Mai

Maikuu hoolega metsi ehtis,

tippis kõikjale piibelehti,

siia ja sinna, siia ja sinna,

neid on nii tore korjama minna,

magusat lõhna puhuvad ninna.

(Heljo Mänd)

Head valla inimesed!

 Maikuu lehes tahan peatuda hoolivusel ja vastutusel.

Räägin vaid kahest konkreetsest juhtumist, mis said teoks meie vallas ning mis näitavad, kui palju hoolitakse elukeskkonnast, kus elame.

18. aprillil tegi üks vallakodanik oma tavapärast jalutuskäiku Oru pargis ning talle avanes häiriv vaatepilt naisterahvast, kes kaevas pargis laululava taga asuvas jaapani aias taimi välja. Naisterahval olid kaasas vajalikud töövahendid ning ratastega kott, milles juba selleks ajaks väljakaevatud taimed. Kodanik juhtis naisterahva tähelepanu vääritule käitumisele, saades vastu väga ebameeldivad väljendid. Kuna sõnad sellele inimesele mõju ei avaldanud, siis otsustas kodanik teda pildistada, et kuidagigi sekkuda.

Kahetsusväärne tegu selle eakama naisterahva poolt. Kuidas reageerida? Kuidas sellistel puhkudel toimida? Vestluses Oru pargi valdajaga sain teada, et see juhtum on vaid tilk meres. Igal aastal toimub pargis taimede vargusi.

Teine sündmus leidis aset Kohtla-Nõmmel. Vallavalitsus on alustanud eeltöid Kohtla-Nõmme parkmetsa korrastamisel ning spetsialistide poolt on puud sanitaarraideks märgistatud. Ja siis ilmnes ebameeldiv asjaolu – pargis on vallavalitsuse teadmata omavolitsenud tundmatud isikud. Selle tulemusel on ära viidud mitmed puud ja maha jäänud maskeeritud kännud.

Vallavalitsuse eesmärk, korrastada ning luua Kohtla-Nõmmel täisväärtuslik ja hooldatud parkmets, on saanud pahatahtlike ja hoolimatute inimeste märklauaks. Tekib jõuetus niisuguste inimeste ettekavatsetud ja pahatahtliku tegevuste osas.

Tänane mõtteavaldus hoolivuse ja vastutuse teemal päädib kokkuvõttega – kui meie seas on hoolimatuid inimesi, kes teiste tööd ja meie ühisvara millekski ei pea, siis peame ühiselt tegema kõik selleks, et nende teod saaksid avalikuks ja nad saaks vastutusele võetud. Oleme mõlema juhtumi osas esitanud avaldused politseile.

Ikka head soovides

Eve East

vallavanem

Saame tuttavaks!

 

... abivallavanem Maarika Tarum.

1. Kes Sa oled ja kust tuled?

Olen Maarika ja tulen ikka siitsamast Toilast. Oma vanematele olen vanem laps ja õele vanem õde. Kahe poja ema ja ühe tüdrukutirtsu vanaema.

2. Öeldakse, et me kõik tuleme lapsepõlvest. Kus möödus Sinu lapsepõlv ja mida Sa sealt kaasa oled saanud?

Olen juurtega Ida-Virumaalt, lapsepõlv ja kooliaeg möödusid Kohtla-Järvel. Nagu ikka iga lapse lapsepõlves on olnud nii vett kui vilet. Kuna kooliaeg jääb nõukaaega siis meenuvad teatud tolleaja poliitiliste figuuride pildid ja tsitaadid. Sellega kaasnesid gaasimaskide pähe toppimine ning sportlik rivitrenn. Koolide kaupa käisime sügiseti kolhoosis abis kartuleid noppimas. Ning kui hästi maitses kolmekopikaline gaseeritud vesi tänava veeautomaatides, mäletate!

Kooliajal sai legendaarse pedagoogi Eike Rõõmuse juhendamisel aktiivselt tegeletud rahvatantsuga. Kui meenutada kooliaega, siis õpilastena saime me kõik vajalikku tähelepanu pedagoogide poolt ja tundub, et märkamist ning hoolivust oli siis rohkem. Lastel ei olnud koolis võimalust „ära kaduda”, kiirelt reageeriti ja leiti põhjustele lahendused. Tegelikult oli tagasi vaadates põnev ja huvitav omamoodi aeg. Tolleaja lastena oleme saanud kaasa enam distsiplineeritust ja vastutustunnet ning lugupidamist vanematesse.

3. Kelleks tahtsid lapsepõlves saada?

Kes seda nüüd täpselt mäletab. Nagu igal lapsel vahetusid soovid vastavalt olukorrale ja sündmusele.

4. Kus oled õppinud? Miks valisid just selle eriala?

Oma haridusteed alustasin Kohtla-Järvel IV 8-klassilises koolis. Olen omandanud juriidilise hariduse ja oman teadmisi sotsiaalteaduste valdkonnas. Peale juriidilise hariduse omandamist töötasin sotsiaalvaldkonnas ja iseenesest oli loomulik sotsiaalvaldkonna teooria teadmiste omandamine. Eks elu ise on ju iga päev üks suur iseseisev õppimine.

5. Kus Sa oled varem töötanud?

15 aastat olin Ida-Virumaa ühe suurema omavalitsuse sotsiaalhoolekandekeskuse direktori asetäitja. Antud ametikohal töötamine andis väga tugeva põhja, kuna kogu sotsiaalvaldkond arenes sel ajal väga kiiresti ja omavalitsustele tuli üha enam selle valdkonna korraldamise ülesanded ja nende muutustega tuli kiiresti kohaneda. Enne Toila Vallavalitsusse tulemist olin viis aastat ametis Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonnas.

6. Kui valmis oled muutusteks – uuteks kohtadeks, uuteks inimesteks?

Muutused on paratamatus ja nendega tuleb kohaneda. Juhuse tahtel on siin palju tuttavaid juba eelnevast, kellega on saanud tööalaselt koostööd teha. Uued väljakutsed ja uued inimesed teevad ikka ärevaks, kuid nõustuste ju, et muutused meie elus on paratamatud ja neid ei saa vältida. Muutustega kohanemine teeb meid vastupidavamateks. Uute tutvustega kaasnevad uued kogemused ja sageli ka uued teadmised.

7. Mis on Sinu jaoks elus tähtis?

Inimesed minu ümber, hetked, mida veedad oma lähedaste ja pereliikmetega. Pere ja lähedaste heaolu ning vanemate tervis. Olla positiivne, igast olukorrast on väljapääs ning lahendus.

8. Mis teeb tuju heaks?

Positiivsus. Teaduslikult on tõestatud, et ilm mõjutab tuju, seega loodame, et kevade saabudes on päikesepaistet üha rohkem ning see toob sära silmadesse kõigile. Päev ilma ühegi probleemita, see on imeline.

9. Hobid? Meelistegevus vabal ajal? Kuidas Sa puhkad?

Võimalusel püüan lugeda erialast kirjandust, erinevaid uuringuid ja seisukohti. Vaba aega, nii palju kui seda on, püüan veeta oma lähedastega, avastada uusi kohti, nautida head sööki ja jooki.

10. Mida hindad inimestes? Elus üldse?

Heatahtlikkust ja avatust, ausust ja optimistlikku meelt. Tööalaselt ootan inimestelt valmisolekut muutusteks ning oma töökoha laia vaadet ning aktiivseid mõtteid arenguks.

11. Kuidas Sa Toilasse abivallavanemaks sattusid? Milliste valdkondadega Sa tegeled?

Nagu ikka, oli põnev konkursikuulutus, head sõbrad ja tuttavad, kes lükkasid tagant sellel konkursil osalema – ja nii lihtne see oligi. Minu töö valdkonnad on sotsiaal, haridus, kultuur ja sport.

12. Millised on muljed peale esimesi töökuid?

Tööpäevad mööduvad linnulennult ja sisseelamine on läinud hästi kiiresti, kuid käsikäes pandeemia olukorraga. Ja nagu ikka – tänapäeval igav ei ole!

