Toila Loomekeskuse töötoad

Artefaktid fotograafilisest heterotoopiast

 

14. novembril avab Aap Tepper Toila seltsimajas oma isikunäituse pealkirjaga „Artefaktid fotograafilisest heterotoopiast“.

Sellega seoses palusin Aabul veidi rääkida endast ja sellest, kuidas ta kunsti juurde jõudis. Samuti sellest, mis on Rundum artist-run space ja kuidas Aap sellega seotud on.

Aga alustame algusest.

Oled Toila poiss? Milline oli Sinu lapsepõlv? Kelleks tahtsid lapsepõlves saada?

Kuigi mu juured ei ole siit pärit, siis mina olen küll terve oma teadliku elu end Toila järgi positsioneerinud. Kolisime vanematega Toilasse 1993. aastal, olen käinud Toila lasteaias ning 12 aastat kohalikus gümnaasiumis. Lapsepõlv oli mul väga aktiivne. Tegin palju sporti ja avastasin Toilat igast võimalikust nurgast. Ma ei suutnud kunagi otsustada, kelleks saada tahan. Kord tahtsin saada traktoristiks, kord korvpalluriks, kord arhitektiks. Olen olnud alati tundlik end ümbritseva keskkonna suhtes ja eks need huvid ka seeläbi muutusid.

Kus ja mida Sa oled õppinud? Kuidas jõudsid kunstiõpinguteni?

Olen õppinud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna bakalaureuses ja hetkel olen sama osakonna magistris. Kunstiõpinguteni jõudsin üsna ootamatult, sest mõtlesin selle peale esmalt gümnaasiumi lõpus. Hakkasin teismeeas huvituma fotograafiast ning kui mulle sai selgeks, et mind ei huvita lihtsalt forograafa praktiline külg, siis sellest lähtuvalt otsustasin kunstikooli kasuks. Sisseastumise hetkel puudusid mul laiemad kunstialased teadmised ning tagasivaadates oli see ikka vedamine, et ma sisse sain.

Ega noore inimese elu ainult õpingutest ja tööst koosne, millega Sa vabal ajal meelsasti tegeled?

Vabal ajal üritan võimalikult aktiivne olla. Teen sporti või käin kultuuriüritustel. Üritan olla ka sotsiaalne ning kursis sellega, mis mu ümber toimub. Vaba aeg on minu jaoks muidugi ka väga suhteline mõiste. Kunstitöötajana ei ole mu tööpäevad üheksast viieni ning vaba aega leian pigem siis kui struktureerin oma aja vastavalt.

Mis on Sinu jaoks elus tähtis?

Neid asju on üsna palju, kuid kindlasti on minu jaoks tähtis see, et mul on võimalus tegeleda asjadega, mis mind huvitavad. Väga tähtis on ka see, et mul on olemas tugistruktuur – nii  professionaalses keskkonnas kui ka eraelus.

Sinu igapäevane tegevus on suuresti seotud RUNDUMiga. Rund um tähendab saksa keeles „ümber, ümberringi, ümbritsema“.  Mis asi on Rundum artist-run space?

Rundum on viie noore kunstniku poolt algatatud loominguline platvorm, mis on kahe aasta jooksul peamiselt Tallinnas tegutsenud. Me pakume näitusepinda läbi kahe formaadi ning meil on ka haridusplatvorm, mis on seni keskenunud loovisikute igapäevatingimustele ja omaalgatuslike praktikate võimalikkusele kunstiväljal. Oleme kahe aastaga korraldanud ligi 100 üritust ning oleme loomas teiste sarnaste initsiatiividega rahvusvahelist võrgustikku. Rundum ei ole seotud ühe kindla ruumiga ning eestvedajatena kasutame omaloodud platvormi ka oma kunsti näitamiseks. Sellest lähtuvalt võtan oma isikunäituseks Rundumi kaasa Toilasse ning minu näitus on Rundumi programmis sees.

Jõudsimegi jutuga Sinu näituseni Toilas. Oled  siin tegemas üsna erakordset kunstiprojekti. Räägi sellest lähemalt. Mis see on ja miks sa seda just Toilas teed?

