud 25 003 eurot. 2019. aastal maksti lasteaia kulude toetust 18, sõidukompensatsiooni 10, invavahendite toetust 1 inimesele. Laste kulude toetust 15 ja koolisõidutoetust 18 inimesele. Sünnitoetust maksti 2019. aastal 49 inimesele.

Eluasemeteenused riskirühmadele sisaldas 2019. aastal projektide finantseerimist 18500 euroga. 2020. aastal on projektide omafinantseerimine kokku 13 910 eurot. Arvestatud on eluaseme kohandamiseks 8910 ja 500 kodu tuleohutuks projektile 5000 eurot. Küttetoetuse eelarve on 12 100 eurot.

2019. aastal on maksti küttetoetust 43 inimesele ja 2020. aasta eelarves on planeeritud küttetoetuse määra tõsta 220 eurolt 250 le eurole.

Riiklik toimetulekutoetus 82 586 eurot. Riigieelarvelised vahendid, mis eraldatakse riigi poolt toetuseks kehtestatud toimetulekupiiri tagamiseks. Toila vallas maksti 2019. aastal toimetulekutoetust 47 inimesele.

Muu sotsiaalsete riskirühmade kaitse 16 500 eurot ja 28,6% Siin kajastatakse muid sotsiaaltoetusi. Toila vallas on 2019. aastal makstud ravimitoetust 94 ja sotsiaaltoetust hädavajalikeks kulutusteks 46 inimesele. 2020. aasta l on planeeritud tõsta siin kajastuvate sotsiaaltoetuste piirmäärasid.

Muu sotsiaalne kaitse 79 200 eurot

Koduhooldus- ja sotsiaaltöötajate personalikuludeks summas 57 610 eurot. Sotsiaaltöötajate käsutuses oleva

kahe sõiduki ülalpidamiskulud summas 9 460 eurot. 2019. aasta novembris osutati koduhooldusteenust 20 inimesele.

Toila valla 2020. aasta eelarve põhitegevuse tulude prognoositav maht on planeeritud 7 398 300 eurot. Põhitegevuse tulude planeerimisel on lähtutud riigi poolt eraldatud toetuse summadest, millega kaetakse riigi poolt kindlaks määratud kohustusi. Tulude planeerimisel on hoitud konservatiivset joont.

Maksud jagunevad riiklikeks ja kohalikeks maksudeks. Riiklikud maksud on füüsilise isiku tulumaks ja maamaks. Kohalikud maksud Toila vallas on reklaamimaks ja parkimistasu.

Füüsilise isiku tulumaksu prognoos 2020. aastaks on 4 405 000 eurot. Füüsilise isiku tulumaksu ülekandmist kohalikele omavalitsustele reguleerivad tulumaksuseadus ja füüsilise isiku tulumaksu kohalikele omavalitsustele eraldamise kord. Tulumaksu laekumist mõjutab maksumaksjate arv, brutosissetulek ja riigi poolt igal aastal omavalitsustele kehtestatav tulumaksu laekumise määr. 2020. aastal tõuseb määr 11,96%-ni. Füüsilise isiku tulumaksu laekumine moodustab põhitegevuse tuludest 59,5 %.

Seisuga 01.01.2020 elas Toila vallas rahvastikuregistri andmetel 4739 inimest, neist 0-17 vanuseid 824, tööealisi (18-63) 2745 ja eakaid (64-..) 1170. Elanikkond on vähenenud 61 inimese võrra ja tööealiste inimeste arv on vähenenud 24 inimest.

Eelarvesse on planeeritud sihtotstarbeliselt antud toetused tegevuskuludeks 78 569 eurot:

Eesti Kaevandusmuuseumi territooriumil oleva töökojahoone lammutamine (Kredex) 30 000 eurot

Valaste joa õppe- ja matkarajale eraldatud Keskkonnainvesteeringute Keskuselt 25 920 eurot.

Jõhvi-Toila kergliiklustee projekti ettevalmistustöödeks riigieelarvest 15 000 eurot.

Toila Vallaraamatukogule riigieelarvest eraldatud raamatute soetamiseks 7 649 eurot.

Eelarve põhitegevuse kulude maht on planeeritud 2020. aastaks 7 395 800 eurot.

2020.aastal on personalikulud kokku 3 473 789 eurot, mis on 46,9% kogu põhitegevuse kuludest. 2020. aastal valla hallatavas asutustes ja vallavalitsuses palgatõusu eelarves planeeritud ei ole, tulude vähenemine seda ei võimaldanud. Tööjõukulude planeerimisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse poolt alates 01.01.2020 kinnitatud töötasu alammääraga täistööajaga töötamise korral 584 eurot kuus. Alates 01.01.2020 õpetajate töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral 1315 eurot kuus ja koolieelse lasteasutuse õpetaja töötasu 1184 eurot.

INVESTEERIMISTEGEVUS

2020. aasta eelarves on investeeringute elluviimisel jälgitud nii arengukava, ühinemislepingut, eelarvestrateegiat. Vallale aastatel 2017-2019 eraldatud ühinemistoetuse jääk on 312 000 eurot, sh Toila-Voka tänavavalgustus 261 000 ja Kohtla-Nõmme koolistaadion 51 000 eurot. 2020. aasta eelarvesse on on planeeritud ühinemisrahadest 204 000 eurot tänavavalgustuse renoveerimiseks ja 1800 eurot Kohtla-Nõmme kooli staadionile jalgpalliväravate soetamiseks.

Investeeringukuludena on 1 094 722 eurot kajastatud alljärgnevad objektid:

• Vallateede investeeringud teede ja kõnniteede ehitusse 252 828 eurot
• Voka ja Toila tänavavalgustus 204 000 eurot
• Toila Gümnaasiumi ventilatsioon ja tualettruumid 80 000 eurot
• Voka aleviku laste mänguväljak 72 850 eurot
• Toila pumptracki väljaku rajamine 65 000 eurot
• Vallamaja treppide remont 45 000 eurot
• Projektide omafinantseerimise reserv 40 000 eurot
• Järve küla tänavavalgustus 36 000 eurot
• Toila sadama ujuvkai, piirdeaed ja liugvärav 31 963 eurot
• Valaste joa õppe- ja matkaraja korrastamine 28 920 eurot
• Voka lasteaia saali ventilatsioon 25 000 eurot
• Kohtla-Nõmme Kooli tööõpetuse klassi ventilatsioon 23 000 eurot
• Kohtla-Nõmme Kooli üldkonseptsiooni loomine 20 000 eurot
• Videovalve paigaldamine asulate sissesõitudele 15 000 eurot
• Voka alevikus tiikide seisukorra uuring 10 800 eurot
• Kohtla-Nõmme Kaasiku tänava veeühenduse projekteerimine 7 500 eurot
• Kukruse mõisa kuivati varemete projekt 5 900 eurot
• Kokku: 963 761 eurot
• Hajaasustuse vee- ja kanalisatsiooniprojektid 115 961 eurot
• Kaasav eelarve 10 000 eurot

Kokku: 125 961 eurot

Finantseerimistegevuse eelarves on kajastatud valla laenude põhiosa tagasimaksed 2020 aastal 170 225 eurot. Laenude põhiosa jääk on 483 898 eurot aastani 2023.

