Hariduselu on jätkuvalt luubi all - Hea haridus väikesest vallagümnaasiumist

Kerda Eiert, abivallavanem

Toila valla hariduselu on peale märtsikuu vallalehte läinud kihama. Kohtla-Järve Gümnaasiumi direktori Hendrik Aguri artikkel tekitas kogukonnas vastakaid arvamusi ning pani analüüsima Toila Gümnaasiumi positsiooni haridusmaastikul. Järelkajad artiklile kestavad tänaseni. Palju on küsitud, miks oli Toila valla lehes üldistav ja halvustav jutt koolidest ning miks me rikkusime teadlikult seeläbi oma kooli mainet. Gümnaasiumihariduse teema puudutab tervet Ida-Virumaad, mitte ainult Toila valda. Kui vaadata meie gümnaasiumi osas õppivaid noori, siis ligi 20% on teistest omavalitsustest. Ka olnud artikkel puudutas tervet Ida-Virumaad. Jään jätkuvalt seisukohale, et nüüd on aeg aruteludeks, kuidas minna ühiselt edasi. Nüüd, kui oleme lugenud ka teistsugust arvamust ning tutvunud meie jaoks ehk algul ehmatava nägemusega. Oma mainet kujundame me ise, sellega mida me igapäevaliselt teeme ja milliseid väärtusi oma noortes edasi kanname. Ükski artikkel seda muuta ega kõigutada ei saa, kui me seda ise ei lase. Isiklikul solvumisel ei ole antud teemas kohta. Päeva lõpuks on ju kõik ühe eesmärgi nimel väljas – pakkuda meie noortele head haridust. Vajalik on vaid jõuda dialoogini.

Mul on hea meel, et see teema puudutab ning on pannud kaasa mõtlema. Oluline on hoida ees suurt pilti. Olulise tüki sellesse suurde pilti lisab tänases lehes olev Toila Gümnaasiumi vaade.

Olen tänulik Hendrik Agurile, kes avas meie artiklite sarja ning käivitas sellega elava diskussiooni. Püstitatud postulaatidel on oluline koht edasistel aruteludel. Olen tänulik ka Toila Gümnaasiumi hoolekogu liikmetele argumenteeritud arvamuste esitamise eest.

Märtsikuu valla lehes sai alguse hariduselu puudutav rubriik. Selle esimeseks artikliks oli tellitud Kohtla-Järve Gümnaasiumi direktori Hendrik Aguri arvamusartikkel “Gümnaasiumiharidusest Ida-Virumaal: tugev kodulähedane põhikool nõrga vallagümnaasiumi asemel”, millele järgnes elav diskussioon haridusvaldkonnaga seotud inimeste hulgas.

Toila Gümnaasium teeb pidevalt pingutusi õpilaste arvu suurendamiseks ja oma maine hoidmiseks.  Kahjuks võib H. Aguri artikli pealkirjast ekslikult jääda mulje, nagu ka Toila Gümnaasiumi näol oleks tegemist nõrga vallagümnaasiumiga. Gümnaasiumihariduse kvaliteedi mõõdikutena tõi autor välja riigieksamite tulemused ja sissesaamise kõrgkoolidesse, mis olevat Ida-Virumaa vallakoolide gümnaasiumiosades väga madal. Kuna artikkel ilmus just Toila valla lehes ja Toila vallas pole rohkem väikseid maagümnaasiume, siis ilmselt jäi autori kodutöö poolikuks, sest kõigi nende kvaliteedinäitajate kohta on saadaval avalikud andmed ja Toila Gümnaasium on nende näitajate poolest pigem vabariigi paremate seas. Samuti on Toila õpilased olnud edukad kõrgkoolidesse sissesaamisega ja ka selle poolest ollakse üle vabariigi keskmise. Uue riigigümnaasiumi tulemused selguvad alles kolme aasta pärast, seni saame tugineda vaid teiste riigigümnaasiumite omadele.