Selle projekti erakordsus väljendub vast just näituse kohaspetsiifilisuses. Korraldan oma isikunäituse, mille tõukeks on fotograafia kui üha enesestmõistetavam suhtlusakt. Olen huvitatud sellest, kuidas fotograafia meie igapäevast reaalsust kujundab ning kuidas seda sotsiaalmeedias üha rohkem kommunikatiivsetel eesmärkidel kasutame. Peamiseks uurimissubjektiks olen mina ise ning näituse raamistik on üles seatud sellele, kuidas ma fotograafiaga tegelema hakkasin. Tähtsal kohal on ka keskkond, kus see füüsiliselt aset leidma hakkas ning seeläbi on luubi alla võetud ka Toila avalik ruum, peaasjalikult park ja rannajoon.

Tunnen, et Toila geograafiline asupaik on mind väga palju mõjutanud ja kuna minu kunstipraktika on siiani keskendunud läbi elatud tajukogemuste analüüsimisele, siis näituse tegemine Toilas on üsnagi enesestmõistetav. Kui hakkasin tegelema fotograafiaga, siis pildistasin peaasjalikult Toila pargi- ja rannavaateid. Pildistamisest sai minu jaoks eskapism ning pargirännakud aitasid mul ennast välja elada. Leian, et päris tähtis on elada avatud horisondi lähedal, sest inimliku piiratuse tunnetus võib tihtipeale väga lihtsalt prioriteedid elus paika panna. Teadmine, et praegusel ajal infoühiskonnas on meil väga palju erinevaid valikuid ja kõik on meie jaoks avatud on väga positiivne, kuid see võib ka tekitada otsustusvõimetust ja ärevushäireid. Fotograafiline tegevus oli minu jaoks teraapiline tasakaalustav akt fragmentaarse ja kiire inforuumi kõrval ning tagasivaade sellele aitab mul mõista kaasaja ühiskonna mõjuvälja. Kuid ma ei pildistanud ainult iseenda jaoks, tähtis oli ka kohalolu sotsiaalmeedias ning tehtud foto kommunikatiivsus. Mobiilifotograafia on muutumas üha kvaliteetsemaks ja populaarsemaks ning kohe varsti on harv juhus kohata inimest, kes ei pildista nutitelefoniga. Sellega kaasneb olukord, kus me kõik loome kujutisi ja oskame fotograafilist keelt, kuid me peame ka olema teadlikud sellest, et kujutlusvõime on prosuumer (producer-tootja/consumer-tarbija) kultuuris on kapitalismi mõjualas. Meie kõigi elud on üha rohkem “reality show’d” ja elustiil on näiliselt tähtsam kui reaalne elu ise. Värvipsühholoogia on teinud kindlaks millise tooniga filtrid on Instagramis kõige kaasavamad ning meie omavaheline suhtlus sotsiaalmeedias on statistikaks neile, kes seda rahalistel eesmärkidel ära tahavad kasutada. Loome kommunikatiivsetel eesmärkidel komponeeritud kujutisi, kuid mis juhtub siis kui vaatame hiljem ise oma fotosid? Kas mäletame originaalset läbielatud kogemust või omandame manipuleeritud kujutise oma identiteedi narratiivi?
Näitus saab aset leidma kahes ruumis: Toila seltsimajas ja rannas. Tegemist saab olema kahe installatiivse keskkonnaga, milles näitusekülastajale on avatud mitmed tajuviisid. Kahte ruumi hakkab kokku siduma kaart, mis viib vaataja läbi aleviku ja pargi. Sellest lähtuvalt loodan ka, et kohalikud näevad ehk Toilat teise nurga alt.

Lisaks näitusele on mul ka eesmärgiks anda tagasi kohale, mis on mulle väga palju andnud. Toila vallas on tugev kogukond spordi ümber, mis on iseenesest väga tore ja ma võtan ka ise sellest osa, kuid kaasaegse kunsti näituseid näeb siin harva. Ma ei võta seda kui tagasitulekut, sest ma ei ole Toilast kunagi lahkunud. Olen siia veel sisse kirjutatud ja mu perekond elab siin. Tegemist on pigem vastutustundega oma kogukonna ees ning ma loodan, et siin tehtud näitus avab uusi võimalusi Toila kultuurielus osalemiseks.

Tänan Aapu vestluse eest, samuti võimaluse eest tema põnevast kunstiprojektist osa saada.