2020 aasta eelarves uue laenu võtmist planeeritud ei ole.

Mis on seoses eriolukorraga muutunud Toila vallas?

Meie kõigi elukorraldus on peale Vabariigi Valitsus väljakuulutatud eriolukorda muutunud uskumatu kiirusega. Iga tegevusega, iga otsusega, mis langetada tuleb, käib kaasas mõte koroonaviirusest. Igas tegevuses on meie möödapääsmatuks kaaslaseks saanud arvuti ja ilma internetita ei kujuta hetkegi ette.

Märksõna on elukorralduse muutumine. Mis on muutunud Toila vallas?

E-õppele on üle läinud Toila Gümnaasium ja Kohtla-Nõmme Kool. Kuigi kartsime, et sellest tuleb palju arusaamatusi ja takistusi, siis tänaseks tundub minevat arvatavast rahulikumalt. Mitte ainult lapsed, vaid ka õpetajad on haaratud innovaatilisest maailmast. Muidugi on raske, aga see annab võimalusi uutele ideedele ja põnevate tegevuste väljamõtlemisele. Lapsevanemate roll on mitmeid kordi laienenud.

Toila Vallavalitsusel tuli teha karmimaid otsuseid lasteaedade osas, et takistada viiruste levikut. Lasteaedae juhid küsitlesid lapsevanemaid ja selle tulemusel sulgesime alates 16. märtsist Voka ja Kohtla-Nõmme lasteaiad kaheks nädalaks. Tänaseks on olukord muutunud. Lasteaialaste vanemad, kelle igapäevatöö on seotud elutähtsate teenuste osutamisega või teenindussektoris – pääste, politsei, meditsiinis, kauplustes. Nende töö peab jätkuma ja seetõttu on alates 01.04.2020 Voka lasteaias Naksitrallid ja Kohtla-Nõmme Kooli lasteaias avatud valverühm. Koht valverühmas tagatakse elutähtsate ja riigi kestlikuks toimimiseks hädavajalike valdkondade töötajate lastele lapsevanema kirjaliku avalduse alusel.

Peame kõik aru saama, et mida vähem me liigume avalikes kohtades ja oleme kontaktsed teiste inimestega, seda vähem on riske nakatumiseks.

Vallavalitsus on oma töö ümber korraldanud.

Vallavalitsuse töö toimub kaugtöö vormis. Elanike vastuvõttu vallamajas kohapeal ei toimu. Suhelda saab telefoni või e-kanalite kaudu.

Vältimatult vajalike kohtumiste osas palume ametnikuga eelnevalt kokku leppida.

Jätkuvad need rahvastikutoimingud, mis nõuavad isiklikku kohale tulemist (nt sünni registreerimine, elukohateate esitamine): sündi on võimalik registreerida e-teenusena portaalis rahvastikuregister.ee. Teenus on kättesaadav kõikidele vanematele s.t. nii abielus, mitteabielus kui üksikvanemad. Palume praeguses eriolukorras tungivalt vastsündinute vanematel kasutada sünni registreerimiseks e-teenust, et vältida asutustes käimist ja nakatumist. Kui portaali rahvastikuregister.ee kaudu ei ole seda võimalik teha, siis tuleb esitada vastav avaldus Toila vallavalitsusele. Palume selleks eelnevalt telefoni teel ühendust võtta telefonil: 3369 845; +372 5169154

Elukohateadet (elukohateade) on võimalik vallavalitsusele esitada posti teel – Toila Vallavalitsus, Pikk 13a, 41702 Toila. Elukohateatele tuleb lisada koopia isikut tõendavast dokumendist

digiallkirjastatult e-posti aadressile toilavv@toila.ee, kasutades e-rahvastikuregistri iseteenindusportaali.

Vältimatu sotsiaalabi osutamiseks saab helistada telefoni või kirjutada e-posti teel.

Sotsiaaltoetuste avaldusi s.h. toimetulekutoetuse avaldusi saab esitada kontaktivabalt Toila vallamaja postkasti, mis asub vallamaja sissepääsu eesruumis. Kohtla-Nõmme ja Kohtla teenuskeskuste ning Voka sotsiaali postkastid asuvad sissekäigu ees. Taotluse võib esitada ka vabas vormis (ei ole vajalik ankeet).

Sotsiaaltöö spetsialist Kersti Tammesaar +372 53316693; kersti.tammesaar@toila.ee

Sotsiaaltöö spetsialist Krista Kool +372 53419885; krista.kool@toila.ee

Soovitus valla inimestele, kui märkate ja teate üksi elavaid eakaid inimesi, kes vajavad abi, palun andke nendest teada eelpool nimetatud telefoninumbritel.

Kultuur, spord ja vaba aja veetmine elab samuti muutuste tuules ja võimalikult viirusevabalt. Keelatud on kõik avalikud kogunemised, etendused, kontserdid, konverentsid, spordi- ja liikumisüritused.

Suletud on kõik muuseumid, kultuuriasutused. Toila Vallaraamatukogu koos haruraamatukogudega on lugejatele suletud kuni 1. maini 2020. Raamatukogud pakuvad kontaktivaba laenutuse võimalust.Suletud on basseinid, ujulad, veekeskused, spaad, saunad, spordihooned, spordisaalid, jõusaalid, spordiklubid jms.

Piirangud on selleks, et neist tõemeeli kinni pidada. Suhtugem olukorda arusaamisega ja tehkem kõik selleks, et nii meie ise kui meie kaaskondlased jääksid terveks.

Hoidkem üksteist ja säilitagem rahu!