Artiklis oli viidatud ka Ida-Virumaa PISA 2018 testide madalatele tulemustele. Toila valla lehes selline faktidega manipuleerimine eksitab valla elanike ja võib jätta mulje, nagu ka meie õpilaste tulemused oleksid nõrgad. Toila Gümnaasiumi PISA 2018 tulemused on Eesti keskmised (see tähendab paremad kui enamuse maailma riikide keskmised) ja valdkonniti 27-33 punkti kõrgemad kui Ida-Virumaa keskmine tulemus. 

Tõsi, ka meie õpetajaskond vananeb samas tempos kui kogu Eestis. Meie õpetajate keskmine vanus ei erine paraku Eesti keskmisest, kuid loodame, et ülikoolid suudavad ette valmistada uusi õpetajaid nii täppisteadustes kui humanitaarainetes ja mõni neist leiab tee ka Toila Gümnaasiumisse. Peame mõtlema, mida on vald valmis noorte õpetajate meile töölemeelitamiseks välja pakkuma. Halvustavana kõlavad väited, nagu toimiks kool vaid selleks, et meie kauaaegsed õpetajad saaksid “koormuse täis” või nagu poleks siin piisavalt kompetentsi. Silmas tuleb pidada, et gümnaasiumiosa kaotamine ei pruugi tingimata toetada tugeva põhikooli ideed, pigem vastupidi, sest sellega võib kaasneda hoopis ilmajäämine kompetentsetest gümnaasiumiõpetajatest, kes õpetavad ka põhikooli vanemas astmes.

Tõsi on see, et riik kooli pidajana eraldab riigigümnaasiumidele rohkem vahendeid, kui vallad seda teevad. Munitsipaalkooli rahastus on jagatud omavalitsuse ja riigi vahel, kust tuleb õpetajate palgaraha.  Väikese maagümnaasiumi puhul tuleb vallal mingi osa juurde maksta. Sel aastal on valla poolt gümnaasiumiosa õpetajate palkade katteks lisanduv summa ca 18 000 eurot. Samas ei ole näha, et omavalitsuse kulud oluliselt väheneksid gümnaasiumiosa kaotamisega. Sõltuvalt õpilase valitud koolitüübist tuleks vallal tasuda teises omavalitsuses õppivate õpilaste eest nn pearaha, samas jääks saamata teistest omavalitsustest meil õppivate õpilaste õpilaskoha maksumus. Valla poolt 2019 aastal tellitud Toila Gümnaasiumi gümnaasiumiastme jätkusuutlikkuse hinnangus järeldatakse, et valla kokkuhoid gümnaasiumiastme sulgemisel on tagasihoidlik ja gümnaasiumiastme pidamine pigem valla põhimõtteline poliitiline valik  ja siin on kogukonnal kindlasti oma sõna sekka öelda. 

Gümnaasiumi peamine fookus peab olema tugev akadeemiline haridus ja selleks on õppekavas ette nähtud teatud põhiained, mille õpetamise kvaliteeti ei mõjuta mitte kooli suurus, vaid õpetajad ja keskkond, mis valitseb klassis ja koolis üldiselt. Küsides meie gümnasistidelt, miks nad on valinud selle kooli, tuuakse esile just head eestikeelset haridust, nn oma kooli vaimu, ühiseid tegevusi ja seda, et meie koolis on sõbralikud suhted õpilaste ja õpetajate vahel. Paljud on valinud Toila kooli eestikeelse keskkonna pärast, mis valitseb koolis ka vahetundidel.

Riiklik õppekava kehtib kõigile koolidele ja sellest lähtutakse ka Toila Gümnaasiumis. Meil pakutakse õpilastele üle 30 vaba valikaine, millele lisanduvad kooli poolt määratud 13 valikainet. Väikese õpilase arvuga gümnaasiumis võib valikute pakkumine olla keerulisem, kuid oleme leidnud oma lahenduse. Õpilaste arvu tõttu ei saa me tõesti avada igal aastal kõiki rühmasid, kuid pakume üle aasta gümnaasiumiüleseid valikainete kursusi. Lisaks osalevad meie õpilased ka näiteks ülikoolide teaduskoolide kursustel, mille osalemistasu katab kool. Suureks boonuseks peredele on ka autokooli kursuste läbiviimine, mille maksumusest poole katab vald. Järgnevatel aastatel plaanime valikainete loetelu veelgi laiendada. 