Laupäeval 14. novembril kell 11 on kõik huvilised oodatud Toila seltsimajja näituse avamisele! Samal päeval kell 15.00 toimub vestlus kunstnikuga.

Lahtiolekuajad: K–R 12.00–18.00 L–P: 10.00–16.00. Näitus on suletud laupäeval 21. novembril.

Näitus jääb avatuks kuni 6. detsembrini.

Lea Rand

Kohtume raamatukogus!

Oktoobrikuu viimasel nädalal – 20.-30. oktoobrini – toimusid üle-eestilised raamatukogupäevad „Kohtume raamatukogus!“. Tänavu juba 25. korda.

Raamatukogupäevade ajal korraldatakse raamatukogudes eriilmelisi üritusi, kohtumisi nii suurtele kui väikestele, avatakse näitusi. Nii ka meie vallas.

Voka raamatukogus on mitu põnevat näitust, mis muusika-aastale kohaselt seotud moel või teisel muusikaga. 20. oktoobril avati näitus „Muusika-aabitsast Heliseva muusikani - muusikaharidusest Eesti koolides“. Näitusel on eksponeeritud laulikuid ja muusikaõpikuid erinevatest aegadest. Teiste hulgas näiteks V. Lensin Muusika aabits 1962, Laulik I III-IV kl. 1950, Laulik II V-VII 1950, R. Päts Lemmiklaulik 1942, Laulik II 1951, M. Nurme, A. Sõber Merel (luule- ja laulupõimik) 1962, Päts, Kaljuste Laulik IV kl 1977, Muusikaõpetus IV 1998, Kangro Helisev maailm V-VI kl 1991, Kangro Helisev maailm VIII 1998 ja Büttners H. Capriccio – saksakeelne saržide raamat muusikutest ning venekeelne Škola dlja fortepiano 1910. aastast – originaalpealkiri G. Damm Methode de Piano et Recueil d airs ja saksakeelne G. Damm Klavierschule und Melodienschatz für die Jugend Preios.

Kõrvuti laulikute ja muusikaõpikutega saab tutvuda ka raamatunäitusega „Muusikalavastustest meie teatrites läbi aastate“, kus on vaatamiseks väljas raamatud, reklaamid, fotod Estonia algusaastate lavastustest, ajalehtedest, 1931.a. ilmunud artikkel „Estonia 25“ ja kavalehed, millest vanimad on pärit eelmise sajandi 30-ndatest aastatest. Huvitav väljapanek on ka „Ajatud lasteraamatud Eesti kirjanikelt“, mis on koostatud raamatutest, mis lugejad on kodudest toonud.

27. oktoobri pealelõunal oli raamatukogus külas Toila Gümnaasiumi direktor Riho Breivel koos lõõtspilliga. Pillilugudele vahelduseks tutvustas ta oma pilli ja rääkis lõõtspillidest ja nende tegemisest üldisemalt.

Toila raamatukogu alustas raamatukogupäevi kohtumisega, kuhu olid oodatud lapsed koos vanematega. 21. oktoobri õhtul olid külas Marko Kaldur ja Valge Tähekiir. Tähekiir on samojeedi koer, kelle elust ja seiklustest tema peremees Marko on kirjutanud raamatu „Valge Tähekiire seiklused“. Marko Kaldur rääkis ja näitas pilte nii raamatu saamisloost, peategelase Tähekiire elust ja seiklustest kui ka samojeedi koertest ning nende päritolust, tõust, tegemistest.
Samas oli võimalik "kelgukoera-sõbrahindadega" osta ka raamatuid koos peategelase käpajälje ning autori pühendusega.

Kahtlustan, et peale seda kohtumist oli nii mõneski kodus kuulda lunimist „Võtame endale ka sellise!

Eesti raamatu päeval, 23. oktoobril avati Toila raamatukogus muusika-aastale pühendatud näitus, kus põhirõhk on endise Voka puhkpilliorkestri pillidel, nootidel, au- ja tänukirjadel. Näituse avamine möödus koos Eesti raamatu, Eesti (ja mitte ainult) muusika, laulu, pillimängu, naeru ja lõpuks ka tantsuga. Oli mälestusi ja meenutusi – Heino Jäger ja Ingi Loide meenutasid Voka puhkpilliorkestri aegu ja ajalugu, Reeni Painik tuletas meelde Toila külakapelli tegevusaastaid.
Aitäh Reenile, kes tõi näitusele ka oma isiklikust kogust pärit erinevate maade pille.