Eve East

vallavanem

Hariduselu on jätkuvalt luubi all - Hea haridus väikesest vallagümnaasiumist

Kerda Eiert, abivallavanem

Toila valla hariduselu on peale märtsikuu vallalehte läinud kihama. Kohtla-Järve Gümnaasiumi direktori Hendrik Aguri artikkel tekitas kogukonnas vastakaid arvamusi ning pani analüüsima Toila Gümnaasiumi positsiooni haridusmaastikul. Järelkajad artiklile kestavad tänaseni. Palju on küsitud, miks oli Toila valla lehes üldistav ja halvustav jutt koolidest ning miks me rikkusime teadlikult seeläbi oma kooli mainet. Gümnaasiumihariduse teema puudutab tervet Ida-Virumaad, mitte ainult Toila valda. Kui vaadata meie gümnaasiumi osas õppivaid noori, siis ligi 20% on teistest omavalitsustest. Ka olnud artikkel puudutas tervet Ida-Virumaad. Jään jätkuvalt seisukohale, et nüüd on aeg aruteludeks, kuidas minna ühiselt edasi. Nüüd, kui oleme lugenud ka teistsugust arvamust ning tutvunud meie jaoks ehk algul ehmatava nägemusega. Oma mainet kujundame me ise, sellega mida me igapäevaliselt teeme ja milliseid väärtusi oma noortes edasi kanname. Ükski artikkel seda muuta ega kõigutada ei saa, kui me seda ise ei lase. Isiklikul solvumisel ei ole antud teemas kohta. Päeva lõpuks on ju kõik ühe eesmärgi nimel väljas – pakkuda meie noortele head haridust. Vajalik on vaid jõuda dialoogini.

Mul on hea meel, et see teema puudutab ning on pannud kaasa mõtlema. Oluline on hoida ees suurt pilti. Olulise tüki sellesse suurde pilti lisab tänases lehes olev Toila Gümnaasiumi vaade.

Olen tänulik Hendrik Agurile, kes avas meie artiklite sarja ning käivitas sellega elava diskussiooni. Püstitatud postulaatidel on oluline koht edasistel aruteludel. Olen tänulik ka Toila Gümnaasiumi hoolekogu liikmetele argumenteeritud arvamuste esitamise eest.

Märtsikuu valla lehes sai alguse hariduselu puudutav rubriik. Selle esimeseks artikliks oli tellitud Kohtla-Järve Gümnaasiumi direktori Hendrik Aguri arvamusartikkel “Gümnaasiumiharidusest Ida-Virumaal: tugev kodulähedane põhikool nõrga vallagümnaasiumi asemel”, millele järgnes elav diskussioon haridusvaldkonnaga seotud inimeste hulgas.

Toila Gümnaasium teeb pidevalt pingutusi õpilaste arvu suurendamiseks ja oma maine hoidmiseks.  Kahjuks võib H. Aguri artikli pealkirjast ekslikult jääda mulje, nagu ka Toila Gümnaasiumi näol oleks tegemist nõrga vallagümnaasiumiga. Gümnaasiumihariduse kvaliteedi mõõdikutena tõi autor välja riigieksamite tulemused ja sissesaamise kõrgkoolidesse, mis olevat Ida-Virumaa vallakoolide gümnaasiumiosades väga madal. Kuna artikkel ilmus just Toila valla lehes ja Toila vallas pole rohkem väikseid maagümnaasiume, siis ilmselt jäi autori kodutöö poolikuks, sest kõigi nende kvaliteedinäitajate kohta on saadaval avalikud andmed ja Toila Gümnaasium on nende näitajate poolest pigem vabariigi paremate seas. Samuti on Toila õpilased olnud edukad kõrgkoolidesse sissesaamisega ja ka selle poolest ollakse üle vabariigi keskmise. Uue riigigümnaasiumi tulemused selguvad alles kolme aasta pärast, seni saame tugineda vaid teiste riigigümnaasiumite omadele.

Artiklis oli viidatud ka Ida-Virumaa PISA 2018 testide madalatele tulemustele. Toila valla lehes selline faktidega manipuleerimine eksitab valla elanike ja võib jätta mulje, nagu ka meie õpilaste tulemused oleksid nõrgad. Toila Gümnaasiumi PISA 2018 tulemused on Eesti keskmised (see tähendab paremad kui enamuse maailma riikide keskmised) ja valdkonniti 27-33 punkti kõrgemad kui Ida-Virumaa keskmine tulemus. 

Tõsi, ka meie õpetajaskond vananeb samas tempos kui kogu Eestis. Meie õpetajate keskmine vanus ei erine paraku Eesti keskmisest, kuid loodame, et ülikoolid suudavad ette valmistada uusi õpetajaid nii täppisteadustes kui humanitaarainetes ja mõni neist leiab tee ka Toila Gümnaasiumisse. Peame mõtlema, mida on vald valmis noorte õpetajate meile töölemeelitamiseks välja pakkuma. Halvustavana kõlavad väited, nagu toimiks kool vaid selleks, et meie kauaaegsed õpetajad saaksid “koormuse täis” või nagu poleks siin piisavalt kompetentsi. Silmas tuleb pidada, et gümnaasiumiosa kaotamine ei pruugi tingimata toetada tugeva põhikooli ideed, pigem vastupidi, sest sellega võib kaasneda hoopis ilmajäämine kompetentsetest gümnaasiumiõpetajatest, kes õpetavad ka põhikooli vanemas astmes.

Tõsi on see, et riik kooli pidajana eraldab riigigümnaasiumidele rohkem vahendeid, kui vallad seda teevad. Munitsipaalkooli rahastus on jagatud omavalitsuse ja riigi vahel, kust tuleb õpetajate palgaraha.  Väikese maagümnaasiumi puhul tuleb vallal mingi osa juurde maksta. Sel aastal on valla poolt gümnaasiumiosa õpetajate palkade katteks lisanduv summa ca 18 000 eurot. Samas ei ole näha, et omavalitsuse kulud oluliselt väheneksid gümnaasiumiosa kaotamisega. Sõltuvalt õpilase valitud koolitüübist tuleks vallal tasuda teises omavalitsuses õppivate õpilaste eest nn pearaha, samas jääks saamata teistest omavalitsustest meil õppivate õpilaste õpilaskoha maksumus. Valla poolt 2019 aastal tellitud Toila Gümnaasiumi gümnaasiumiastme jätkusuutlikkuse hinnangus järeldatakse, et valla kokkuhoid gümnaasiumiastme sulgemisel on tagasihoidlik ja gümnaasiumiastme pidamine pigem valla põhimõtteline poliitiline valik  ja siin on kogukonnal kindlasti oma sõna sekka öelda. 

Gümnaasiumi peamine fookus peab olema tugev akadeemiline haridus ja selleks on õppekavas ette nähtud teatud põhiained, mille õpetamise kvaliteeti ei mõjuta mitte kooli suurus, vaid õpetajad ja keskkond, mis valitseb klassis ja koolis üldiselt. Küsides meie gümnasistidelt, miks nad on valinud selle kooli, tuuakse esile just head eestikeelset haridust, nn oma kooli vaimu, ühiseid tegevusi ja seda, et meie koolis on sõbralikud suhted õpilaste ja õpetajate vahel. Paljud on valinud Toila kooli eestikeelse keskkonna pärast, mis valitseb koolis ka vahetundidel.

