Alates 1. juulist 2021 osutab Toila Vallavalitsus koduabiteenuseid

 

6. aprilli 2021 korraldusega kinnitas Toila Vallavalitsus koduteenuste loetelu ja teenuste hinnad.

Sotsiaalseadustiku üldosa seadusest tulenevalt vastutab igaüks iseenda ja oma pere sotsiaalsete riskidega toimetuleku eest. Samas võib meist igaüks end leida ühel hetkel abivajaja rollist, jäädes haigeks, kaotades töö, olukorras kus oma jõududega hakkama ei saa. Tulenevalt sotsiaalhoolekande seadusest on koduteenus kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav kohustuslik sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti. Inimese kõrvalabi vajadus võib tuleneda tema ajutisest või püsivast puudulikust tegevusvõimest teatud tegevuste sooritamisel, näiteks inimene ei suuda end iseseisvalt riidesse panna, süüa valmistada, treppidel liikuda jne. Inimese tegevusvõimet mõjutab peamiselt tema füüsiline ja/või vaimne tervis. Inimese kõrvalabivajaduse põhjuseks võib olla ka elukeskkond.

Koduteenuse sihtgrupiks on täisealised inimesed, kes tulenevalt oma tervisseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast ei saa iseseisvalt hakkama kõrvalabita kodustes tingimustes ning väljaspool eluruumi. Siinjuures tuleb silmas pidada, et teenuse osutamine peab toetama abivajaja enda vastutust, aktiivsust ja võimeid iseseisvalt toime tulla.

Koduteenuse osutamisel abistatakse inimest nendes toimingutes, mida ta ise ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks. Samuti abi tegevuste korraldamisel tema kodus ning asjaajamisel väljaspool kodu.

Koduabiteenused, mis ei nõua abivajajaga füüsilist kontakti, kuid on abivajajat abistatavad tegevused, on järgmised:

• toiduainete ja majapidamistarvetega varustamine (nt toiduainete, esmatarbekaupade ja ravimite ostmine või koos ostude tegemine kokkulepitud lähimast müügikohast teenuse saaja enda raha eest, toiduainete tuppa toomine);

• valmistoidu kojutoomine või selle korraldamine (nt valmistoidu kohaletoimetamine toimub toitlustusasutuse/ettevõtte poolt, tasub klient teenuse eest toitlustus asutusele/ettevõtele)

• abistamine toidu valmistamisel (nt kliendi juhendamisel osutada abi lihtsa kiirelt valmiva toidu valmistamisel või valmistoidu soojendamisel);

• eluruumi korrastamine (nt eluaseme korrastamisel abistamine kokkulepitud määral isikule kuuluvate vahenditega);

• kütmisabi, joogivee ja reovee käitlus (nt kütmine, küttematerjali toimetamine küttekehani, küttepuude ladustamine, tuha väljaviimine, ahjusiibri sulgemine, vee tuppa toomine kaevust ja reovee väljaviimine);

• terviseabi korraldamine (nt abistamine arstiabi korraldamisel, järelevalve ravimite võtmisel);

• abistamine asjaajamisel, kommunaal- ja/või muude maksete tasumisel (nt informatsiooni edastamine, teabe edastamine, abistamine asjaajamisel, abistamine remondi -ja teenustööde korraldamisel, juhendamine tehnika kasutamisel jne);

• riiete ja muu pesu hooldus (nt pesupesemise korraldamine).

Isikuabi teenused (jõustub 01. jaanuaril 2022) tähendavad inimese abistamist tema enesehooldusega seotud toimingute sooritamisel, nõuavad abivajajaga füüsilist kontakti ja on järgmised:

• abistamine pesemisel ja hügieeniprotseduuride sooritamisel (nt juhendamine ning abistamine hügieenitoimingutes, sh potitooli kasutamisel ja mähkmete vahetamisel, abistamine pesemisel või pesemisteenuse korraldamine);

• abistamine riietumisel;

• abistamine söömisel (nt juhendamine ja abistamine toitumisel ja söömise motiveerimine);

• abistamine liikumisel eluruumis, vajadusel abivahendi kasutamisega (nt abistamine liikumisel eluruumis, saatmine jalutuskäigul või aktiivsel liikumisel, saatmine õues abivahendi kasutamisel ratastool, kargud, tugiraam, juhendamine liikumisel).