Näitus jääb raamatukogus avatuks kuni aasta lõpuni.

Kahel korral külastasid raamatukogu lasteaia Naerumeri mudilased. Rääkisime raamatukogust ja raamatutest, lugesime ette ja tutvusime näitusel olevate pillidega.

Aga elu käib ja erinevaid sündmusi toimub meie valla raamatukogudes läbi aasta, mitte ainult

raamatukogupäevade ajal. Jätkuks vaid igale poole huvilisi ja kaasalööjaid.

Seega – kohtume raamatukogus!

Lea Rand

Autori fotod

Kultuurisündmused novembris-detsembris

6. novembril kell 20.00 Isadepäeva tantsuõhtu Toila sadamakõrtsis. Tule tähista isadepäeva meeldivalt Kimalase Vennaga koos lauldes ja tantsides! Kaasa laulmiseks ootavad Sind laululehed. Jala keerutamiseks on lava ees tantsuplats, mis vaja kuumaks kütta.

Võta sõbrad kaasa ja tule ka! Toila sadamakõrts ootab Sind!

7. novembril kell 12.00 Vesiaeroobikapäev Toila SPA-s.

Kas sinul on soov teha midagi rütmikat, saada head energiat, saavutada hea vorm ning teha seda kõike vees? Kohtume 7. 11. 2015 kell 12.00 Toila Spa suures ujulas! Etteastuvad külalistreenerid Soomest ja Tallinnast! Vesiaeroobikapäeva programm pakub huvi harrastajatele, lasteaedade -, koolide -, ülikoolide õpetajale, terviseedendajatele, hotellide ja sanatooriumide töötajatele, fitness instruktoritele ja paljudele teistele.
Õpitubades esitetakse teile uusimaid programme ja kaasaegset metoodikat – kõik on väga uus ja progressiivne fitness maailmas! Olete oodatud!

14. novembrist - 6. detsembrini Aap Tepperi isiknäitus Toila seltsimajas.

Aabust ja näitusest saab pikemalt lugeda eraldi artiklist.
 

20. novembril kell 19.00 hingedeaja õhtu koos luule ja muusikaga „Igal oma saatus“ Toila seltsimajas. Toila raamatukogu Kella Kuue Kohtumiste Klubil on küpsemas uus muusika- ja luulekava, mis seekord on veidi mõtlikum ja sissepoole vaatavam, kui eelmine "vanatüdrukute" kava. Loeme ja laulame Anneli Lambi uuest luulekogust "Igal oma saatus".
Võtke kaasa sularaha – kohapeal on võimalik osta Anneli luulekogu ja avatud on ka luulekohvik.
 

24. novembril kell 11.00-13.00 doonoripäev Voka spordihoones.
Kutsume verd andma kõiki soovijaid vanuses 18-60 aastat koos isikut tõendava dokumendiga. Doonor peab kaaluma vähemalt 50 kg, olema terve ja söönud. Doonorile antakse tõend ja toiduainete pakk tema valikul. Osalege ja tehke head!

28. novembril kell 14.00 Voka rahvamajas Tartu Ülikooli rahvakunstiansambel tantsib ja Voka Siuru laulab. Sissepääs prii!
Avatud annetuskast Siuru 20. juubelikontserdi korraldamiseks 2016. aasta kevadel.

29. novembril kell 9.30 Voka jõulukuuse juures 1. advendiküünla süütamine.

Tule terve perega esimese advendi hommikul, 29. novembril Voka jõulukuuse juurde!
Toimub XV Ülemaalise Jõuluvanade konverentsi delegaatide ametlik külaskäik Toila valla toredate laste juurde. Sa pead seda oma silmadega nägema!
Tantsime ja laulame koos jõuluvanade ja päikesekillukestega!
Too oma kiri Jõuluvanale ümbrikus suurde jõuluvana liikuvasse postkontorisse!
Süütame Voka jõulukuuse tuled ja 1. advendi küünla!
Võta kaasa sõbrad ja hea tuju!