Riiklik õppekava kehtib kõigile koolidele ja sellest lähtutakse ka Toila Gümnaasiumis. Meil pakutakse õpilastele üle 30 vaba valikaine, millele lisanduvad kooli poolt määratud 13 valikainet. Väikese õpilase arvuga gümnaasiumis võib valikute pakkumine olla keerulisem, kuid oleme leidnud oma lahenduse. Õpilaste arvu tõttu ei saa me tõesti avada igal aastal kõiki rühmasid, kuid pakume üle aasta gümnaasiumiüleseid valikainete kursusi. Lisaks osalevad meie õpilased ka näiteks ülikoolide teaduskoolide kursustel, mille osalemistasu katab kool. Suureks boonuseks peredele on ka autokooli kursuste läbiviimine, mille maksumusest poole katab vald. Järgnevatel aastatel plaanime valikainete loetelu veelgi laiendada. 

Meie kooli missioon on anda konkurentsivõimeline kvaliteetne eestikeelne akadeemiline haridus ja selle nimel me iga päev töötame. Soovime, et õppetöö oleks põnev ja väljakutseid pakkuv. Osaleme rahvusvahelistes projektides ja üle-eestilistel konkurssidel. Meie laia silmaringiga põhikooli võistkond on olnud kahel aastal järjest väga edukas raadioviktoriinis “Miniturniir”, juba aastaid osaletakse edukalt üle-eestilisel saksakeelsete ansamblite võistlusel “Lautstark”, erinevatel etluskonkurssidel ja “Robotexil”. Meie õpilased on käinud vahetusõpilasteks Jaapanis, Taanis, Tšiilis, Ameerikas. Meil on partnerkool Austrias, kellega toimuvad õpilasvahetused. Pidevalt käivad õpilaste ees külalislektorid, õpilased osalevad töövarjupäevadel ning külastavad ettevõtteid ning 9. ja 12. klassi õpilased saavad karjäärinõustamist. Meil on rõõm oma praeguste ja endiste õpilaste üle, kes on konkurentsivõimelised ja saavad elus hästi hakkama. Oma vilistlaste näitel võime uhkusega öelda, et ka väikesest vallakoolist võib sirguda peaministri lähedane kaastöötaja, rahvusvahelise haardega suusategelane, Tuleva asutaja, doktorikraadiga teadlane, suurte massispordiürituste korraldaja, edukas ettevõtja, arst, jurist, insener, õpetaja, tõlkija, muinsuskaitsespetsialist, Transferwise töötaja, ...

Seoses kooli uue arengukava koostamisega oleme läbi viinud sisehindamise, mille käigus hindasime oma tugevusi ja nõrkusi. Loomulikult oleme kaardistanud ka mitmeid parendusvaldkondi ja asunud juba tegutsema selle nimel, et väljatulnud kitsaskohti parandada. 

Toila Gümnaasiumi vajalikkus ning säilitamine on mitmete eelnevate aastate jooksul eri osapoolte vahel läbi vaieldud teema, milles on leitud konsensus. Haridusasutus ei saakski normaalselt funktsioneerida, kui sellist konsensust poleks ning ei oleks selget perspektiivi ja peaks tegutsema pidevas sulgemisohus. Kindla perspektiivi puudumine hakkaks lõpuks mõjutama ka õpilaste ja lapsevanemate valikuid. Toila vallas on see konsensus õnneks leitud ja Toila Gümnaasiumi säilimine ja arendamine on ka Toila valla arengukavas 2018-2030. Samuti on seal välja toodud Toila Gümnaasiumi ja Kohtla-Nõmme Kooli sidustamine, et Kohtla-Nõmme Kooli lõpetanud õpilased jätkaksid gümnaasiumihariduse omandamist Toila Gümnaasiumis. Kui eelmise artikli autor süüdistab vallajuhte vastutustundetuses, siis leiame, et hoopis vastutustundetu oleks jätta meie valla kodanike lapsed ilma alternatiivist saada heal tasemel eestikeelne gümnaasiumiharidus oma vallas.

Hendrik Agurile soovime edu tema juhitava kooli arendamisel ja hoiame pöialt, et seal kõik  hästi läheks. Palju ajutist tähelepanu võib endale tõmmata ajakirjanduse ja muu meedia abil, aga päeva lõpuks tahavad inimesed koolilt ikka sisu ja tulemusi. Uue riigigümnaasiumi tibusid saame lugeda alles kolme aasta pärast ja ka siis on veel liiga vara midagi selle kohta arvata. Hea koolikeskkonna loomiseks võib kuluda aastakümneid. Lammutamine on lihtne. Hoiame meie seda, mis on juba tehtud ja olemas, hoiame head eestikeelset gümnaasiumiharidust Toila vallas.

Signe Ilmjärv, Toila Gümnaasiumi direktor

Avar Pentel, Toila Gümnaasiumi IT juht

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Distantsilt õpetamine ja õppimine

Kõik, kõik on uus –

septembri märtsikuus...

Uskumatu sai tõeks.

12. märtsil, enne meie plaanipärast õppenõukogu, tuli Haridus- ja Teadusministeeriumilt korraldus 16. märtsist minna kaheks nädalaks distantsõppele (ikka seoses Covid-19 nakkuse vältimisega).

Otsustasime koosolekul, et sulgeme õppetegevuseks koolimaja õpilaste kogunemiseks kohe – andsime kõigile võimaluse reedel ja esmaspäeval tulla koolimajja vaid õppevahendite järgi. Ehkki neljapäeval enne koolipäeva lõppu hõiskas nii mõnigi õpilane “jess”, siis tegelikult oli kurbust ikka rohkem – ära jäi algklassiõpilaste lugemisöö; tublid etlejad ei saanud sõita Narva “Hansenist Tammsaareni“ võistlusele; ära jäi e-etteütlus, mis emakeelepäevale pühendatud; ära jäid 12. klassi inglise keele proovieksam ja rahvusvaheline matemaatikavõistlus “Känguru”, samuti Ettevõtlusküla seiklus koolimajas. Õpetajad töötasid pärast koosolekut koolimajas veel pikalt, valmistudes eelseisvaks distantsõppeks ja reedelgi koguneti, et üksteist toetada digivahendite ja mitmete rakenduste kasutamisel.

Keegi ei mäleta, et midagi taolist oleks varem haridusmaastikul toimunud, seega oli olukord uus kõigile. Õpilastele, õpetajatele, lastevanematele ja koolijuhtidele. Kuid nagu öeldakse, kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Kohe tõttasid appi haridustehnoloogid üle Eesti, et anda juhiseid ja suuniseid, kuidas edasi. HITSA (Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus) reageeris väga kiiresti ja koondas kogu vajaliku materjali ühte kohta. Juba esimese nn koduõppel olemise nädala esimeses pooles said sealsete abimaterjalidega tutvuda nii õpetajad, lastevanemad kui ka koolijuhid.