13. Millised on Sinu valdkonnaga seotult suuremad väljakutsed, olulisemad tegevused?

Inimeste heaolu tagamisse tuleb panustada iga päev. See valdkond on pidevas arengus. Eks oleme ka oma spetsialistidega seadnud endale eesmärgiks olla laste- ja peredekesksed, olla iga valla kodaniku jaoks olemas ning leida lahendusi erinevatele olukordadele mis igapäevatöös ette tulevad. Leian, et on äärmiselt oluline, et ükski vallakodanik ei tohiks karta ega tunda hirmu pöörduda spetsialisti poole nõu ja abi saamiseks. Püüame omalt poolt enam panustada inimese toetamisse erinevate teenustega. Oluline on väärtustada iga kodanikku, jõustada ja toetada teda igapäevaeluga toimetulekul. Väljakutse on arendada koduteenuseid ja läbi selle toetada omastehooldajaid ja erivajadusega valla elanike. Toetada vanemaid laste kasvatamisel läbi vanemlusprogrammide nagu näiteks Imelised aastad. Märksõnaks on kindlasti meile kõigile „Märka abivajajat ja anna teada!” Olgu selleks laps, vanem, kolleeg, eakas naaber – oluline on märgata ja hoolida ning mitte jääda ükskõikseks.

15. Kui saaksid esitada kolm soovi kuldkalakesele, siis mis need oleks?

Igale inimesele rõõmu ja positiivsust ning rahulolu. Oleme tihti nii hõivatud oma püüdlusega õnnelik olla, et unustame praeguses hetkes elamise. Igapäevane hetke väärtustamine ja tänulikkuse näitamine ongi õnne igapäevane kogemine – ärgem unustagem seda. Arvan, et me kõik sooviksime ühte ja sama – COVID-ivaba maalima.

Aitäh ja edu Sulle Sinu töös!

Küsis Lea Rand

Toila valla heakorrakonkurss “Kaunis Kodu”

 

Eelmisel aastal konkursile esitatud kodu Kohtla-Nõmmel Lubja tänaval.

Kuulutame välja Toila valla heakorrakonkursi “Kaunis Kodu” 2021.

Taas on kevad ja taas on suurepärane aeg õues toimetamiseks. Et aias veedetud aeg ja tehtud töö ka tunnustatud saaks, ootame ettepanekuid konkursil osalemiseks 15. maist kuni 1. juulini.

Kutsume üles kõiki vallaelanikke, külaseltse ning teisi vallas tegutsevaid mittetulundusühendusi ja asutusi märkama ja esitama heakorrakonkursi eesmärgile vastavaid ja väärilisi kandidaate.

Heakorrakonkursi kohta leiate info https://toila.kovtp.ee/heakorrakomisjon

Hobiaiandus on mõnus tegevus vaba aja sisustamiseks, mis sellest, et vahel lööb selg tuld ja sügisel on maa poole kummardamisest isu täis. Kuid kevadet ootab aiapidaja pikisilmi ja näpud hakkavad juba märtsi lõpus sügelema. Head aiapidajad! Kui peale kevadlillede õitsemist on plaan lillepeenraid korrastada ja sibullillede kasvukohta muuta või harvendada, siis palume teid ülejäänud kevadlillede sibulad säilitada sügiseni. 

Septembris on hea aeg üheskoos leida vallas sobivad kohad, et krookuse-, nartsissi- ja tulbisibulate istutustalgud ette võtta.

Toila valla heakorrastatud elukeskkonna loomisel ja hoidmisel saavad ja kohustuvad kõik kinnistute omanikud hooldama oma kinnistuid heaperemehelikult ja kooskõlas vallas kehtivate eeskirjadega. Tasub üle vaadata hoone aadressikoha õige tähistus, hoida jäätmemahutite hoiukohad korras ja puhtad, niita regulaarselt kinnistut ja kinnistu hooldusmaad.

Toila valla heakorraeeskirja §13 lg1 p5 kohaselt on keelatud rajada haljastust, istutada puid ja põõsaid üldkasutataval maa-alal ilma ametiasutuse kooskõlastuseta. Silma hakkab üsna laialt levinud teemaa hõivamine. Teemaale ei või ladustada ehitusmaterjale, mulla- ja killustikuhunnikuid, laduda puuriitasid pikaks ajaks seisma, istutada hekke ega puid.

Puud kasvavad suureks, nende juured hakkavad teekatet lõhkuma või segavad hilisemaid teetõid. Teemaa on vajalik olemasolevate või tulevaste kommunikatsioonitrasside rajamiseks. Teemaale istutatud puid ja põõsaid ohustavad talviste lumetõrjetööde käigus lumehunnikud, mehhaanilised ja soola kahjustused. Seetõttu on oluline, et kinnistu omanikud, ka aiandusühistutes, toimetaksid oma kinnistu piirides.

Üks kindel heli, mis tähistab suve saabumist on muruniiduki põrin. Soovime kõigile jõudu ja rõõmu puhkuseks ning suvisteks heakorratöödeks meie ühise koduvalla kaunimaks muutmisel!

https://toila.kovtp.ee/eeskirjad-ja-korrad4

Signe Müür

vallavara- ja heakorraspetsialist

Hoiame oma koduümbruse puhtana!

 Tänapäeval on raske mitte puutuda igapäevaselt kokku prügiga. Igasugune tarbimine eeldab ka rohkemal või vähemal määral prügi teket. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja säästa loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ja käidelda.

Jäätmehoolduse korraldamine on kohalike omavalitsuste ülesanne, hõlmates olmejäätmete, ohtlike jäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, tervishoiu- ja veterinaarteenuse jäätmete ning muude oluliste jäätmete käitlemist. Kohalikud elanikud peavad omakorda juhinduma omavalitsuse koostatud jäätmehoolduseeskirjast, kus on kirjas, kuhu saab omavalitsuse territooriumil eri liiki jäätmeid ära anda.

Kuna kevad on tavaliselt suurpuhastuste aeg ja minuni on jõudnud info, et ikka ja jälle peavad meie valla heakorratöötajad tegelema prügi ja jäätmetega, mida elanikud hooletult ja hoolimatult on jäätmemajadesse (või nende juurde) jätnud, siis olgu siin väike meeldetuletus, kuidas see jäätmehoolduse korraldamine meil käib.

2020. aastal viis Toila Vallavalitsus läbi hanke jäätmeveoks Toila vallas. Hanke tulemusena tunnistati edukaks AS Ragn-Sells pakkumus.

Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid on:

• segaolmejäätmed

• paber ja kartong

• suurjäätmed

Teiste jäätmeliikide puhul (pakendijäätmed, ehitusjäätmed jne) on võimalus kasutada teiste jäätmevedajate teenuseid.

Kõik Toila valla territooriumil asuvad jäätmevaldajad, nii eramajade omanikud, korteriühistud kui ka ettevõtjad, loetakse Jäätmeseaduse alusel liitunuks korraldatud jäätmeveoga.

Toila valla ohtlike jäätmete kogumispunkte teenindab alates 1. septembrist 2020 AS Epler & Lorenz ning tasuta võetakse vastu järgmiseid kodumajapidamistes tekkinud jäätmeid:

kemikaalid, värvid, liimid, lakid, lahustid, vanaõli (ainult Järve jäätmejaamas), reostunud pakendid, vanarehvid, õlifiltrid, lehtklaas (ainult Järve jäätmejaamas), asbest, eterniit (ainult Järve jäätmejaamas), klaas-, savinõud (ainult Järve jäätmejaamas), päevavalguslambid, patareid, akud, plast (ainult Järve jäätmejaamas), ravimid, tekstiil, vanaelektroonika, elavhõbedajäätmed.

Suurjäätmed (tavajäätmed, mis oma kuju või suuruse tõttu ei mahu jäätmete kogumismahutisse. Suurjäätmed on näiteks diivanid, lauad, toolid, kapid, puidust uksed, kardinapuud, vaibad, madratsid, kraanikausid, vannid, WC-potid jms) on hõlmatud korraldatud jäätmeveo lepinguga ning neid vastu ei võeta! Suurjäätmete üleandmine toimub AS- le RagnSells hinnaga 0,01 EUR/m3.