18. detsembril kell 20.00 Aastalõpupidu Voka rahvamajas.

Tantsuks mängib ansambel Talent ja õhtut juhib Hildur Pläramets.

Pidu on salgonistiilis (lauale saad kaasa võtta ise toidu ja joogi)

Pilet 5€

Tule veeda üks lõppeva aasta õhtupoolik meeleolukalt sõprade seltsis!

Piletite müük ja laua broneerimine, bussisoov peole ja koju kuni 16.12 Voka ja Toila raamatukogudes ja spordihoones.

Lisainfo: kaisa.pukk@toila.ee ja 5258417

20. detsembril kell 17.00 Advendikontsert Pühajõe kirikus
Neljanda advendiküünla süütamine, Tütarlasteansambel "Päikesekillukesed".
Jõulukontsert Ott Lepland ja Kristjan Kaasik duolt.
Toila valla elanikule pilet soodushinnaga 5€, tavahinnaga pilet 8€
Eelmüük avatud Toila ja Voka raamatukogudes ja Voka spordihoones
Liigub kontserdibuss! Palun teata transpordisoovist piletit eelmüügist ostes Toila või Voka raamatukogus.

55. õpetajate päev

5. oktoobril toimus Toila Gümnaasiumis ja ka mujal Eesti koolides õpetajate päev, mis on alguse saanud 1960. aastatel. See on päev, kus abiturendid asendavad õpetajaid ja annavad noorematele klassidele tunde. Sel aastal oli õpetajate päeva korraldamine väga eriline, sest Eestis toimus see juba 55. korda, mis tähendab, et õpetajatel oli lisaks peopäevale ka juubel, mille puhul kinkisime neile ka enda tehtud „Õpetajate raamatu 2015“, kus on kirjas nende endi kooli minevik ja muud põnevat.

Aktusel kõnet pidades mainisin õpilastele seda, et õppimine sõltub kõik endast, kui palju õpetajaid kuulatakse ja kui väga tahetakse oma unistusi ellu viia. Õpetajad on inimesed, kes lisaks vanemate kasvatusele aitavad meid haridusteel õppimise ja suunamisega. Aktuse lõpus näitasime oma tänu välja suure aplausiga.

Kuna õpetajaid on meil palju, aga abiturente vähe, siis pidime appi võtma kolm 11. klassi õpilast Andreas Astoki, Fred-Georg Pääro ja Vladislav Vassiljevi, et kõik tunnid ikka antud saaksid. Tänu neile, et appi tulid ja olid tublid asendusõpetajad.

Koolipäev oli üsnagi tavaline, kuid tunnid olid lühendatud. Iga noor andis erinevaid tunde ning vahetundide ajal tähistasime õpetajate päeva väikese koogi ja kohviga. Klassid olid erinevad, mõned klassid olid usinad ja tegid ilusti tööd ning osad olid jälle laisemad, kuid sellegipoolest sai tunnitööd tehtud ja kõik olid rahul. Kuna tänapäeval on ka populaarseks teemaks tundide ajal nutitelefonid, siis mõnes klassis said need ka ära korjatud, et tunnid mööduksid edukalt.

Päeva lõpuks olime kõik noored väga väsinud – saime aru, et õpetaja amet ei ole üldsegi lihtne ja õpetamine ei ole kerge töö. Kokkuvõtlikult jäime kõigega rahule. Loodame, et ka õpetajatel oli see eriline päev täis energiat ja põnevust ning nad jäid rahule kõigi meie tegemistega.

Christiin Lember

Noored pildis

Toila valla noored osalemas Kurtna Noortekeskuse projektis „Oskad midagi teha vahvat? Õpeta teisi!“

Kuus Ida-Virumaa noortekeskust (Voka, Vaivara, Narva, Kurtna, Kohtla-Järve, Kiviõli) osalesid Kurtna Noortekeskuse kirjutatud projektis „Oskad midagi teha vahvat? Õpeta teisi!“, mille raames külastasid eri piirkondade noored projektis osalevaid noortekeskuseid ning õppisid palju uut ja huvitavat. 