Pärast nelja päeva distantsilt õppimist uurisin õpilastelt, kuidas neil läheb. Vastas 115 õpilast, kooliastmeti vastavalt 26, 21, 38 ja 30 õpilast. Kõikidest kooliastmetest tuli välja, et lihtsam on kodus õppida kunstiõpetust ja kehalist kasvatust. Raskeim on omandada matemaatika, füüsikat.

Enamus õpilastest õpivad päeva jooksul (ei järgi tunniplaani), kuid teevad õppimised ära tähtajaks. Mitmed õpilased tunnistasid (seda just 2. ja 3. kooliastmes), et kui on raske, jäetakse tegemata ning mõnel juhul õpitakse ka juhuslikult ja nii võivad mõned asjad tegemata jäädagi.

Kõige rohkem kasutavad koduste abi 1. ja 2. kooliastme õpilased. Vanemad õpilased kasutavad ennekõike sõprade abi, kõige rohkem on õpetajate poole küsimustiku andmetel abi saamiseks pöördunud gümnasistid.

Päevas kasutab arvutit või mõnd muud seadet üle kahe tunni vastanutest 48 õpilast, neist pooled olid gümnasistid, ja 1–2 tundi 47 õpilast, enim 3. kooliastmes.

Vastanutest ei käi iga päev õues 18 õpilast, neist pooled olid 3. kooliastme õpilased.

Täpsem vastuste analüüs läks igale kooliastme õpilastele ja nende vanematele lugemiseks Stuudiumi kaudu. Kuna küsitlusest tuli välja, et õpetaja tugi on mitme õppeaine õppimisel siiski väga oluline, siis 19. märtsi õpetajate veebikoosolekul pidasime vajalikuks pidada ka nn veebitunde. Millises keskkonnas õpetaja seda teeb, jääb õpetaja ja konkreetse klassi otsustada. Veebitunnist tuleb õpilastele teatada eelmisel päeval, sest enamasti on peres teisigi koolilapsi ja ka nende koduõpe peab sujuma. Soovin tänada kõigi õpetajate nimel lapsevanemaid, kes on antud olukorras saanud topeltkoormuse – täita enda tööülesandeid (ka siis kui ollakse kodukontoris) ja aidata koduõppele jäänud koolilapsel õppetööga toime tulla. Väga oluline siinjuures oma kodune töö ja õppimine korraldada selliselt, et jääks ühist aega perel puhkuseks ja väljas värskes õhus viibimiseks, samas tuleks kindlasti vältida õpilaste omavahelisi kogunemisi.

Ka õpetajad vastasid küsimustele nelja esimese päeva põhjal. Vastajaid oli 24. Üle poole neist töötavad nädalaplaani alusel, kus õpiülesanded antakse terveks nädalaks korraga kätte, see ei haki õpilase päeva ja saab süvendatult tegeleda ühe teemaga. Enamik õpetajaid on siiski vastavalt tunniplaanile kättesaadavad ja valmis arusaamatuste korral juhendama. Õpetajad tõdesid, et enamik õpilasi on koduõppel olles kohusetundlikud, õppimisele ja headele tulemustele orienteeritud ning motiveeritud. Küll aga on õpilasi, kes on koduseinte vahele kadunud ja kontakti saamine keeruline. Pooled õpetajatest viivad toetatud õpet läbi Stuudiumi sõnumite kaudu, teine pool kasutab erinevaid kanaleid (FB Messenger, Skype, Zoom, Google Classroom, WhatsApp). Õpetajate väitel on tööpäevad läinud pikemaks ja on justkui piirideta, eriti keeruliseks teeb olukorra see, kui õpetamise kõrval on vaja ka enda koolis käivaid lapsi juhendada ja lasteaiaealiste lastega tegeleda. Aga meeldivatki leiavad õpetajad koduõppe juures – saadakse ise päeva planeerida, õpe on paindlik, rohkem on loomingulist lähenemist ja õpitud on palju uusi töövõtteid. Õpetajad tunnistavad, et tunnevad praeguses olukorras kolleegide suuremat toetust – kui keegi midagi põnevat leiab, mis koolitööle kaasa võiks aidata, siis jagab ta seda kohe kolleegiga.

Kuna õpetajategi arvutioskused on erinevad (nagu ka õpilastel ja teiste eluvaldkondade inimestel), siis me ei eeldagi, et õpitakse ainult internetikeskkonnas ja keerukaid õpikeskkondi kasutades. Ei tohi ära unustada raamatust lugemist ja vihikusse kirjutamist.

Kriisist (distantsõppele kohustuslikus korras jäämine seda on) tuleb võtta kõik positiivne – praegu on võimalus õppida uusi asju ja koos õpilastega neid katsetada, on suuremad võimalused erinevaid aineid lõimida ja õpiülesannetele loovalt läheneda, on võimalus õppida üksteiselt ja õpilastelt.

Ma ei tea, kas valla lehe ilmudes oleme me juba koolis või ikka koduõppel, aga üks on selge – kriis tappis senise koolielu rutiini.

Merike Lepsalu

Toila Gümnaasiumi õppealajuhataja

Tore pildigalerii sellest, kuidas see distantsilt õppimine kodudes käib 

Toila Gümnaasiumi rahvatantsijate võistutantsimine Saaremaal

Käesoleva aasta sõbrapäeva varahommikul (5.30) algas Vokast bussisõit Saaremaa Ühisgümnaasiumi poole. Sõitjateks olid kaks TG tantsurühma: Keksutajad (7.-9. klass) ja gümnaasiumi noorte segarühm, kes on alles nii verisulised, et neil pole veel nimegi, osad neist esinesid tantsijana alles esmakordselt. 

See tore ettevõtmine sai teoks tänu õpetaja Kaja Ojale, kes lisaks põhitööle juhendab viit segarahvatantsurühma. Just tema selle võimaluse välja otsis ning reageeris välkkiirelt. Samuti täname kooli juhtkonda, kes leidsid puuduolevad vahendid, et sõit toimuda saaks.

Sõit praamile möödus peaaegu viperusteta, lihtsalt üks rahvatantsija unustas... rahvariided maha. Vähemalt pool sõidust Eesti suurima saare poole kulges üpriski vaikselt, sest nii mõnigi tantsulõvi magas alles unevõlga tasa.