Ehitusjäätmete hulka kuulub pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed , mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata.

Ehitusjäätmeid Toila valla ohtlike jäätmete kogumispunktides vastu ei võeta!

Ohtlike jäätmete kogumispunktid asuvad:

• Toila alevikus:  Pikk tn 41 - Vastuvõtt toimub esmaspäeviti ja kolmapäeviti.

Jäätmete üleandmiseks eelnevalt kokku leppida tel +372 53 024 111, Vladimir Tužilkin keskkonnaspetsialist

• Voka alevikus: Narva mnt 5a (jäätmemaja)
  Jäätmete üleandmiseks  eelnevalt kokku leppida tel +372 56 147 667, Tiina Juursalu (heakorratöötaja)

• Kohtla-Nõmme alevikus: Kaevurite pst 19
  Vastuvõtuaeg kolmapäeviti 16.00 - 18.00

Elanikelt võetakse jäätmeid vastu tasuta. Jäätmete kogumise ja käitlemise kulud kannab vald.
Ettevõtete kohus on oma ohtlikud jäätmed üle anda vastavat käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

JÄÄTMEJAAMADE VÄRAVA TAHA JÄÄTMETE JÄTMINE ON KEELATUD!

Koduses majapidamises ülejäävad terved ja kasutuskõlblikud esemed (toimiv tehnika, aksessuaarid, hobivahendid, raamatud, mänguasjad, nõud jne) saab annetada Jõhvis Pargi keskuses (Puru tee 1, Jõhvi) asuvasse Uuskasutuskeskuse kauplusesse.

Infot korradatud jäätmeveo kohta ja muude jäätmealaste küsimustega palume pöörduda valla keskkonnaspetsialisti poole Vladimir Tužilkin, tel 33 60 0061, 53 024 111; e- post: vladimir.tuzilkin@toila.ee.

Jäätmevedaja Ragn-Sells AS kontaktandmed:
Kliendiinfo: 60 60 439  E-R 8.00-17.00.
E-mail: virumaa@ragnsells.com; info@ragnsells.ee

Jäätmete kogumisest ja käitlemisest saab täpsemalt lugeda Toila valla kodulehel

https://toila.kovtp.ee/jaatmemajandus

Lea Rand

 

Märka ja esita tunnustamiseks kandidaate!

Kutsume üles kuni 30. maini esitama kandidaate täiskasvanuhariduse tunnustuskonkursile. 

Kandidaate saab esitada neljas kategoorias – aasta õppija, aasta õpitegu, aasta koolitaja ja aasta õppijasõbralik tööandja.

Ida-Viru maakonna täiskasvanuhariduse koordinaatori Maire Merioja sõnul annab konkurss võimaluse esile tõsta täiskasvanuid õppijaid, koolitajaid, õpitegusid ja õppimist väärtustavaid organisatsioone. Eelmisel aastal esitati Ida-Viru maakonnas 13 väärilist kandidaati.

Kindlasti on teie tutvusringkonnas mõni tubli õppija, keda esitada kandidaadiks või väärib tunnustust mõni koolitaja, kelle koolitusest hiljuti näiteks veebis osa saite või vääriks tunnustust hoopis teie tööandja, kes on pakkunud enesetäiendamise võimalusi. Märgakem ja tunnustagem oma maakonna tublisid!

Lisaks soovime konkursiga tunnustada õpitegusid, mis aitavad inimestel saada õppimisest positiivseid kogemusi, uusi teadmisi ja oskusi. Aasta õpiteo kategooriasse sobivad kogukondlikud õppimist edendavad ja toetavad tegevused.

Õppijasõbraliku tööandja kategoorias soovime esile tõsta neid organisatsioone ja asutusi, kus toetatakse süsteemselt töötajate arengut ja innustatakse õppima, luuakse tööpraktika võimalusi ning soodustatakse mitmekesist karjääri, sh oskuste kaasajastamist, investeeritakse töötajate ümberõppesse.

Kõigi maakonna kandidaatide seast selgitatakse välja maakonna esinumbrid, kes saavad tunnustatud maakonna tänusündmusel. Maakondlike laureaatide seast teeb valiku üleriigiline komisjon. Aasta õppijat, koolitajat ja õpitegusid tunnustatakse 8. oktoobril toimuval täiskasvanuhariduse tänusündmuse. Aasta õppijasõbralikku tööandjat tunnustatakse 14. oktoobril Eesti Tööandjate Keskliidu korraldatud tänusündmusel.

Täiskasvanud õppija nädal toimub sellel aastal juba 24. korda.

Kandidaate saab esitada 30. maini 2021 www.andras.ee/tunnustamine

Lisainfo: Maire Merioja, tel 58004998, maire.merioja@harno.ee

Tunnustamine toimub Euroopa Sotsiaalfondi projekti "Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine" raames. Konkursi korraldab Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Tööandjate Keskliidu ja Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkonna EPALE ja Eesti Külaliikumisega Kodukant.

TVL

Kui sa tahad õnnelik olla, siis ole

 

Juba päris palju aega on möödas sellest, mil Kohtla-Nõmme Kooli kooliosas laste rõkkavat naeru kuulda sai…Õnneks on meil majas ka vahva lasteaiaosa, kus särasilmsed lapsed igapäevaselt kohal käivad, samal ajal kui kooliõpetajad ja õpilased usinasti distantsõppesse panustavad. 

Tegelikult ongi meie maja üks suurimaid väärtusi just see, et oleme lasteaed ja põhikool. Nii saamegi iga päev osa millestki imelisest, mille üle õnnelik olla!

Näiteks aprillis toimus kaks lustakat sündmust meie maja hoovis: jüripäev ja nõiapidu. Sel õppeaastal alustasime uue traditsiooniga, kus iga lasteaiarühm korraldab ühise sündmuse ja see on olnud äge! Võin kindlalt väita, et Kohtla-Nõmme Koolis töötavad kõikvõimsad inimesed ja see teeb siiralt tänulikuks.

Jüripäeval said Pääsusabad, Sinitiivakesed ja Lapsuliblikad veeta sportlikult aega staadionil: joosti, visati palli... Kui põsed juba mõnusalt punased, sai iga laps kaela ka uhke kuldmedali.

Nõiapidu toimus lasteaiahoovis ja see oli ikka üks tõeline möll! Kostus muusika, keedeti võlujooki ja grilliti vahukomme. Lisaks sai meisterdada ämblikku ja õues energiapausi nautida.

Just sellised hetked peatavad aja ja näitavad, mis on tõeliselt oluline – inimesed, suhtlus ja koostöö. Usun siiralt, et teineteist ja pisikesi imelisi eluhetki väärtustades suudame me koos luua parima keskkonna, mis viib edasi ja on jätkusuutlik. Meie Kohtla-Nõmme Koolis oleme võtnud suunaks keskenduda koostööle, teineteise võimestamisele ja lahendustele. Pöörame oma näod päikese poole!

Mariliis Oder

Kohtla-Nõmme Kooli direktor

Maikuu viimane nädalavahetus toob Toilasse kokku vanade majade huvilised

 

Foto: Lea Rand

28. mail 17.00–19.00 toimub ringkäik, mille käigus uurime Toila silmapaistvamaid aknaid ja verandasid, räägime puitakende seisukorra hindamisest, puitakende hooldamisest, töövõtetest, õhulise väljanägemisega verandaakende taastamisest ning väärtuslikkusest.
Ringkäiku juhib Aare Grünberg (JUHO Wärkstuba OÜ).

Osalemine on tasuta!
Osalemiseks registreeri end https://maaarhitektuur.ee/registreerimine/. Nii saame tee- ja kohvipausi ette valmistada.
Täpne kogunemispaika tulemise juhis saadetakse registreerunutele e-kirjaga.