Koduteenuse taotlemise protsess algab inimese pöördumisest omavalitsusse. Järgmise sammuna viib sotsiaaltöötaja läbi abivajaduse tervikliku hindamise, kaasates vajadusel hindamisprotsessi teisi spetsialiste, samuti abivajaja lähedasi. Hindamisel selguvad abivajaja igapäevased harjumused ja tavad tegevuste sooritamisel ning neist saab lähtuda teenuse osutamisel. Abivajaduse hindamisel selgub millises mahus ja millistes tegevustes inimene abi vajab. Abitegevused ja nende osutamise maht märgitakse ära hooldusplaanis. Igapäevasel teenuse osutamisel jälgitakse nii hooldusplaani kui abivajaja hakkama saamist, et koheselt reageerida muutustele. Hindamisel kasutavad sotsiaaltöötajad hooldusvajaduse hindamise vahendit (vormi). Kuna teenuse osutamise kohaks on abivajaja elukoht, tuleb abivajaduse hindamisel üle vaadata, kas elukoht on teenuse osutamiseks turvaline. Oluline on, et koduhooldustöötajatele on tagatud turvaline töökeskkond. Hindamistulemustest lähtuvalt tuleb sotsiaaltöötajal otsustada koduteenuse osutamine või sellest keeldumine 10 tööpäeva jooksul. Asja lahendamise tähtaeg hakkab kulgema taotluse esitamise päeva järgnevast tööpäevast. Kui hindamise käigus taotletava teenuse vajadust ei tuvastata, soovitab sotsiaaltöötaja inimese toimetuleku ja/või hoolduse tagamiseks ja/või kõrvalabi katteks teisi meetmeid. Omavalitsuse poolt koostatud leping sätestab kõik koduteenuse osutamisega seotud tingimused, sealhulgas ka vaide küsimused. Määratud koduteenuse osutamise käigus sooritatavad tegevused fikseeritakse hooldusplaanis. Teenuse vajaduse muutumisel tehakse muudatused lepingus ja hooldusplaanis. Koduteenuse osutamine peab olema eesmärgipärane ja arusaadav nii teenuse saajale kui teenuseosutajale. Kui koduteenust on vaja osutada isikule koheselt, teeb omavalitsus otsuse teenuse määramiseks esimesel võimalusel tagasiulatuvalt. Teenuse osutamise perioodil võib kõrvalabi vajadus terviseseisundi või elukeskkonna muutuste tõttu väheneda või suureneda. Sellest lähtuvalt näeb seadus ette korduvhindamise võimaluse, mille võib algatada nii omavalitsuse sotsiaaltöötaja, kui ka teenust saav inimene.

Korduvhindamise läbiviimise tingimused sätestatakse teenuse osutamise korras ja teenuse osutamise lepingus (hooldusplaanis). Sotsiaaltöötaja vastutab nii abivajaduse esmase kui korduva hindamise läbiviimise eest. Praktikas viiakse korduvaid hindamisi läbi vähemalt kord kalendriaastas. Hooldusplaanis fikseeritud tegevused vaatavad üle nii abivajav isik, kui sotsiaaltöötaja. Vastavalt abivajaja iseseisvale toimetulekuvõimele, kas lisatakse abistavaid tegevusi või hoopis vähendatakse, sest abivajaja on saanud iseseisvamaks.

Sotsiaalteenuse eest võib võtta tasu. Inimeselt võetava tasu suuruse on seadusandja sidunud sotsiaalteenuse mahu, teenuse maksumuse ning teenust saava inimese ja tema perekonna majandusliku olukorraga. Toila vallas on ühe koduteenuse toimingu korra hind 4 eurot. Kui ka inimene ise rahaliselt panustab, oskab ta väärtustada enam ka temale osutatud teenust. Kohalikud omavalitsused kehtestavad koduteenusele minimaalse tasu abivajaja omavastutuse tagamiseks ja teenuse tarbimise üle arvestuse pidamiseks. Kui abivajaja majanduslik seis ei võimalda omaosalust tasuda, saab kohalik omavalitsus koduteenuse saajat omaosaluse määrast kas osaliselt või täielikult vabastada. Igale inimesele lähenetakse juhtumipõhiselt ja individuaalselt arvestades iga konkreetse abivajaja vajadusi ning võimalusi.

Inimese iseseisva toimetulekuvõime säilitamiseks/tõstmiseks tuleb seda jälgida koduhooldustöötajal teenuse osutamise perioodil jooksvalt.

Teenuse osutamise haldusleping lõpetatakse järgmistel alustel:

• abivajaduse muutumisel, kui inimene ei vaja enam määratud teenust (koduteenusest enam ei piisa või on ära langenud teenuse saamise ajutised põhjused);

• teenuse saaja elukoha muutumisel (siirdub elama teise omavalitsusse);

• lepingu tingimuste rikkumisel (kui teenuse saaja ei tee koostööd ja teenuse osutamine pole seetõttu võimalik).

  Teenuse osutamisel peavad ennast turvaliselt tundma nii abivajaja kui koduhooldustöötaja. Korduvate intsidentide korral (suhtlemisprobleemid, ähvardamine, oht teenuseosutajale jms) leping lõpetatakse. Teenuse osutamist takistavate asjaolude ära langemisel tekib inimesel taas õigus teenuse saamiseks. Kohalik omavalitsus teostab regulaarselt rahulolu küsitlusi teenuse saajalt, need võimaldavad teenuse osutamist veelgi otstarbekamalt ja kvaliteetsemalt osutada.

Koduteenus ei ole mugavusteenus, see peab toetama inimese iseseisvat toimetulekut. Teenuse saaja peab osalema teenuse osutamise protsessis aktiivselt. Teenuse osutamise ajal on oluline hoida üleval abivajaja aktiivsust ja motivatsiooni iseseisvaks toimetulekuks.

Informatsiooni koduteenuse kohta annab sotsiaaltöö spetsialist Krista Kool tel. 336 9501; 53419885, krista.kool@toila.ee.

Maarika Tarum

abivallavanem