Saaremaal võeti meid väga hästi vastu, igale rühmale oli kooli poolt “sõber” antud, kes meid õigel ajal õigesse kohta juhatas ning andis nõu, mida millal teha ning kuidas õigeks ajaks kohale jõuda. Kui kooli jõudsime, anti meile klass ja saadeti sööma, kust edasi kihutasime kohe proovi.

Peab mainima, et ajakava oli väga tihe, niisama logeleda ei saanud, see oligi võib-olla ainuke vähene ebameeldivus, et kogu aeg oli tempo peal, aga see tuli sellest, et võistutantsijaid oli seekord tunduvalt rohkem kui varasematel aastatel.

Esimesel päeval toimus Kuressaare Spordikeskuses Mait Agu tantsude võistutantsimine, kus igal rühmal tuli esitada Mait Agu loomingut. Gümnaasiumirühm õppis selgeks tantsu “Kodukotus” ning Keksutajate rühm esitas „Kaera-Jaani“, mida harjutati kooliaasta algusest saati. Sellest tööst oli kasu, sest Märt Agu (Tallinna Tantsuakadeemia looja ja kunstiline juht, Märt Agu Tantsukooli kunstiline juht ja õpetaja), kes oli žüriis ning on ühtlasi Mait Agu poeg, elas innukalt kaasa ja pidas Keksutajaid nii tublideks, et hindas neid 9 punktiga (10 oli maksimum). Keegi meie grupist polnud valmis vaatepildiks, mis võistlusel avanes: kõik tantsisid vapustavalt hästi. See viis meie enesekindlust veidi alla, kuid suutsime oma esinemisest siiski rõõmu tunda ja hiljem ka naerda kohtade üle, mis lappama läksid. Üritus oli väga hästi korraldatud ja läbi viidud. Samuti olid õhtujuhid oma rolli väga hästi sisse elanud. Võistutantsimine andis meile võimaluse näha, kuidas tulevad Eesti parimad tantsijad toime keeruliste tantsudega, mis olid neil suurepäraselt selgeks õpitud ning mille kallal oldi palju vaeva nähtud. Kaasvõistlejad elasid meeldivalt teistelegi kaasa, mis suurendas ka ühtsustunnet.

Kirsiks tordil oli kindlasti Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilaste poolt ette kantud kabaree-etendus, mida jälgisime huvi ja kadedusnootidega.

Teisel päeval toimus Kuressaare kultuurikeskuses kontsert-etendus, kus sai esineda oma lemmiktantsuga, gümnaasiumil oli see “Pihlapuu”, Keksutajatel “Metsavägi”.

Õhtu jätkus võitjate väljakuulutamisega spordihoones. Auhinnalisele kohale meie rühmad küll ei pääsenud, kuid Keksutajad jäid oma vanusegrupis neljandaks, mis on juba märkimisväärne saavutus. Peale lõpetamist istuti jälle bussi ning sõit kodu poole võis alata. Laupäeva keskööks olime tagasi kodus.

Osalemine Anna Raudkatsi nimelisel võistutantsimisel aitas meie tantsurühmadel suurendada ühtsustunnet nii rühmasiseselt kui ka suuremas pildis ning andis motivatsiooni edasiseks tantsude õppimiseks. Saime luua otsekontakti professionaalsete tantsujuhtidega läbi tantsuliste töötubade ja žürii. Võistutantsimine oli suurepärane võimalus loomaks mõnusa õhkkonna tantsimiseks, kogemuste vahetamiseks ning õppimiseks.

Üldine arvamus sellest reisist on meil väga positiivne. Seal oli koos väga tore seltskond, saime positiivseid kogemusi, leidsime uusi sõpru ja avastasime õhtul Kuressaare linna. Toredad olid ka õhtused vestlused, mängud, mis aitasid üksteist veelgi paremini tundma õppida ning vägagi meeleolukas tagasisõit. Tulevikus tahaks kindlasti veel millestki sellisest osa võtta.

Tantsuhuviliste mõtteid kuulasid ja panid kirja Diana Dolganova, Lene Tiinas ja Lisanne-Liis Kaiva.

Teksti kohendas ja tervikuks sättis samast üritusest osasaanu Katrin Kivimeister

Toimetaja küsib

Kuidas sujub e-õppe korraldus Kohtla-Nõmme Koolis?

Kohtla-Nõmme Kooli direktori kohusetäitja Tiina Grauberg: „Kohtla-Nõmme Koolis sujub kõik rahulikult. Esimene nädal iseseisvat õppimist meilgi möödas. Mõned õpetajad peavad tunde reaalajas, mõned jaotavad õpilastele ülesandeid koos lahendamise tähtajaga. Kui õpilane millestki aru ei saa, saab ta õpetajalt kohe individuaalset abi. Samas suhtlevad õpilased omavahel ka väga palju erinevates veebikeskkondades. Siiamaani on kõik, nii õpetajad, õpilased, aga ka vanemad, olukorraga hästi hakkama saanud. Kui reedel, 20.03 sain õpetajatelt tagasiside läinud nädalast, olid nad tulemustega rahul. Edaspidi on meil vaja vaid jõudu, kannatust ja rahulikku meelt, kuna distantsõpe kestab vähemalt aprilli lõpuni.”

25. märtsil külastas Toilat rahvastikuminister Riina Solman. Kohtusite ministriga Oru pargis Konstantin Pätsi juures. Millest rääkisite?

Vastab vallavanem Eve East: „Rahvastikuministri visiit Ida-Virumaale langes kokku eriolukorrast tingitud keerulise ajaga, mille tõttu jäi esialgselt planeeritud kohtumine Oru pargis Konstantin Pätsi kuju juures ära liikumispiirangu tõttu. 

Aga oluline oli, et kokkusaamine toimus ja minul oli võimalus Riina Solmanit vahetult näha ja meeldivas vestluses keskenduda murettekitavatele teemadele, nagu rahvastiku vähenemine ja millised on võimalused kohalikul omavalitsusel inimestele luua hea elukeskkond, motiveerida ettevõtjaid piirkonnas tegutsema ja uusi ettevõtjaid piirkonda tulema. Paraku pidime tunnistama, et siinkohal on riigil oluline roll – anda lisatoetusi ja seeläbi omakorda motiveerida omavalitsusi.

Rahvastikuminister rääkis kogukondade olulisusest igal ajal ja rõhutas, et eriti praegusel kriisiajal avaldub tugevate kogukondade ja vabaühenduste tõeline väärtus, kelle abil saame teha elanikkonna seas teavitustööd, osutada abikäe abivajajatele, aidata kaasa koolilastel hakkama saada täiesti uues õppekeskkonnas.