Meie kooli missioon on anda konkurentsivõimeline kvaliteetne eestikeelne akadeemiline haridus ja selle nimel me iga päev töötame. Soovime, et õppetöö oleks põnev ja väljakutseid pakkuv. Osaleme rahvusvahelistes projektides ja üle-eestilistel konkurssidel. Meie laia silmaringiga põhikooli võistkond on olnud kahel aastal järjest väga edukas raadioviktoriinis “Miniturniir”, juba aastaid osaletakse edukalt üle-eestilisel saksakeelsete ansamblite võistlusel “Lautstark”, erinevatel etluskonkurssidel ja “Robotexil”. Meie õpilased on käinud vahetusõpilasteks Jaapanis, Taanis, Tšiilis, Ameerikas. Meil on partnerkool Austrias, kellega toimuvad õpilasvahetused. Pidevalt käivad õpilaste ees külalislektorid, õpilased osalevad töövarjupäevadel ning külastavad ettevõtteid ning 9. ja 12. klassi õpilased saavad karjäärinõustamist. Meil on rõõm oma praeguste ja endiste õpilaste üle, kes on konkurentsivõimelised ja saavad elus hästi hakkama. Oma vilistlaste näitel võime uhkusega öelda, et ka väikesest vallakoolist võib sirguda peaministri lähedane kaastöötaja, rahvusvahelise haardega suusategelane, Tuleva asutaja, doktorikraadiga teadlane, suurte massispordiürituste korraldaja, edukas ettevõtja, arst, jurist, insener, õpetaja, tõlkija, muinsuskaitsespetsialist, Transferwise töötaja, ...

Seoses kooli uue arengukava koostamisega oleme läbi viinud sisehindamise, mille käigus hindasime oma tugevusi ja nõrkusi. Loomulikult oleme kaardistanud ka mitmeid parendusvaldkondi ja asunud juba tegutsema selle nimel, et väljatulnud kitsaskohti parandada. 

Toila Gümnaasiumi vajalikkus ning säilitamine on mitmete eelnevate aastate jooksul eri osapoolte vahel läbi vaieldud teema, milles on leitud konsensus. Haridusasutus ei saakski normaalselt funktsioneerida, kui sellist konsensust poleks ning ei oleks selget perspektiivi ja peaks tegutsema pidevas sulgemisohus. Kindla perspektiivi puudumine hakkaks lõpuks mõjutama ka õpilaste ja lapsevanemate valikuid. Toila vallas on see konsensus õnneks leitud ja Toila Gümnaasiumi säilimine ja arendamine on ka Toila valla arengukavas 2018-2030. Samuti on seal välja toodud Toila Gümnaasiumi ja Kohtla-Nõmme Kooli sidustamine, et Kohtla-Nõmme Kooli lõpetanud õpilased jätkaksid gümnaasiumihariduse omandamist Toila Gümnaasiumis. Kui eelmise artikli autor süüdistab vallajuhte vastutustundetuses, siis leiame, et hoopis vastutustundetu oleks jätta meie valla kodanike lapsed ilma alternatiivist saada heal tasemel eestikeelne gümnaasiumiharidus oma vallas.

Hendrik Agurile soovime edu tema juhitava kooli arendamisel ja hoiame pöialt, et seal kõik  hästi läheks. Palju ajutist tähelepanu võib endale tõmmata ajakirjanduse ja muu meedia abil, aga päeva lõpuks tahavad inimesed koolilt ikka sisu ja tulemusi. Uue riigigümnaasiumi tibusid saame lugeda alles kolme aasta pärast ja ka siis on veel liiga vara midagi selle kohta arvata. Hea koolikeskkonna loomiseks võib kuluda aastakümneid. Lammutamine on lihtne. Hoiame meie seda, mis on juba tehtud ja olemas, hoiame head eestikeelset gümnaasiumiharidust Toila vallas.

Signe Ilmjärv, Toila Gümnaasiumi direktor

Avar Pentel, Toila Gümnaasiumi IT juht