29. mail 10.00–14.00 toimub näidisnõustamine, mille käigus saab teada, kuidas töötab pärandehituse nõustaja vanade hoonete seisukorda hinnates. Mida märkab spetsialist vundamentide ja katuste seisukorda hinnates, millist nõu pererahvale annab? Vaatame üle juba tehtud tööd ja hoonete eripärad, arutleme vajalike tööde ning nende tegemise järjekorra üle.
Nõustaja vastab ka osalejate küsimustele.

Näidisnõustamise viib läbi Aare Grünberg (JUHO Wärkstuba OÜ).

Vajalik on eelnev registreerimine https://maaarhitektuur.ee/registreerimine/.

Täpsem kohaletulekujuhis saadetakse registreerunutele e-kirjaga.
Näidisnõustamise osalustasu on 10 eurot, mille saab tasuda kohapeal sularahas.
Osalustasu sisaldab ka kohvipause arutelulaua taga.

Üritused toimuvad Toila Käsitööveranda ja Muinsuskaitseameti koostöös.

Lisainfo:
Kohapealne koordinaator on Maria Ronk, 53459456.
Eelnevad küsimused saab esitada Aune Markile, aune.mark@evm.ee, 523 8397.

Mõlemal päeval on kogunemine Toilas vallamaja juures.

Vanade maamajade pärandehitusalase nõustamise kohta saab infot veebilehelt maamaja.eu.

Alates 1. juulist 2021 osutab Toila Vallavalitsus koduabiteenuseid

 

6. aprilli 2021 korraldusega kinnitas Toila Vallavalitsus koduteenuste loetelu ja teenuste hinnad.

Sotsiaalseadustiku üldosa seadusest tulenevalt vastutab igaüks iseenda ja oma pere sotsiaalsete riskidega toimetuleku eest. Samas võib meist igaüks end leida ühel hetkel abivajaja rollist, jäädes haigeks, kaotades töö, olukorras kus oma jõududega hakkama ei saa. Tulenevalt sotsiaalhoolekande seadusest on koduteenus kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav kohustuslik sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti. Inimese kõrvalabi vajadus võib tuleneda tema ajutisest või püsivast puudulikust tegevusvõimest teatud tegevuste sooritamisel, näiteks inimene ei suuda end iseseisvalt riidesse panna, süüa valmistada, treppidel liikuda jne. Inimese tegevusvõimet mõjutab peamiselt tema füüsiline ja/või vaimne tervis. Inimese kõrvalabivajaduse põhjuseks võib olla ka elukeskkond.

Koduteenuse sihtgrupiks on täisealised inimesed, kes tulenevalt oma tervisseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast ei saa iseseisvalt hakkama kõrvalabita kodustes tingimustes ning väljaspool eluruumi. Siinjuures tuleb silmas pidada, et teenuse osutamine peab toetama abivajaja enda vastutust, aktiivsust ja võimeid iseseisvalt toime tulla.

Koduteenuse osutamisel abistatakse inimest nendes toimingutes, mida ta ise ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks. Samuti abi tegevuste korraldamisel tema kodus ning asjaajamisel väljaspool kodu.

Koduabiteenused, mis ei nõua abivajajaga füüsilist kontakti, kuid on abivajajat abistatavad tegevused, on järgmised:

• toiduainete ja majapidamistarvetega varustamine (nt toiduainete, esmatarbekaupade ja ravimite ostmine või koos ostude tegemine kokkulepitud lähimast müügikohast teenuse saaja enda raha eest, toiduainete tuppa toomine);

• valmistoidu kojutoomine või selle korraldamine (nt valmistoidu kohaletoimetamine toimub toitlustusasutuse/ettevõtte poolt, tasub klient teenuse eest toitlustus asutusele/ettevõtele)

• abistamine toidu valmistamisel (nt kliendi juhendamisel osutada abi lihtsa kiirelt valmiva toidu valmistamisel või valmistoidu soojendamisel);

• eluruumi korrastamine (nt eluaseme korrastamisel abistamine kokkulepitud määral isikule kuuluvate vahenditega);

• kütmisabi, joogivee ja reovee käitlus (nt kütmine, küttematerjali toimetamine küttekehani, küttepuude ladustamine, tuha väljaviimine, ahjusiibri sulgemine, vee tuppa toomine kaevust ja reovee väljaviimine);

• terviseabi korraldamine (nt abistamine arstiabi korraldamisel, järelevalve ravimite võtmisel);

• abistamine asjaajamisel, kommunaal- ja/või muude maksete tasumisel (nt informatsiooni edastamine, teabe edastamine, abistamine asjaajamisel, abistamine remondi -ja teenustööde korraldamisel, juhendamine tehnika kasutamisel jne);

• riiete ja muu pesu hooldus (nt pesupesemise korraldamine).

Isikuabi teenused (jõustub 01. jaanuaril 2022) tähendavad inimese abistamist tema enesehooldusega seotud toimingute sooritamisel, nõuavad abivajajaga füüsilist kontakti ja on järgmised:

• abistamine pesemisel ja hügieeniprotseduuride sooritamisel (nt juhendamine ning abistamine hügieenitoimingutes, sh potitooli kasutamisel ja mähkmete vahetamisel, abistamine pesemisel või pesemisteenuse korraldamine);

• abistamine riietumisel;

• abistamine söömisel (nt juhendamine ja abistamine toitumisel ja söömise motiveerimine);

• abistamine liikumisel eluruumis, vajadusel abivahendi kasutamisega (nt abistamine liikumisel eluruumis, saatmine jalutuskäigul või aktiivsel liikumisel, saatmine õues abivahendi kasutamisel ratastool, kargud, tugiraam, juhendamine liikumisel).

Koduteenuse taotlemise protsess algab inimese pöördumisest omavalitsusse. Järgmise sammuna viib sotsiaaltöötaja läbi abivajaduse tervikliku hindamise, kaasates vajadusel hindamisprotsessi teisi spetsialiste, samuti abivajaja lähedasi. Hindamisel selguvad abivajaja igapäevased harjumused ja tavad tegevuste sooritamisel ning neist saab lähtuda teenuse osutamisel. Abivajaduse hindamisel selgub millises mahus ja millistes tegevustes inimene abi vajab. Abitegevused ja nende osutamise maht märgitakse ära hooldusplaanis. Igapäevasel teenuse osutamisel jälgitakse nii hooldusplaani kui abivajaja hakkama saamist, et koheselt reageerida muutustele. Hindamisel kasutavad sotsiaaltöötajad hooldusvajaduse hindamise vahendit (vormi). Kuna teenuse osutamise kohaks on abivajaja elukoht, tuleb abivajaduse hindamisel üle vaadata, kas elukoht on teenuse osutamiseks turvaline. Oluline on, et koduhooldustöötajatele on tagatud turvaline töökeskkond. Hindamistulemustest lähtuvalt tuleb sotsiaaltöötajal otsustada koduteenuse osutamine või sellest keeldumine 10 tööpäeva jooksul. Asja lahendamise tähtaeg hakkab kulgema taotluse esitamise päeva järgnevast tööpäevast. Kui hindamise käigus taotletava teenuse vajadust ei tuvastata, soovitab sotsiaaltöötaja inimese toimetuleku ja/või hoolduse tagamiseks ja/või kõrvalabi katteks teisi meetmeid. Omavalitsuse poolt koostatud leping sätestab kõik koduteenuse osutamisega seotud tingimused, sealhulgas ka vaide küsimused. Määratud koduteenuse osutamise käigus sooritatavad tegevused fikseeritakse hooldusplaanis. Teenuse vajaduse muutumisel tehakse muudatused lepingus ja hooldusplaanis. Koduteenuse osutamine peab olema eesmärgipärane ja arusaadav nii teenuse saajale kui teenuseosutajale. Kui koduteenust on vaja osutada isikule koheselt, teeb omavalitsus otsuse teenuse määramiseks esimesel võimalusel tagasiulatuvalt. Teenuse osutamise perioodil võib kõrvalabi vajadus terviseseisundi või elukeskkonna muutuste tõttu väheneda või suureneda. Sellest lähtuvalt näeb seadus ette korduvhindamise võimaluse, mille võib algatada nii omavalitsuse sotsiaaltöötaja, kui ka teenust saav inimene.