Kohtumisele rahvastikuministriga olin kutsunud ka meie vaimulike esindajad. Vaimulikku maailma on samuti eriolukord tabanud, kuna saabuvad ülestõusmispühade, kuid jäävad ära kõik jumalateenistused ja muud sellega seotud tegevused. Ümber tuleb korraldada matmistseremooniad. Kokkuvõttes on meie inimeste elukorraldus muutunud ja see vajab meie kõigi tervet mõistust ja arusaama tegutseda viiruse leviku tõkestamise eesmärgil.

Rahvastikuminister pöördus vaimulike poole palvega hoiduda rahvarohketest kogunemistest, sinna alla kuuluvad ka kirikud ja jumalateenistused. COVID-19 näol on tegemist väga kiiresti leviva viirusega, mille tõttu tuleb kõik rahvakogunemised, samuti jumalateenistused, võimaliku nakkusohu tõttu ära jätta või neid võimalusel elektroonilistes kanalites üle kanda. Ebamugavus, mida eriolukorra väljakuulutamine meile kõigile tekitab, on arusaadav, kuid kaalul pole ainult meie tervis, vaid ka elude kaitse.

Koos minu ja vaimulikega olid ministriga vestlemas Ida prefektuuri prefekt Tarvo Kruup ja Ida päästekeskuse juht Ailar Holzmann. Nendest meestest on eriolukorra perioodil saanud juhid, kelle juhtimisel tegutsevad kõik asutused, omavalitsused ja kogukondade liikmed. Ministrile andsid mõlemad põhjaliku ülevaate olukorrast ja vahetati mõtteid, kuidas veel paremini hoida meie inimeste tervist ja millele tasub rohkem keskenduda, et ennetada viirusepuhanguid ja vastu panna keerulisele ajale.

Oli vastastikkuselt asjalik, inimlik ja õpetlik kohtumine.”

Detailplaneeringu algatamine

Toila Vallavalitsuse 02.04.2019 korraldusega nr 80 „Toila vallas, Kabelimetsa külas, Tuule kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine”

algatati OÜ EramuEkspert 04.12.2018 taotluse alusel Toila vallas, Kabelimetsa külas, Tuule kinnistul (katastritunnus 32002:004:0041, reg nr 4644908, maa sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 3,18 ha) detailplaneeringu koostamine. 

Planeeringualal hooned puuduvad. Koostatav detailplaneering on kooskõlas Kohtla Vallavolikogu 28.09.2012 määrusega nr 32 kehtestatud Kohtla valla üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on maaüksusele määratud maa sihtotstarbe muutmine, maaüksuse kruntideks jaotamine, elamute hoonestusalade määramine, krundi ehitusõiguse määramine, tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine, ehitise ehituslike tingimuste määramine, ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine, liikluskorralduse põhimõtete määramine ja haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.

      Keskkonnamõju strateegilist hindamist Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes ei algatata, sest kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju keskkonnale ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimeste tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara, planeeringuga ei kavandata tegevusi mis avaldavad negatiivset mõju olemasolevale küla keskkonnale, planeeritaval alal ei ole kaitsealuseid objekte.

Detailplaneeringu korraldaja ja kehtestaja on Toila Vallavalitsus.

Informatsioon detailplaneeringu kohta: Toila valla veebilehel www.toila.ee ja Toila valla maakorraldaja Hannes Kohtring tel 3369 546, 59191117, E-post: hannes.kohtring@toila.ee.

Tänavavalgustuse taristu rekonstrueerimine Voka ja Toila alevikes 2020-2021

Kui kolm veel ühinemata omavalitsust riigi poolt antavale ühinemistoetusele sihtotstarvet määrasid, märgiti endise Toila valla investeeringute reale Voka ja Toila alevike tänavavalgustuse taristu rekonstrueerimine. 

Enamus ühinemislepingu investeeringute kavas sisalduv on tänaseks realiseeritud ning tänavavalgustuse uuendamine ootas Keskkonnainvesteeringute Keskuse projekti ja toetusotsuse taga. 

Märtsikuus vastav otsus valda ka saabus ning projekti realiseerimine võib alata.

Projekti eelduseks on ka tänavavalgustuse taristu omandamine Toila SPA-lt (kogu Nõlva ja osaliselt Ranna tn osas) ja Liisbet Invest OÜ-lt (Altkülas). Projektiga uuendatakse kogu Voka ja Toila alevike tänavavalgustuse taristu. Asupaikades, kus lookleb endiselt õhuliin ning valgustid paiknevad kas betoon- või puitpostidel, viiakse kaabeldus maasse ning paigaldatakse metallpostidele kaasaegsed LED-valgustid. Paikades, kus kaabeldus on juba maas ning valgustid metallpostidel, vahetatakse välja vaid valgustid. Projekti elluviimise perioodiks on 2020 ja 2021 aasta. Alustatakse aprillikuus riigihanke väljakuulutamisega. 

Kuna tegemist on projekteerimis- ja ehitushankega, siis eesolev suvi kujuneb tõenäoliselt projekteerimiseks ning sügisel alustatakse esimeste lõikude väljaehitamisega. Tööde täpne ajagraafik sõltub töövõtja poolt esitatavast plaanist, mis saab olema esitatud liitumispunktide, sh tänavate täpsusega, misjärel saab ka elanikkonda tööde teostamisest teavitada. Projekti maksumuseks on ca 950 tuh eurot ning selle realiseerimise järgselt peaks saavutatav energiakulu aastane kokkuhoid jääma ca 40 tuh euro juurde.

Saavutatava uue olukorra järgselt lihtsustub ka tänavavalgustuse iga-aastane hooldus, mis tähendab, et valgusti läbipõlemise või rikke korral annab süsteem otse teavituse hooldusfirmale, kes siis lepingus kehtestatud aja jooksul on kohustatud vea likvideerima. Jäävad ära paikvaatlused ja elanikkonna teavitused läbipõlenud või vilkuvast valgustusest.

Kohtla-Nõmmel on paaril viimasel aastal tänavalgustus suures osas juba LED-valgustusele üle läinud, samuti kavandatakse lähiaastatel töid Järve külas. Kui täna keskendub Voka ja Toila tänavavalgustuse taristu rekonstrueerimine peamiselt olemasolevates lõikudes valgustite vahetusele ja paigaldusele, siis sõltuvalt riigihanke tulemustest, ennekõike hanke odavnemisest, on võimalik täiendavaid tänavalõike juurde lisada.

Mehis Luus
arendusnõunik

Voka aleviku mänguväljak saab uue näo

Perioodil aprill-mai toimuvad Voka alevikus mänguväljaku rekonstrueerimistööd. Mänguväljaku asendiplaan ja paigaldatavad elemendid on toodud Voka lasteaed “Naksitrallid” juures oleval infotahvlil. Lastevanematele on palve teavitada lapsi, et ehitusmaal viibimine ehitusperioodil ei ole lubatud.