Esimene kohtumine leidis aset maikuus Toila vallas, meie oma Voka Avatud Noortekeskuses kui ka Voka spordihoones, kus projektis osalejad said omavahel tuttvaks ning kohalikud noored (Carmelyta, Helena, Ksenija, Sandra) õpetasid külalistele hoonööridega hüppamist. 

 

Järgnesid kohtumised Kohtla-Järvel, Vaivaras, Narvas, Kiviõlis ja Kurtnas. Noored said projekti raames juurde oskusi tänavatantsu vallas, seepide, kõlarite ja mõõkade valmistamisel, susside tegemisel ja fotokuubikute meisterdamisel. Projekti eesmärgiks oli anda osalevatele noortekeskusele võimalus näidata ja õpetada huvitavaid tegevusi ka noortele teistest noortekeskustest. Pärast mida saavad noored õpetada omandatud oskusi teistele noortele oma kodukohas, kasutades „noorelt-noortele“ meetodit. 

Olulisel kohal oli ka tutvumine erinevate noortekeskustega üle Ida-Virumaa, jagada omavahel kogemusi, luua uusi tutvusi ning tugevdada kohalikku koostöövõrgustikku.

Viimane kohtumine leidis aset sügisesel koolivaheajal Kurtna Noortekeskuses, kus toimus pärast tegevusi ka pidulik projekti lõpetamine. Iga noortekeskus kui ka noor leidis antud projektist enda jaoks midagi kasulikku ning noored jätkavad õpitud tegevuste õpetamist oma noortekeskustes. Novembrikuus toimub meisterdamise töötuba ka Voka Avatud Noortekeskuses.

Fotod: Kiviõli Noortekeskus
Sigrit Ustav

Politsei tutvumisüritus Voka Avatud Noortekeskuses

20. oktoobril külastasid Voka Avatud Noortekeskust Jõhvi-Iisaku konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik Anna Tihhomirova ja piirkonnavanem Siim Linnard koos Rakvere politseijaoskonna koerajuhtide Ahto Uue ja Tarmo Nukkaga, kellel olid kaasas tublid neljajalgsed abistajad spanjel Argus, saksa lambakoer Uru ja belgia lambakoer Nitro.

Hea meel oli tõdeda, et kui alguses ootas noortekeskuses meid 12 last, siis hiljem tuli noori aina juurde. Tahaksime kiita Voka Avatud Noortekeskuse juhatajat Sigrit Ustavit, kes tegi omalt poolt väga palju selleks, et noored tuleksid ikka politseinikke kuulama.

Voka noorteke räägiti politsei tööst, näidati politsei varustust. Üks noormees sai enda peal ka proovida politsei eriüksuse vormi. Kõige enam meeldis aga noortele neljajalgsete kolleegide etteasted, kus näidati kuulekust ja erinevaid muid oskusi.

Noortekeskuse juhataja Sigrit Ustavi sõnul olid noored talle maininud, et taolisi üritusi võiks keskuses olla rohkem. „Kohtumine politseiga oli noorte jaoks huvitav ning ühtlasi ka hariv. Eelkõige saadi teada, et politseitöö ei ole ainult kurjategijate püüdmine ja inimeste karistamine, vaid väga palju tegeldakse ka ennetus- ja teavitustööga, samuti ka igasugused päästetööd. Kõige huvitavamaks peeti teenistuskoertega seonduvat, sest igapäevaelus kokkupuude politseikoertega puudub.“

Voka Avatud Noortekeskuse juhataja Sigrit Ustavi arvates on noortekeskuse ja politsei vaheline koostöö väga oluline, sest see aitab noorel luua politseiga usaldusväärseid suhteid. „Noor peab teadma, kuhu ja kelle poole vajadusel pöörduda. On rõõm kogeda, et seoses suurenenud koostööga ja tihenenud külaskäikudega politseiametnike poolt on tunda noorte hoiakutes muutusi. Varasem ärevus ja paanika on asendunud teadmisega, et politseitöö ei ole kedagi karistada, vaid aidata tagada turvalisem elukeskkond, milles oleks meil kõigil hea elada ning milles tunneksime end kaitstuna.“

Koostöö politsei ja noortekeskuse vahel jätkub kindlasti ka tulevikus.

 Anna Tihhomirova 

piirkonnapolitseinik

Jõhvi-Iisaku konstaablijaoskond