Korduvhindamise läbiviimise tingimused sätestatakse teenuse osutamise korras ja teenuse osutamise lepingus (hooldusplaanis). Sotsiaaltöötaja vastutab nii abivajaduse esmase kui korduva hindamise läbiviimise eest. Praktikas viiakse korduvaid hindamisi läbi vähemalt kord kalendriaastas. Hooldusplaanis fikseeritud tegevused vaatavad üle nii abivajav isik, kui sotsiaaltöötaja. Vastavalt abivajaja iseseisvale toimetulekuvõimele, kas lisatakse abistavaid tegevusi või hoopis vähendatakse, sest abivajaja on saanud iseseisvamaks.

Sotsiaalteenuse eest võib võtta tasu. Inimeselt võetava tasu suuruse on seadusandja sidunud sotsiaalteenuse mahu, teenuse maksumuse ning teenust saava inimese ja tema perekonna majandusliku olukorraga. Toila vallas on ühe koduteenuse toimingu korra hind 4 eurot. Kui ka inimene ise rahaliselt panustab, oskab ta väärtustada enam ka temale osutatud teenust. Kohalikud omavalitsused kehtestavad koduteenusele minimaalse tasu abivajaja omavastutuse tagamiseks ja teenuse tarbimise üle arvestuse pidamiseks. Kui abivajaja majanduslik seis ei võimalda omaosalust tasuda, saab kohalik omavalitsus koduteenuse saajat omaosaluse määrast kas osaliselt või täielikult vabastada. Igale inimesele lähenetakse juhtumipõhiselt ja individuaalselt arvestades iga konkreetse abivajaja vajadusi ning võimalusi.

Inimese iseseisva toimetulekuvõime säilitamiseks/tõstmiseks tuleb seda jälgida koduhooldustöötajal teenuse osutamise perioodil jooksvalt.

Teenuse osutamise haldusleping lõpetatakse järgmistel alustel:

• abivajaduse muutumisel, kui inimene ei vaja enam määratud teenust (koduteenusest enam ei piisa või on ära langenud teenuse saamise ajutised põhjused);

• teenuse saaja elukoha muutumisel (siirdub elama teise omavalitsusse);

• lepingu tingimuste rikkumisel (kui teenuse saaja ei tee koostööd ja teenuse osutamine pole seetõttu võimalik).

  Teenuse osutamisel peavad ennast turvaliselt tundma nii abivajaja kui koduhooldustöötaja. Korduvate intsidentide korral (suhtlemisprobleemid, ähvardamine, oht teenuseosutajale jms) leping lõpetatakse. Teenuse osutamist takistavate asjaolude ära langemisel tekib inimesel taas õigus teenuse saamiseks. Kohalik omavalitsus teostab regulaarselt rahulolu küsitlusi teenuse saajalt, need võimaldavad teenuse osutamist veelgi otstarbekamalt ja kvaliteetsemalt osutada.

Koduteenus ei ole mugavusteenus, see peab toetama inimese iseseisvat toimetulekut. Teenuse saaja peab osalema teenuse osutamise protsessis aktiivselt. Teenuse osutamise ajal on oluline hoida üleval abivajaja aktiivsust ja motivatsiooni iseseisvaks toimetulekuks.

Informatsiooni koduteenuse kohta annab sotsiaaltöö spetsialist Krista Kool tel. 336 9501; 53419885, krista.kool@toila.ee.

Maarika Tarum

abivallavanem

Riigisoodustusega abivahendite eraldamisest

Sotsiaalkindlustusamet korraldab abivahendite teenust ning rahastab abivahendite üürimist ja müümist. Riigisoodustusel müüdavad abivahendid ning nende hüvitamise tingimused on välja toodud abivahendite loetelus.

Abivahendid on näiteks proteesid, ratastoolid, rulaatorid, kargud, mähkmed, potitoolid, poti- ja dušitoolid, kuulmisabivahendid jne.

Abivahendeid hüvitatakse:

• Kuni 18-aastastele lastele, kellel on määratud puue (riigipoolne soodustus 90%)

• Kuni 18-aastastele lastele, kellel ei ole puuet määratud (riigipoolne soodustus 50%)

• 16-17-aastastele, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime

• Kuni 26-aastastele õppivatele puudega või osalise/puuduva töövõimega tööealistele (riigipoolne soodustus 90%)

• Tööealistele, kellel määratud puue või osaline/puuduv töövõime

• Vanaduspensioniealistele (ei ole vajalik puude olemasolu)

Juhime tähelepanu sellele, et toimetulekutoetuse saajale hüvitab riik abivahendite maksumusest alati 95%. Rohkem infot Sotsiaalkindlustusameti kodulehel.

Alates 2019. aasta 1. oktoobrist ei ole vanaduspensioniikka jõudnud inimestel uriini absorbeerivate abivahendite soetamiseks tõendit vaja. See tähendab, et kui vanaduspensioniealine soovib osta mähkmeid, sidemeid, imavaid või pestavaid aluslinu, siis nende toodete ostmiseks ei pea ta arstitõendit esitama. Tööealistel inimestel on nende toodete soetamiseks vaja tõendit ainult esimese tehingu tegemisel.

Abivahendite valdkonnas on alates eelmise aasta lõpust toimunud mitmeid olulisi muudatusi. Sotsiaalkindlustusamet arendab abivahendite teenust mitmes osas ning selle lõpptulemus on inimese jaoks paberivaba e-teenus, mis võimaldab tal erinevaid abivahendi tehinguid teha lihtsalt ja mugavalt.

Arenduse esimeses etapis loodi 1. oktoobrist 2020 reaalajas andmevahetus abivahendite ettevõtetega. Digisüsteemi abil saavad abivahendi ettevõtted kontrollida, kas inimesel on õigus saada soodustingimustel abivahendeid ja millises koguses. Järgmiste etappide raames on plaanis lihtsustada ameti ja abivahendite ettevõtete vahelist aruandlust ja arveldamist. Lisaks tehakse ettevalmistusi abivahendi tõendi täielikuks digitaliseerimiseks.

Alates 1. detsembrist 2020 kaotati täielikult paberil abivahendi kaart. Seda ei pea enam taotlema ega tehingu sooritamiseks kaasa võtma. Abivahendi kasutajad saavad sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses näha oma varasemaid ja uusi abivahendi ostu- ja üüritehinguid. Sotsiaalkindlustusameti iseteenindusse saab siseneda kodulehe kaudu aadressil sotsiaalkindlustusamet.ee või otselingiga iseteenindus.sotsiaalkindlustusamet.ee. Keskkonda saab sisse logida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga. Lisaks iseteenindusele saab ametiga suhelda e-posti info@sotsiaalkindlustusamet.ee teel või helistades infotelefonile 612 1360.

Sotsiaalkindlustusameti abivahendite talitus on viimasel ajal saanud palju pöördumisi ja küsimusi prillide ning invarollerite hüvitamise kohta, mistõttu sooviksime eraldi jagada infot nende abivahendite hüvitamise tingimuste kohta.

Nägemisabivahendina rahastab Sotsiaalkindlustusamet prilliklaase ainult vaegnägijatele, kelle nägemisteravus koos korrektsiooni ehk prilliklaasidega on kuni 0,3. Riigisoodustusel prilliklaaside soetamiseks on vajalik abivahendi tõend, kuhu on märgitud nägemisteravus, mille on tuvastanud silmaarst või optometrist.

Tavalise nägemislanguse korral riiklikku rahalist toetust Sotsiaalkindlustusameti poolt ette nähtud ei ole ning amet ei kompenseeri ka tagant järele juba varem soetatud prille.

Invarollereid on riigisoodustusel võimalik üürida tööealistel inimestel. Vanaduspensioniikka jõudnud isikutel tuleb invarolleri riigipoolse soodustusega üürimiseks esitada eritaotlus. Lisaks taotlusele tuleb esitada ka abivahendi vajadust kinnitav tõend, mille saab väljastada eriarst, rehabilitatsiooni meeskond, füsioterapeut või tegevusterapeut.