Ehitusperioodil teostatavad tööd:

• Aprill – ettevalmistustööd, objektide likvideerimine, pinnasetööd (kaevetööd), jalgtee ehitus.
• Mai – turvaaluste ehitamine, mänguväljaku elementide paigaldustööd, haljastuse taastamine.

Hiljemalt juunikuus toimub mänguväljaku avamine. Projekti toetab PRIA Leader meede, toetussumma ca 50 tuh eurot (toetusmeetme maksimummäär), valla omaosalus 20 tuh eurot. Töövõtja poolseks kontaktisikuks on Maikol Kriiva, tel 5568 8888, e-post info@larslaj.ee

Mehis Luus
arendusnõunik

Ka Sina saad anda oma panuse merel hättasattunude abistamisele

Toila Vabatahtlik Merepääste on kogukonnateenust osutav ning annetustel toimiv organisatsioon, kelle tegevus on suunatud merel hättasattunute abistamisele.

Vabatahtlik merepääste Eestis ei ole osa ametkondlikest struktuuridest, nagu see ei ole ka mujal Euroopas. Vabatahtlik merepääste on iseseisev ning kogukondlikust vajadusest tekkinud algatus, mis suures osas rahastab oma tegevusi ise. Toila Vabatahtlik Merepääste on taasisesesvunud Eestis esimene registreeritud merepäästeüksus, mille loomise üheks ajendiks oli Poltsei- ja Piirivalveameti merepäästevõimekuse kaugus Toila sadamast – ida suunal ca 45 ja lääne suunal ca 60 minutit. PPA on just oma üksuste kaugusest tulenevalt seadnud enda jaoks nö prioriteetsed üksused, kelle sekka ka Toila Vabatahtlik Merepääste kuulub.

Oleme erinevate Euroopa riikide kogemuse põhjal loonud oma tegevuse elushoidmiseks toetajaliikmete statuudi, mille kohaselt panustavad meie tegevust oluliseks pidavad kogukonnaliikmed igakuiselt püsikorraldusega min 5 eurot. Meil on selliseid toetajaid, kellele me siiralt ja väga tänulikud olema, ca 40. Oleme nad kõik meie veebilehel välja toonud. Merepäästeüksuse jätkusuutlikkuse tagamiseks on selliseid tublisid toetajaid vaja aga 100, mis võimaldaks ühingut igapäevaselt töös hoida ning mille tulemusena saaks tagatud olukord, kus ei teki seisakuid meie valmisolekus. Valmisolekus, millest võib sõltuda kellegi elu.

Ühe merepäästeüksuse ülalpidamine maksab keskmiselt 10 000 eurot aastas, mis jaotub järgmistele tegevustele:

• Merepäästesündmuste reageerimise ja valmisoleku kulud (40%);
• Varustuse hooldamine ja täiendamine (30%);
• Merepäästeüksuse halduskulud (15%);
• Õppustel ja koolitustel osalemine ning harjutuspäevade läbiviimine üksuse siseselt (10%);
• Ennetustöö üritustel, koolides ja mujal (5%).

Ühe merepäästja turvavarustuse (kuivülikond, alusriietus, automaatne päästevest, kiiver, raadiojaam) maksumus on 2 470 eurot ning suur osa sellest on nö kuluvahend, mis eeldab iga 5 aasta järel väljavahetust.

Toila Vabatahtlik Merepääste toetajaliikmeks saab, kui teha internetipangas püsikorraldus järgmiste andmetega – makse saaja MTÜ Toila Merepääste, arvelduskonto nr EE541010220222893221, selgitusse palume märkida toetaja ees- ja perekonnanimi (nt Püsitoetaja Kersti Raja).

Püsitoetaja on Toila vabatahtlike merepäästjate poolt vääriliselt koheldud isik, kes saab kord aastas ühingu liikmetelt vabatahtliku merepääste toetajasärgi või mõne muu meene. Püsitoetajat kutsutakse kord aastas ühisele päevale, kus saab kuulda vabatahtliku merepääste arengust Eestis, näha erinevat merepääste käsutuses olevat varustust ja proovida professionaalsete päästjate juhendamisel erinevaid harjutusi merel. Kõigele lisaks veeta toredalt koos aega, et omavahel paremini tuttavaks saada.

Iga-aastaselt lisandub Eesti veeteedele ca 1000 väikelaeva, uusi väikelaevajuhte koolitatakse juurde sadades. Meresõit kogub populaarsust ka Ida-Virus ning eriti Toilas, kus navigatsioonihooajal on vabadest kaikohtadest selgelt puudus. Väikelaevadega merel juhtuvate õnnetuste arv on aga väga otseses seoses väikelaevade arvuga merel ja sadamates ning vajadus inimeste abistamise järele kasvab samuti iga-aastaselt. Tänu hetkel riigis kehtivale eriolukorrale on Politsei- ja Piirivalveamet palunud meil olla reageerimisvalmis 1,5 kuud varem, kui tavapäraselt. Oleme selleks teinud pingutusi nii kaatrite hoolduse kui varustuse valmisoleku mõistes ning valmis reageerima, kui selleks vajadus tekib.

Vabatahtlik merepääste on Eestis isetegemise edulugu, nagu ütles Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid Toila Vabatahtliku Merepääste 10. sünnipäeval Toila SPA-s (2017).

Kristi Ruusamäe
Juhatuse liige

Toila Vabatahtlik Merepääste

Toila vallavalitsus piiras alates 25. märtsist juurdepääsu kõikidele avalikele väljakutele

Toila vallavalitsus piirab alates 25. märtsist juurdepääsu kõikidele avalikele Toila valla mängu- ja spordiväljakutele, jõulinnakutele, skateparkidele jms.

Koroonaviirus levib piisk-õhknakkuse teel ning kandub hõlpsasti edasi pindade kaudu. Mängu- ja spordiväljakuid kasutavad paljud inimesed, kuid nende pindade desinfitseerimine ei ole tulemuslik. Lisaks tekib mänguväljakutel otsekontakt laste vahel.

Praeguses olukorras on kõige tähtsam, vaatamata ilusale ilmale, koju jääda ja hoiduda kokkupuutumisest teiste inimeste ja pindadega, mida palju katsutakse. Mõistetavalt on piirang ebamugav, kuid palume kõigilt mõistvat suhtumist ja hoolime üksteise tervisest.

Õnneks on meie vallas piisavalt looduslikke jalutuskohti, kus saab värskes õhus viibida ilma teiste inimestega otsest kontakti omamata.

Olge terved ning hoidke ennast ja teisi! Piirang kehtib kuni eriolukorra lõppemiseni!

TVL