Invaroller on näidustatud, kui inimesel on raske või täielik probleem tasakaalu, koormustaluvuse, liigeste liikuvuse ja/või lihasjõu funktsioonides. Soodustuse võimaldamisel võetakse arvesse ka seda, kas pensioniealine isik elab üksi, kas tal puudub tugivõrgustik ning kas on piiratud toidu ja ravimite kättesaadavus.

Invarollerit ei saa üürida isikud, kes juba üürivad riigisoodustusel elektrilist ratastooli. Samuti siis, kui isikul on sügav või raske vaimupuue ja/või nägemispuue, samuti kui esinevad mäluhäired.

Taotluse esitanud isikult või tema eestkostjalt uurime alati, kas ollakse teadlikud oma elukohajärgse valla- või linnavalitsuse sotsiaalteenustest, mis võiksid aidata toimetuleku raskusi lahendada. Kaalume ka seda, kumb tagab igapäevase toimetuleku paremini, kas abivahend või sotsiaalteenus.

Hetkel on aktuaalne ka tööealistele mõeldud abivahendite pilootprojekt.

Sotsiaalkindlustusamet koostöös sotsiaalministeeriumiga viib 1. jaanuarist kuni 30. juunini 2021 läbi abivahendite pilootprojekti. Projekti raames saavad riigipoolse soodustusega abivahendeid ka puude ja töövõime languseta 16–63-aastased tööealised inimesed. Need, kelle puude raskusastet või töövõimet alles hinnatakse ning kellel on abivahendi vajadus on juba tuvastatud, saavad projekti raames vajaliku abivahendi kiiremini kasutusele võtta.

Projektist võiksid kasu saada eelkõige need inimesed, kellel ei ole tuvastatud puuet ega töövõimelangust – näiteks liigesehaiged, kellel oleks abi käeortoosist; insuldi üle elanud või äsja amputatsioonil käinud, kellel oleks vaja ratastooli.

Juhul kui abivahendi vajadus on pikaajaline, on mõistlik siiski taotleda ka puuet ja/või töövõime langust, et pilootprojekti lõppedes oleks võimalik vajadusel abivahendit riigi osalusega edasi soetada.

Selleks, et saada osa pilootprojekti võimalustest, peab olema abivahendi saamiseks arsti või mõne teise spetsialisti väljastatud abivahendi tõend. Soovitame esmalt pöörduda oma perearsti poole, kes hindab olukorda ja saab vajadusel suunata edasi eriarsti või mõne teise spetsialisti vastuvõtule. Tõendi alusel saab abivahendeid osta või üürida pilootprojektis osalevate sotsiaalkindlustusameti lepinguliste koostööpartnerite juurest.

Abivahendite alastele küsimuste ja nõustamisvajaduse korral aitavad:

Annika Kiik, peaspetsialist tel: 5694 6586, annika.kiik@sotsiaalkindlustusamet.ee

Sigrid Laan, peaspetsialist tel 5306 8287, sigrid.laan@sotsiaalkindlustusamet.ee

Bret Schär, peaspetsialist tel 5302 6672, bret.schar@sotsiaalkindlustusamet.ee

TVL

Eesti Vaegkuuljate Liit (EVL) soovib leida Ida-Virumaale koolitatud esmatasandi kuulmisnõustajaid

Koolitusele on oodatud (https://vaegkuuljad.ee/koolitused/) osalema inimesed igast maakonnast.

Ainus kuulmisalane organisatsioon  Ida-Virumaal, Jõhvi Vaegkuuljate Ühing, on oma tegevuse juba mitu aastat tagasi peatanud ning seetõttu on Ida-Virumaa inimesed jäänud  oluliselt halvemasse olukorda kui mujal Eestis. Seoses sellega loodabki Eesti Vaegkuuljate Liit leida Ida-Virumaalt vähemalt kahte inimest, kes sooviksid õppida esmatasandi kuulmisnõustajaks ning olla edaspidi toeks kuulmislangusega inimestele.
Esmatasandi kuulmisnõustaja roll on nõustada kuulmislangusega inimesi  ja  nende pereliikmeid ning aidata neil leida sobivaid lahendusi igapäevaeluga toimetulemiseks. Välja on töötatud õppekava, mis  toetub  kuulmisnõustaja kutsestandardile. Õppekava osas on esitatud majandustegevusteade ning EVL on registreeritud ka  täiendkoolitusasutusena.
Kuulmisnõustaja koolituskavaga saab tutvuda :  https://vaegkuuljad.ee/koolitused/kuulmisnoustaja-koolituskava/
Kuulmisnõustajate koolituse alguseks on planeeritud 21. mai.
Kandideerijad saavad  e-maili info@vaegkuuljad.ee kaudu endast märku anda.

Külliki Bode  Eesti Vagekuuljate Liidu juhatuse esinaine jagab ka huvilistele lisainfot antud koolituse ja selle väljundite kohta.

Tänavakunstifestival Rural Urban Art jõuab tänavu ka Vokka ja ootab endaga liituma vabatahtlikke

Neljandat aastat järjest toimub tänavakunstifestival Rural Urban Art ühes Eesti maakonnas, et katta kohalike väikelinnade hallid seinad tähendusrikka kunstiga!

2021. aastal toimub festival teist aastat järjest Ida-Virumaal, mis on nii suur ja lai, et pidime lihtsalt uuesti sammud siiapoole seadma!

Ajavahemikul 14.–19. juuni saabki jälgida, kuidas paariteistkümne kunstniku käe all valmivad seinamaalid Kohtla-Järvele, Voka alevikku, Jõhvi, Kiviõlisse ja Tudulinna!

Vokas annab Grossi poele uue ilme Maria Sambuko.

Mis oleks festivalil toimetamine ilma kohalike abilisteta ja särata nende silmades 

Tõepoolest, festivali kordamineku ja õnnestumise au kuulub väga suures osas meie kallitele vabatahtlikele ning olemegi just praegu otsimas selle aasta festivali meeskonda uusi vabatahtlikke! Seega, kui tänavakunsti ja -kultuuri pisik on Sind nakatanud ning soovid sel suvel festivali õnnestumisele kaasa aidata, loe allolev tekst läbi ja saada meile oma osalemissoov!

Festival toimub 14. - 19. juunil Ida-Virumaal, põhifookusega Kohtla-Järvel, Kiviõlis, Voka alevikus ja Tudus. Festivali käigus luuakse üle kümnekonna seinamaali.
Rural Urban Art otsib festivali toimumisajaks 14. – 19. juunil ning ettevalmistusteks juuni alguses (täpsemad kuupäevad lepitakse vabatahtlikega kokku) 6 aktiivset ja motiveeritud vabatahtlikku Ida-Virumaalt. Vabatahtlike ülesannete hulka kuuluvad peamiselt seinte ette valmistamine ja kunstnike abistamine, lisaks võivad lisanduda erinevad jooksvad ülesanded. Samuti on vabatahtlikel võimalus anda märku, kui neid huvitavad just teatud tüüpi ülesanded. Meie omakorda anname endast parima, et vabatahtlikud saaksid igati toreda kogemuse festivali korraldusse panustamisel!

Festival pakub omalt poolt vabatahtlikele:
 festivali t-särgi + kleepsud
 kingitusi täis meenetekoti
 lõunasööki abistamise päevadel
 võimalust lüüa kaasa tänavakunstifestivali korralduses
 võimalust tutvuda lähemalt tänavakunsti telgitagustega
 võimalust tutvuda ürituse korraldusliku poolega
 potentsiaalseid koostöövõimalusi tulevikus

Vabatahtlikelt ootame:
 võimalust panustada oma aega juunis (täpsed kuupäevad lepitakse kokku vabatahtlikega) ja 14. – 19. juunil mõned tunnid päevas (kui kõigil eelnimetatud päevadel pole võimalik osaleda, palume sellest teavitada)
 huvi tänavakunsti ja –kultuuri vastu
 kasuks tuleb suhtlustasandil inglise keele oskus
 kasuks tuleb juhilubade olemasolu ja auto kasutamise võimalus

Huvi korral saada 24. maiks meiliaadressile ruralurbanart@gmail.com oma osalemissoov, paar lauset endast ja sellest, miks soovid festivalil vabatahtlikuna kaasa lüüa.
Seejärel saame juba juunis vabatahtlikega kohtuda ning täpsemalt projekti ja ülesandeid tutvustada!

Jääme põnevusega ootama!

Suvi tuleb, mida teha? Lapsed suvel laagrisse!

 

Kevad astub jõudsal sammul suve poole ja nüüd ongi paras aeg hakata laste ja noorte suveplaane tegema. Remniku Noortelaager ootab ka sel suvel lapsi ja noori ühiselt aega veetma.

Toila valla sotsiaalselt vähekindlustatud perede lastele vanuses 8-15 aastat on tellitud Remniku Noortelaagri soodustuusikud järgmistesse vahetustesse:

7.-13. juuli – 6 kohta

16.-22. juuli – 8 kohta

26. juuli-1. august – 6 kohta

Soodustuusikute saamiseks palume pöörduda hiljemalt 21. maiks lastekaitsespetsialisti Eva Aleksandrina-Stolbova poole tel. 33 60060 või 51906323 või saata sooviavaldus eva.aleksandrina@toila.ee

TVL

Sahtliluule üleskutse!

Praegune aeg on just selline, kus tuleb kinni haarata uutest võimalustest. 

See, et midagi teha ei tohi, ei tähenda, et midagi teha ei saa. 

Ma ütleks, et see on Toila kultuuri- ja sporditöötajate vanasõna 2021...

Veebruarikuus korraldas Toila Vallaraamatukogu omaloominguvõistluse, mille raames ühest luuletusest sai ilus ballaad. Varuge natuke kannatust – juba varsti saate seda ise kuulata.
Hoian veel saladuses, kelle kirjutatud luuletus see on ja kes tegi viisi ning kes selle lõpuks sisse laulis.

AGA! Kuna sellest sündis üks tõeliselt ilus ballaad, siis otsustasime, et soovime kokku koguda veel Toila valla inimeste poolt loodud sahtliluulet, millele laseme kirjutada muusika ja need lauludena salvestada.

Seega, palun saatke mulle sahtliluulet!
Kõikide luuletuste seast saab ligikaudu 10 luuletust endale viisi. Me ei avalda saadetud luuletusi ja luban, et hoiame neid ilusti.

Luuletuste ootuses,

Kaisa Pukk
Toila valla kultuurijuht
Kaisa.pukk@toila.ee 

Ida-Viru Keskhaigla koordineerimisel on valminud veebikeskkond „Elu pärast insulti“

 ... mille fookus on suunatud, nagu nimigi ütleb, insuldijärgsele elule.

Veebikeskkond on pühendatud kõigile, olenemata east ja soost, keda huvitavad teemad tervisest, insuldist, haiguse ennetamisest. Eelkõige saavad siin abi need, keda insult on puudutanud – keskkond õpetab, kuidas tulla toime elumuutustega pärast insulti.

Eluparastinsulti.ee veebilehel on võimalik küsida isikustamata nõu insulti puudutavates küsimustes, ühtlasi saab tutvuda ka teiste poolt esitatud küsimuste- ja neile antud vastustega. Küsimustele annavad vastuseid vastava valdkonna spetsialistid - arstid, õed, kohaliku omavalitsuse sotsiaalvaldkonna spetsialistid, insuldipatsiendi raviteekonna koordinaator.

Loodud veebikeskkond on mõeldud lihtsustama insuldialaste küsimustele vastuste saamist just siis, kui küsija ei tea täpselt, kellele oma päring suunata. Lisaks annab see põnevat ja kasulikku lugemist insulti puudutavatel teemadel kõikidele huvilistele.

Kutsume üles osalema uuringus

Veebikeskkonda on integreeritud küsimustik – uuring aitab meil saada ülevaadet inimeste teadlikkusest insuldist ning teemadest, mille puhul on teavitus- ja ennetustöö vajalik tõhusamaks muuta.

Veebikeskkond „Elu pärast insulti“ on loodud Ida-Viru Keskhaigla piloteeritava "Isheemilise insuldi raviteekonna arendusprojekti" raames, projekti rahastab Eesti Haigekassa.

www.eluparastinsulti.ee 

www.posleinsulta.ee 

Võõrnälkjaid korja oma aiast kohe kevadel!

 Lusitaania teetigu on invasiivne võõrliik, kes on alates 1960ndatest aastatest inimtegevuse kaasabil kiiresti levinud paljudesse Euroopa riikidesse ning on tuntud massilise põllukultuuride kahjustajana. 2008. aastal registreeriti Lusitaania teetigu ametlikult ka Eestis. Möödunud aastal leiti teda ka Voka aiandusühistu territooriumil ja Toilas Ranna, Kirsi ja Uue tänava piirkonnas.

Hispaania teetigu ja tema munad. Foto: Merike Palginõmm

Kuidas teda ära tunda ning mida ette võtta, kui olete oma koduaiast selle tegelase leidnud, selgitab Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja Eike Tammekänd.

„Hispaania teetigu ja mustpeanälkjas on Eestis levinud võõrliigid. Aiapidajatele on nad tülikad kahjurid, kuna toituvad peamiselt aiasaadustest. 

Hispaania teetigu on levinud laialdasemalt kui mustpeanälkjas, kes on meie aedadesse asunud viimastel aastatel. Peamiselt jõuavad nad aedadesse potimulla või taime ümber oleva mullapalliga, kus võivad peituda nii täiskasvanud isendid kui ka munad.

Kuidas võõrnälkjaid vältida ja tõrjuda?

Ära too uusi taimi oma aeda paikadest, kus võõrnälkjaid leidub. Kontrolli uute isikute mullapalle, leitud munad hävita keeva veega.

Uusi istikuid hoia mõni nädal karantiinis. Seo mullapalli ümber läbipaistev kilekott ja kinnita see tihedalt ümber istiku varre. Aeg-ajalt kontrolli, kas kilekoti sees on munadest koorunud nälkjaid. Olenevalt taimest hoia istikut poolvarjulises kohas, kasta ja jälgi seda. Kotti sattunud isendid hävita keeva veega.

Tõrjega on oluline alustada juba aprillis-mais. Kõige tõhusam on täiskasvanud isendite ja munade kokku korjamine, keeva veega hävitamine ja seejärel umbes labida sügavusele mulda kaevamine. Iga isend, kes mais muneda jõuab, võib juuliks anda u 400 järglast.

Kontrolli regulaarselt aias varjulisi ja niiskeid kohti. Korista lehehunnikud, kaeva kompostihunniku pealmine kiht läbi, võimalusel lõika lopsakate taimede alused puhtaks. Igasugu servaalused, kaevuääred jms kohad on nälkjatele sobivad peitumis- ja munemispaigad.

Nälkjate kokku meelitamiseks võib kasutada näiteks õllelõkse ja arbuusikoori. Paiguta meelituskohtade lähedusse lauajuppe, mille alla saavad nad päeval peituda. Teomürkide kasutamist tasub vältida, kuna need ei ole hispaania teeteo tõrjumisel kuigi mõjusad. Need ohustavad aga kohalikke teoliike, nendest toituvaid loomi-linde ja ka lemmikloomi.

Kindlasti ära vii elusaid nälkjaid loodusesse, siis ei levi võõrliigid mujale. Looduses saavad nälkjad kontrollimatult paljuneda ja edasi levida, varem või hiljem jõuavad nad aedadesse tagasi.

Nälkjate järjepideval tõrjumisel on oluline koostöö naabritega, vastasel juhul on neist võimatu vabaneda.”

Rohkem teavet leiad Keskkonnaameti kodulehelt www.keskkonnaamet.ee

TVL

Mustpeanälkjas. Foto: Allar Liiv

 

Kultuurisündmused

 Vaikselt, õige vaikselt hakkab kultuurielu hoogu koguma...

16. mail 18.00 Posti Piknikulava Sakal esitleb: Bonzo
Pääse: 12.- / sõbramärgiga 10.-
Igalt piletilt läheb 1.- euro heategevuseks Vähiravifondile "Kingitud elu". Avatud ka Posti talu kodukohvik. Kontserdipaik avatud 1 tund enne algust. Info: 5143930 Toomas.

21. mail Kohtla-Nõmme rahvajooks. (Lehe kokkupanemise ajal selle ürituse kohta täpsemat infot ei ole, jälgige reklaami Toila valla kodulehel ja Spordi- ja Kultuurikeskuse FB lehel)

29. ja 30. mail Kass Arturi rattarallid Kohtla-Nõmmel ja Toilas. (Lehe kokkupanemise ajal selle ürituse kohta täpsemat infot ei ole, jälgige reklaami Toila valla kodulehel ja Spordi- ja Kultuurikeskuse FB lehel)

30. mail 18.00 Posti Piknikulava Sakal esitleb: Kelli Uustani Trio
Pääse 12.- eur/ sõbramärgiga 10.- eur
Igalt piletilt läheb 1.- eur heategevuseks, Vähiravifondi "Kingitud elu". Töötab ka Posti talu kodukohvik. Kontserdipaik avatud 1 tund enne algust. Info: 5143930 Toomas.

TVL

Voka postipunkti asendab kirjakandja külastus ja postkontor-pakiautomaat Jõhvis

Seoses vähese külastatavusega lõpetas 30.aprillist teenuse osutamise Voka raamatukogus tegutsenud postipunkt. Edaspidi on kohalikel elanikel võimalik postiteenuseid tarbida kirjakandja vahendusel või kasutades ümberkaudseid postiasutusi või pakiautomaate.

„Voka raamatukogus oleva postipunkti tegevuse lõpetamise põhjuseks on teenuse kasutajate väike arv ja Vokas asub ka DPD pakiautomaat,“ ütles Toila vallavanem Eve East. “Toila vald on huvitatud ka Omniva pakiautomaatidest, Toila alevikus ja Kohtla-Nõmmel, sest arvestades viiruse levikut, soovime viia pakkide saatmise ja saamise mugavamaks ning mis oluline - kontaktivabaks.“

Kuivõrd Omniva plaanib jätkuvalt oma pakiautomaadivõrku laiendada, võib ka Toila valda tulevikus uusi pakiautomaate lisanduda. Selle aasta pakiautomaadivõrgu laienemise plaanid pole aga praegu veel paigas. Tavapäraselt toimub pakiautomaatide võrgustiku laiendamine aasta lõpu eel, et olla valmis saabuvateks jõuluaja tippkoormusteks. Tänavu tuleb arvestada ka pakiautomaatide erakordselt pikkade tootmisaegadega, kuna ülemaailmselt on nappus erinevatest elektroonikakomponentidest, mida kasutatakse ka pakiautomaatides.

„Oleme Toila valla ettepaneku kätte saanud ja võimalusel arvestame seda pakiautomaatide uusi asukohti plaanima hakates,“ ütles Omniva kliendikogemuse üksuse juht Kristi Mäeorg.

Seni on lähimad Omniva pakiautomaadid Jõhvis:

• Jõhvi Jewe kaubanduskeskuse pakiautomaat, Narva mnt. 8

• Jõhvi Pargi keskuse pakiautomaat, Puru tee, 1

• Jõhvi Grossi pakiautomaat,  Tartu mnt, 15a

• Jõhvi Maxima XX pakiautomaat, Rakvere tn, 29

Voka piirkonna elanike saadetised jõuavad edaspidi lähimasse naaberpostiasutustesse, milleks on 14km kaugusel asuv Jõhvi postkontor. Voka piirkonna saadetised , mis suunatakse postiasutusse väljastamiseks liiguvadki kohe Jõhvi postkontorisse. Kui klient soovib saadetisi kätte saada mõnest teisest postiasutusest, saab need ühest postiasutusest teise tasuta ümber suunata.

Klient saab ka eelnevalt ise määrata, kas ta tahab oma saadetist saada Jõhvi postkontorist või näiteks hoopis mõnest talle sobivast pakiautomaadist. Selleks tuleb lehel minu.omniva.ee märkida oma eelistatud kohad pakkide kättesaamiseks.

Kirjakandja toob teenuse koju või kontorisse

Mugavaim võimalus on postiteenuseid kasutada ka postipunkti, postkontorisse või pakiautomaadi juurde minemata, isegi kodunt lahkumata. Kõigil postiteenuse kasutajatel, kes elavad või asuvad maapiirkonnas, on võimalus kutsuda kirjakandja koju või tööle ning kasutada universaalse postiteenuse teenuseid oma elu- või asukohast lahkumata.

Kirjakandja kohalekutsumine on tasuta neile, kelle lähim postkontor või postipunkt jääb kaugemale kui 5km. Maksta tuleb ainult postiteenuste ja neile kehtestatud teenustasude eest nagu tuleks maksta ka postkontoris. Tähele tuleb panna ainult seda, et tasuta kojukutse kehtib universaalse postiteenuse teenuse kasutamisele - see tähendab, et see ei laiene näiteks kullerpakkidele jms teenustele. Kirjakandjat saab kohale kutsuda kodulehel oleva vormi kaudu https://www.omniva.ee/public/kirjakandja/index.html

Pärast tellimuse vormistamist võtab Omniva klienditeenindus tellijaga ühendust ning lepib kokku täpse teenindamise päeva ja aja. Kirjakandja tuleb tellimust täitma üldjuhul juba järgmisel tööpäeval, aga mitte rohkem kui 3 tööpäeva jooksul. Kirjakandja tuleb koju või tööle tööpäeviti kell 8:00-16:00.

Teenus on eriti mugav neile, kel ea, tervise või transpordi puudumise tõttu on postiasutusse minek raskendatud.

Lähim postkontor asub Jõhvis

Vokale lähim postkontor asub Jõhvis (Narva mnt 8) ning avatud esmaspäevast reedeni 10:00-18:00. Kõik Voka postipunkti teeninduspiirkonna saadetised saab edaspidi kätte Jõhvi postkontorist. Seal müüakse ka postmarke, ümbrikke, pakendeid ja muud kirjade-pakkide saatmiseks vajalikku.

Postmargid ka internetist või kirjakandja käest

Postmarke, kaarte, ümbrikke või pakendeid on kõige lihtsam osta Omniva e-poest https://pood.omniva.ee/ Postkasti mahtuvad kaubad tuuaksegi otse tellija postkasti, suuremamõõtmelised (näiteks kaubapakendid) saab kätte kas kirjakandja vahendusel või Jõhvi postkontorist.

Lisaks kirjade saatmiseks vajalikele tarvetele (ümbrikud, margid, postkaardid jm) saab Omniva e-poest tellida ka valikut kaitsemaske (tuuakse samuti otse postkasti, nii et maskide soetamiseks ei pea kodust väljuma) ning margipiltidega kinketooteid.

Lisaks e-poele ja postkontorile saab postmarke osta ka edasimüüjate käest. Vokale lähimad postmargi edasimüüjad on samuti Jõhvi linnas: R-kiosk Pargi keskuses, R –kiosk Tsentraal, Jõhvi Selveri infolett.

Postmarkide lähimad müügikohad leiab Omniva kodulehelt: https://www.omniva.ee/era/veel/edasimuujad

Kirjakastid Voka külas ja alevis

Kirja saatmiseks on loomulikult olemas ka kirjakastid nii Voka külas kui alevis (Narva mnt 2). Lisaks võib märkida, et Toila vallas on kokku 10 kirjakasti, lisaks Voka omadele veel Kohtla-Vanakülas, Kohtla-Nõmmel, Valastel, Sakas, Päitel, Kaasikaial ning kaks Toilas.

Head posti- ja pakiteenuse kasutamist!